Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy bekitildi

ASTANA. QazAqparat - Úkimet qaýlysymen Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy bekitildi. QazAqparat Qaýlynyń tolyq mátinin jarııalaıdy.

***

Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasyn bekitý týraly

Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2018 jylǵy 30 shildedegi № 470 qaýlysy.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti QAÝLY ETEDІ:

      1. Qosa berilip otyrǵan Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy(budan ári - Baǵdarlama) bekitilsin.

      2. Ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar, sondaı-aq ózge de uıymdar:

      1) Baǵdarlamany iske asyrý boıynsha sharalar qabyldasyn;

      2) memlekettik josparlaý jónindegi ortalyq ýákiletti organǵa aı saıynǵy negizde esepti aıdan keıingi aıdyń 10-y kúnine qaraı Baǵdarlama sheńberinde bólingen qarajatty ıgerý jónindegi aqparatty jáne toqsan saıynǵy negizde esepti toqsannan keıingi aıdyń 15-i kúnine qaraı qurylǵan, onyń ishinde ýaqytsha jáne turaqty jumys oryndary jóninde aqparat bersin.

      3. Osy qaýlynyń oryndalýyn baqylaý Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ekonomıka mınıstrligine júktelsin.

      4. Osy qaýly qol qoıylǵan kúninen bastap qoldanysqa engiziledi jáne resmı jarııalanýǵa tıis.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri

B. Saǵyntaev

 

Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2018 jylǵy 30 shildedegi № 470 qaýlysymen bekitilgen

Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy

Mazmuny

      1. Baǵdarlama pasporty

      2. Kirispe

      3. Aǵymdaǵy jaǵdaıdy taldaý

      4. Baǵdarlamanyń maqsattary, mindetteri, nysanaly ındıkatorlaryjáne ony iske asyrý nátıjeleriniń kórsetkishteri

      5. Negizgi baǵyttar, qoıylǵan maqsattarǵa qol jetkizý joldary jáne tıisti sharalar

      6. Qajetti resýrstar

BAǴDARLAMA PASPORTY

Baǵdarlamanyń ataýy	Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy
Ázirleý úshin negizdeme	Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2014 jylǵy 11 qarashadaǵy "Nurly jol - bolashaqqa bastar jol" atty Qazaqstan halqyna Joldaýyn iske asyrý jónindegi jalpyulttyq jospardyń 4-tarmaǵy
Baǵdarlamany ázirleýge jaýapty memlekettik organ	Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ekonomıka mınıstrligi
Baǵdarlamany iske asyrýǵa jaýapty memlekettik organdar	Ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdar
Baǵdarlamanyń maqsaty	Qazaqstannyń uzaq merzimdi ekonomıkalyq ósýin qamtamasyz etý úshin hab qaǵıdatymen tıimdi ınfraqurylym qurý negizinde eldiń makroóńirlerin ıntegratsııalaý arqyly biryńǵaı ekonomıkalyq naryqty qalyptastyrý, kólik ınfraqurylymyn halyqaralyq kólik júıesine ıntegratsııalaý, tranzıt áleýetin iske asyrý
Mindetter	1) Qazaqstannyń zamanaýı kólik ınfraqurylymyn qalyptastyrý, sondaı-aq onyń halyqaralyq kólik júıesine ıntegratsııalanýyn qamtamasyz etý; 2) ındýstrııalyq ınfraqurylymdy jáne týrıstik ınfraqurylymdy damytý; 3) Biryńǵaı elektr energetıkalyq júıe sheńberinde energetıkalyq ınfraqurylymdy nyǵaıtý; 4) turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq ınfraqurylymyn jáne jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý); 5) bilim berý salasynyń ınfraqurylymyn damytý; 6) kásipkerlik sýbektileriniń básekege qabilettiligin arttyrý; 7) otandyq mashına jasaýdy qoldaý; 8) eksportty qoldaý; 9) AÓK sýbektileriniń básekege qabilettiligin arttyrý; 10) "Bıznestiń jol kartasy - 2020" kásipkerlikti qoldaýdyń biryńǵaı baǵdarlamasynyń jobalaryn ınfraqurylymmen qamtamasyz etý; 11) zerthana bazalaryn damytý arqyly ónim sapasynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý; 12) boljamdy resýrstardy baǵalaı otyryp, Qazaqstan aýmaǵynyń zerttelýin qamtamasyz etý.
Іske asyrý merzimi	2015 - 2019 jyldar
Nysanaly ındıkatorlar	mynadaı nysanaly ındıkatorlarǵa qol jetkizý: 1) 2019 jyly 2014 jylǵa qatysty JІÓ-niń 8,7 %-ǵa deıin ósýin qamtamasyz etý; 2) 2015 - 2019 jyldary 392,9 myń adamǵa arnalǵan jumys oryndaryn qurý, onyń ishinde: turaqty - 96,5 myń adam; ýaqytsha - 296,4 myń adam; 3) 2019 jyly bazalyq ınfraqurylym sapasy boıynsha DEF reıtıngin 57-orynǵa deıin joǵarylatý; 4) 2019 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly, onyń ishinde temirjol jáne avtomobıl kóligi túrlerimen tranzıttik júkterdiń kólemin 18,1 mln. tonnaǵa deıin ulǵaıtý; 5) 2020 jylǵa qaraı tranzıttik tasymaldardan túsetin kiristerdi jylyna 4 mlrd. dollarǵa deıin arttyrý
Qarjylandyrý kózderi men kólemi	"Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasynyń is-sharalary men ınvestıtsııalyq jobalary Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qorynyń, respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterdiń, halyqaralyq qarjy ınstıtýttary men uıymdardyń qarajaty, ulttyq kompanııalar men damý ınstıtýttarynyń menshikti qarajaty, sondaı-aq jekeshe ınvestıtsııalar esebinen 4,6 trln. teńge jalpy ındıkatıvtik somada qarjylandyrylatyn bolady, onyń ishinde: Qarjylandyrý kózderi Qajetti qarajat (mlrd. teńge) Baǵdarlama boıynsha barlyq shyǵystar: 4 647,7 Respýblıkalyq bıýdjet 1 513,8 Ulttyq qor 1 307,9 Jergilikti bıýdjet 3,3 Halyqaralyq qarjy ınstıtýttary men uıymdar 537,8 Ulttyq kompanııalar men damý ınstıtýttarynyń menshikti qarajaty 697,5 Jekeshe ınvestıtsııalar men MJÁ 135,4 Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń qarajaty 47,5 Ekinshi deńgeıdegi bankterdiń qaryz qarajaty 358,1

2. Kirispe

      Osy Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy (budan ári - Baǵdarlama) Memleket basshysynyń 2014 jylǵy 11 qarashadaǵy "Nurly jol - bolashaqqa bastar jol" atty Qazaqstan halqyna Joldaýyn, sondaı-aq "100 naqty qadam" Ult jospary ınstıtýtsıonaldyq reformalarynyń besinshi baǵytyn iske asyrý maqsatynda ázirlendi.

      Baǵdarlama Almaty, Astana, Aqtóbe, Shymkent jáne Óskemen qalalaryn zamanaýı ınfraqurylymy bar ulttyq jáne halyqaralyq deńgeıdegi hab-qalalar retinde aıqyndaı otyryp, eldiń makroóńirlerin qalyptastyrý arqyly Qazaqstannyń biryńǵaı ekonomıkalyq naryǵyn qurýǵa jáne memlekettik kólik ınfraqurylymyn halyqaralyq kólik júıesimen ıntegratsııalaýdy qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.

      Hab-qalalar makroóńirlerdiń ekonomıkalyq belsendiliginiń ortalyqtary, kapıtal, resýrstar, ozyq tehnologııalar men kórsetiletin qyzmetter shoǵyrlanatyn ortalyqtar bolady, kóshi-qon aǵyndarynyń tartylys núktelerine aınalady jáne tabıǵı ýrbandalýǵa yqpal etedi. Makroóńirlerdiń basqa iri qalalary nemese ekinshi deńgeıdegi qalalar hab-qalamen "shuǵyla" qaǵıdaty boıynsha baılanysty bolady.

      Hab-qalalardy damytý jáne makroóńirler ıntegratsııasy kólik, ındýstrııalyq, turǵyn úı, áleýmettik jáne energetıkalyq ınfraqurylymdardy tıimdi damytý negizinde qamtamasyz etiledi, qurylys materıaldaryna, ónerkásip ónimine jáne jabdyqqa eleýli suranys týdyrady, óńdeý ónerkásibiniń damýyna yqpal etedi.

      Jahandaný jaǵdaıynda Qazaqstan ekonomıkasyn álemdik júıemen sátti ıntegratsııalaý úshin mýltımodaldy tasymaldardy damyta otyryp, halyqaralyq zamanaýı kólik dálizderi jumys isteıtin bolady.

      Іskerlik belsendilikti ulǵaıtý maqsatynda óńdeý ónerkásibi salasyndaǵy shaǵyn jáne orta bıznes, iri kásipkerlik úshin qarjylandyrýdyń qoljetimdiligin arttyrý boıynsha jumys jalǵasady.

      Ekonomıkanyń jekelegen sektorlaryn (mashına jasaý, agrarlyq), óńdeý ónerkásibiniń otandyq eksporttaýshylaryn qoldaý jónindegi sharalardy iske asyrý jáne basqa da is-sharalar syrtqy naryqtarda konıýnktýranyń nasharlaýy jaǵdaılarynda aǵymdaǵy óndiris kólemin, bar jumys oryndaryn saqtaýdy jáne jańalaryn qurýdy qamtamasyz etedi.

      Tutastaı alǵanda, ınfraqurylymdy damytýǵa jáne kásipkerlikti qoldaýǵa memlekettik ınvestıtsııalardy ulǵaıtý arqyly Baǵdarlamany iske asyrý qysqa merzimdi perspektıvada ǵana ekonomıkalyq ósýge yqpal etip qoımaı, uzaq merzimdi perspektıvada ornyqty ósý úshin de alǵysharttar jasaıdy.

      Infraqurylymdyq jobalardy iske asyrýdan keshendi, sınergetıkalyq nátıje alý úshin ilespe is-sharalar qoldanystaǵy baǵdarlamalyq qujattar (Qazaqstan Respýblıkasyn ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy, Qazaqstan Respýblıkasynyń densaýlyq saqtaý salasyn damytýdyń 2016 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Densaýlyq" memlekettik baǵdarlamasy, Qazaqstan Respýblıkasynda bilim berýdi jáne ǵylymdy damytýdyń 2016 - 2019 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy, Óńirlerdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi baǵdarlamasy, "Bıznestiń jol kartasy - 2020" kásipkerlikti qoldaýdyń biryńǵaı baǵdarlamasy, Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017 - 2021 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy) sheńberinde júzege asyrylatyn bolady.

3. Aǵymdaǵy jaǵdaıdy taldaý

      Sońǵy jyldary Qazaqstanda ınfraqurylymdy damytý men jańǵyrtýdy talap etetin birqatar úrdister baıqalady.

      Birinshiden, halyq sany men ýrbandalý deńgeıiniń ósýi qala ınfraqurylymynyń ozyńqy damýyn qajet etedi.

      Ekinshiden, ekonomıka men ekonomıkalyq baılanystardyń ósýi, bıznestiń joǵary kóliktik jáne ákimshilik shyǵystary, sondaı-aq jańa qalyptasyp kele jatqan óńirlik naryqtar eldiń ınfraqurylymdyq múmkindikterin arttyrýdy jáne jańa deńgeıdegi kólik qyzmetterin usynýdy aıqyndap berdi.

      Úshinshiden, Azııa-Eýropa baǵyty boıynsha ósip kele jatqan júk aınalymy men eldiń tranzıttik áleýeti Qazaqstannyń halyqaralyq kóliktik-kommýnıkatsııa legine odan ári ıntegratsııalanýyna sebep bolady.

      Qazaqstanda ishki biryńǵaı naryqtyń qalyptasýyn mynadaı faktorlar qıyndatady:

      óńirler arasynda taýarlar qozǵalysyn, eńbek kóshi-qonyn qamtamasyz etetin kólik joldarynyń jetkiliksizdigi;

      óńirlik sáıkessizdikterdiń paıda bolýyna yqpal etetin óńirlerdiń ónerkásiptik damýynyń ártúrli deńgeıi;

      halyqtyń utymdy qonystanbaýy - soltústikte eńbek resýrstarynyń tapshy bolýy jáne ońtústikte "jumys qolynyń" shamadan tys artyq bolýy;

      turǵyn úı-kommýnaldyq jáne áleýmettik salalar júıesiniń birkelki damymaýy.

Makroóńirlerdiń 2013 jylǵy kórsetkishteri

Makroóńir	Halyq (mln. adam)	Eldiń JІÓ-sindegi úlesi	Jan basyna shaqqandaǵy JÓÓ, AQSh doll.
Ońtústik	6,6	17 %	7720
Ortalyq-shyǵys	3,5	18 %	12030
Batys	2,6	27 %	25660
Soltústik	2,2	9 %	8907
Almaty qalasy	1,5	19 %	28523
Astana qalasy	0,8	10 %	26790

      Eldiń ońtústigi halyq eń tyǵyz ornalasqan makroóńir bolyp tabylady, bul rette munda jan basyna shaqqandaǵy JÓÓ eń tómen (7,7 myń AQSh dollary). Eń az halyq eldiń soltústiginde turady. Óńirdiń eldiń JІÓ-degi úlesi de eń tómen. Ortalyq-shyǵys óńir halyq sany boıynsha ekinshi orynda jáne munda el JІÓ-niń besten bir bóligi shoǵyrlanǵan. Batys óńiri halyq sany boıynsha úshinshi orynda jáne ol jan basyna shaqqandaǵy joǵary JÓÓ-men eldiń JІÓ-ne qosatyn úlesi boıynsha kósh bastap otyr. Almaty jáne Astana jan basyna shaqqandaǵy JÓÓ deńgeıi boıynsha aldyńǵy qatarda.

      Ońtústik makroóńirde ýrbandalý deńgeıi eń tómen (35 %) jáne ekonomıkalyq turǵydan belsendi halyqtyń úlesi de (49 %) barynsha az. Munda el boıynsha turǵyn úımen qamtamasyz etilý de eń tómen (17,5 m²/ adam) bolyp keledi.

      Óńir ekonomıkasynyń negizgi mamandanýynyń biri aýyl sharýashylyǵy bolyp tabylady, onyń JІÓ qurylymyndaǵy úlesi 10 %-dan asady.

      Aýyzsýǵa qoljetimdilik bar bolǵany 49 %-ǵa qamtamasyz etilgen.

      Óńirde elektr energııasyn óndirý qajetti kóleminiń jartysyn ǵana qamtamasyz etedi.

      Jergilikti bıýdjettiń 50 %-ynan astamy áleýmettik salaǵa jumsalatynyna qaramastan, kedeıshilik shegi, analar jáne náresteler ólimi boıynsha óńirdiń áleýmettik kórsetkishteri sońǵy orynda tur. Oqýshy oryndarynyń tapshylyǵy el boıynsha eń joǵary (33 myń oryn).

      Soltústik makroóńirde ýrbandalý deńgeıi 47 %-dy qurady. Óńir ómir súrý uzaqtyǵynyń eń tómen bolýymen (68,7 jas) jáne bala týý deńgeıiniń tómendigimen (1000 adamǵa 16 adam) erekshelenedi. Óńirde ortasha jas 36 jasty quraıdy. Sonymen qatar teris kóshi-qon saldosy baıqalady: 2009 jyldan beri kóship kelgen adamdarǵa qaraǵanda, kóship ketkender sany 21 myńǵa artyq. Ekonomıkalyq turǵydan belsendi halyq úlesi el boıynsha eń joǵary (60 %). Óńirde eńbek resýrstarynyń tapshylyǵy (4,6 myń adam) seziledi.

      Atalǵan makroóńirge eldiń óńdeletin aýyl sharýashylyǵy alqaptarynyń 72 %-y tıesili. Bul rette JÓÓ-de aýyl sharýashylyǵynyń úlesi 30 %-ǵa jetedi.

      Joldardyń 42 %-dan astamy qanaǵattanarlyqsyz kúıde (Soltústik Qazaqstan - 44 %, Qostanaı - 42 %, Aqmola - 41 %).

      Batys makroóńirde qalalarda halyqtyń 55 %-y turady. Óńirde ómir súrý uzaqtyǵy (70,9 jas) jáne bala týý deńgeıi (1000 adamǵa 26 adam) joǵary. Batysqa halyqtyń eń kóbi qonys aýdarady. Bul jerge óndirý ónerkásibi óniminiń (munaı, gaz, tyńaıtqyshtar) jalpy respýblıkalyq kóleminiń 76 %-y tıesili. Munaı jáne gaz óńir JÓÓ-siniń jartysynan astamyn (55-60 %) quraıdy.

      Jalaqynyń joǵary deńgeıi jáne basqa makroóńirlerden qashyqtyǵy (eldiń soltústigimen jáne ortalyǵymen tikeleı kólik qatynasy joq) óńirdegi baǵalardyń joǵary bolýyna sebep bolyp tabylady.

      Avtomobıl joldarynyń jartysynan astamy qanaǵattanǵysyz kúıde. Bul rette olardyń uzyndyǵy jyl saıyn ósý ústinde.

      Óńirde shaǵyn jáne orta bıznes nashar damyǵan, onyń JÓÓ-degi úlesi respýblıka boıynsha eń tómen (17 %).

      Áleýmettik salaǵa óńir bıýdjetiniń 53 %-ynan astamy tıesili bolýyna qaramastan, áleýmettik ınfraqurylymnyń jetispeýshiligi baıqalady, atap aıtqanda, mektepke deıingi bilim berýmen qamtý 50-70 %-dy ǵana quraıdy.

      Ortalyq-shyǵys makroóńirde qala halqynyń úlesi eń joǵary (68 %).

      Óńir eldiń ındýstrııalyq ortalyǵy bolyp tabylady ári Reseımen jáne Qytaımen belsendi saýda jasaıdy.

      Astana qalasy - neǵurlym serpindi damyp kele jatqan óńir. 2000 jyldan bastap Astana halqy úsh ese artyp, el halqynyń 5 %-yn qurady. Bul rette elordaǵa negizinen jastar kóship keledi.

      Halyqtyń jyldam ósýi áleýmettik ınfraqurylymǵa, atap aıtqanda, mektepterge, balabaqshalarǵa, emhanalarǵa edáýir salmaq túsirdi. Dárigerlerdiń jetispeýshiligi jalpyrespýblıkalyq tapshylyqtyń 19 %-yn quraıdy.

      Qurylys qarqynyna jáne halyqtyń turǵyn úımen qamtylýynyń joǵary bolýyna qaramastan (bir adamǵa 25 m²), turǵyn úı eki ese tapshy.

      Elordada kórsetiletin qyzmetter salasy (JÓÓ-niń 31 %) jáne saýda (22 %) jaqsy damyǵan. JÓÓ-degi ShOB úlesi 43 %-ǵa jetedi.

      Almaty eldiń JІÓ-siniń besten bir bóligin quraıdy jáne onyń qarjy ortalyǵy bolyp tabylady.

      Óńirdegi ShOB úlesi eń joǵary, ol JÓÓ-niń shamamen 40 %-yn óndiredi.

      Degenmen, baqylanbaıtyn kóshi-qon, ásirese, ońtústik óńirlerden kóship-qoný qala halyqty qajetti ınfraqurylymmen qamtamasyz ete almaıtyn jaǵdaıǵa alyp keledi.

      Almatyda eldiń basqa óńirlerinen eńbek resýrstarynyń kóptep kelýine baılanysty jumyssyzdyqtyń joǵary deńgeıi baıqalady, mektepterde oqýshy oryndarynyń tapshylyǵy ósý ústinde (shamamen 10 myń). Balabaqshaǵa kezekte 50 myńnan astam bala tur.

      Infraqurylymdyq shekteýlerge, aýmaqtyń aýqymyna jáne resýrstardyń shekteýligine baılanysty barlyq oblystardy bir mezgilde damytýǵa jáne óńirler ekonomıkasyn teńestirý qazirgi kezeńde iske asyrylýy qıyn mindet bolyp otyr. Kólemi jaǵynan salystyrýǵa kelmeıtin Batys Eýropa memleketteriniń ózinde mundaı damý birneshe júzjyldyqqa sozyldy.

      Álemdik praktıkada óńirlik saıasattyń aýqymdy quraldary, onyń ishinde ornyqty aýmaqtyq-keńistikte damý boıynsha sharalar ázirlengen. Bul rette damyǵan memleketterde álsizderdi qýatty aýmaqtarǵa tartýǵa basa nazar aýdarylady, perspektıvaly ósý polıýsterin damytý jáne jekelegen óńirlerdi damytý deńgeıinde áleýmettik-ekonomıkalyq sáıkessizdikterdi bir mezgilde teńestirý saıasaty keńinen paıdalanylýda.

