Innovatsııalyq qundylyqtardy qalaı túsinemiz
Innovatsııalyq qundylyqtar kreatıvtilik, ózindik erekshelik jáne jańa ıdeıalar men sheshimderdi izdeýge basymdyq beretin jáne alǵa jyljytatyn qaǵıdattar men senimder jıyntyǵyn bildiredi. Bul qundylyqtar adam áreketiniń túrli aspektilerinde, sonyń ishinde tehnologııa, ǵylym, bıznes jáne áleýmettik progresste ınnovatsııanyń mańyzdylyǵyn moıyndaıdy. Osy oraıda Kazinform tilshisi saıası ǵylymdarynyń kandıdaty Murat Nasımovty atalǵan taqyrypqa baılanysty áńgimege tartqan edi.
- Aldymen ınnovatsııalyq qundylyqtar jaıyndy oı qozǵap ketkenimiz artyq bolmas.
- Búginde bul másele QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń Ǵylym komıteti qarjylandyryp otyrǵan «Qazaqstannyń ońtústik óńirlerindegi dástúrli jáne ınnovatsııalyq qundylyqtar úderisterin mádenı taldaý» ǵylymı jobasy aıasynda qarastyrylyp jatyr.
Innovatsııalyq qundylyqtar adam men qoǵamnyń ınnovatsııa tujyrymdamasyna qatysty nusqaýlary men senimderin bildiredi. Osy qundylyqtar ınnovatsııalardy júrgizý jáne engizýge baılanysty azamattardyń kózqarasy men basymdyqtaryn qalyptastyrýǵa kómektesedi.
Innovatsııalyq qundylyqtar is-áreketter men sheshimderdi baǵyttaý úshin ǵana emes, ınnovatsııalardy qabyldaıtyn jáne qoldaıtyn mádenıetti qurý úshin de mańyzdy. Máselen, keıbir mekemeler qyzmetkerlerdi kreatıvti oılaý, táýekelge barý jáne únemi jetildirýge yntalandyrý úshin korporatıvtik mádenıetiniń bóligi retinde naqty ınnovatsııalyq qundylyqtardy damytady jáne alǵa jyljytady. Bul qundylyqtar mekemeniń ózgeristerge beıimdelý, básekege qabiletti bolyp qalý jáne túrli salalarda progreske jetý qabiletine áser etýi yqtımal.
- Azamattardyń ınnovatsııalyq qundylyqtardy túsinýine jáne qabyldaýyna yqpal etetin qandaı faktorlar bar?
- Innovatsııalyq qundylyqtardy túsiný jáne qabyldaý jeke senimder, uıymdastyrýshylyq mádenıet jáne áleýmettik áserlerdiń úılesimin qamtıdy. Sondyqtan azamattardyń ınnovatsııalyq qundylyqtardy túsinýine jáne qabyldaýyna yqpal etetin 10 negizgi faktorlardy ataýymyzǵa bolady.
Birinshiden, bilim jáne habardarlyqtyń mańyzdylyǵyn qarastyramyz. Azamattardy bilim berý júıeleri men tájirıbesimen tanystyrý olardyń ınnovatsııa jáne onyń qundylyqtary týraly túsinigin qalyptastyrýda mańyzdy ról atqarady. Shyǵarmashylyq, synı oılaý jáne máselelerdi sheshýdi nasıhattaıtyn oqý oryndary bilimgerlerge ınnovatsııamen baılanysty qundylyqtardy jıi aıtady.
Ekinshiden, jumys ornyndaǵy mádenıettiń durystyǵy dep baǵalaımyz. Jumys oryndary óz qyzmetkerleriniń ınnovatsııalyq qundylyqtardy qabyldaý jáne qoldaný tásiline yqpal jasaý arqyly sheshýshi ról atqarady. Táýekelge barý, eksperıment jasaý jáne shyǵarmashylyq oılaýdy yntalandyratyn mádenıeti bar kompanııa bul qundylyqtardy óz qyzmetkerleriniń boıyna sińiredi.
Úshinshiden, shynaıy kóshbasshylyqtyń qalyptasýynda uıymdardaǵy kóshbasshylar ınnovatsııalyq qundylyqtardyń reńin belgileı alady. Kóshbasshylar ınnovatsııany belsendi túrde qoldasa jáne osy qundylyqtardy iske asyrsa, qyzmetkerlerge uıymnyń basymdyqtary týraly naqty kózqarastardy kórsetedi.
