«Internet sapasy syn kótermeıdi»: 5G máseleni sheshe ala ma
Internetke kúnimiz qaraǵan zamanda onyń sapasy men jyldamdyǵy asa mańyzdy. Alaıda elimizde ınternet sapasy kóńil qýantpaı otyr. Tipti elordanyń ózinde kóp aýmaqta baılanys sapasy tómen ekeni jıi baıqalady. Osy tusta, ınternettiń sapasy men tarıf baǵasynyń kóterilýi halyqtyń shamyna tıgen bolatyn. Internet sapasyna kóbine aýyl turǵyndary qanaǵattanbaı otyr. Byltyrdan beri 5G, ıaǵnı uıaly baılanystyń besinshi býyny týraly jıi sóz qozǵala bastady. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev kúni keshe oblys ortalyqtaryn 5G tehnologııasymen qamtýdy merziminen buryn aıaqtaý týraly tapsyrma bergen bolatyn. El aımaqtaryn 2 jylda 5G ınternetpen qamtý múmkin be? Elde qansha adam ınternet paıdalanady? Bul týraly tolyǵyraq Kazinform sarapshysynyń materıalynan oqı alasyzdar.
Internet sapasy men tarıfter
Elimizde ınternet paıdalanýshylar sany jyl sanap ósip keledi. Data Reportal saıtynyń derekterine sáıkes, elimizde bıyl 17,73 mıllıon ınternet paıdalanýshy tirkelgen. Ol degenimiz jalpy halyqtyń 90,9%-yn quraıdy. Byltyr bul bul kórsetkish 85,9%, ıaǵnı 16,41 mıllıon paıdalanýshy bolǵan.
Qoǵamdyq saıasat ınstıtýty maýsym aıynda júrgizgen saýalnama boıynsha qazaqstandyqtardyń 35,4%-y ınternet sapasyna, al 29,7%-y telefon jáne mobıldi baılanys sapasyna kóńili tolmaıtyny anyqtalǵan. Zertteý nátıjesi boıynsha, ınternet sapasyna kóbine aýyl turǵyndary qanaǵattanbaı otyr.
Internet sapasyna kóńili tolmaıtyn óńirlerdiń kóshin Almaty, Jambyl, Aqmola, ShQO jáne Aqtóbe oblystary bastap tur. Al ınternet qoljetimdi emes dep Shymkent qalasy, Abaı, Qostanaı, ShQO, Mańǵystaý oblystarynyń turǵyndary kóbirek shaǵymdanǵan.
Internetke qol jetkizý máselesinde qala jáne aýyl turǵyndary arasyndaǵy tsıfrlyq alshaqtyqty qysqartý kez kelgen memleket úshin mańyzdy. Álem elderinde 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha qala turǵyndarynyń 82% ınternetke kire alady. Al aýyldyq jerlerde bul kórsetkish bar bolǵany 46%-ǵa ázer jetken.
Speedtest Global Index-tiń osy jyldyń maýsym aıyndaǵy reıtıngi boıynsha, Qazaqstan mobıldi ınternet jyldamdyǵy boıynsha bir jyl ishinde 14-orynǵa kóterilip, 140 eldiń ishinen 68-orynǵa turaqtaǵan.
Qazaqstandaǵy mobıldi operatorlardyń eń arzan tarıfteriniń baǵasyn saralaıtyn bolsaq, adam basyna shaqqanda ortasha quny aıyna 3 208 teńge bolady nemese bul eń tómengi jalaqynyń 4,5%-y (eń tómengi jalaqy 70 000 tg.). Al kabeldi ınternettiń ortasha baǵasy aıyna – 4 813 teńge.
Internettiń jyldamdyǵy men sapasyna qatysty qaıda shaǵymdanýǵa bolady?