      Eldiń biryńǵaı naryǵyn qalyptastyrý úshin makroóńirlerde tartylys ortalyqtaryna aınalatyn hab-qalalardy qura otyryp, "shuǵyla" qaǵıdaty boıynsha eldi aýmaqtyq damytý óńirlik sáıkessizdikterdi azaıtýdyń yqtımal saıasaty nusqalarynyń biri bolyp tabylady.

      Eldi "shuǵyla" qaǵıdaty boıynsha aýmaqtyq damytý jáne makroóńirlerdi yqpaldastyrý úshin ózara tyǵyz baılanysqan damyǵan ınfraqurylym qajet.

      Álemdik ekonomıkanyń ósý qarqynynyń baıaýlaýymen baılanysty syrtqy táýekelder ulǵaıǵan jáne álemdik naryqtar konıýnktýrasy nasharlaǵan jaǵdaılarda da ınfraqurylymdy damytýǵa qosqan úles aqtalady. Ekinshi jaǵynan ınfraqurylymdy damytý orta merzimdi kezeńde Qazaqstan ekonomıkasynyń ornyqty ósýin qamtamasyz etý úshin ózindik túrtki bolmaq.

      Infraqurylymdy damytýdyń ózektiligin halyqaralyq tájirıbe de rastaıdy.

      Máselen, qazirgi ýaqytta álemniń damyǵan jáne damýshy ekonomıkalarynda júrgizilip jatqan reformalardy taldaý ekonomıkalyq saıasattyń ekonomıkanyń jáne jumyspen qamtýdyń ósýine eń kóp mýltıplıkatıvti áser etetin salalardy qoldaýǵa qaıta baǵdarlanǵanyn aıǵaqtaıdy. Bul, eń aldymen, ınfraqurylymdyq jobalar.

      2014 jylǵy 8-12 qazanda Vashıngtonda (AQSh) ótken HVQ men Dúnıejúzilik Banktiń jyl saıynǵy kezdesýlerinde taıaýdaǵy jyldary iskerlik jáne ekonomıkalyq belsendiliktiń negizgi kózi retinde ınfraqurylymnyń damýyn qoldaý qajettigi damyǵan jáne damýshy elderge basty usynym boldy.

      DEF "The Global Competitiveness Report 2014 - 2015" esebinde "bazalyq ınfraqurylym sapasy" degen ólshemshart boıynsha Qazaqstan álemniń 144 eliniń ishinde 62-orynda tur.

      Osyǵan baılanysty elde ekonomıkanyń tıimdiligin arttyrý jáne iskerlik belsendilikti ósirý maqsatynda bazalyq ınfraqurylymdy odan ári damytý qajet.

      Qazaqstandyq avtomobıl joldary men temirjoldardyń basym bóligi keńes zamanynda jobalanyp, salynǵan. Aıtalyq, avtomobıl joldary men temirjoldar júıesi negizinen eldiń ońtústigi men soltústigin baılanystyrýǵa baǵyttalǵan, bul eldiń basqa óńirlerimen kóliktik kommýnıkatsııalardyń nashar damýyna sebep boldy.

      Osylaısha, makroóńirlerdi damytý baǵyttaryn negizge ala otyryp, ınfraqurylymdy damytýdyń "shuǵyla" tásilin qamtamasyz etý qajet.

      Búgingi tańda Qazaqstan Respýblıkasynyń jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn avtomobıl joldarynyń uzyndyǵy 95,3 myń km-di quraıdy, onyń ishinde 24,1 myń km - respýblıkalyq mańyzy bar joldar jáne 71,2 myń km - oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar joldar.

      Qazirgi kólik ınfraqurylymynyń negizgi problemalary onyń tym tozǵandyǵy jáne ótkizý qabiletiniń tómendigi bolyp tabylady. Qazaqstan avtomobıl joldarynyń tozýy búgingi tańda 33 %-dy quraıdy, bul elde júk tasymalynyń damýyna múmkindik bermeıdi. Qazirgi avtojol ınfraqurylymy qoldanystaǵy avtomobıl joldaryn rekonstrýktsııalaýdy, olardy saqtaýdy jáne jańalaryn salýdy qajet etedi.

      2001 - 2014 jyldar aralyǵyndaǵy kezeńde avtojoldardyń tozýyn azaıtý úshin jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn 58 myń km jol jóndeldi, onyń ishinde 14,8 myń km tolyq qalpyna keltirilgen, bul jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn avtojoldar jaı-kúıiniń 31 %-ǵa jaqsarýyna ákeldi.

      Búginde elimizdiń barlyq iri qalalary qoldanystaǵy joldar arqyly ózara baılanysta. Alaıda, kólik quraldary qozǵalysynyń ortasha táýliktik qarqyndylyǵynyń boljamdy artýyna qaraı hab-qalalardy baılanystyratyn joldardy rekonstrýktsııalap, neǵurlym joǵary tehnıkalyq sanatqa aýystyrý qajet. Bul ótkizý qabiletin arttyrýǵa múmkindik beredi jáne jol-kólik oqıǵasy kezindegi ólim-jitim deńgeıiniń tómendeýine ákeledi.

      Sonymen qatar, avtomobıl joldarynyń tehnıkalyq jaǵdaıyn jaqsartýmen qatar, avtojoldardaǵy qaýipsizdikti arttyrýǵa, avarııa deńgeıin tómendetýge jáne jol-kólik oqıǵasy kezinde zardap shekkenderge der kezinde kómek kórsetýge nazar aýdarý qajet.

      Kólik protsesine qatysýshylar biliktiliginiń jetkiliksizdigi men tártibiniń tómendigi, kóliktik baqylaý organdarynyń materıaldyq-tehnıkalyq jaǵynan jetkiliksiz jaraqtandyrylýy, sondaı-aq kólik quraldarynyń fızıkalyq tozýy jáne qanaǵattanǵysyz tehnıkalyq jaı-kúıi kóliktegi avarııalylyqtyń joǵary deńgeıine sebepker negizgi faktorlar bolyp tabylady.

      Avtojoldardyń qaýipsizdigin arttyrý jáne avtomobıl joldarynyń qanaǵattanǵysyz jaı-kúıin tómendetý úshin ýaqtyly jóndeý jumystary jáne tıisinshe kútip ustaý talap etiledi. Joldy normatıvtik emes jaǵdaıda ustaýdan keltiriletin nuqsan onyń qyzmet etý merzimin 30 %-dan artyq, 15 jyldan 10 jylǵa deıin qysqartady. Jyl saıynǵy jóndeýmen qamtý respýblıkalyq mańyzy bar joldyń 1000 km ǵana quraıdy, tıisinshe barlyq jelini qamtý úshin usynylǵan 5-7 jyldyń ornyna kem degende 20 jyl qajet. Jóndeýaralyq merzimderdiń saqtalmaýy jyl saıyn aqaýlyqtardyń jınaqtalýyna ákeledi, olardy qalpyna keltirý memleket úshin 2 ese qymbatqa túsedi.

      Respýblıkalyq jelimen salystyrǵanda (sapany baqylaýdyń bes qadamdyq júıesi engizilgen: (I) merdiger; (II) tapsyrys berýshi, (III) táýelsiz tehnıkalyq qadaǵalaý, (IV) avtorlyq qadaǵalaý, (V) "Obljolzerthana" RMM) jergilikti jáne kóshe-jol jelisinde sapany baqylaýdyń 3 jáne 4 qadamdyq qana júıesi uıymdastyrylǵan, joldyń qyzmet etý kezeńiniń 50 %-dan astamy jumystar men materıaldardyń sapasyna baılanysty bolǵandyqtan, satylardyń biriniń bolmaýy joldyń merziminen buryn búliný táýekelin arttyrady.

      Budan basqa, jol qurylysynyń jáne ony paıdalanýdyń sapasyn baqylaý protsesterin avtomattandyrýdyń, ashyqtyǵynyń tómen deńgeıi, sondaı-aq jol sektorynda táýekelderdi basqarý júıesiniń bolmaýy tán.

      Qazirgi ýaqytta respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń boıynda úsh myńnan astam servıs obektisi ornalasqan, onyń ishinde 35 % - avtojanarmaı quıý stantsııalary, 47 % - saýda jáne tamaqtaný pýnktteri, 4 % - qonaqúıler, 9 % - tehnıkalyq qyzmet kórsetý stantsııalary jáne 5 % - avtoturaqtar.

      Bul rette tek 70 obekt tolyq servıstik qyzmet kórsete alady jáne halyqaralyq talaptarǵa sáıkes keledi. Servıstiń kóptegen obektileri ulttyq standarttar talaptaryna sáıkes kelmeıdi, bul qazirgi ýaqytta joldardy paıdalanýshylarǵa qolaıly jaǵdaılar jasaýǵa múmkindik bermeıdi.

      Makroóńirlerdi damytý baǵyttaryn eskere otyryp, "shuǵyla" tásili boıynsha tıimdi kóliktik-logıstıkalyq júıeni qurý jetkizý tizbegin ońtaılandyrýǵa jáne kólik shyǵystary men tasymaldaý ýaqytyn aıtarlyqtaı qysqartýǵa múmkindik beredi.

      Ol úshin hab-qalalar arasynda týra joldar salý múmkindigin qarastyrǵan jón. Mysaly, búgingi kúni Astanadan Aqtóbege deıingi jol Qostanaı arqyly salynǵan. Arqalyq, Yrǵyz, Shalqar, Qandyaǵash arqyly týra jol salý bul qalalardyń arasyndaǵy jol júrý ýaqytyn 7 saǵatqa qysqartar edi.

      Aqtóbe - Shymkent baǵyty Batys Eýropa - Batys Qytaı jobasyn iske asyrý sheńberinde rekonstrýktsııalanyp, 1 jáne 2-tehnıkalyq sanattarǵa kóshirildi. Shymkent - Almaty baǵyty boıynsha qurylys jumystary júrgizilýde, olar 2016 jyly aıaqtalatyn bolady jáne jol 1 - tehnıkalyq sanatqa kóshiriledi.

Qazaqstan Respýblıkasy avtomobıl joldarynyń jaı-kúıi

 

      Búgingi kúni Astananyń óńirlermen qatynasyn jaqsartý úshin respýblıkalyq trassalar salý jumysy júrgizilýde. Bular Ortalyq - Ońtústik, Ortalyq - Shyǵys jáne Ortalyq - atys jobalary.

      Hab-qalalarda qoıylatyn talaptarǵa sáıkes keletin 11 avtovokzal bar: Shymkentte - 5 avtovokzal, Almatyda - 2 avtovokzal, Aqtóbede - 2 avtovokzal jáne 2 avtostantsııa, Óskemen qalasynyń 3 avtovokzaly jáne Astana qalasynyń avtovokzaly qoıylatyn talaptarǵa sáıkes kelmeıdi.

      Astana qalasynyń qoldanystaǵy avtovokzalynyń ótkizý qabileti aıyna 36 myń jolaýshyny quraıdy. Jolaýshylardy qalaaralyq avtoqatynaspen tasymaldaýdyń artyp kele jatqan qajettiligine baılanysty 2015 - 2018 jyldary Astana qalasynda birtıpti jańa 2 avtovokzal salý josparlanyp otyr. Olardyń árqaısysynyń ótkizý qabileti aıyna 135 myń jolaýshy deńgeıinde bolady. Osyǵan baılanysty Astana qalasynda jylyna 3 mln. deıin jolaýshyǵa qyzmet kórsetýge múmkindik beretin, onyń ishinde boljamǵa sáıkes halyq sanynyń ósýine baılanysty 3 avtovokzal bolady.

      Almaty qalasynda eki avtovokzal jumys isteıdi. Bir avtovokzaldyń ótkizý qabileti 47 baǵdar boıynsha aıyna 500 myń jolaýshyny quraıdy. Ekinshi avtovokzaldyń ótkizý qabileti 14 baǵdar boıynsha aıyna 400 myń jolaýshyny quraıdy. Sonymen birge Almaty qalasynda júretin avtomobıl kóliginiń qozǵalys lekterin retteý maqsatynda 3 avtovokzal men 3 avtostantsııa salý josparlanyp otyr. Kórsetilgen avtovokzaldar jolaýshylardy avtobýspen tasymaldaýdaǵy qajettilikti tolyq qamtamasyz etedi, al ótkizý qabiletiniń qolda bar rezervteri 2020 jyly halyqtyń qajettiligin qamtamasyz etetin bolady.

      Aqtóbe qalasy avtovokzalynyń ótkizý qabileti aıyna 250 myń jolaýshyny quraıdy. Oblysishilik avtobýs qatynastaryn damytý úshin 2019 jylǵa deıin 3 avtostantsııa men jolaýshylarǵa qyzmet kórsetetin 6 pýnkt salý josparlanýda.

      Shymkent hab-qalasynda kerisinshe, avtobýs tasymaldary damyǵan jáne halyq suranysyna ıe. Qalada jalpy ótkizý qabileti aıyna 110 myń jolaýshyny quraıtyn 5 avtovokzal bar. Baǵalaý derekteri boıynsha qoldanystaǵy avtovokzaldardyń júktemesi avtovokzaldardyń eń joǵary ótkizý qabiletiniń 50 %-ynan aspaıdy. Osyǵan baılanysty qala halqynyń sany jáne avtobýs tasymaldaryna suranys artqan jaǵdaıda qoldanystaǵy ınfraqurylym tıisti qyzmetterdi kórsetýge qabiletti bolady.

      Óskemen qalasynda búgingi kúni 3 avtovokzal jumys isteıdi, olardyń jalpy ótkizý qabileti 105 myń jolaýshyny quraıdy. Kórsetilgen avtovokzaldar qajettilikti tolyǵymen qamtamasyz etedi, sondaı-aq halyq sany ulǵaıǵan kezde jolaýshylarǵa qyzmet kórsetýge múmkindik beretin rezervter bar. Bul óńirde avtobýs tasymaldarynyń jıi paıdalanylatynyn eskere otyryp, 2019 jylǵa deıin 1 avtostantsııa men jolaýshylarǵa qyzmet kórsetetin 12 pýnkt salý da josparlanýda.

      Qazaqstandyq avtotasymaldaýshylardyń halyqaralyq naryqta jumys isteýi úshin 59 halyqaralyq shart negizinde quqyqtyq baza jasaldy, onyń ishinde 40 - ekijaqty jáne 19 - kópjaqty bolyp tabylady.

      Parkinde 12 myńnan astam avtokólik quraly bar 3 myńǵa jýyq kompanııa halyqaralyq júk tasymaldaryn júzege asyrady.

      Qazaqstandyq tasymaldaýshylardyń qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin jyl saıyn shamamen 40 shet memlekettiń kólik salasyndaǵy quzyretti organdarymen ruqsat blankilerimen almasý júzege asyrylady.

      2011 jylmen salystyrǵanda 2012 jyly otandyq tasymaldaýshylardyń úlesi 2,8 %-ǵa artyp, 36 %-dy qurady, 2013 jáne 2014 jyldary tıisinshe 37,5 % jáne 38,5 %-dy qurady, 2014 - 2015 jyldary tıisinshe 38,5 % jáne 39 %-dy qurady.

      Asa iri saýda áriptesteri Qytaı men EO elderi arasyndaǵy Qazaqstannyń jaǵdaıy eldiń kóliktik-logıstıkalyq júıesin damytý úshin negizgi mindetti qoıady. Búgingi kúni Qytaı men EO arasynda saýda kóleminiń tranzıtin qamtamasyz etýdegi Qazaqstannyń úlesi shamaly, al Qytaıdan EO-ǵa ımporttyń basym bóligi Sýets arnasy arqyly teńizben ketedi.

      Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda 5 halyqaralyq temirjol men 6 avtomobıl kólik dálizi jumys isteıdi.

      Qazaqstannyń tranzıttik jáne eksporttyq áleýetin iske asyrý, sondaı-aq ekonomıkalyq ósýdi qoldaý, onyń ishinde júk aǵyndaryn bólýge yqpal etý, tasymaldaýdyń joǵary jyldamdyǵy, ýaqtylyǵy, qoljetimdiligi jáne senimdiligi, sondaı-aq kólik qyzmetin paıdalanýdyń yńǵaılylyǵy úshin de kóliktik-logıstıkalyq júıeniń negizgi halyqaralyq kólik dálizderine barynsha ıntegratsııalanýyn talap etedi.

      Osynyń barlyǵy keden jáne shekara qyzmetin damytýmen, fızıkalyq emes kedergilerdi joıýmen jáne tıisti ınfraqurylymdy damytýmen qatar iske asyrylýǵa tıis.

      Kedendik deklaratsııalardy berýdiń jáne alýdyń qoldanystaǵy júıesi "E-tereze" tetiginiń, sondaı-aq ruqsat qujattaryn alý úshin Biryńǵaı ótý arnasy arqyly standarttalǵan túrde qujattardy bir ret tapsyrýǵa múmkindik beretin memlekettik organdar men syrtqy ekonomıkalyq qyzmet qatysýshylarynyń arasyndaǵy ózara is-qımyldyń, sondaı-aq eksport pen ımport kezinde taýarlardy elektrondyq deklaratsııalaýdyń aqparattyq júıesiniń bolmaýymen jáne memlekettik organdarǵa eleýli qujattar kólemin qaǵaz jetkizgishte usynýmen sıpattalady.

      Qazaqstandyq ótkizý pýnktterin jaraqtandyrý men olardyń qurylysy ortaq biryńǵaı keshendi sheshimsiz júrgizilgen. Ádette, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik shekarasyndaǵy qazirgi ótkizý pýnktteri keńestik kezeńde bolǵan burynǵy ótkizý pýnktteriniń ornyna jáne kóbinese eldi mekenderge tikeleı jaqyn salynǵan. Qazirgi ótkizý pýnktteriniń aýmaǵy shektelgen jáne irgeles turǵyn úılerdiń ortasynda qalǵan. Birneshe jyldar boıy tehnıkalyq quraldar kedendik baqylaý tehnologııalaryna qoıylatyn zamanaýı talaptardy esepke almaı, ótkizý pýnktterindegi bos oryndarǵa ornatylyp keldi, bul avtokólik quraldary leginiń qıylysýyna ákeldi.

      Ótkizý qabiletin ulǵaıtý úshin ótkizý pýnktteriniń ınfraqurylymyn damytý, sondaı-aq jolaýshylar kóligi, júk kóligi úshin jeke jolaqtar bólý jáne jekelegen ótkizý pýnktterinde gabarıtti emes kólikke jolaq bólý arqyly júk kóliginiń aǵynyn jolaýshylar kóligi aǵynynan bólý qajet.

      Avtomobıl ótkizý pýnktterinde jańa jolaýshylar termınalyn salý jáne qoldanystaǵylaryn rekonstrýktsııalaý talap etiledi. Sondaı-aq keıbir ótkizý pýnktterinde júk termınaldaryn rekonstrýktsııalaý qajettiligi bar.

      Budan basqa ótkizý pýnktin damytý perspektıvalaryn jáne qarbalas saǵattarda kólik quraldarynyń kóp sanynyń ótýin qamtamasyz etýdi eskere otyryp, ótkizý pýnkti aýmaǵyna kirgenge deıin jáne odan shyqqannan keıin kólik quraldarynyń oryn aýystyrý múmkindigi úshin kireberis joldar men kópirlerdi keńeıtý jáne salý qajet. Kólik jáne jolaýshylar legi qozǵalysyn tıimdi basqarý úshin jol qozǵalysyn retteý qurylǵylarymen (belgileýler, baǵdarshamdar, belgiler, nusqaýlar) jabdyqtaý qajet.

      Joǵaryda kórsetilgen is-sharalardy iske asyrý úshin ótkizý pýnktteriniń aýmaqtaryn keńeıtý talap etiledi.

      Qazirgi ýaqytta qazaqstandyq avtomobıl joldarynyń saqtalýyn kóliktik baqylaýdyń jyljymaly beketteri qamtamasyz etedi, alaıda beketterdiń tozýyna baılanysty tolyq baqylaýdy qamtamasyz etý múmkin emes.

      Jyl saıyn Qazaqstan Respýblıkasy kólik zańnamasynyń birqatar buzylýy jyljymaly beketterdiń kómegimen anyqtalýda.

      2013 jyly - 10114, 2014 jyly - 8721, 2015 jyly - 11366, 2016 jyldyń 3 aıy ishinde 3565 buzýshylyq anyqtaldy.