Tórtinshiden, tálimgerlik pen ónegeli úlgilerdi kórsetý. Innovatsııany baǵalaıtyn tálimgerler men ónegeli úlgilerdi kórsetetin adamdar ınnovatsııalyq qundylyqtardy ıgerý yqtımaldyǵyn joǵarylatady. Tálimgerlik qarym-qatynastar jańashyldyqqa umtylǵandarǵa basshylyq pen shabyt bere alady.
Besinshiden, áleýmettik jeliler men qurdastardyń yqpaly. Jańashyldyqty baǵalaıtyn dostar, áriptester jáne qurdastarmen qarym-qatynas adamnyń senimi men is-áreketine áser etýi múmkin. Innovatsııalyq oılaýdy qoldaıtyn pikirles adamdarmen qarym-qatynas jigerlendirýshi kúsh bola alady.
Altynshydan, buqaralyq aqparat quraldary men aqparattyń áseri. Azamattar tutynatyn buqaralyq aqparat quraldary men aqparat kózderi olardyń ınnovatsııa týraly túsinikterin júıeleıdi. Buqaralyq aqparat quraldarynda jańashyl adamdar men uıymdardyń jaǵymdy beıneleri ınnovatsııanyń qundylyǵyn arttyrady.
Jetinshiden, jeke tájirıbe erekshelikteri. Jeke jáne kásibı ómirdegi tabystar men sátsizdikter azamattardyń ınnovatsııalyq qundylyqtardy túsinýine áser etedi. Tabysty ınnovatsııalarmen qatar sátsizdikterdi de zertteý ınnovatsııaǵa degen kózqarasty qalyptastyrady.
Segizinshiden, yntalandyrýlar men marapattaýlardyń qoldanýy. Uıym ishinde, qoǵamda ınnovatsııalyq kúsh-jigerdi yntalandyrý men marapattaý azamattardy ınnovatsııalyq qundylyqtardy qabyldaýǵa jáne ilgeriletýge yntalandyrady. Máselen, keıde otandyq bankter óz qosymshalaryn paıdalanǵany úshin aqshalaı bonýstar berip yntalandyryp jatqanyn aıtýymyzǵa bolady.
Toǵyzynshydan, mádenı jáne áleýmettik normalardyń erekshelikteri. Mádenı normalar men qoǵamdyq kútýler aımaq pen qaýymdastyqqa baılanysty ózgerip otyrady. Óıtkeni, keıbir mádenıetterde ınnovatsııalar joǵary deńgeıde yntalandyrylýy múmkin, al keıbireýlerinde oǵan kúmánmen, qarsylyqpen qaraıdy.
Onynshydan, ekologııalyq konteksttiń áseri. Resýrstarǵa qoljetimdilik, ekonomıkalyq ahýal jáne naryqtyq suranystar sekildi qorshaǵan orta faktorlary jeke adamdar men uıymdardyń ınnovatsııalyq qundylyqtary basymdyqtaryna áser etedi.
- Innovatsııany yntalandyratyn jáne osy qundylyqtarǵa sáıkes keletin mádenıetti damytý ınnovatsııalyq kúsh-jigerdi qoldaýdyń kilti qandaı?
- Joǵaryda atalǵan 10 faktorlarǵa sáıkes ınnovatsııalyq qundylyqtardy túsiný jáne qabyldaý dınamıkalyq protsess ekenin túsinýge bolady. Bul protsess ishki túrtkini, syrtqy yqpaldy jáne qoldaýshy ortany qajet etedi. Azamattardyń oqý jáne ósý múmkindikterin belsendi túrde izdeýi, ózin qoldaýshy jelilermen baılanys ornatýy jáne jańa ıdeıalar men tájirıbelerge ashyq bolýy ınnovatsııalyq qundylyqtardy tereńirek túsinýge yqpal jasaıdy. Innovatsııany yntalandyratyn jáne osy qundylyqtarǵa sáıkes keletin mádenıetti damytý ınnovatsııalyq kúsh-jigerdi qoldaýdyń kilti bolyp tabylady.
Jalpy kontekst pen qarastyrylatyn naqty qundylyqtarǵa baılanysty ınnovatsııalyq jáne dástúrli qundylyqtar arasynda baılanystar jáne qaıshylyqtar bolary anyq. Máselen, keıbir qoǵam men mádenıetter dástúrli qundylyqtarǵa úlken mán beredi, mura, ádet-ǵuryptar jáne qalyptasqan normalarǵa qurmetpen qaraýdy talap etedi. Innovatsııa, kerisinshe, osy dástúrlerge qarsy turýdy, odan bas tartýdy kózdeýi múmkin.