Koronavırýs pandemııasy kezinde búkil álem úıge tyǵylyp, barlyq jumys onlaın formatta ótkeni belgili. Oqý jyly bastalǵanda bilim ordalary da osyndaı tásilge kóshti. Jaýapty mekeme basshylary elimizdiń basym bóligi ınternetpen qamtylǵanyn aıtyp, talaı márte esep bergen edi. Biraq is-júzinde aıtylǵannyń bári qaǵaz júzinde qalyp, 4G bylaı tursyn, 3G jetpegen aýyldar baryna kýá boldyq. Jyl basynda Úkimet otyrysynda «Qoljetimdi ınternet» ulttyq jobasyn júzege asyrý máselesi qaralǵan-dy. Sol jıynda Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Baǵdat Mýsın birqatar málimet keltirdi. Máselen, elimizdegi 6406 eldi mekenniń 4974-i, ıaǵnı 77 %-y keńjolaqty mobıldi ınternetke qosylǵan. Úsh myńǵa jýyǵy 4G, al eki myńnan astamy 3G tehnologııasymen qamtylǵan.
Tamyz aıynda Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi vıtse-mınıstri Ashat Orazbek Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte ınternet sapasy jaıly sóz qozǵady. Ol óz sózinde baılanys sapasyn arttyrý maqsatynda mınıstrlik halyqpen keri baılanys ornatýǵa ashyq ekenin jáne ony berý rásimderin jeńildetetinin habarlady.
«Azamattardyń Internet sapasy men jyldamdyǵyna qatysty máselelerin nazarǵa ala otyryp, «E-otinish» portalynyń basty betinde «ınternetke qatysty máseleler» bólimi paıda boldy, onda árbir azamat tıisti sharalar qabyldaý úshin memlekettik organǵa óz ótinishin qaldyra alady»,- dep atap ótti vıtse-mınıstr.
Qazaqstandyqtar 5G ıgiligin qashan kóredi?
5G – bul tehnologııalyq damýdyń jańa deńgeıi, ol azamattardyń ınternetke qol jetkizý múmkindigin áldeqaıda arttyrady. Álemde 5G-di alǵash bolyp Ońtústik Koreıa engizdi. Qazir ol elde 200 myń bazalyq stantsııa ornatylyp, respýblıkanyń 85 qalasyn qamtyǵan.
Qazir álemniń myńnan astam qalasy 5G qyzmetin tutynyp otyr. Statista málimeti boıynsha, baılanystyń ázirge eń joǵarǵy býynyn paıdalaný boıynsha Qytaı men AQSh kósh basynda. Qytaıdyń – 356, AQSh-tyń 296 qalasynda atalǵan júıe engizilip qoıǵan. 5G-di qosý jaǵynan bestikke Fılıppın (98 qalasy), Ońtústik Koreıa (85 qalasy) jáne Kanada (84 qalasy) kiredi. Úzdik ondyqta Ispanııa, Italııa, Ulybrıtanııa, Saýd Arabııasy syndy elder bar.
Sarapshylardyń aıtýynsha, pandemııadan keıin álem ekonomıkasyn qalypqa keltirýde 5G-diń úlesi úlken bolmaq. Bul baılanys býyny ekonomıkalyq protsesterdi sapaly ári jedel ótkerýge áser etip, búkil álem boıynsha ekonomıkalyq ósimdi yntalandyratyn faktorǵa aınalmaq. Bul oraıda saladaǵy sarapshylardyń pikirine nazar salsaq, 5G-ge ár el ár alýan jyldamdyqpen ótip jatyr. Mysaly, 2025 jylǵa qaraı Azııa-Tynyq muhıty óńirinde 5G kórsetkishi 64%-ǵa jetse, Soltústik Amerıkada – 63%, Qytaıda – 52%, Arab elderinde – 49%, Eýropada 44%-dy quraıdy eken. Osylaısha, baılanystyń besinshi býyny damyǵan elderdiń basty basymdyǵyna aınalmaq.