      2010 jyly - 16, 2012 jyly - 8, 2013 jyly 8 dana kóliktik baqylaýdyń jyljymaly beketteri satyp alyndy. Beketterdiń kóbi táýliktik rejımde jáne qıyn jaǵdaılarda baqylaýdy júzege asyratyndyǵyn eskere otyryp, beketterdiń tozýy 70 - 80 % quraıdy.

      Qazaqstandaǵy paıdalanylatyn temirjoldar uzyndyǵy 14,9 myń km, onyń ishinde eki joldy jeliler - 4,9 myń km, elektrlengen jeliler - 4,216 myń km quraıdy. Aıtalyq, 1999 jyldan 2008 jylǵa deıingi kezeńde soltústik-shyǵys jáne shyǵys óńirlerin baılanystyratyn "Aqsý - Degeleń", eldiń soltústik jáne batys bólikterin baılanystyratyn "Hromtaý - Altynsarın", shyǵys óńirleriniń biryńǵaı temirjol ınfraqurylymyn qalyptastyrǵan "Shar - Óskemen" temirjoldary salyndy. Bul jeliler kórsetilgen óńirler arasynda júk pen jolaýshylar tasymaly úshin Reseı temir joldaryn paıdalaný qajettiligin joıýǵa múmkindik berdi.

      Sonymen birge 2012 jyly halyqaralyq tasymaldardy damytý úshin Qazaqstannyń batysynan Túrikmenstan men Iran arqyly Parsy shyǵanaǵyna deıin tikeleı baǵdardy qamtamasyz etetin "Ózen - Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrikmenstanmen memlekettik shekarasy" jáne Qazaqstan - Qytaı shekarasynda ekinshi ótkizý pýnktin qurǵan "Jetigen - Qorǵas" sııaqty álemdik naryqqa qosymsha "shyǵatyn" temirjoldar salyndy.

      Júk aǵynyn shoǵyrlandyrý jáne bólý ortalyqtarynda ishki jáne syrtqy termınal jelisin damytý sheńberinde Lıanıýngan portynda Qazaqstan-Qytaı logıstıkalyq termınaly quryldy, onda 2016 jyly 176 myń JFB jáne 2017 jyly 221,7 myń JFB óńdeldi.

      2015 jyly eldiń ortalyǵyn soltústik óńirmen tikeleı baılanystyrǵan "Arqalyq - Shubarkól" temirjol jelisi turaqty paıdalanýǵa berildi.

      2015 jyly uzyndyǵy 14 km Borjaqty - Ersaı jańa temirjol jelisi salyndy, bul perspektıvaly Quryq parom keshenin temirjol magıstralimen qosýǵa múmkindik berdi jáne aldaǵy ýaqytta salynyp jatqan óndiristerge qyzmet kórsetýge múmkindik beredi.

      2016 jyly "Jezqazǵan - Beıneý" temirjol jelisi turaqty paıdalanýǵa berildi, bul eldiń ortalyǵy men batysyn ózara baılanystyrdy. Atalǵan magıstraldi paıdalanýǵa berý Ortalyq Qazaqstannan Aqtaý portyna, Túrikmenstanmen shekaraǵa jáne Parsy shyǵanaǵy elderine deıin qysqa temirjol qatynasyn qalyptastyrýdy qamtamasyz etip, el temirjoldarynyń negizgi arqaýyn qalyptastyrdy.

      2017 jyly Qytaı - Ortalyq Azııa elderi baǵyty boıynsha tranzıttik tasymalda paıdalanylatyn jeliniń ótkizý qabiletin arttyrý maqsatynda "Almaty-1 - Shý" ýchaskesinde uzyndyǵy 110 km quraıtyn ekinshi joldardyń qurylysy aıaqtaldy. Bul jeli jetkizý merzimin qysqartý jáne tıisinshe kólik shyǵystaryn azaıtý esebinen sheteldik júk jóneltýshiler úshin qazaqstandyq baǵdardyń tartymdylyǵyn arttyrady.

      2020 jylǵa qaraı Astana qalasynyń temirjol vokzaly tez ósip jatqan elorda halqyna qyzmet kórsete almaýy múmkin. Osyǵan baılanysty, Astana qalasynyń temirjol torabyn damytý, jolaýshylarǵa qolaıly jáne jaıly jaǵdaılar jasaý maqsatynda 2017 jyly Astananyń jańa vokzal kesheni salyndy. Jańa vokzaldyń ótkizý qabileti táýligine 35 myń jolaýshyǵa eseptelgen, bul qazirgi vokzalmen jıyntyǵynda uzaq merzimdi perspektıvada astanalyq jolaýshylar legine qyzmet kórsetý qajettiligin tolyq qamtıdy.

      Temirjol jobalaryn iske asyrý tranzıttik dálizdiń múmkindigin aıtarlyqtaı keńeıtti jáne logıstıkalyq tizbektiń birin aldy.

Qazaqstan Respýblıkasynyń temirjol shemasy

 

      Sonymen birge temirjol jabynynyń búkil jelisiniń 60 %-y "bir tarmaqty" bolýyna baılanysty ótkizý qabiletiniń tómendigimen sıpattalatynyn atap ótý qajet. Bul faktor temirjol jelisiniń áleýetin tolyq paıdalanýǵa múmkindik bermeıdi. Temirjoldardyń shamamen 70 %-ynyń elektrlendirilgen jelileri joq.

      Magıstraldy temirjol jelisiniń joǵary deńgeıde tozýyna baılanysty sońǵy 8 jylda 4,3 myń km astam temirjol jańǵyrtyldy. Bul magıstraldy temirjol jelileriniń tozý deńgeıin 61 % deıin tómendetýge múmkindik berdi.

      Ekonomıkalyq áleýetti, paıdalylyq jáne ınvestıtsııadan qaıtarymdylyqty ósirý úshin 2015 jyly magıstraldy temirjol jelileri qyzmetine uzaq merzimdi kezeńge arnalǵan shekti tarıfter bekitildi.

      Bir júkterdi (kómir, ken, qurylys materıaldary) tasymaldaý kezinde barynsha joǵary tabys ákeletin basqa júkter (munaı jáne munaı ónimderi, hımııalyq jáne organıkalyq tyńaıtqyshtar jáne t.b.) esebinen tarıfterdi toǵyspaly sýbsıdııalaýdyń qazirgi praktıkasy magıstraldy temirjol jelileri operatorynyń operatsııalyq shyǵyndaryn tolyq kólemde jabýdy qamtamasyz etpeıdi, sondaı-aq onyń damýyn tolyq kólemde qamtamasyz etýge múmkindik bermeıdi.

      Júk jyljymaly quramynyń parkin jańartý bóliginde 2010 jyldan bastap ulttyq jáne jeke vagondar operatorlary 27 myń birlikten astam jyljymaly quram satyp aldy jáne 6 myń birlikten astam jyljymaly quramdy kúrdeli jóndeýden ótkizdi.

      Vokzal sharýashylyǵynyń sapasyn arttyrý úshin 2010 jyldan bastap temirjol vokzaldaryn kommýnaldyq jáne jeke menshikten "QTJ" UK" AQ-nyń qaramaǵyna "Vokzal servıs" aktsıonerlik qoǵamyna senimgerlik basqarýǵa qaıtarý boıynsha jumystar júrgizildi. Osylaısha temirjol vokzaldarynyń jalpy sany 332 obektini (251 vokzal ǵımaraty jáne 81 jolaýshylar platformasy) qurady, onyń ishinde 138 vokzal kúrdeli jóndeýden ótti.

      Jolaýshylar tasymaly salasynda sońǵy úsh jylda jolaýshylar vagonynyń naqty tozý deńgeıi 70 %-dan 49,6 %-ǵa deıin tómendedi, jol qujattaryn elektrondyq tásilmen satý kólemi 5 esege ósti, poezdar men vokzaldarda jolaýshylarǵa qyzmet kórsetýdiń ulttyq standarttary qabyldandy, jolaýshylar tasymaldaryna halyqtyń qajettiligin qanaǵattandyrý úshin 500-den astam jańa jolaýshylar vagony satyp alyndy jáne 10-nan astam jańa júrdek jolaýshylar poezy iske qosyldy.

      Kaspıı teńizindegi Qazaqstannyń jaǵalaý kólik ınfraqurylymy qoldanystaǵy eki teńiz portyn - Aqtaý men Baýtınony qamtıdy. Bul rette Aqtaý porty eksporttyq-ımporttyq jáne tranzıttik qatynastarda júkterdi aýystyryp tıeýge qatysady, onyń Kaspıı basseıninde júk tasymaldaryn qamtamasyz etýdegi úlesi shamamen 25 %-dy quraıdy. Baýtıno porty teńizdegi munaı operatsııalaryn qoldaý bazasy retinde mamandandyrylǵan.

      Qazirgi ýaqytta Aqtaý porty Qazaqstandaǵy parommen tasymaldaýǵa múmkindigi bar jalǵyz port bolyp tabylady. Bul rette qoldanystaǵy port aýmaǵynda jańa temirjol-parom termınalyn ornalastyrý ony salý úshin aýmaqtyń bolmaýyna baılanysty múmkin bolmaı otyr.

      Jańa parom qýattaryn salý qajettigi sabaqtas salalarda jáne Kaspıı mańy memleketterinde qurylatyn ınfraqurylymǵa da negizdelgen. Ázerbaıjanda jańa Alıat portynda parom termınaldary jáne Bosfor buǵazy arqyly "Marmaraı" temirjol týnneli salynǵan, bular otandyq taýarlardyń Kaspıı teńizi arqyly eýropalyq naryqqa mýltımodaldy týra shyǵý jolyn qamtamasyz etedi. Eýropalyq naryqqa shyǵýdy qamtamasyz etetin Baký - Tbılısı - Kars temirjol jelisin salýdy jáne rekonstrýktsııalaýdy aıaqtaý boıynsha da jumys júrgizilýde.

      2014 jyly eldiń shyǵysyn (onyń ishinde Dostyq stantsııasyn) Kaspıı jaǵalaýymen tikeleı baılanystyrýǵa baǵyttalǵan Jezqazǵan - Beıneý temirjol jelisi salyndy. Osyǵan baılanysty soltústik baǵytta Aqtaý portyn keńeıtý jáne Quryq portynda parom keshenin salý qajet.

      2016 jyly birinshi kezegi aıaqtalǵan Quryq portyndaǵy parom ótkeliniń jobasyn iske asyrý qazaqstandyq júk jóneltýshilerdiń munaı men munaı ónimderin eksporttaý baǵyttaryn ártaraptandyra otyryp, basty jáne quıylmaly júkterdi jóneltý porttary men mejeli porttarda aýystyryp tıeý boıynsha shyǵystarsyz, teńiz arqyly tasymaldaýdy uıymdastyrýǵa múmkindik berdi.

      Qurylysy 2014 jylǵy qazanda bastalǵan Borjaqty - Ersaı temirjol jelisi arqyly Quryq portyndaǵy perspektıvti parom keshenin temirjol magıstralimen qosý "QazMunaıGaz" aktsıonerlik qoǵamynyń keme jasaý/keme jóndeý zaýytyna, "Ersaı" JShS metall qurylǵylary zaýytyna jáne Quryq portynyń aýmaǵyna tikeleı jaqyn ornalastyrý josparlanǵan ózge obektilerge kóliktik qyzmet kórsetýdi qamtamasyz etedi.

      Sonymen birge sý kóligi salasynda 2013 - 2015 jyldar kezeńinde 43 kólik oqıǵasy oryn aldy. Barlyq avarııalyq jaǵdaılardyń jáne kemelermen bolǵan kólik oqıǵalarynyń shamamen 90 % biliktiliktiń jetkiliksizdigi jáne keme júrgizýshileriniń kásibı daǵdylarynyń bolmaýy sebebinen oryn aldy.

      Arnaıy sý kóligi kemeleriniń jalpy tozýy 90 %-dan asady, bul sý kóliginde baqylaý júrgizý tıimdiligine teris áser etedi.

      Halyqaralyq teńiz uıymdary sarapshylarynyń usynymdaryna sáıkes teńiz kóliginde memlekettik baqylaýdy júzege asyratyn ınspektorlardy turaqty júıeli trenıngterden, biliktilikti arttyrý kýrstarynan jáne 2017 jylǵa josparlanǵan mindetti aýdıtten ótýdi qamtamasyz etý úshin tájirıbe almasýdan ótkizýdi qamtamasyz etý qajet.

      Qazaqstandyq avıakompanııalar men áýejaılardyń 2015 jylǵy qyzmeti oń nátıje kórsetti. Aıtalyq, tasymaldanǵan jolaýshylar sany 5,9 mln. adamǵa jetti (2014 jyldyń kórsetkishimen salystyrǵanda 7 % ósti). Qazaqstan áýejaılary qyzmet kórsetken jolaýshylar sany 12,1 mln. jolaýshyny qurady (2014 jyldyń kórsetkishimen salystyrǵanda 11 % ósti).

      Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda ishki avıareısterdi 6 qazaqstandyq avıakompanııa - "Eır Astana", "SKAT", "Bek Eır", "Jetisý avıa", "Jezqazǵan Eır", "Qazaq Air" 42 ishki baǵdar boıynsha (aptasyna 500 reısten astam) júzege asyrady.

      2015 jyly turaqty ishki reısterde qazaqstandyq avıakompanııalar 3 380 643 jolaýshy tasymaldaǵan, ol 2014 jylmen salystyrǵanda 3,9 %-ǵa artyq. 2015 jyly "Qazaq Air" jańa otandyq avıakompanııasynyń qurylýyna baılanysty ishki avıatasymaldaý naryǵynyń úlesi básekelestikti jáne halyqtyń jalpy belsendiligin arttyrýdy eskere otyryp qaıta bólindi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń ishki áýe reısteri

 

 

      Kartada kórsetilgendeı, barlyq qalalar ózara baılanysty, bul rette ishki jáne halyqaralyq áýe qatynastary boıynsha negizgi ortalyqtar Astana jáne Almaty qalalary bolyp tabylady.

      Respýblıkada respýblıkalyq jáne oblystyq mańyzy bar 18 áýejaı jumys isteıdi. Búgingi kúni halyqaralyq reıster qyzmetin kórsetýge ruqsat etilgen 16 áýejaıdyń 13-i Halyqaralyq azamattyq avıatsııa uıymynyń (International Civil Aviation Organization) standarttary boıynsha sanattalǵan.

      Qazaqstan áýejaılarynda jerdegi ınfraqurylym obektilerin jańǵyrtý josparly júrip jatyr. Búgingi kúni 14 UQJ jáne Qazaqstan áýejaılarynyń 10 termınalyna rekonstrýktsııalaý júrgizildi. Almaty jáne Astana áýejaılary zamanaýı keń fıýzelıaj áýe kemelerin qabyldaýǵa múmkindik beredi. Tutastaı alǵanda, barlyq orta magıstraldy jolaýshy ushaqtary Qazaqstannyń barlyq áýejaılarynda usha alady.

      2015 jyly Oral qalasy áýejaıynyń UQJ rekonstrýktsııalaý jobasy aıaqtaldy. Endi áýeaılaqtyń fızıkalyq parametrleri ishki jáne halyqaralyq baǵdarlar boıynsha reısterge qyzmet kórsetetin Qazaqstan Respýblıkasy avıakompanııalarynyń áýe kemelerin qabyldaýǵa múmkindik beredi.

      2015 jyly Petropavl qalasy áýejaıynyń jasandy UQJ asfaltbeton jabynyn kúsheıtý júrgizildi, rýldeý joldary men perrondaryna tolyq rekonstrýktsııalaý júrgizildi.

      2017 jyly Astana qalasy áýejaıynyń jolaýshylar termınaly iske qosyldy. Jumys istep turǵan jolaýshylar termınaly keńeıtilip, ótkizý qabileti 750 jol/saǵ-tan 1750 jol/saǵ-qa deıin nemese jylyna 7 mln. jolaýshyǵa deıin jetkizildi.

      Taraz qalasy áýejaıynyń menshik ıesiniń qarajaty esebinen aerovokzalǵa rekonstrýktsııalaý júrgizildi. Aerovokzal zamanaýı jabdyqtarmen jabdyqtaldy, bul qyzmet kórsetý ýaqytyn edáýir azaıtady, sondaı-aq ótkizý qabiletin 200 jolaýshy/saǵ-tan 600 jolaýshy/saǵ-qa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.

      Óńirlik áýejaı jelisiniń ınfraqurylymyn damytý boıynsha sharalarǵa qaramastan, elimizdegi jergilikti áýe jelileriniń ushaq parkiniń damýy 25-40 jyl ónimdiligimen áýe kemelerin paıdalanatyn park negizinde istep jatyr.

      Búgingi kúni ishki avıatsııa parki 660 jýyq áýe kemesinen turady, onyń ishinde 280 áýe kemesin, tolyqqandy jolaýshylar tasymalyn kórsetýdi qospaǵanda, sharýashylyq maqsattarda paıdalanýǵa bolady.

      Óńirlik áýe joldary (jergilikti áýejoldar) parki AN-24 jáne ıAK-40 túrdegi shamamen 15 ushaqtan turady. Bul áýe kemeleri 25-40 jyldan astam paıdalanylýda. Sońǵy jyldary kórsetilgen áýe kemeleri resýrstar ónimdiliginiń úrdisi arttyrylyp jáne paıdalanylatyn kemelerdiń sany anaǵurlym azaıyp jatyr. Aıtalyq, 1991 jylǵa deıingi kezeńde kórsetilgen modıfıkatsııaly kemelerdiń sany Qazaqstan boıynsha 240 astam ushaqtan turǵan.

      Qazaqstannyń ózara uzaq joldarmen baılanysqan keń aýmaǵy bar. Oblysaralyq joldardyń kóbiniń qatty tósemi qanaǵattanǵysyz jaǵdaıda, ol kórshi óńirlerimen jáne oblys ortalyqtarymen turaqty baılanysty qamtamasyz etýge jaǵymsyz áser etedi.

      Turaqty, barlyq maýsymdyq, jolaýshylar, poshtalyq jáne sanıtarııalyq áýe tasymaldaý júıesin qurý turǵyndardyń sharýashylyq baılanysyn qamtamasyz etý tásilderiniń biri bolyp tabylady. Bul mindetti óńirlik klastaǵy ushaqtardy paıdalanýmen turaqty avıatsııalyq baǵyttar jelisin iske qosý arqyly sheshýge bolady.

      2017 jyly Astana - Úsharal - Astana baǵyty reısterin oıdaǵydaı júzege asyrdy jáne aıyna 500-den astam jolaýshylardy tasymaldady, bul osy segmentte áýe tasymaldaryna joǵary suranystyń bar ekendigin kórsetedi.

      Beıneý, Úlken Naryn, Jarkent, Shardara, Arqalyq eldi mekenderinde qatty tósemi bar jergilikti áýe joldarynyń 5 aýeaılaǵyn jáne keıbir oblystardyń shalǵaıdaǵy aýdan ortalyqtaryn (Jánibek, Saıhın, Kaztalovka, Mııaly, Qulsary, Súıindik, Baıanaýyl, Amangeldi, Torǵaı, Moıynqum, Qarqaraly) topyraqty tósemi bar 11 áýeaılaqty rekonstrýktsııalaý jáne salý boıynsha sharalar qoldandy.

      Osyǵan baılanysty qaıta engiziletin áýeaılaqtarda osy óńirlerdegi jergilikti turǵyndardyń qajettilikteri úshin reısterdi oryndaıtyn áýe kemelerin ornalastyrý múmkindigin qamtamasyz etý qajet.

      Tutastaı alǵanda, turaqty áýe qatynasynyń bolýy óńirlerdiń sharýashylyq qyzmetin jandandyrýǵa, sondaı-aq olardyń týrıstik tartymdylyǵyn arttyrýǵa múmkindik beredi.

      Áýejaılardaǵy qoldanystaǵy tarıftik saıasat azamattyq avıatsııa naryǵy, onyń ishinde halyqaralyq tasymaldaý naryǵy konıýnktýrasynyń ózgerýine den qoıýdyń ıkemdiligi men ýaqtylyǵyn qamtamasyz etýge múmkindik bermeıdi.

      Áýejaılardy qatań tarıftik retteý (bekitilgen shekti tarıfterdiń bolmaýy, avıatasymaldarǵa baǵanyń ósýine jol bermeý), ishki tasymaldardyń damymaýy jáne olarǵa baǵanyń joǵary bolýyna baılanysty áýejaılar júktemesiniń az bolýy saldarynan búgingi kúni 6 áýejaı shyǵyndy (Qaraǵandy, Kókshetaý, Qyzylorda, Semeı, Taraz, Petropavl), 9 - tómen rentabeldi (Aqtaý, Aqtóbe, Shymkent, Qostanaı, Óskemen, Taldyqorǵan, Oral, Pavlodar, Jezqazǵan) áýejaılarǵa jatady.