Dástúrge qurmet, ınnovatsııaǵa umtylysty teńestirý qıyn mindet bolyp tabylady. Innovatsııalardy qabyldaý jáne olardyń dástúrli qundylyqtarǵa sáıkestigi mádenı erekshelikterge baılanysty ózgerip otyrady. Keıbir mádenıetter ınnovatsııany dástúrli tájirıbeni saqtaý jáne jaqsartý tásili retinde qarastyrsa, keıbireýlerinde olardy mádenı ózgeshelikke qaýip retinde qarastyrady. Etıkalyq jáne moraldyq qundylyqtar dástúrli qundylyqtardyń negizi bolyp tabylady jáne ınnovatsııada basty ról atqarady. Innovatsııalyq sheshimder qalyptasqan moraldyq qaǵıdalarǵa qarsy shyqqanda etıkalyq dılemmalar týyndaıdy. Máselen, derekterdiń qupııalylyǵy, jańa tehnologııalardy paıdalaný, osal qaýymdastyqtarǵa áser týraly oılanǵanda osyndaı alańdaýshylyq paıda bolady. Urpaqtar arasyndaǵy aıyrmashylyqtardyń da yqpaly bar. Kóbinese jas urpaq ınnovatsııalyq qundylyqtarǵa beıim bolady, statýs-kvoǵa qarsy turýǵa jáne ózgertýge umtylady, al aǵa urpaq dástúr men turaqtylyqqa kóbirek mán beredi. Urpaq alshaqtyǵynyń qaýpi urpaqtar arasyndaǵy qaqtyǵystarǵa, qundylyqtardyń aıyrmashylyǵyna ákeledi.
- Ekonomıkalyq, ınnovatsııalyq qundylyqtardyń ereksheligi qandaı?
- Dástúrli ekonomıkalyq qundylyqtar turaqtylyq pen táýekelden bas tartýǵa basymdyq berse, ınnovatsııalyq qundylyqtar táýekeldi qabyldaýǵa jáne ósýge nazar aýdarady. Osy ekonomıkalyq qundylyqtar arasyndaǵy tepe-teńdikke qol jetkizý turaqty damý úshin óte mańyzdy. Áleýmettik ózgerister men saıası reformalar qozǵalystarynyń ustanymdary bedeldi bılik pen dástúrli qundylyqtarǵa qaıshy keledi. Dástúrli qundylyqtar mádenıetti saqtaýǵa erekshe mán beretin bolsa, ınnovatsııalyq qundylyqtar ózgermeli ahýalǵa beıimdelýge baǵyttalady. Mádenı murany saqtaý men zamanaýı talaptarǵa beıimdelý arasyndaǵy tepe-teńdikti tabý da kúrdeli másele. Keıbir mádenıetterde qaýymdastyq pen otbasylyq qundylyqtar dástúrli bolyp tabylady, al ınnovatsııalar qaýip retinde qarastyrylady.
Degenmen, ınnovatsııalyq sheshimder qaýymdastyqtar men otbasylardyń ómir súrý sapasyn jaqsartatyndyǵyn umytpaǵan jón. Dástúrli bilim este saqtaý men qalyptasqan bilimdi ustanýǵa mán beretin bolsa, ınnovatsııalyq bilim berý synı oılaý, kreatıvtilik jáne máseleni sheshý daǵdylaryn baǵalaıdy. Osy túrli bilim berý qundylyqtaryn biriktirýdiń ózektiligi joǵary dep oılaımyz.
Baıqalyp turǵandaı, ınnovatsııalyq jáne dástúrli qundylyqtar arasyndaǵy baılanys kúrdeliligimen jáne serpindiligimen sıpattalady. Keıbir jaǵdaılarda ınnovatsııalar úılesimdi ómir súrýge ákeletin dástúrli qundylyqtardy zamanaýı talaptarǵa beıimdeı alady. Osy qundylyqtar arasyndaǵy tepe-teńdikti tabý ashyq dıalog, ymyraǵa kelý jáne áreket etetin naqty mádenı, áleýmettik jáne etıkalyq kontekstterdi bilýdi qamtıdy. Qoǵamdaǵy tabysty turaqtylyq pen dınamıkalyq tepe-teńdikti qurý úshin ınnovatsııalyq jáne dástúrli qundylyqtardyń oń aspektilerin paıdalaný qajet.
- Áńgimeńizge raqmet.