Jýyrda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Digital Bridge 2023 forýmynyń plenarlyq otyrysynda 5G jelisi jaıynda cóz qozǵady. Ol Qazaqstan óńirlerinde 5G jelisin engizýdi buǵan deıin josparlanǵandaı 2027 jyly emes, 2025 jyldyń sońyna deıin aıaqtaýdy tapsyrdy. Sondaı-aq, Prezıdenttiń aıtýynsha, Ulttyq statıstıka bıýrosyn naǵyz tsıfrlyq vedomstvoǵa aınaldyratyn mańyzdy reformany júzege asyrý kerek. Statıstıkalyq jáne basqa da derekterdi retke keltirý úshin keshendi sharalar qabyldaý qajet. Onyń ishinde basqarý saıasatyn ázirleý, derekterdiń maqsatty arhıtektýrasyn anyqtaý máselesin nazardan tys qaldyrmaǵan jón.
Osy tusta, Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Baǵdat Mýsın Qasym-Jomart Toqaevtyń oblys ortalyqtaryn 5G tehnologııasymen qamtýdy merziminen buryn aıaqtaý týraly tapsyrmasy qalaı oryndalatynyn túsindirdi. Mýsınniń aıtýynsha, 2025 jyldyń sońyna deıin ár oblys ortalyǵy aýmaǵynyń 60%-dan astamyn 5G tehnologııasymen qamtýǵa bolady.
«Josparymyzǵa sáıkes, bıyl 700 bazalyq stansa ornatýymyz qajet edi. Operatorlar qazirdiń ózinde bul kórsetkishten asyp túsip, jyldyń sońyna deıin 1 myńnan astam bazalyq stansa ornatady. Olar ınvestıtsııa salýǵa jáne baılanys ınfraqurylymyn barynsha qarqyndy damytýǵa daıyn. Bizdiń mobıldi operatorlar júktelgen tapsyrmany oryndaıtynyna senimdimin. Astana, Almaty, Shymkent qalalarynyń keminde 75%-y jáne oblys ortalyqtarynyń 60%-dan astamy 2025 jyldyń sońyna deıin 5G jelisimen qamtylady», - dep sendirdi mınıstr.
CCS Insight taldaý agenttiginiń esebine súıensek, bıyl 5G býynyn qosý búkil álemde erekshe qarqynmen júrgizile bastaıdy.
«5G tehnologııasy alǵashqy jyldary COVID-19 pandemııasynyń jáne sonyń saldarynan kelgen qıyndyqtardyń kóleńkesinde qalǵanymen, naryq kúshti pozıtsııada ekenin baıqap otyrmyz. Biraq uıaly baılanys abonentteriniń 5G jelisine kóshýi anaǵurlym tabysty bolady, al 5G qosylymdarynyń sany bıyl eki esedeı artyp, 1,2 mıllıardqa jetedi dep kútilýde»,-deıdi agenttiktiń aǵa analıtıgi Djeıms Mennıng Smıt.
CCS Insight boljamy boıynsha, 2026 jylǵa qaraı búkil álemde 5G mobıldi ınternetine qosylý sany 4 mıllıardqa jetip, álemdegi búkil ınternet jelisiniń 45 %-yn quraıdy.
Eger uıaly baılanystyń besinshi býyny engizilip, ol sátti jumys istep ketse, bul biz úshin úlken beles bolmaq. 5G tehnologııasymen jumys atqara alý da mańyzdy. Osy tusta, Prezıdent elimizde IT mamandar sanyn arttyrý týraly tapsyrma júktegenin bilemiz. Óıtkeni kún sanap damyp jatqan tehnologııa, san alýan ǵylymı býyndardyń tilin bilip, jalpy halyqqa jol silteıtin bilikti maman kerek. Álem úlken ózgeristerdiń tabaldyryǵynda tur. Biz kóshten qalmaı, ony ıgerip áketýimiz óte mańyzdy dep sanaımyz.