      Qazirgi ýaqytta tek 4 áýejaı boıynsha ǵana (Oral, Aqtaý, Semeı, Atyraý) rettelip kórsetiletin qyzmetterge tarıfterdiń shekti deńgeıi bekitildi. Áýejaılardyń kóbi materıaldar, otyn, energııa shyǵystarynyń úlgilik normalary men áýejaılardyń rettelip kórsetiletin qyzmetteriniń úlgilik normatıvteriniń bolmaýyna baılanysty tarıfterdiń ekonomıkalyq negizdelgen shekti deńgeılerin bekitýge arnalǵan ótinimderdi usynǵan joq.

      Halyqaralyq reısterge qyzmet kórsetý kezinde áýejaılardy qatań tarıftik retteý jáne tarıfterdiń tómen deńgeıi avıabıletterge baǵalardyń tómendeýine ákelgen joq, kerisinshe bul avıakompanııalar kiristiliginiń joǵarylaýy aıasynda áýejaılardy shyǵynǵa ákeldi.

      Áýejaılardyń negizgi quraldary tozýynyń joǵary deńgeıi men ınflıatsııalyq targetteý jaǵdaıynda áýejaıda qyzmet kórsetý tarıfteriniń tómen kiristiligi jańa aktıvter qurýǵa, negizgi quraldardy jańartýǵa, rekonstrýktsııalaýǵa jáne negizgi quraldardy tehnıkalyq qaıta jaraqtandyrýǵa, sondaı-aq avıatsııalyq qaýipsizdiktiń tıisti deńgeıin qamtamasyz etýge qajetti qarajat kólemin bólýge múmkindik bermeıdi.

      Búgingi kúni nebári 2 áýejaı (Almaty, Astana qalalary) terrorızmge qarsy qorǵalý deńgeıine sáıkes keledi, 11 (Aqtaý, Aqtóbe, Atyraý, Qyzylorda, Qaraǵandy, Qostanaı, Pavlodar, Oral, Óskemen, Taraz, Shymkent qalalary) - ishinara sáıkes keledi, 7 (Balqash, Boraldaı, Jezqazǵan, Kókshetaý, Petropavl, Semeı, Taldyqorǵan qalalary) sáıkes kelmeıdi.

      Osynyń barlyǵy otandyq áýejaılarǵa shekaralas memleketterdiń áýejaılarymen básekelesýge múmkindik bermeıdi, bul memlekettiń tranzıttik áleýetiniń damýyna keri áserin tıgizedi, sondaı-aq jańa halyqaralyq baǵdarlardy ashýǵa yqpal ete almaıdy.

      2014 jyly qazaqstandyq avıatasymaldaýshylar Qazaqstan boıynsha júkterdiń jalpy sanynyń 11 %-yn ǵana tasymaldady. Júk reısterin "Lufthansa" (Germanııa), "UPS Airlines" (AQSh), "Martinair" (Gollandııa, Frantsııa), "Silk Way Airlines" (Ázerbaıjan), "Cargolux" (Lıýksembýrg) sııaqty sheteldik avıakompanııalar ǵana turaqty oryndaıdy. ІATA halyqaralyq avıatsııalyq tasymaldaýshylar qaýymdastyǵynyń sheshimine sáıkes 2015 jylǵy 1 qazannan bastap búkil júk tasymaldary "e-freight" júıesi boıynsha júzege asyrylýy tıis. Budan basqa 2017 jylǵy 1 sáýirden bastap EEO sheńberinde avıatsııalyq kólikte aldyn ala habardar etý qoldanysqa engiziledi.

      Syrtqy saýda saıasatynda túrli saýda kedergilerin qoldanýdyń artyqshylyǵy da, sol sııaqty eleýli kemshilikteri de bar. Bir jaǵynan, árbir el ózge eldermen saýda-saıası qarym-qatynastarynyń damýyna muqtaj, al ekinshi jaǵynan, ózderiniń ekonomıkalyq óndiristik áleýetin damytý satysynda ulttyq óndirýshiler óz múddeleriniń qorǵalýy men memlekettiń qoldaýyna muqtaj. Halyqaralyq saýdadan saýda kedergilerin tolyǵymen alyp tastaý múmkin emes, biraq sonymen qatar olardyń memleketter arasyndaǵy saýdanyń damýyna kedergi keltirýine jol berýge de bolmaıdy.

      Álemdik tájirıbe kólik qyzmetiniń tasymaldaýshylary men tutynýshylary úshin aqparattyq júıeler men avtomattandyrylǵan ólsheý qurylǵylaryn engizý, sondaı-aq kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtar jelilerin qurý men qalyptastyrý ýaqytsha shyǵasylardy qysqartyp, júk tasymaldaý úshin senimdi logıstıkalyq tizbekti qalyptastyrýǵa múmkindik bergenin kórsetip otyr.

      Tasymaldaý protsesterin júzege asyrǵan kezdegi negizgi problema kóliktik-logıstıkalyq kórsetiletin qyzmetter assortımentiniń az bolýynda, sondaı-aq júkti saqtaý men óńdeýdiń zamanaýı júıesiniń joqtyǵynda bolyp otyr.

      Ol úshin negizgi kóliktik-logıstıkalyq toraptarda kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtar jelilerin salý jolymen jetkizýdiń biryńǵaı basqarylatyn tizbegin quraıtyn biryńǵaı tetik qaǵıdaty boıynsha logıstıka jumysyn qurý qajet.

      Júk aǵynyn shoǵyrlandyrý men dıstrıbýtsııalaý ortalyqtarynda kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtardyń syrtqy jáne ishki jelilerin damytý úshin Qazaqstan arqyly tranzıttik júk aǵynyn tartý maqsatynda Eýrazııa qurlyǵynda júkterdi tasymaldaýdyń jańa mýltımodaldy logıstıkalyq shemasy jasalýda.

      2015 jylǵy tamyzdan bastap temirjol tasymaldaryndaǵy kóliktik-logıstıkalyq qyzmettiń jańa túri - keste boıynsha júretin júk poezdaryn uıymdastyrý usynylady. Atalǵan qyzmet belgilengen baǵdar boıynsha berilgen ýaqytta poezdy ótkizýdi uıymdastyrý esebinen qalyptastyrylady.

      Alǵashqy eksperımenttik júk poezy Qazaqstannyń batysyna Almaty jol bólimshesinen kommertsııalyq negizde qurylyp, jóneltildi. Poıyz Almaty-1 stantsııasynan Qandyaǵash stantsııasyna deıingi araqashyqtyqty keıinirek Atyraý men Aqtóbe taratý stantsııalaryna 2252 km-den artyq ótý sharttaryn kesip ótti.

      Almaty - Atyraý baǵyty boıynsha jetkizý merzimi 6,8-8,5 táýlikti quraıtyn ádettegi júk poezdarymen salystyrǵanda, keste boıynsha júretin poezdarmen júk tasymaldaýda atalǵan araqashyqtyq nebári 2,2-2,7 táýlikti quraıdy. Poezdyń baǵdarlyq jyldamdyǵy táýligine 1032 km. Joldaǵy ýaqyt is júzinde úsh esege qysqarady.

      Qazirgi ýaqytta atalǵan poezdardyń qozǵalysy úshin Qazaqstan qalalary boıynsha odan ári bólýmen 3 baǵyt tańdaldy: Almaty - Astana, Almaty - Aqtóbe jáne Almaty - Atyraý. Sonymen qatar aǵymdaǵy jyly keste boıynsha Dostyq/Altynkól st. - Bolashaq st. baǵytymen júretin poezdardy iske qosý josparlanyp otyr.

      Atalǵan jobany iske qosýdyń maqsaty qujattardy óńdeý men júkterdi jetkizý merzimderin qysqartý, Qazaqstan aýmaǵy arqyly tasymaldanatyn júkterdiń saqtalý deńgeıin arttyrý, servısti jetildirý, sondaı-aq vagondardy qoldanǵany úshin shyǵyndardy únemdeýdi qamtamasyz etetin jyljymaly quram aınalymyn qysqartý bolyp tabylady.

      Atalǵan qyzmet engizilgennen bastap keste boıynsha júretin poezdarmen tasymaldanǵan júkterdiń jalpy kólemi 38 myń tonnany qurady (1,5 myń vagon).

      Osynyń barlyǵy kóliktik-logıstıkalyq kórsetiletin qyzmetter sapasyn jáne LPI halyqaralyq logıstıkalyq reıtınginde Qazaqstannyń pozıtsııasyn 160 orynnyń ishinen 88-den 77 orynǵa jaqsartýǵa múmkindik berdi. Bul TMD elderi ishindegi eń jaqsy kórsetkish bolyp tabylady.

      Qazirgi ýaqytta Qazaqstan Respýblıkasynda vagon operatory kórsetetin qyzmet pen júk vagondaryn jalǵa berýge baılanysty kórsetiletin qyzmet naryǵy jetkilikti básekeli jáne sheteldik vagon ıeleri úshin ashyq bolyp tabylady. Qazaqstan Respýblıkasynda shamamen 180 temirjol júk vagondarynyń menshik ıeleri bar. Budan basqa, sheteldik temirjol ákimshiliginiń (Reseı, TMD men Baltyq elderi) vagondary júredi.

      Sonymen qatar básekege qabiletti naryqty damytý maqsatynda naryq domınanttary úshin baǵalyq retteý joıylady jáne monopolııaǵa qarsy retteý quraldary engiziledi.

      Sonymen qatar jol qozǵalysyna qatysýshylardy aqparattyq qoldaý joq, fızıkalyq emes ákimshilik kedergiler bar, sonyń saldarynan sheteldik tasymaldaýshylar men qyzmetti tutynýshylardyń óz júkteri men kólik quraldaryn qadaǵalap otyrýǵa múmkindikteri joq, jalpy alǵanda bizdiń eldiń aýmaǵy arqyly qurǵaq jolmen júk tasymaldaýǵa senimsizdikpen qaraıdy.

      Qazirgi ýaqytta negizgi halyqaralyq avtomobıl dálizderinde 12 avtomattandyrylǵan ólsheý qurylǵysy ornatylǵan, bular negizgi 4 halyqaralyq dálizdi (Tashkent - Shymkent - Taraz - Almaty - Qorǵas, Almaty - Qaraǵandy - Petropavl, Astana - Qostanaı - Chelıabi - Ekaterınbýrg jáne Shymkent - Qyzylorda - Aqtóbe - Oral - Samara) qamtıdy.

      Avtomattandyrylǵan ólsheý qurylǵylarynyń arqasynda avtokólik quraldarynyń júrip ótýi úshin alymdar 23 % (2013 jyly - 3 490 mln. teńge, 2014 jyly - 4 303,7 mln. teńge) ulǵaıdy.

      Sondaı-aq sheteldik tasymaldaýshylardyń júk tasymaldaýdy belgilengen kvotadan artyq júzege asyrýy boıynsha problemalar oryn alady. Qazaqstan joldarynyń kóp tarmaqtylyǵyna baılanysty sheteldik tasymaldaýshylarǵa qujattar tekserý men kirýge ruqsattardy tekserý júzege asyrylatyn kóliktik baqylaý pýnktinen aınalyp ótýge jaǵdaı jasaıdy.

      Óz kezeginde keden qyzmetin damytýǵa keshendi tásilge negizdelgen keden isin damytý búginde kedendik baqylaý tıimdiligi men kedendik resimdeýdi arttyrýǵa, kedendik rásimderdi jyldamdatý men onyń transparenttiligine, bıznes úshin kedendik formaldylyqty ońaılatýǵa, ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartýǵa, syrtqy saýda qatynastaryn, kóliktik jáne kommýnıkatsııalyq ınfraqurylymdy damytýǵa baǵyttalǵan.

      Osyǵan baılanysty jáne kedendik ákimshilendirýdi ońtaılandyrý maqsatynda memlekettik organdar arasynda kedendik resimdeý ortalyqtary men halyqaralyq kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtarda kedendik deklaratsııalaý, kedendik tazartý men taýarlar shyǵarýmen baılanysty kedendik operatsııalardy júzege asyrǵan kezde memlekettik organdardyń ózara is-qımyl tártibi retke keltirilgen.

      Osylaısha, tasymaldaý qujattaryn resimdeý rásimin jyldamdatýǵa jáne ońaılatýǵa, sondaı-aq memlekettik baqylaýdan ótý ýaqytyn qysqartýǵa múmkindik beretin "bir tereze" qaǵıdaty engizildi. Nátıjesinde qujattardy resimdeý ýaqyty 8-den 3 saǵatqa deıin qysqardy.

      Indýstrııalyq ınfraqurylymnyń damyǵandyǵy arnaıy ekonomıkalyq aımaqtardyń (budan ári - AEA), ındýstrııalyq aımaqtardyń jáne týrıstik klasterlerdiń óńirlerdegi ekonomıkalyq ósý núkteleri retindegi tıimdi qyzmetiniń qajetti sharty bolyp tabylady. AEA basym bóligi ınfraqurylymynyń aıaqtalmaýy ekonomıkany ártaraptandyrý jónindegi memlekettik baǵdarlamalardyń iske asyrylýyna keri áserin tıgizedi.

      "Ulttyq ındýstrııalyq munaı-hımııa tehnoparki" AEA (budan ári - "UIMT" AEA) jáne "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA sııaqty AEA-lardy damytý ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýdyń jáne kólik júıesiniń ınfraqurylymyn damytýdyń memlekettik baǵdarlamalarynyń basym mindetteri bolyp tabylatyn munaı-hımııa salasyn damytýǵa jáne tranzıttik áleýetti ulǵaıtýǵa aıqyndaýshy áserin tıgizedi.

      Qazaqstanda 10 AEA qurylǵan. AEA ınfraqurylymyn damytýǵa 2014 jylǵa deıin memlekettik bıýdjetten 175,8 mlrd. teńge bólindi.

      Bul rette 3 AEA ǵana ("Býrabaı", "Saryarqa", "Ońtústik") ınfraqurylymmen tolyq qamtamasyz etilgen.

      Qalǵan 7 AEA-da ("UIMT", "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy", "Pavlodar", "Aqtaý teńiz porty", "Innovatsııalyq tehnologııalar parki", "Astana - jańa qala", "Taraz" hımııa parki") ınfraqurylymnyń ázirligi ártúrli satylarda.

      Qoldanystaǵy AEA aýmaǵynda 124 óndiris jumys isteıdi jáne 87 joba iske asyrylý satysynda. AEA qatysýshylary 319,3 mlrd. teńge kóleminde ınvestıtsııalardy júzege asyrdy. Shyǵarylǵan ónim kólemi shamamen 632,6 mlrd. teńgeni quraıdy. 7,8 myńǵa jýyq jumys orny qurylǵan.

      Eldiń zamanaýı munaı-gaz hımııasy salasyn damytý maqsatynda "UIMT" AEA alańynda alǵashqy munaı-gaz hımııasy keshenin qalyptastyrý júzege asyrylýda. "UIMT" AEA aýmaǵynda munaı-hımııa klasterin qurý sheńberinde 4 negizgi joba iske asyrylýda: qurylysy 2019 jyly aıaqtalatyn yqpaldastyrylǵan gaz hımııasy kesheniniń bazasynda polıpropılen (1-shi faza) jáne polıetılen (2-shi faza) óndirisi, polımer ónimi óndirisi, sondaı-aq býtadıen óndirisi boıynsha jobany iske asyrý bastaldy.

      "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA logıstıkalyq aımaǵynda "qurǵaq port" salyndy, ol Qytaıdan keletin jińishke tabandy temirjol quramdaryna jáne qazaqstandyq jalpaq tabandy temirjol quramdaryna qyzmet kórsetetin bolady. Qytaımen shekaralas eki temirjol toraby men "Batys Eýropa - Batys Qytaı" magıstrali tehnologııalyq baılanysymen Qurǵaq port - qýatty kóliktik-logıstıkalyq hab Qytaıdan Eýropaǵa, sondaı-aq Ortalyq Azııa, Túrkııa men Parsy shyǵanaǵyndaǵy elderge júk tasymalyn tıimdi bólýdi qamtamasyz etedi.

      2014 jyly "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA jobasynyń birinshi iske qosý kesheni (qurǵaq port jáne oǵan irgeles logıstıkalyq ınfraqurylym) iske qosyldy.

      2015 jyly "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA ınfraqurylymyn salý aıaqtaldy, onyń ishinde temirjol júkterin óńdeý úshin termınaldardy salý boıynsha, logıstıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaqtardyń ınfraqurylym obektilerine qurylys-montajdaý jumystary oryndalatyn bolady.

      "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA ınfraqurylymyn salý júk tasymaldaýdy jylyna 4 mln. tonnaǵa deıin ulǵaıtýǵa, shamamen 37 mlrd. teńge jeke ınvestıtsııalardy tartýǵa jáne turaqty jumyspen qamtylǵan halyq sanyn 6 myń adamǵa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.

      "Jetigen - Qorǵas" temirjolymen, "Batys Eýropa - Batys Qytaı" avtomobıl dálizimen tehnologııalyq baılanysta "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA qurý Eýropa men Azııaǵa eń qysqa joldy qamtamasyz etetin qýatty ındýstrııalyq-logıstıkalyq hab qalyptastyrýǵa múmkindik beredi.

      Indýstrııalyq aımaqtar ShOB-ty damytý, óńirler ekonomıkasyn ártaraptandyrý úshin óńirlik ınfraqurylym rólin atqarady.

      Qazaqstanda 25 ındýstrııalyq aımaq qurylǵan. Onyń ishinde 2014 jyldyń basyndaǵy jaǵdaı boıynsha 10 ındýstrııalyq aımaq jumys isteıdi: "Taldyqorǵan", "Boraldaı", "Arna", "Damý" (Almaty oblysy); "Óndiris", "Mashına jasaýshylar kóshesiniń boıynda" (Shyǵys Qazaqstan oblysy); "Ońtústik", "Kentaý", "Túrkistan" (Ońtústik Qazaqstan oblysy); "№ 1 ındýstrııalyq park" (Astana qalasy).

      Qazaqstanǵa syrttan kelýshilerdiń sany 5 jyl boıy orta eseppen 16 %-ǵa ornyqty ósýde. 2014 jylǵy qańtar-qyrkúıek kezeńinde bul kórsetkish 4,7 mln. adamdy qurady. Ornalastyrý oryndary 2013 jyly 3,3 mıllıon adamǵa qyzmet kórsetti, olardyń 586 myńy rezıdent emester. Bul kórsetkish 2012 jylmen salystyrǵanda 12,9 %-ǵa ulǵaıdy. Bul rette syrtqa shyǵý týrızminiń kórsetkishteri ornyqty ósýde jáne syrttan kelý týrızminiń kórsetkishterinen asyp túsedi. Aıtalyq, 2013 jyly syrtqa shyǵatyn týrısterdiń sany 10,1 mln. adamdy qurady. Tikeleı jumyspen qamtý 67,8 myń adamdy qurady. 2010 - 2014 jyldar kezeńinde Qazaqstan boıynsha 278 qonaqúı, 10 sanatorıı, 29 qonaq qabyldaıtyn úı, 95 týrıstik baza jáne demalys aımaǵy, 10 balalar lageri, 6 saýyqtyrý lageri, 3 ańshylyq úıi, 3 kempıng, 3 etnoaýyl, 1 taý shańǵysy kesheni jáne 15 oıyn-saýyq ortalyǵy men saıabaq paıdalanýǵa berildi.

      Resmı statıstıka derekteri boıynsha týrıstik, bıznes jáne ózge saparlardy qosa alǵanda, halyqaralyq saparlarǵa qazaqstandyqtar 1,8 mlrd. AQSh dollaryn jumsaıdy. Al rezıdent emesterge dál osy bap boıynsha 5 mlrd. AQSh dollaryna qyzmet kórsetildi. Osylaısha "Saparlar" baby boıynsha eldiń tólem balansy shamamen 300 mln. AQSh dollaryn quraıdy jáne ol uzaq jyldar boıy teris kúıinde qalyp keledi.

      2014 jyly tikeleı týrızmde qurylatyn jalpy qosylǵan qunnyń JІÓ-degi úlesi 2,0 %, al týrızm salalarynda qurylatyn jalpy qosylǵan qunnyń JІÓ-degi úlesi 3,7 % quraıdy. Týroperatorlar, týragentter jáne týrızm salasynda qyzmetter kórsetetin ózge de uıymdardyń JІÓ-degi úlesi shamamen 0,1 % quraıdy.

      Damyǵan ınjenerlik-kóliktik jáne týrıstik ınfraqurylymnyń bolmaýy, kúrdelengen ákimshilik formaldylyqtar jáne jarnamalyq-ımıdjdik jetkilikti ilgerilemeýshilik eldiń týrıstik salasynyń negizgi problemaly máseleleri bolyp tabylady. Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń derekteri boıynsha týrızmniń básekege qabilettilik reıtıngine sáıkes týrıstik ınfraqurylymnyń damýy, ákimshilik kedergilerdiń kúrdeliligi (vızalyq rejım jáne t.b.), marketıng pen brendıngtiń tıimdiligi jaǵynan Qazaqstan 140 eldiń ishinde tıisinshe 87-shi, 99-shi jáne 125-shi oryndarda tur.

      Qazaqstan Respýblıkasynda energııa tutynýdyń ósýi jáne óndirýshi qýattardyń damýy, sondaı-aq energııamen jabdyqtaýdyń sapasy men senimdiliginiń artýy energetıkalyq ınfraqurylymdy odan ári damytýdy qajet etedi.

      2015 jyly elektr energııasyn tutyný 90,8 mlrd. kVts nemese 2014 jylmen salystyrǵanda 99,1 %-dy qurady, elektr energııasyn shyǵarý 90,79 mlrd. kVts nemese 2014 jylmen salystyrǵanda 96,7 %-dy qurady.

      2015 jyldyń qorytyndylary boıynsha elektr energııasynyń ımporty - 1688,0 mln. kVts, eksporty - 1637,4 mln. kVts qurady.

      Energııa óndiretin uıymdardyń Qazaqstan elektr energetıkasy júıesimen baılanysyn "KEGOS" AQ ulttyq elektr jelileri uıymy júzege asyrady, onyń balansynda kerneýi 35 - 1150 kV 297 elektr berý jelisi bar, olardyń jalpy uzyndyǵy 24,4 myń km quraıdy (tizbekter boıynsha). Sonymen qatar balansta kerneýi 35 - 1150 kV 76 kishi stantsııa bar.

      Elektr energııasyn óndirýdi belgilengen jıyntyq qýaty 21 307,2 MVt quraıtyn 111 elektr stantsııasy júzege asyrady.

      Qazaqstanda elektr energııasyn taratýmen óńirlik 20 energetıkalyq kompanııa (budan ári - ÓEK) jáne 150 shaǵyn energııa berý kompanııasy aınalysady, olar kerneýi 0,4 - 220 kV bolatyn óńirlik deńgeıdegi elektr jelilerin baqylaıdy.

      Tutynýshylardy elektr energııasymen jabdyqtaýdy 200-den astam energııamen jabdyqtaý uıymy júzege asyrady.

      Qazaqstanda elektr jelileriniń tozý deńgeıi shamamen 60 %-dy quraıdy. Magıstraldyq elektr jelilerinde (QR UEJ) elektr energııasynyń shyǵyndary 5-ten 7 %-ǵa deıin, óńirlik elektr jelileri kompanııalarynyń jelilerinde shamamen 12 % quraıdy jáne atalǵan synyptaǵy jeliler úshin is júzinde ońtaıly bolyp tabylady. Qazaqstannyń keıbir óńirleriniń taratý jelilerinde shyǵyndar 20 %-ǵa deıin jetedi, alaıda olar jelilerdiń tym uzyn bolýyna jáne tutynýshylardyń az shoǵyrlanýyna baılanysty.

      Qazaqstannyń biryńǵaı elektr energetıkalyq júıesi (budan ári - BEJ) shartty túrde úsh: soltústik, ońtústik, batys aımaqqa bólingenin atap ótý qajet.

      Elektr energııasynyń shamamen 78 %-y soltústik energetıkalyq aımaqta óndiriledi, 66 %-y dál sol ındýstrııalyq aımaqta paıdalanylady. Bul rette 2013 jyly ońtústik aımaqtaǵy tutyný óndirýden eki ese derlik asyp tústi.

      Elektr energetıkasy salasy el ekonomıkasynyń jáne halyqtyń elektr energııasyna qajettiligin tolyq óteıdi, biraq bul rette ol ozyńqy qarqynmen damýǵa tıis. Hab-qalalardyń jáne ekinshi deńgeıdegi qalalardyń ósýimen elektr energııasyna qajettilik te artady.

      Elektr energııasymen úzdiksiz qamtamasyz etý senimdiligin nyǵaıtý úshin qoldanystaǵy elektr stantsııalaryn rekonstrýktsııalaý, ulttyq elektr jelisin jańǵyrtý, óńirlik elektr jelilerin salý men rekonstrýktsııalaý jónindegi jumystar belsendi júrgizilýde.

      Alaıda, "Soltústik - Ońtústik" 500 kV eki elektr berý jelisiniń qazirgi ótkizý qabileti ońtústik energetıkalyq aımaqtaǵy ósip kele jatqan shamadan tys júktemelerdi óteýge keleshekte jetkiliksiz bolmaq.

      Ońtústik óńirlerdi elektr energııasymen senimdi jáne turaqty qamtamasyz etýdi arttyrý úshin soltústiktegi energııa artyqshylyǵyn ońtústik óńirlerge aýdarý úshin jańa elektr berý jelilerin salý qajet. Bul eldiń BEJ-in nyǵaıtýǵa yqpal etetin bolady.

      Turǵyn úı-kommýnaldyq sektordyń jelileri joǵary dárejede tozýmen jáne shyǵyndarmen sıpattalady.

      El boıynsha jylý jelileriniń ortasha tozý deńgeıi 63 %-dy quraıdy. Bul rette shamamen 40 %-ǵa jýyǵy nemese 9,6 myń km 100 % tozǵan. Jylý energııasynyń jyl saıynǵy shyǵyny orta eseppen 10,7 mln. Gkal quraıdy.

      Respýblıkada jylýmen jabdyqtaý jelileri avarııanyń kóp bolýymen (100 km-ge orta eseppen 200 tehnologııalyq buzylý) sıpattalady jáne jylýdyń shyǵyny joǵary (shamamen 40 %).

      Jylý energııasyn shyǵarý kózderiniń, eń aldymen qazandyqtardyń edáýir sany, sondaı-aq sý qubyry men káriz jelileriniń kóbi qanaǵattanǵysyz kúıde. Óńirlerde sý qubyry jelileriniń basym bóligi kúrdeli jóndeýdi nemese tolyq aýystyrýdy qajet etedi.

      Halyqtyń ortalyqtandyrylǵan sýmen jabdyqtaý júıelerimen qamtamasyz etilýi boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy damyǵan elderden artta qalyp otyr, olarda sýmen jabdyqtaýmen jáne sý burýmen qamtamasyz etý deńgeıi 90-95 %-dy quraıdy.

      2014 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha ortalyqtandyrylǵan sýmen jabdyqtaýǵa qol jetkizý: qalalar boıynsha 85 %-dy, aýyldar boıynsha 47,7 %-dy; ortalyqtandyrylǵan sý burýǵa qol jetkizý: qalalar boıynsha 78 %-dy, aýyldar boıynsha 10 %-dy quraıdy.

      Sý qubyry jelileriniń uzyndyǵy 60,9 myń km quraıdy, onyń ishinde 13,4 myń km aýystyrýdy qajet etedi. Káriz jelileriniń uzyndyǵy 15 myń km quraıdy, onyń ishinde 5,3 myń km aýystyrýdy qajet etedi.

      Jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý) úshin ınvestıtsııalardyń jalpy qajettiligi baǵalaý boıynsha keminde 2 trln. teńgeni quraıdy.

      Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq (budan ári - TKSh) ınfraqurylymyn jáne jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý) máselelerin sheshý úshin ınvestıtsııalardy tartý jáne salany damytý boıynsha jańa tásilderdi ázirleý qajet.

      Memlekettik turǵyn úı saıasatynyń basty maqsaty burynǵysynsha, azamattardy turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin jaǵdaılar jasaý bolyp tabylady.

      Halyqtyń kóshi-qony, demografııalyq jaǵdaıdyń jaqsarýy jáne ýrbandalý sııaqty faktorlar turǵyn úıge suranysty arttyrady.

      Máselen, 2014 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha Qazaqstan halqynyń sany 2000 jylmen salystyrǵanda 15 %-ǵa artyp, 17 160,7 myń adamdy qurady, onyń ishinde qala halqy 9 433,4 myń adamdy (55 %), aýyl halqy 7 727,2 myń adamdy (45 %) qurady.

      El óńirleriniń kópshiliginde halyq sany ósti, onyń ústine halyq sanynyń eń kóp ósýi Astana qalasyna tán, taldanyp otyrǵan kezeńde munda halyq sanynyń 98,3 %-ǵa (403 myń adamǵa) óskeni baıqalǵan.

      2020 jylǵa qaraı tıisti jastaǵy balalardy mektepke deıingi oqytýmen jáne tárbıemen tolyq qamtý mindeti qoıylǵan. Osyǵan baılanysty mektepke deıingi uıymdarda oryndardyń tapshylyǵyn qysqartý boıynsha túbegeıli sharalar qabyldaý qajet.

      Qazirgi ýaqytta 500 myńnan astam adam oqıtyn 126 joǵary oqý orny jumys isteıdi. 2014 jyly IIDMB basymdyqtaryna sáıkes tehnıkalyq mamandyqtarǵa memlekettik tapsyrys ulǵaıtylyp, bakalavrıatta - 12 600, magıstratýrada - 2 230, doktorantýrada 202 grantty qurady.

      Sonymen birge, joǵary oqý oryndarynyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasynyń nashar bolýy saldarynan oqytýdyń praktıkadan alshaq bolýy baıqalady. Nátıjesinde túlekter jetkilikti praktıkalyq quzyretti meńgermeıdi.

      Osyǵan baılanysty praktıkalyq ortalyqtar - zerthanalar qurý arqyly oqytý satysynda kadrlar biliktiliginiń tómen bolý sebepterin joıý úshin túbegeıli sharalar qabyldaý qajet.

      Qazirgi ýaqytta Qazaqstannyń bilim berý júıesiniń kóshbasshysy bolyp tabylatyn Nazarbaev Ýnıversıteti (budan ári - Ýnıversıtet) jumys isteıdi jáne onyń ozyq tájirıbesin otandyq basqa joǵary oqý oryndary sátti úırenýde.

      Ýnıversıtette ǵylymı zertteýler júıesin damytý boıynsha belsendi jumys júrgizilýde. 50-den astam zerthana bazasynda ǵylymı jobalardy táýelsiz irikteý, qarjylandyrý, tehnıkalyq qoldaý tetikteri jumys isteıdi.

      Densaýlyq saqtaý salasynda S. J. Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medıtsına ýnıversıtetiniń jáne Qaraǵandy memlekettik medıtsına ýnıversıtetiniń bazasynda ujymdyq paıdalanýdaǵy ǵylymı molekýlıarlyq-genetıkalyq 2 zerthana quryldy, olar medıtsınalyq ǵylymı uıymdar men JOO stýdentteri, oqytýshylary jáne ǵylymı qyzmetkerleri úshin zamanaýı jabdyqqa jáne zertteýlerdi oryndaýǵa qoljetimdilikti qamtamasyz etedi.

      Sonymen bir mezgilde zerthanalar resýrstarynyń azaıýyna baılanysty olardy jaraqtandyrý arqyly ári jańa tehnologııalardyń damýy men ǵylymı ujymdardyń praktıkalyq suranystaryn eskere otyryp, zerthanalardyń qýatyn kúsheıtý máselesi ózekti bolyp otyr.

      Halyqaralyq tájirıbeniń negizinde ǵylymı jobalardy kommertsııalandyrý júıesi quryldy, ol mynadaı elementterden turady: kommertsııalandyrý ofısi, ınkýbator, pılottyq tehnopark. Júıe ǵylymı ıdeıadan patentke, tehnologııa nemese tájirıbelik úlgi túrindegi ónimge qol jetkizýge múmkindik beredi.

      Ekonomıkany damytýda, el halqyn jumyspen qamtýda ShOB-qa negizgi ról beriledi. Búginde memlekettik qoldaý sharalarymen bıznes júrgizýdiń barlyq salalary qamtylǵan.

      Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda 1 655 980 ShOB sýbektisi tirkelgen, onyń ishinde 899 968 birlik nemese tirkelgen sýbektiler jalpy sanynyń 54,3 %-y belsendi áreket etetin sýbektiler bolyp tabylady.

      Belsendi áreket etetin ShOB sýbektileriniń negizgi bóligi eldiń ońtústik makroóńirinde shoǵyrlanǵan (Ońtústik Qazaqstan oblysy, Almaty qalasy, Qyzylorda, Almaty jáne Jambyl oblystary) - belsendi áreket etetin sýbektilerdiń jalpy sanynyń 46,5 %-y nemese 419 015 birlik. Belsendi áreket etetin ShOB sýbektileri turǵysynan halyq tyǵyz ornalasqan kelesi makroóńir ortalyq-shyǵys makroóńiri bolyp tabylady (Shyǵys Qazaqstan, Qaraǵandy jáne Pavlodar oblystary) - 19,6 % nemese 176 560 birlik. Odan keıin soltústik (Astana qalasy, Qostanaı, Aqmola jáne Soltústik Qazaqstan oblystary) jáne batys (Mańǵystaý, Atyraý, Aqtóbe jáne Batys Qazaqstan oblystary) makroóńirleri ornalasqan, olarda ShOB sýbektileriniń tıisinshe 18,4%-y (165 805 birlik) jáne 15,5 %-y (138 588 birlik) qyzmetin júzege asyrady.

      Tutastaı alǵanda, elde belsendi áreket etetin sýbektiler sany 2013 jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 7,3 %-ǵa ulǵaıdy (absolıýtti kóriniste 103 414 birlikke ulǵaıdy). ShOB sýbektileri sanynyń ósýine bıznesti júrgizý jaǵdaılaryndaǵy jaǵymdy ózgerister yqpal etedi, muny halyqaralyq sarapshylar da atap ótýde. Máselen, Dúnıejúzilik banktiń 2014 jylǵy "Doing Business" reıtınginde Qazaqstan eski ádisteme boıynsha 50-orynǵa ıe boldy (jańa ádisteme boıynsha 77-orynǵa ıe). Oń serpin, birinshi kezekte, menshikti tirkeýdi ońaılatý (14-oryn) jáne salyq salýdy jeńildetý (17-oryn) jónindegi is-sharalar esebinen qamtamasyz etildi.

      2014 jylǵy 1 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha ShOB-ta jumys isteıtinderdiń jalpy sany 2 898 286 adamdy qurady, bul eldiń jalpy halyq sanynyń 16,6 %-yn quraıdy (2015 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha 17 417,5 myń adam).

      2014 jyldyń qańtar-qyrkúıeginde ShOB sýbektileriniń ónim shyǵarýy 10 132 426 mln. teńgege jetti.

      Sońǵy úsh jylda JІÓ-degi ShOB úlesi 20 %-ǵa jetpeıtin deńgeıde turaqtady, al damyǵan elderde JІÓ qurylymyndaǵy ShOB úlesi 60 %-dan asady. Ekonomıkanyń osy sektorynda belsendi jumyspen qamtylǵan halyqtyń úlesi de 30 % deńgeıinde aýytqıdy, al damyǵan elderdegi osyǵan uqsas kórsetkishter aıtarlyqtaı joǵary. Osylaısha, eldegi ShOB ekonomıkanyń "qozǵaýshy kúshi" rólin jáne halyqty jumyspen qamtýdy arttyrý jónindegi fýnktsııasyn áli oryndap otyrǵan joq.

      Bıznestiń qosylǵan quny joǵary ónim óndirisine, ınnovatsııalyq, tıimdi jáne únemdi óndiris tetikterin engizýge umtylysynyń bolmaýy, sondaı-aq uzaq merzimdi kredıt qarajatynyń tómen qoljetimdiligi, syrtqy naryqtardaǵy joǵary básekelestik jáne t.b. ShOB-tyń damýyn tejeıdi.

      Nátıjesinde ShOB qurylymynda saýda qyzmetinde jáne joǵary biliktilikti talap etpeıtin salalarda jumys isteıtin kásipkerlik sýbektileriniń dástúrli ústemdigi baıqalady.

      ShOB qurylymyn sapaly ózgertý jáne olardyń ekonomıkanyń "qozǵaýshy kúshi" rólin oryndaýyn qamtamasyz etý úshin ońtústik makroóńirdiń kóshbasshy kásipkerleriniń tıimdiligin, soltústik jáne ortalyq-shyǵys makroóńirleriniń ShOB sýbektileriniń áleýetin arttyrý, batys makroóńiri sýbektileriniń qyzmetin jandandyrý, sondaı-aq kásipkerlikti jeńildikti qarjylandyrýǵa bólinetin qarajatty paıdalanýdyń tıimdiligin ulǵaıtý qajet.

      Sonymen birge, qalyptasyp otyrǵan syrtqy ekonomıkalyq jaǵdaı ekonomıkaǵa keleńsiz yqpalyn tıgizýde. Syrtqy táýekelderdiń aldyn alý jáne aǵymdaǵy óndiris kólemi men jumys oryndary sanynyń saqtalýyn qamtamasyz etý maqsatynda óńdeý ónerkásibi men AÓK-niń jekelegen salalaryn qoldaý sharalaryn keńeıtý, eksporttaýshylarǵa qoldaý kórsetý, sondaı-aq ishki naryqty qorǵaý boıynsha sharalar qabyldaý kerek.

      Óńdeý ónerkásibiniń ósýi jáne shıkizattyq emes eksporttyń JІÓ-degi úlesi álemdik praktıkaǵa sáıkes ekonomıkanyń ártaraptandyrylý deńgeıi týraly aıǵaqtaıdy.

      Sońǵy 5 jylda óńdeý ónerkásibindegi jalpy qosymsha qunnyń ósimi 2010 jylǵy deńgeımen salystyrǵanda 16 %, taý-ken óndirý ónerkásibinde 2,4 % qurady.

      Óńdeý ónerkásibi 2011-2015 jyldary jyl saıyn orta eseppen 3,0 %-ǵa ozyńqy qarqynmen óskende, taý-ken óndirý ónerkásibindegi ósý orta eseppen 0,5 %-dy qurady, JІÓ-degi óńdeý sektorynyń úlesi 2011 jylǵy 11,8 %-dan 2015 jyly 10,1 %-ǵa deıin qysqardy.

      El eksportynda shıkizattyq emes ónimniń úles salmaǵy alty jylda 24 %-dan 35,1 %-ǵa deıin artty.

      Óńdeý ónerkásibi kórsetkishteriniń tómendeýine baılanysty onyń ósýin jekelegen sektorlarynyń ónimine suranys týdyrý arqyly yntalandyrý qajet.

      2014 jyldyń qorytyndylary boıynsha Qazaqstanda mashına jasaý ónimi óndirisiniń kólemi 0,5 %-ǵa tómendedi. Bul rette jeńil avtokólikter shyǵarý 0,8 %-ǵa, júk temirjol vagondaryn - 5,2 %-ǵa, jolaýshylar vagondaryn - 55 %-ǵa, dızeldi lokomotıvter shyǵarý - 44 %-ǵa azaıǵany baıqalady.

      Shetel ınvestıtsııalaryn tartý, jańa tehnologııalar transferti arqyly avıatsııa ónerkásibin damytý maqsatynda 2010 jyly Airbus frantsýz kontsernimen "Evrokopter Qazaqstan ınjınırıng" birlesken kásiporny quryldy, 2012 jyly jyl saıynǵy qýaty 10 tikushaqty quraıtyn, ES 145 kóp nysanaly tikushaqtaryn iri torapty qurastyrý jáne tehnıkalyq qyzmet kórsetý jónindegi zaýyttyń ózi paıdalanýǵa berildi. Birlesken kásiporyn qyzmetin bastapqyda qoldaý úshin Qazaqstan tarapy 2017 jylǵa deıin 45 tikushaq satyp alý týraly nıetke qol qoıdy. Budan basqa, sertıfıkattalǵan avıatsııalyq oqý ortalyǵy bola otyryp, atalǵan kásiporyn perspektıvada "Evrokopter" tikushaqtaryna tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne avıatsııa mamandaryn oqytý boıynsha óńirlik hab bolýdy josparlap otyr.

      Otandyq mashına jasaý ónimin shyǵarýshylarǵa ishki tutynýshylyq suranystyń tómendeýinen jáne ónim shyǵarýdyń ózindik qunynyń ósýinen basqa saýdadaǵy negizgi áriptester arasynda kórinis tapqan valıýtalyq sáıkessizdikter saldarynan básekege qabilettiliktiń tómendeýi de teris áserin tıgizýde. Otandyq óndirýshilerdiń ónim shyǵarý kóleminiń tómendeýi aıasynda 2014 jyly jeńil avtokólikter ımporty Reseıden - 78 %-ǵa, Ózbekstannan - 46 %-ǵa, Belorýssııadan 93,1 % ese ósti. Temirjol vagondarynyń ımporty 62,6 %-ǵa azaıdy, bul rette Reseı óndirýshilerine qazaqstandyq naryqtyń shamamen 60 %-y tıesili. Ushý apparattarynyń Reseıden Qazaqstanǵa ımporty 2016 jyly 44,2 % azaıdy.

      Naryqtyń ishki syıymdylyǵynyń azaıýyna baılanysty temirjol júk vagondary ımportynyń jalpy deńgeıiniń tómendegenine qaramastan, Reseı Federatsııasynan vagondar ımporty 2016 jyly 66,4 % azaıdy, qazaqstandyq naryqta Reseı óndirýshileriniń úlesi bir jyl ishinde 15 %-dan 52 %-ǵa ósti.

      Sonymen qatar, 2016 jyly tikushaqtar ımportynyń 3,2 ese (118,2 mln. AQSh dollaryna deıin) óskenine qaramastan, "Evrokopter" (ES 145) tikushaqtaryn qurastyrý jáne oǵan qyzmet kórsetý jónindegi otandyq kásiporyn qazaqstandyq memlekettik sektorǵa 2011 - 2014 jyldary 26 birlik tikushaq berdi, bul 2014 jyly Qazaqstan Respýblıkasynda azamattyq tikushaqtar úlesiniń 25 %-yn qurady.

      Reseı Federatsııasyndaǵy ekonomıkalyq jaǵdaıdyń odan ári nasharlaýy bul elge shıkizattyq emes ónim eksportynyń tómendeýine alyp keledi.

      Máselen, Reseı Federatsııasyna eksporttyń jalpy kólemi 3,5 mlrd. AQSh dollaryn (2016 j.) quraıtynyn, al mashına jasaý, hımııa, tamaq jáne jeńil ónerkásip sııaqty ekonomıkanyń ártaraptandyrylýy úshin strategııalyq mańyzdy salalar men ózge de óńdeý salalarynyń ónimderin berý kólemi jıyntyǵynda Reseıge eksporttyń 64,7 % deıin (2,3 mlrd. AQSh dollary) quraıtynyn eskersek, kórshi el naryǵyna otandyq shıkizattyq emes kompanııalardyń qatysýynyń birshama tómendeý qaýpi bar.

      Sonymen birge, ónerkásipti banktik kredıtteýdiń tómen dınamıkasy baıqalady. Ekinshi deńgeıdegi bankterdiń ónerkásiptik sektor kásiporyndaryna bergen kredıtteriniń jyl saıynǵy kólemi 2014 jyly aldyńǵy jyldyń deńgeıine qatysty 1,2 %-ǵa, 1 415 mlrd. teńgege deıin tómendedi, onyń 24 %-y ǵana merzimi bir jyldan asatyn uzaq merzimdi qaryzdarǵa tıesili. Bul rette ekinshi deńgeıdegi bankter kólik quraldaryn shyǵaratyn kásiporyndarǵa bergen uzaq merzimdi kredıtterdiń kólemi 2014 jyly 44 %-ǵa tómendedi.

      Aǵymdaǵy ekonomıkalyq jaǵdaı eldiń AÓK salasyna memlekettiń qosymsha qatysýyn qajet etedi, bul EAEO jaǵdaılarynda asa mańyzdy bolyp tabylady.

      2014 jyly aýyl sharýashylyǵy jalpy óniminiń kólemi 2,5 trln. teńgeni qurady, bul 2013 jylmen salystyrǵanda 0,8 %-ǵa artyq. Mal sharýashylyǵy salasyndaǵy ósý 3,8 %-dy qurady. Ósimdik sharýashylyǵy óniminiń NKI-i 98,4 %-dy qurady.

      2014 jyly tamaq ónimderi óndirisiniń kólemi 2,9 %-ǵa ósip, 1 042,4 mlrd. teńgeni qurady. Azyq-túliktiń negizgi túrleri boıynsha ishki naryqtyń otandyq óndiris esebinen qamtamasyz etilýi 80 %-dan astamdy quraıdy.

      QR AShM VBQK málimetteri boıynsha 2016 jyly et pen et ónimderiniń eksporty 17,2 myń tonnany, onyń ishinde sıyr etiniń eksporty - 8,3 myń tonnany qurady.

      Ósimdik sharýashylyǵyndaǵy qurylymdyq jáne tehnologııalyq ártaraptandyrý nátıjesinde 2014 jyly bıdaıdyń egistik aýdany 12,4 mln. gektarǵa deıin qysqardy, bul 2010 jyldyń kórsetkishinen 1,9 mln. gektarǵa tómen.

      2014 jyly jalpy astyq jıyn-terimi óńdeýden keıingi salmaqpen 17,2 mln. tonnany qurady, ónimdilik 11,7 ts/ga boldy.

      Mal sharýashylyǵynda jeke úı aýlalarynda aýyl sharýashylyǵy mal basy úlesiniń tómendeý jáne kerisinshe agroqurylymdarda mal basynyń sany men úlesiniń joǵary qarqynmen ósý úrdisi nyǵaıdy.

      Aıtalyq, agroquralymdarda ІQM sany 2014 jyly 13,2 %-ǵa ulǵaıyp, 2 056,5 myń basty qurady, qoı men eshki - 10,2 %-ǵa (7 233,1 myń bas), jylqy - 11,5 %-ǵa (880,2 myń bas), túıe - 7,8 %-ǵa (74,6 myń bas), qus - 7,0 %-ǵa (23 289,3 myń) ulǵaıdy.

      Asyl tuqymdy ІQM sanynyń úles salmaǵy 8,2 %-dan 8,8 %-ǵa deıin artty. Bul rette et beretin asyl tuqymdy ІQM sanynyń úles salmaǵy etti baǵyttaǵy mal basynyń jalpy sanynyń 14,8 %-yn qurady.

      2013 jyldan bastap agrarlyq salany qarjylaı jáne qarjylaı emes qoldaý tetikteriniń tutas keshenin qamtıtyn "Agrobıznes - 2020" baǵdarlamasy iske asyrylýda.

      2014 jyly sýbsıdııalar kólemi 157,3 mlrd. teńgeni qurady, bul 2013 jylmen salystyrǵanda 1,8 ese artyq (87,2 mlrd. teńge).

      AÓK sýbektilerine kórsetilip jatqan memlekettik qoldaý, onyń ishinde alǵash engizilgen jańa qoldaý tetigi - ınvestıtsııalyq sýbsıdııalaý arqasynda 2014 jyly aýyl sharýashylyǵynyń negizgi kapıtalyna ınvestıtsııalar kólemi 14,4 %-ǵa ulǵaıyp, 166,4 mlrd. teńgeni qurady. Tamaq ónimderi óndirisiniń negizgi kapıtalyna ınvestıtsııalar kólemi 16,5 %-ǵa ulǵaıyp, 40,8 mlrd. teńgeni qurady.

      Qazirgi ýaqytta álemdik konıýnktýranyń keleńsiz áserin sezinip otyrǵan EAEO boıynsha áriptes elder aýyl sharýashylyǵyn memlekettik qoldaý kólemin ulǵaıtyp jatyr.

      Osyǵan baılanysty otandyq AÓK-tiń básekege qabilettiligin arttyrý úshin "Agrobıznes - 2020" baǵdarlamasy sheńberinde memlekettik qoldaý kólemin ulǵaıtý talap etiledi.

      Qalyptasyp otyrǵan jaǵdaılarda kásipkerlikti memlekettik qoldaý sharalarynyń ózektiligi arta túsedi, olardyń arasynda basym baǵyttardyń biri ındýstrııalyq (ınjenerlik) ınfraqurylymdy júrgizý bolyp tabylady.

      Atalǵan qural 2010 jyldan beri Bıznestiń jol kartasy - 2020 sheńberinde tabysty iske asyrylyp keledi jáne jańa óndiristerdi qurýǵa, qoldanystaǵy óndiristerdi jańǵyrtý men keńeıtýge baǵyttalǵan ShOB jobalary úshin jekelegen jobalarda da, ındýstrııalyq aımaqtar men bıznes-ınkýbatorlardy uıymdastyrý sheńberinde de júzege asyrylýda.

      Bólinetin qarajat gazdandyrý, jylýmen jabdyqtaý, sý qubyrlary, temirjol tuıyqtary, telefondandyrý, elektr berý jelileri jáne t.b. sııaqty ınfraqurylymdy salýǵa jáne rekonstrýktsııalaýǵa jumsalady.

      Tutastaı alǵanda, 2010 - 2014 jyldar aralyǵynda shamamen 69,5 mlrd. teńge somasyna jetispeıtin ınfraqurylym júrgizildi.

      EAEO-nyń jumys isteýi jáne aldaǵy DSU-ǵa kirý Qazaqstan Respýblıkasynyń synaq bazasyn odan ári sapaly damytý qajettiligin negizdeıdi.

      2015 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha synaq bazasynda 680 akkredıttelgen synaq zerthanasy, sáıkestikti rastaý jónindegi 89 organ, menedjment júıesiniń sáıkestigin rastaý jónindegi 67 organ, 359 salystyryp tekserý zerthanasy, 28 kalıbrleý zerthanasy bar.

      680 synaq zerthanasynyń 204 ǵana EAEO tehnıkalyq reglamentteriniń talaptaryna sáıkestigi turǵysynan ózektilendirildi.

      Bul rette otandyq akkredıttelgen synaq zerthanalarynyń jaraqtandyrylýy EAEO sheńberinde qabyldanǵan normatıvtik qujattardyń barlyq talaptaryn qamtý úshin jetkiliksiz. Bul otandyq synaq zerthanalary kórsetetin qyzmetterden bas tartýǵa alyp keledi jáne keıbir salalardyń EAEO-ǵa múshe kórshi elder zerthanalarynyń uqsas kórsetiletin qyzmetterine táýeldiligi paıda bolýyna yqpal etedi.

      Qazirgi ýaqytta Qazaqstan Respýblıkasynda órtke qarsy tehnıkalyq ónimderdiń, tynys alý organdary men terini jeke qorǵaý, ujymdyq qorǵaý quraldarynyń, radıatsııalyq jáne hımııalyq barlaý aspaptarynyń, dozımetrlik baqylaýdyń jáne azamattyq qorǵanystyń basqa da múlikteriniń barlyq tizbesin tolyq kólemde qamtı alatyn synaq zerthanalary joq.

      2016 jyly respýblıkada hımııa jáne sonymen baılanysty ónerkásip salalarynda 1 241 086 myń AQSh dollary somasyna ónim óndirilip, 4 048 290,6 myń AQSh dollary somasyna ımporttaldy.

      Qosymsha jaraqtandyrý arqyly hımııa óniminiń synaq zerthanalaryn damytý adamnyń ómiri men densaýlyǵyn, qorshaǵan ortany qorǵaýdy qamtamasyz etýge arnalǵan hımııa ónimine qoıylatyn mindetti qaýipsizdik talaptaryna sáıkestikti baǵalaýdy júzege asyrýǵa, sondaı-aq hımııa óniminiń paıdalanylý maqsaty men qaýipsizdigine qatysty tutynýshylardy jańylysýǵa alyp keletin áreketterdiń aldyn alýǵa múmkindik beredi.

      2016 jyly respýblıkada 10 352 702 myń AQSh dollary somasyna metall jáne odan jasalǵan buıymdar óndirildi, 6 155 807,9 myń AQSh dollary somasyna eksporttalyp, 3 157 399,2 myń AQSh dollaryna ımporttaldy.

      Óndiriletin jáne ákelinetin metallýrgııa ónimderiniń sáıkestigin baǵalaý, sondaı-aq halyqaralyq naryqtarǵa jyljytý úshin bolatty, qorytpalar men olardan jasalǵan buıymdardy, onyń ishinde munaı-gaz qubyrlaryn synaqtan ótkizý jáne olardyń sapasy men qasıetterin zertteý, sondaı-aq olardyń buzylý sebepterin aıqyndaý qajet.

      2016 jyly respýblıkada 355 978 myń AQSh dollary somasyna jeńil ónerkásip ónimi óndirilip, 798 003,4 myń AQSh dollary somasyna ımporttaldy.

      Jeńil ónerkásip tehnologııalyq turǵydan ekonomıkanyń agrarlyq sektorymen tyǵyz baılanysty. Alaıda shıkizattyń basym bóligi shetelge eń tómen baǵalarmen eksporttalady. Al daıyn buıymdar (onyń ishinde qazaqstandyq shıkizattan) respýblıkaǵa joǵary baǵalarmen ımporttalady.

      Jeńil ónerkásip óniminiń ımporty 86 % quraıdy, osyǵan baılanysty qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin óndiriletin, sol sııaqty respýblıkanyń aýmaǵyna ákelinetin ónimniń sáıkestigin baǵalaý úshin paıdalanylatyn synaq bazasyn jete jaraqtandyrý qajet.

      Et jáne sút ónimderiniń bastapqy kózderi aýyldyq jerler bolyp tabylatynyn eskere otyryp, 60 óńirlik veterınarııalyq zerthanany zamanaýı jabdyqpen jete jaraqtandyrý basym baǵyt bolyp tabylady.

      Ekonomıkanyń jekelegen salalarynyń básekege qabilettiligin arttyrý jáne tehnologııalyq protsestiń qamtamasyz etilýi men óndiriletin ónim sapasyn baqylaý úshin qoldanystaǵy synaq zerthanalaryn qazirgi zamanǵy jabdyqpen jáne materıaldarmen jete jaraqtaý talap etiledi.

      Qazaqstan óziniń jer qoınaýynyń mıneraldyq resýrstarǵa baılyǵy men alýan túrliligi boıynsha paıdaly qazbalarǵa baı elder tobyna kiredi. Onyń mıneraldyq-shıkizat bazasy otyn-energetıkalyq keshen (kómirsýtekter, kómir, ýran), qara, tústi, asyl jáne sırek kezdesetin metaldar ken oryndarynan turady. Álemdik qorlarda Qazaqstan úlesi ýran boıynsha shamamen - 18 %, hrom - 10 %, qorǵasyn - 9 %, myrysh - 8 %, kúmis - 5 %, marganets - 5 %, mys - 5 % quraıdy.

      Bizdiń el energetıkalyq shıkizattyń, qara, tústi, asyl metaldardyń iri eksporttaýshysy bolyp tabylady, atap aıtqanda, álemde alynatyn ýrannyń 41 %-y jáne hromnyń 16 %-y tıesili.

      Bul rette qazirgi ýaqytta eksporttyń edáýir úlesin quraıtyn tústi jáne asyl metaldardyń belsendi qorlary shektelgen jáne 12-15 jylda óndirilip taýsylýy múmkin.

      Álemdik úrdiske sáıkes shıkizat resýrstaryn tutyný kóleminiń ulǵaıýy olardy anyqtaý boıynsha geologııalyq zertteýler júrgizýdi jandandyrady. Óndirýdi jyl saıyn arttyrý paıdaly qazbalar qorlarynyń ornyn tolyqtyrý úshin geologııalyq barlaý jumystarynyń kólemin ulǵaıtýdy qajet etedi.

      Respýblıkanyń mıneraldyq-shıkizat bazasynyń tolyqtyrylýyna baılanysty problemalardy sheshýge járdemdesý maqsatynda "Qazgeologııa" ulttyq geologııalyq barlaý kompanııasy" aktsıonerlik qoǵamy quryldy, ol Qazaqstan aýmaǵyndaǵy geologııalyq barlaýǵa álemniń iri halyqaralyq taý-ken kompanııalarynyń ınvestıtsııalaryn tartý maqsatynda "ILUKA", "RIO TINTO", "KORES", "ULMUS FUND" birge birlesken jobalardy iske asyryp jatyr.

      Sonymen birge qazirgi ekonomıkalyq jaǵdaılarda barlyq ınvestorlar meılinshe zerdelengen alańdardy geologııalyq barlaýǵa ınvestıtsııa salýǵa múddeliligin bildirip otyr.

      Osyǵan baılanysty taý-ken salasy damyǵan kóptegen elderde qalyptasqandaı geologııalyq barlaý jumystarynyń bastapqy satylaryn bıýdjettik qarjylandyrýdy arttyrý qajet.

4. Baǵdarlamanyń maqsattary, mindetteri, nysanaly ındıkatorlary jáne ony iske asyrý nátıjeleriniń kórsetkishteri

      Baǵdarlamanyń maqsaty - Qazaqstannyń uzaq merzimdi ekonomıkalyq ósýin qamtamasyz etý úshin hab qaǵıdatymen tıimdi ınfraqurylym qurý negizinde eldiń makroóńirlerin ıntegratsııalaý arqyly biryńǵaı ekonomıkalyq naryqty qalyptastyrý, kólik ınfraqurylymyn halyqaralyq kólik júıesine ıntegratsııalaý, tranzıt áleýetin iske asyrý.

      Maqsatqa qol jetkizý mynadaı nysanaly ındıkatorlarmen ólshenedi:

Nysanaly ındıkatorlar	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (naqty)	2015 (naqty)	2016*	2017	2018	2019
JІÓ-niń boljamdy ósýin qamtamasyz etý	UEM derekteri	aldyńǵy jylǵa qaraǵanda %	UEM, Eńbekmıni, IDM, AShM, EM, BǴM, "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)	104,1	101,5	100,5	101,7	102,2	102,5
Baǵdarlamasyn iske asyrýdyń JІÓ ósýine áseri	UEM derekteri	paıyzdyq tarmaqtarda	UEM, Eńbekmıni, IDM, AShM, EM, BǴM, "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)		1,83	1,49	1,26	0,35	0,57
Jumys oryndaryn qurý, onyń ishinde:	Eńbekmıni derekteri	myń adam	Eńbekmıni (jınaqtaý), IDM, UEM, AShM, EM, BǴM, "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)	10,4	97,2	111,4	75,3	54,9	54,1
turaqty		myń adam		4,6	27,3	35,1	17,0	8,2	8,9
ýaqytsha		myń adam		5,8	69,9	76,3	58,3	46,7	45,2
Bazalyq ınfraqurylym sapasy boıynsha DEF reıtıngin joǵarylatý		álemdegi orny	IDM	62	61	60	59	58	57
Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly, onyń ishinde temirjol jáne avtomobıl kóligi túrlerimen tranzıttik júkterdiń kólemin ulǵaıtý	vedomstvolyq derekter	mln. tonna	IDM			16,3	16,9	17,5	18,1
temirjol kóligi túrimen	vedomstvolyq derekter	mln. tonna	IDM			15	15,5	16	16,5
avtomobıl kóligi túrimen	vedomstvolyq derekter	mln. tonna	IDM			1,3	1,4	1,5	1,6
sý kóligi túrimen	vedomstvolyq derekter	mln. tonna	IDM			0,001	0,002	0,003	0,004
2020 jylǵa qaraı tranzıttik tasymaldaýdan túsetin kiristerdiń jylyna 4 mlrd. dollarǵa deıin ulǵaıýy	vedomstvolyq derekter	mlrd. AQSh dollary	IDM, "QTJ" AQ" (kelisim boıynsha)				1,1	2,1	4

      *jedel derekter

      Qoıylǵan maqsatty sheshý úshin mynadaı mindetterdi sheshý kózdeledi:

      1. Qazaqstannyń zamanaýı kóliktik ınfraqurylymyn qalyptastyrý, sondaı-aq onyń halyqaralyq kólik júıesine ıntegratsııalanýyn qamtamasyz etý

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
Avtojol salasy
Avtojol jobalaryn iske asyrý nátıjesinde hab-qalalar arasyndaǵy bir baǵyttaǵy joldaǵy ortasha ýaqyt	vedomstvolyq derekter	saǵ.	IDM, "Qaz-Avto-Jol" AQ (kelisim boıynsha)	115	115	115	110	105	90
I jáne II tehnıkalyq sanatqa aýystyrylǵan respýblıkalyq mańyzy bar avtojoldar úlesiniń ulǵaıýy	vedomstvolyq derekter	%	IDM, "Qaz-Avto-Jol" AQ (kelisim boıynsha)			29	30	31	33
Jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń úlesi	vedomstvolyq derekteri	%	IDM, "Qaz-Avto-Jol" AQ (kelisim boıynsha)			85	86	87	88
Jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń úlesi	vedomstvolyq derekter	%	JAO (jaýapty), IDM (jınaqtaý)			65	66	67	68
Aqyly ózin-ózi aqtaıtyn respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń úlesi	vedomstvolyq derekter	%	"Qaz Avto Jol" AQ (kelisim boıynsha), IDM			1	4	25	27
Respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń jol boıy servısi obektilerimen qamtamasyz etilýi	vedomstvolyq derekter	%	"Qaz Avto Jol" AQ (kelisim boıynsha), IDM			33	52	76	100
Respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń asa qarqyndy ýchaskelerinde salmaq gabarıttik parametrlerdi ólsheý qurylǵylarynyń sanyn arttyrý (SAIS)	vedomstvolyq derekter	birlik	IDM			-	18	25	25
Temirjol kóligi
Magıstraldyq temirjol jelisiniń tozýy	"QTJ" UK" AQ derekteri	%	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)			60	58	56	54
Júk jyljymaly quramynyń tozýy	"QTJ" UK" AQ derekteri	%	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)			44	43	42	40
Jolaýshylar jyljymaly quramynyń tozýy	"QTJ "UK" AQ derekteri	%	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)			46	44	43	42
Temirjol vokzaldarynyń ulttyq standarttar talaptaryna sáıkes bolýy	"QTJ" UK" AQ derekteri	%	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)			29	32	35	40
Árbir operator úshin naryqta keminde 7 % úlesi bar júk jáne jolaýshy tasymaldaý salasyndaǵy táýelsiz iri operatorlar sany	"QTJ" UK" AQ derekteri	birlik	IDM			4	4	4	5
Júk tasymaly kólemine qaraǵanda poezd qozǵalysy qaýipsizdigin buzý oqıǵalary sanynyń (1 mln.tg/km brýtto) tómendeýi	IDM derekteri	%	IDM			0,6	0,8	0,9	1,0
Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly Qytaıdan Eýropaǵa baratyn tranzıttik konteınerlik poezdardyń jyldamdyǵyn ulǵaıtý	"QTJ" UK" AQ derekteri	km/táýlik	IDM		930	950	980	1010	1050
Avtomobıl kóligi
Turǵyndarynyń sany 100 adamnan asatyn eldi mekenderdi turaqty avtobýs marshrýttary-men qamtylýyn qamtamasyz etý	JAO derekteri	%	JAO (jaýapty), IDM (jınaqtaý)			80	90	93	96
Halyqaralyq avtokólik qyzmetteri naryǵyndaǵy qazaqstandyq tasymaldaýshy-lardyń úlesi	JAO derekteri	%	IDM			40	43	45	47
Belgilengen standarttarǵa sáıkes keletin avtovokzaldar men avtostantsııalardyń úlesi	JAO derekteri	%	JAO (jaýapty), IDM (jınaqtaý)			60	82	85	90
Turaqty jolaýshylar marshrýttaryn-daǵy tozǵan avtobýstar úlesin qysqartý	JAO derekteri	%	JAO (jaýapty), IDM (jınaqtaý)			65	60	55	50
Shuǵyl jedel qyzmetterdiń, shuǵyl jedel qyzmetterdi shaqyrý qurylǵylarymen jaraqtandyrylǵan AKQ-nyń jol-kólik oqıǵalary kezinde kómek kórsetýi úshin shaqyrý ýaqytyn ("altyn ýaqytty" paıdalaný múmkindigi) qysqartý	IDM derekteri	mın.	IDM				8	6	4
Taksı tasymaldaýshylary sanynyń ulǵaıýy	JAO derekteri	birlik	JAO (jaýapty), IDM (jınaqtaý)			13000	14000	16000	19000
Kóliktik baqylaý jyljymaly beketteriniń tozý deńgeıiniń tómendeýi	vedomstvolyq derekter	%	IDM			75	50	25	0
Sý kóligi
Qazaqstannyń teńiz porttarynyń ótkizý qabiletin ulǵaıtý	"AHT SP" UQ" AQ pen Quryq portynyń derekteri	mln. tonna	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), "AHT SP" UQ" AQ (kelisim boıynsha)			19,5	23,5	23,5	25,5
Aqtaý jáne Quryq porttarynan qurǵaq jáne paromdyq júkterdi teńizben tasymaldaý boıynsha Qazaqstan úlesin jetkizý	KTTF jáne KTZ Ehrress shipping derekteri	%	IDM, "KTTF" UTKQK" AQ (kelisim boıynsha), KTZ Express shipping (kelisim boıynsha)			10	10	25	30
Іshki sý joldarynda júkterdi tasymaldaý kólemi	resmı statıstıkalyq derekter	mln. tonna	IDM			1,2	1,2	1,3	1,4
Kólik komıtetiniń arnaıy sý kóligi kemeleriniń jalpy sanyn 27 birlikke deıin jetkizý	IDM derekteri	birlik	IDM			11	17	22	27
Azamattyq avıatsııa
Tranzıttik avıaushý kólemin ulǵaıtý	vedomstvolyq derekter	mln. ushaq km.	IDM			165,4	168,7	172,1	175,5
Turaqty halyqaralyq áýe qatynastarynyń sanyn ulǵaıtý	vedomstvolyq derekter	birlik	IDM			89	91	93	95
Jergilikti áýe jelileri bar aýdan ortalyqtarynyń eldegi aýdan ortalyqtarynyń jalpy sanyndaǵy (175) úlesi	vedomstvolyq derekter	%	IDM			1,14	4	5,7	8,6
Qazaqstan Respýblıkasy áýejaılarynda qyzmet kórsetilgen jolaýshylar sany	vedomstvolyq derekter	mln. jolaýshy	IDM			12,9	14,1	15,1	16,2
Óńirlik áýe jelilerimen tasymaldanǵan jolaýshylar sany	QR IDM-nyń derekteri	myń jolaýshy	IDM				6	86	170
IKAO sanaty bar áýejaılar sany	vedomstvolyq derekter	birlik	IDM			14	14	14	15
Tranzıttik avıajolaýshy-lar sanynyń 2020 jylǵa qaraı 1,6 mıllıonǵa deıin artýy	vedomstvolyq derekter	myń jolaýshy	IDM				900	1200	1600
Kólikte ákimshilik kedergilerdi tómendetý
EAEO-nyń syrtqy shekarasyndaǵy avtomobıl ótkizý pýnktterin jańǵyrtý jáne tehnıkalyq ústeme jaraqtandyrý	vedomstvolyq derekter	%	Qarjymıni, UQK ShQ (kelisim boıynsha)			-	22	44	66
Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik shekarasynyń boıynan EAEO-nyń syrtqy shekarasyndaǵy ótkizý pýnktterine deıin (0,05-den 5 km deıin) avtomobıl joldaryn salý jáne rekonstrýktsııalaý	vedomstvolyq derekter	%	IDM			-	30	70	100
Dúnıejúzilik Banktiń logıstıka tıimdiligi ındeksinde "Keden tıimdiligi" boıynsha pozıtsııany jaqsartý	Dúnıejúzilik Banktiń derekteri	oryn	Qarjy-mıni, MKK			90		60
Dúnıejúzilik Bank logıstıkasynyń tıimdiligi ındeksinde (LPI) Qazaqstannyń pozıtsııasyn jaqsartý	Dúnıejúzilik Banktiń derekteri	oryn	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)			60		50
Tranzıttik konteınerlik júk aǵyndarynyń kólemin 2020 jyly 2 mln. JFB-ǵa deıin arttyrý	"QTJ" UK" AQ derekteri	JFB myń	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)				347	536	1243

      2. Indýstrııalyq ınfraqurylymdy jáne týrıstik ınfraqurylymdy damytý

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Apparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
AEA ("UIMT", "Qorǵas-Shyǵys qaqpasy") aýmaǵynda kásipkerler salǵan jeke ınvestıtsııalardyń jalpy kólemi, onyń ishinde	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ-nyń derekteri	mlrd. teńge	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), IDM, EM	53,1	70,6	33,4	172	403,1	224,5
"UIMT" AEA				38,6	60,5	30	168	402,1	220,5
"Qorǵas-Shyǵys qaqpasy" AEA				14,5	10,1	3,4	4	1	4
AEA ("UIMT", "Qorǵas-Shyǵys qaqpasy") aýmaǵynda taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdi (jumystardy) óndirý kólemi, onyń ishinde	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ-nyń derekteri	mlrd. teńge	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), IDM, EM		6,9	1,0	2,7	4,0	5,5
"UIMT" AEA					3,4	0,6	1,5	2,5	3,5
"Qorǵas-Shyǵys qaqpasy" AEA					3,5	0,4	1,2	1,5	2,0
Іshki týrızm boıynsha ornalasý oryndarynda qyzmet kórsetiletin kelýshiler (rezıdentter) sanyn ótken jylmen salystyrǵanda ulǵaıtý	MSM derekteri	%	MSM, JAO	100,0 (3 12 9 576 adam)	99,5 (3 1 15 4 16 adam)	104,9	145,5	78,7	107,3
Kelý týrızmi boıynsha ornalasý oryndarynda qyzmet kórsetiletin kelýshiler (rezıdent emester) sanyn ótken jylmen salystyrǵanda ulǵaıtý	MSM derekteri	%	MSM, JAO	100,0 (679 018 adam)	101,9 (692 250 adam)	102,0	156,4	73,7	106,2
Qazaqstanǵa kelgen tranzıttik kelýshilerdiń sany*		%		100,0 (657 945)	100,1 (658 603)	100,1 (659 262)	100, 15 (660 250)	100,15 (661240)	100, 15 (662 232)

      3. Qazaqstan Respýblıkasynyń BEJ-in damytý sheńberinde energetıkalyq ınfraqurylymdy nyǵaıtý.

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
Ekonomıkanyń elektr energııasyna qajettiligin óteý	EM derekteri	%	EM	100	100	100	100	100	100

      4. Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyqtyń ınfraqurylymyn jáne jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý).

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
Jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelileriniń tozýy	IDM derekteri	%	IDM, JAO	67	65	63	60	57	57

      5. Bilim berý salasyndaǵy ınfraqurylymdy damytý

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
Avarııalyq mektepterdiń, úsh aýysymmen oqytatyn mektepterdiń qysqartylǵan sanynyń olardyń jalpy sanyndaǵy úlesi	BǴM derekteri	%	BǴM	21	35	80	100
3 jastan 6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi tárbıemen jáne oqytýmen qamtý	BǴM derekteri	%	BǴM	78,6	81,1	82,7	87,5	90	100
IIDMB basym salalary úshin bazalyq 11 JOO-nyń beıindi magıstratýrasynda daıarlanǵan kadrlar sany	BǴM derekteri	birlik	BǴM				1900	2800	3500
Jetekshi sheteldik ǵylymı parkter, kompanııalar jáne halyqaralyq qarjy uıymdary túrindegi áriptesterdiń sany1	BǴM derekteri	birlik	BǴM		1	2	3	6	6
"Nazarbaev ýnıversıteti" DBU baǵdarlamalyq-nysanaly jáne granttyq qarjylandyrý sheńberinde iske asyrylǵan ǵylymı jobalardyń sany1	BǴM derekteri	birlik	BǴM	5/20	7/22	7/22	7/22	10/40	10/40
Ujymdyq paıdalanýǵa arnalǵan zerthanalar bazasynda oryndalatyn tirkelgen ǵylymı baǵdarlamalardyń sany	DSM derekteri	birlik	DSM	5	8	10	13	15	18

      ¹Іs-sharalar tıisti jylǵa arnalǵan bıýdjettiń múmkindikterine qaraı "Respýblıkalyq bıýdjet týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes naqtylanady

      6. Kásipkerlik sýbektileriniń básekege qabilettiligin arttyrý

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
Baǵdarlama sheńberinde qoldaý alǵan kásipkerlik sýbektileri óndirgen ónim kólemi	"Báıterek" UBH" AQ derekteri	mlrd. teńge	UEM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)		224	313	344	350	351
Baǵdarlama sheńberinde qoldaý alǵan kásipkerlik sýbektileri qurǵan jańa jumys oryndarynyń sany	"Báıterek" UBH" AQ derekteri	birlik	UEM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)		7 92 2	19 7 86	21 2 47	21 5 39	21597

      7. Otandyq mashına jasaýdy qoldaý (avtomobılder, "Evrokopter" tikushaqtaryn jáne "Tulpar Talgo" jolaýshylar vagondaryn shyǵarý)

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
Baǵdarlama sheńberinde avtomobılder satý kólemi	"Báıterek" UBH" AQ derekteri	dana	"Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), IDM		1500	2000	650	800	950
Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyn otandyq tikushaqtardy paıdalana otyryp, avıatsııalyq qoldaýmen qamtý	"Báıterek" UBH" AQ derekteri	%	IDM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)	62
Baǵdarlama esebinen temirjol kóligindegi jolaýshylar aınalymy	"QTJ" UK" AQ derekteri	mln. jolaýshy km.	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)				150	150	150

      8. Eksportty qoldaý

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
Baǵdarlama sheńberinde qoldaý alǵan kásiporyndardyń shıkizattyq emes eksportynyń kólemi	"Báıterek" UBH" AQ derekteri	mlrd. teńge	IDM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)		21,7	105	105	105	105

      9. AÓK sýbektileriniń básekege qabilettiligin arttyrý

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
Aýyl sharýashylyǵyndaǵy eńbek ónimdiligi	QR UEM SK derekteri	myń teńge	AShM	1 070,2	1 239,8	1 528,8	1050	1100	1300

      10. "Bıznestiń jol kartasy - 2020" kásipkerlikti qoldaýdyń biryńǵaı baǵdarlamasynyń jobalaryn ınfraqurylymmen qamtamasyz etý

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
Indýstrııalyq aımaqtardyń ınfraqurylymmen qamtamasyz etilýi	UEM derekteri	%	UEM, JAO		100	100
Kásipkerlerdiń jobalaryn ınfraqurylymmen qamtamasyz etý	UEM derekteri	birlik	UEM, JAO		42	27

      11. Zerthanalyq bazalardy damytý arqyly ónim sapasynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
EAEO tehnıkalyq reglamentteriniń talaptaryn qamtý	IDM derekteri	EAEO TR sany	IDM, UEM, ІІM, AShM	18	20

      12. Boljamdy resýrstardy baǵalaı otyryp, Qazaqstan aýmaǵyn zerdeleýdi qamtamasyz etý

      Bul mindetke qol jetkizý tikeleı nátıjelerdiń mynadaı kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri	Aqparat kózi	Ólshem birligi	Jaýapty oryndaýshylar	2014 (baǵalaý)	2015	2016	2017	2018	2019
Boljamdy resýrstardyń kólemi:	IDM derekteri		IDM
altyn		tonna					105
mys		mln. tonna					1,3
polımetaldar		mln. tonna					3,5

5. Negizgi baǵyttar, qoıylǵan maqsattarǵa qol jetkizý joldary men tıisti sharalar

      Hab negizinde makroóńirlerdi damytý negizindegi aýmaqtyq damý biryńǵaı ekonomıkalyq naryqty qalyptastyrýǵa baǵyttalatyn bolady.

      Ekonomıkalyq áleýettiń utymdy aýmaqtyq uıymdastyrylýyn jáne halyqtyń tynys-tirshiligi úshin qolaıly jaǵdaılar jasaý Eldi aýmaqtyq-keńistikte damytýdyń 2020 jylǵa deıingi boljamdy shemasynda kózdelgen.

      Hab-qalalar ekonomıkalyq ósý jáne el halqyn tartý ortalyqtaryna aınalady. Olar joǵary sapaly bilim berý, aqparattyq jáne kóliktik qyzmetter kórsetý, básekelestikti joǵarylatý, shetel ınvestorlary úshin tartymdy jaǵdaılar jasaý esebinen adamı kapıtaldy damytý jáne ony ónimdi paıdalanýdy qamtamasyz etedi.

      Soltústik makroóńirdegi hab Astana qalasy bolady. Óskemen qalasy ortalyq-shyǵys makroóńirdiń haby bolady. Aqtóbe qalasy - batys makroóńirdiń haby. Shymkent pen Almaty - ońtústik makroóńirdiń habtary.

      Astanadan kommýnıkatsııanyń barlyq túrleri basqa makroóńirlerdiń habtaryna baǵyttalatyn bolady. Makroóńirlerdiń basqa iri qalalary ekinshi deńgeıdegi qalalar retinde damıtyn bolady, olar habpen "shuǵyla" qaǵıdaty boıynsha tyǵyz baılanysta bolady.

      Ósý jáne iskerlik belsendilik ortalyqtary retinde habtardyń damýy Qazaqstanda ýrbandalýdyń deńgeıin kóterýge yqpal etetin bolady. Mynadaı negizgi avtojol jobalary iske asyrylatyn bolady: Batys Qytaı - Batys Eýropa; Astana - Almaty; Astana - Óskemen; Astana - Aqtóbe - Atyraý; Almaty - Óskemen; Qaraǵandy - Jezqazǵan - Qyzylorda; Atyraý - Astrahan.

      Astana geografııalyq turǵydan sátti ornalasqan temirjol jáne avtomobıl jelileriniń kóliktik toraby bolyp tabylady, qala halqynyń sany 2020 jylǵa qaraı 852,9 myń adamnan 991 myń adamǵa deıin ósedi.

      Astana haby óńiraralyq avtojoldar jelileri: "Ortalyq - Shyǵys", "Ortalyq - Ońtústik", "Ortalyq - Batys" jobalaryn iske asyrý esebinen barlyq makroóńirlerdi baılanystyratyn ortalyq bolady, sondaı-aq soltústik makroóńirdiń toraptyq ortalyǵy bolady. Magıstraldyq avtomobıl jáne temirjol qatynastary arqyly, sondaı-aq avıajeliler esebinen Astana barlyq makroóńirlerdi biryńǵaı kólik habyna baılanystyrýǵa tıis. Tıimdi jumys isteıtin kóliktik-logıstıkalyq jáne áleýmettik-mádenı baılanystar júıesi qurylady, bul óz kezeginde, ekonomıkalyq ósýge qosymsha serpilis beredi.

      Jańa elorda belsendi qurylys ortalyǵyna aınaldy. Astanada iri bilim berý jáne medıtsınalyq klaster qalyptastyrylǵan, ǵylym damyp keledi. Ekpindeı ósý áleýmettik ınfraqurylymǵa, atap aıtqanda mektepterge, balabaqshalarǵa, emhanalarǵa aıtarlyqtaı júkteme túsirdi.

      Injenerlik-kommýnıkatsııalyq jáne kólik ınfraqurylymynyń damýy Astananyń tranzıttik jáne óndiristik-ótkizý áleýetin edáýir ulǵaıtady.

      Astana hab-qalasynyń aýmaqtyq-keńistikte ornalasýynyń básekelik artyqshylyqtaryn iske asyrý qalany halyqaralyq uıymdar men transulttyq korporatsııalar úshin tartymdy etedi, olar ony dıalog alańy retinde qarastyratyn bolady.

      1,5 mln. adamnan asa halqy bar Almaty qalasy ońtústik makroóńirdiń habyna aınalady. 2020 jylǵa qaraı turǵyndar sany 1 882,5 myń adamǵa deıin ósedi.

      Almaty habynyń damýy jelilik ósý aımaǵy retinde Almaty oblysy aýdandarynyń úshinshi deńgeıdegi qalalary: Qarasaı, Talǵar, Іle, Eńbekshiqazaq, Jambyl aýdandary, Esik, Qapshaǵaı, Qaskeleń, Talǵar qalalary, Baıserke, Boraldaı, Jetigen, Qaraoı, Ótegen batyr, Uzynaǵash, Shamalǵan kentteri qamtylǵan Almaty aglomeratsııasyn qalyptastyrýmen baılanysty bolady, Almaty qalasyn qosa alǵanda, olardaǵy halyq sany 2020 jylǵa qaraı 2668,2 myń adamnan 3063,9 myń adamǵa deıin ósedi.

      711,9 myń adam halqy bar Shymkent qalasy Ońtústik makroóńirdiń haby bolady. Qala halqynyń sany 2020 jylǵa qaraı 796,9 myń adamǵa deıin ulǵaıady.

      Ońtústik makroóńir arqyly ekonomıkalyq qatynastardyń damýyna yqpal etetin saýda joldary ótedi. Búginde bul múmkindikter kóp ese ósti. Utymdy kóliktik-ekonomıkalyq jaǵdaı, mol eńbek resýrstary, qazirgi zamanǵy telekommýnıkatsııalyq jeli, shektes memleketterge jyldam ári jedel shyǵý otandyq kásipkerler úshin de, sheteldik bıznesmender úshin de qolaıly ınvestıtsııalyq ahýal jasaıdy.

      Azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý, satyp alýdy uıymdastyrý jáne aýyl sharýashylyǵy ónimderin ótkizý boıynsha qoıylǵan mindetterdi tıimdi sheshý úshin kóliktik-logıstıkalyq jáne kóterme-bólshek saýdanyń qazirgi zamanǵy ınfraqurylymy qurylatyn bolady. Batys Eýropa - Batys Qytaı halyqaralyq kólik dáliziniń qurylysy ońtústik makroóńirdiń ekonomıkasyn, sondaı-aq Eýropa men Azııanyń arasyn baılanystyrýshy býyn retinde Ońtústik Qazaqstannyń jáne jalpy elimizdiń rólin kúsheıtedi.

      Halyq sany 439,5 myń adamdy quraıtyn Aqtóbe qalasy batys makroóńirdiń haby bolady. 2020 jylǵa qaraı halyq sany 470,3 myń adamǵa deıin ulǵaıady. Batys makroóńir negizgi temirjol jelileri jáne halyqaralyq avtomagıstraldar ótetin iri kóliktik jáne tranzıttik torap bolyp tabylady.

      328,6 myń adam halqy bar Óskemen qalasy ortalyq-shyǵys makroóńirdiń haby bolady. 2020 jylǵa qaraı onyń halqy 361 myń adamǵa deıin kóbeıedi. Ortalyq-shyǵys makroóńirdiń tıimdi kóliktik-logıstıkalyq júıesin qalyptastyrý kólik ınfraqurylymyn, transshekaralyq saýdany damytýǵa jańa serpin beredi, ózara paıdaly yntymaqtastyqtyń (eksport-ımport) ósýine, sondaı-aq makroóńirdiń tranzıttik áleýetin barynsha iske asyrýǵa yqpal etedi.

      Ortalyq-shyǵys makroóńirde habtyń damýy Qytaıdan Qazaqstanǵa, Shyǵys jáne Batys Eýropa elderine júkterdi jetkizýdiń jáne saqtaýdyń biryńǵaı júıesin, ótip jatqan júk legine ǵana emes, jergilikti halyqqa da qyzmet kórsetetin mýltımodaldyq ortalyq qurady.

      Baǵdarlamany iske asyrýdan barynsha joǵary áleýmettik-ekonomıkalyq nátıje alý maqsatynda ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylymdy jáne turǵyn úı ınfraqurylymyn damytýdy josparlaý kezinde qalyptasyp otyrǵan demografııalyq úrdister jáne kóshi-qon aǵyndarynyń qarqyndylyǵy eskeriletin bolady, olar habtar men ekinshi deńgeıdegi qalalardyń damýyna qaraı kúsheıe túsedi.

      Ekinshi deńgeıdegi qalalar birqalypty ósýmen jáne ómir súrýdiń ortasha standarttarymen erekshelenetin bolady. Munda búkil el boıynsha birdeı bolyp keletin ınfraqurylym men áleýmettik standarttardyń qajetti deńgeıi saqtalatyn bolady.

      Halyqtyń kútiletin kóshi-qon qozǵalysynyń artýyn eskere otyryp, kóshi-qon aǵyndaryn retteý, onyń ishinde qala mańyndaǵy aımaqtardy damytý arqyly retteý sharalaryn kózdeıtin óńirlik saıasatty únemi túzetip otyrý, halyqtyń naqty qajettiligine saı keletin jáne onyń sanynyń odan ári ósýin eskeretin bilim berý, densaýlyq saqtaý, mádenıet ınfraqurylymyn damytý, sondaı-aq qalaishilik kólik ınfraqurylymyn damytý qamtamasyz etiletin bolady.

      Іshki kóshi-qon salasynda eńbek resýrstaryn jumys kúshi shamadan artyq eldiń ońtústik aımaqtarynan soltústik, soltústik-shyǵys jáne soltústik-batys óńirlerge kóshirýdi yntalandyrý bóliginde kóshi-qon saıasatyn túzetý júzege asyrylatyn bolady.

      Makroóńirlerdiń bazalyq ınfraqurylymyn (joldar, porttar, energetıkalyq jeliler) damytý qurylys materıaldary, týrızm, óńdeý ónerkásibi sııaqty sabaqtas salalar úshin oń áser etedi, sondaı-aq tutastaı el ekonomıkasyna mańyzdy mýltıplıkatıvti áser etedi.

      Tasymaldaý jyldamdyǵyn jáne kólik baǵyttaryn ulǵaıtý, kólik shyǵystaryn tómendetý jáne energııamen tıimdi qamtamasyz etý iskerlik belsendiliktiń, ónimdiliktiń jáne eldiń kólik áleýetiniń ósýine oń yqpal etedi.

      Indýstrııalyq ınfraqurylymdy jáne týrızmdi damytý, ShOB sýbektilerin qoldaý jáne ómir súrý jaǵdaılaryn jaqsartý makroóńirlerdiń ekonomıkasyn ártaraptandyrýǵa, jumyspen qamtýdy jáne halyq tabysynyń deńgeıin joǵarylatýǵa, sondaı-aq olardyń ál-aýqatyn ósirýge septigin tıgizetin bolady.

      Basym ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý, sondaı-aq halyqaralyq qarjy uıymdarynyń tarapynan ınvestıtsııalar tartý ekonomıkanyń básekege qabilettiligin nyǵaıtý úshin alǵysharttar jasaıdy jáne óńirlik sáıkessizdikterdi tómendetýge yqpal etetin bolady.

      Osy Baǵdarlama mynadaı baǵyttardy iske asyrýǵa baǵyttalǵan.

Infraqurylymdy damytý

5.1 Kóliktik-logıstıkalyq ınfraqurylymdy damytý

1. Avtomobıl joldaryn damytý

      Makroóńirlerdiń, onyń ishinde hab-qalalardyń damý deńgeıin arttyrý maqsatynda osy Baǵdarlama sheńberinde óńirler arasynda, birinshi kezekte qalyptasyp kele jatqan hab-qalalardyń arasynda, ınfraqurylymdyq qamtamasyz etýdi, makroóńirler ishinde kóliktik kommýnıkatsııalardyń qoljetimdiligi men olardyń aınalasyndaǵy aýdandarmen jáne negizgi naryqtarmen baılanysyn jaqsartatyn fızıkalyq ári "ekonomıkalyq araqashyqtyqtardy" qysqartý jónindegi sharalar kózdelgen.

      Astanany "shuǵyla" qaǵıdaty boıynsha óńirlermen baılanystyratyn tıimdi óńiraralyq avtojoldar jelisin qurý úshin 2015 jyldan bastap 2020 jylǵa deıingi kezeńde shamamen 6 myń km 1 jáne 2-sanattaǵy respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldaryn salý jáne rekonstrýktsııalaý kózdelgen.

Baǵdarlama sheńberinde iske asyrylatyn jobalar

 

 

      Qazaqstannyń "shuǵyla" qaǵıdaty boıynsha keńistikte damý júıesin qalyptastyrýdyń erekshelikteri men perspektıvalary eskerile otyryp, mynadaı jobalar iske asyrylatyn bolady:

      "Ortalyq - Ońtústik" jobasy "Astana - Qaraǵandy - Balqash - Almaty" baǵyty boıynsha Qaraǵandy jáne Balqash qalalary arqyly eki iri Astana men Almaty habtaryn jáne tıisinshe, ortalyq-shyǵys makroóńirin ońtústikpen qosýǵa múmkindik beredi, ol shekaramańy aýmaqtarynyń tranzıttik áleýetiniń múmkindikterin keńeıtýge, syrtqy naryqtarǵa eksportty ulǵaıtýǵa, kóliktik-logıstıkalyq kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn arttyrýǵa múmkindik beredi. Joba sheńberinde Astana-Qaraǵandy, Balqash-Býrylbaıtal-Kúrti ýchaskeleri tsement jáne asfalt beton jabyny bar 1-tehnıkalyq sanatqa aýystyrylatyn bolady. Bul baǵyt boıynsha ortasha táýliktik qarqyndylyq 10 myńnan astam avto/táýlikti quraıdy. Ońtústik óńirdi ortalyqpen, soltústikpen jáne shyǵyspen sapaly qosýdy qamtamasyz etetin osy baǵyttyń ekonomıkalyq mańyzdylyǵyn eskere otyryp, perspektıvada hab-qalalardaǵy halyqtyń ósýine baılanysty avtokólik quraldarynyń qarqyndy ósýi 15 myń avto/táýlikti quraıdy dep kútilýde. Joba 2021 jyly aıaqtalady.

      "Ortalyq - Shyǵys" jobasy "Astana - Pavlodar - Semeı - Qalbataý - Óskemen" baǵyty boıynsha Pavlodar jáne Qalbataý eldi mekenderi arqyly Astana jáne Óskemen qalalary arasynda sapaly kóliktik baılanysty qamtamasyz etedi dep boljanyp otyr, bul tranzıttik júkterdi tartýǵa, otandyq taýarlardy eksporttaýǵa, týrıstik klasterdi damytýǵa yqpal etetin bolady. Avtomobıl joly tsement jáne asfalt beton jabyny bar 1 jáne 2-tehnıkalyq sanatqa aýystyrylatyn bolady. Neǵurlym kóp ortasha táýliktik qarqyndylyq Astana - Pavlodar ýchaskesine tıesili (9 myńnan astam avto/táýlik), Pavlodar - Semeı - Qalbataý - Óskemen ýchaskesinde ortasha táýliktik qarqyndylyq 5 myńnan astam avto/táýlikti quraıdy. Joba 2020 jyly aıaqtalady.

      Kóliktik dálizderdi damytý maqsatynda "Batys Eýropa - Batys Qytaı" transulttyq ınfraqurylymdyq jobasy qazaqstandyq bóliginiń 2017 jyly tolyq aıaqtalýynyń mańyzy zor. Onyń aıaqtalýymen qatar 2016 - 2019 jyldary myna avtomobıl joldaryn salý jáne rekonstrýktsııalaý boıynsha jobalar iske asyrylatyn bolady: Almaty - Óskemen, Astana - Petropavl - RF shekarasy, Úsharal - Dostyq, Oral - Kamenka, Aqtóbe - Atyraý - Astrahan, Jetibaı - Jańaózen - Túrikmenstan shekarasy, Merke - Býrylbaıtal, Omby - Pavlodar - Maıqapshaǵaı, Jezqazǵan - Petropavl, Beıneý - Aqjigit - Ózbekstan shekarasy, Taskesken - Baqty, Şýchınsk - Zerendi, Óskemen - Katon-Qaraǵaı - Rahmanov qaınarlary, Astana qalasynyń ońtústik-batys aınalma joly, Qostanaı - Qarabutaq.

      Budan basqa, halyqaralyq avtomobıl tasymaldarynyń kólemin ulǵaıtý jáne sapaly ótkizý qabiletin qamtamasyz etý úshin Qytaı Halyq Respýblıkasymen shekarada qosymsha "qaqpa" - "Nur joly" avtomobıl ótkizý pýnkti qurylatyn bolady, ol Qazaqstan-Qytaı shekarasyndaǵy ekinshi avtomobıl ótkizý pýnkti bolady. "Nur joly" memlekettik jáne jeke áriptesterdiń elimizdiń kóliktik-logıstıkalyq áleýetin nyǵaıtýdaǵy ózara is-qımylynyń shekara mańyndaǵy "núktesi" bolmaq, bul odan ári búkil respýblıka boıynsha tolyqqandy kóliktik-logıstıkalyq klasterlerdi damytý úshin modeldik nysan retinde qyzmet etedi.

      Sonymen qatar avtojol salasyndaǵy, onyń ishinde Almaty (budan ári - ÚAAAJ), Shymkent qalalarynyń jáne tranzıttik baǵyttarda ornalasqan basqa iri qalalardyń aınalma joldaryn salý kezinde MJÁ jobalary iske asyrylatyn bolady.

      Úzdik halyqaralyq tájirıbeni ıgerý, kórsetiletin qyzmetter sapasyn jaqsartý jáne avtojol qurylysy sektoryna zamanaýı tehnologııalardy tartý úshin jobalardy iske asyrý halyqaralyq qarjy uıymdarymen (budan ári - HQU) birlesip júzege asyrylatyn bolady.

      Osy Baǵdarlama sheńberinde qazirdiń ózinde salynǵan avtomobıl joldarynyń saqtalýy jáne respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldaryn rekonstrýktsııalaý makroóńirlerdi sapaly avtomobıl qatynasy bar biryńǵaı birtutas júıege biriktiredi, bul makroóńirler men hab qalalardyń jaqyndasýyna jáne ózara damýyna múmkindik beredi, sondaı-aq eńbek kóshi-qonyn jeńildetedi jáne azamattardyń qozǵalysyna yńǵaıly jaǵdaı jasaıdy.

      Respýblıkalyq jeliniń jaı-kúıin jaqsartý úshin kútip ustaý boıynsha qarjylandyrý kólemin keminde 3 ese ulǵaıtý, sondaı-aq joldy jóndeýmen qamtýdy jylyna 1 myń km-den 3,5 myń km-ge deıin keńeıtý qajet.

      Bul rette joldardy kútip ustaýǵa jáne jóndeýge jumsalatyn shyǵystardyń tıimdiligin arttyrý úshin aqaýsyz kútip ustaý jónindegi kelisimsharttardyń nemese nátıjege baǵdarlanǵan kelisimsharttardyń jańa nysandaryna kóshý qajet.

      Bul kelisimsharttardyń basty aıyrmashylyǵy jumys kólemin sandyq esepke alýdan joldyń jaı-kúıiniń sapaly kórsetkishterine kóshý bolyp tabylady, al merdiger jumysty oryndaýdyń rettiligi men tehnologııalaryn derbes aıqyndaýǵa quqyǵy bolady.

      Sonymen qatar, jol jelisiniń sapasyn jaqsartý úshin bólingen bıýdjet qarajatyn paıdalanýdyń tıimdiligin jáne avtojoldardy salý men kútip ustaýǵa naqty shyǵystardy qysqartýdy eskere otyryp, aıqyn syndar men sapalyq kórsetkishter ázirlenetin bolady.

      Jobalardy iske asyrý nátıjesine elimizdiń "shuǵyla" qaǵıdaty boıynsha ózara baılanysqan árbir óńiri úshin ónimniń ózindik qunyndaǵy kólik shyǵasylaryn qysqartý, óńiraralyq tasymaldaý jyldamdyǵyn ulǵaıtý jáne tıisinshe, jolǵa ketetin ýaqytty jáne joldy paıdalanýshylardyń paıdalaný shyǵasylaryn qysqartý, sondaı-aq jol-kólik oqıǵalarynyń sanyn qysqartý arqyly ekonomıkalyq paıda esebinen qol jetkiziletin bolady. Jobalardyń ınvestıtsııalyq satysy kezeńinde shamamen 200,0 myń jumys orny qurylatyn bolady.

      Avtomobıl joldary júıesiniń jaqsarýymen jáne avtokólik quraldary qarqynynyń ósýimen birge avtomobıl joldaryn paıdalanýshylar úshin jol boıy servısteriniń sapaly qyzmetine qajettilik ulǵaıýda.

      Osyǵan baılanysty halyqaralyq jáne respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń boıynda servıs obektilerin salý arqyly "Jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn avtomobıl joldary. Jol servısteri obektilerine jáne olardyń kórsetiletin qyzmetterine qoıylatyn talaptar" Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq standartyna sáıkes jol mańyndaǵy servısterdi damytý josparlanǵan.

      2020 jylǵa deıin júıeli bıznes qurylymdardy, onyń ishinde iri kásipkerlik sýbektilerin, múddeli ınvestorlardy tartý arqyly, sondaı-aq "Ortalyq - Ońtústik", "Ortalyq - Shyǵys" baǵyttary boıynsha memlekettik jobalar men avtojoldardy rekonstrýktsııalaýdyń basqa da jobalary sheńberinde respýblıkalyq bıýdjet esebinen "Jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn avtomobıl joldary. Jol servısteri obektilerine jáne olardyń kórsetiletin qyzmetterine qoıylatyn talaptar" ulttyq standartyna sáıkes keletin 260 servıs obektisin salý, qaıta qurý nemese tolyq jasaqtaý josparlanǵan.

      Bul rette jeke sektordyń múddeliligin ulǵaıtý úshin halyqaralyq jáne respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldary boıynda perspektıvaly servıs obektileriniń ornalasý shemasy bekitiledi, sondaı-aq ruqsat qujattaryn berý rásimderin ońaılatý, jergilikti atqarýshy organdardyń salynyp jatqan jáne josparlanǵan servıs obektilerine ınjenerlik kommýnıkatsııalar júrgizý múmkindigi qaralady.

      Avtojol salasyn damytý sheńberinde 2020 jylǵa deıin respýblıkalyq mańyzy bar 6,2 myń km avtojolǵa aqylylyqty engizý múmkindigi qaralady. Aqyly avtomobıl joldaryn (ýchaskelerin) salýdy jáne paıdalanýdy baqylaýdy avtomobıl joldary jónindegi ýákiletti memlekettik organ júzege asyrady.

      "Batys Eýropa - Batys Qytaı" halyqaralyq dálizi, Astana - Temirtaý, Astana - Pavlodar, Almaty - Taldyqorǵan, RF shekarasy - Oral - Aqtóbe, Atyraý - Aqtaý, RF shekarasy (Omby baǵytynda) - Pavlodar, Shýchınsk -Petropavl - RF shekarasy, RF shekarasy - Qostanaı - Atbasar - Astana ýchaskelerinde I, II jáne III tehnıkalyq sanattaǵy avtomobıl joldarynda aqyly qozǵalysty uıymdastyrý múmkindigi qaralady. Avtomobıl joldarynyń tarmaqtalǵan jelisin, halyqtyń tómen tyǵyzdyǵyn, álemdik tájirıbeni eskere otyryp, sondaı-aq qajetti ınvestıtsııalar kólemin qysqartý maqsatynda aqy alýdyń ashyq júıesin engizý múmkindigin qaraý josparlanyp otyr.

      Avtojoldarda jaıaý júrginshilerdiń qatysýymen bolatyn jol-kólik oqıǵalaryn qysqartý jáne boldyrmaý maqsatynda respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldaryndaǵy eldi mekenderdiń mańaıynda jerústi jáne jerasty jaıaý júrginshiler ótkelderin salý kózdeletin bolady.

      Respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynda avtokólik quraldarynyń qaýipsiz qozǵalysyn qamtamasyz etý úshin avtojoldar salý jáne rekonstrýktsııalaýdyń barlyq jobalarynda eldi mekenderge kireberis joldardy jáne kólik aıyryqtaryn jaryqtandyrý kózdelgen. Sondaı-aq aqyly jolǵa kirý jáne aralyq arkalarda jol qozǵalysyn monıtorıngileý jáne basqarý, jol jaǵdaılary týraly júrgizýshilerdi habardar etý mindetterin sheshetin meteodatchıkter, aqparattyq taqta ornatylatyn bolady.

      Budan basqa respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldaryn kútip ustaý sheńberinde apattyq qaýipti avtojol ýchaskelerinde jol belgilerin aýystyrý jáne ornatý, shýyl jolaqtaryn jáne qorshaýlardy ornatý boıynsha jumystar jyl saıyn júzege asyrylýda.

2. Temirjol sektoryn jáne logıstıkany damytý

      Kólik dálizderin damytý jáne odan ári ártaraptandyrý tranzıttik júk aınalymyn arttyrý qajettiligine negizdelgen, onda tasymaldardy konteınerleý mańyzdy ról atqarady. Taıaý kezeńdegi negizgi mindet teńizge qaraǵanda qurlyqtaǵy baǵdarlardyń básekege qabiletti jaǵdaılaryn jasaý bolyp tabylady, onda jetkizý quny men ýaqyty negizgi basymdyq bolyp tabylady.

      Osy maqsatta trassalardyń jyljymaly qyzmet kórsetýi úshin trassanyń ústińgi qurylymynyń elementteri men komponentti jóndeýdi uıymdastyrý negizinde "Magıstral" ABJ marshrýttar mobıldik dıagnostıkalyq quraldarymen júzege asyrylatyn bolady.

      Bul mobıldi dıagnostıkalyq quraldar, Indýstrııa 4.0 elementteriniń biri retinde kidirtýler men avarııalarǵa alyp keletin shegine jetken buzylýlar sanyn qysqartady, tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne jóndeý shyǵyndaryn qysqartady jáne ınfraqurylymnyń qyzmet etý merzimin eki esege arttyrýǵa alyp keledi.

      Transqazaqstandyq dálizderdiń ekonomıkalyq tıimdiligin qamtamasyz etý úshin kóliktik-logıstıkalyq ınfraqurylym obektilerine tikeleı nemese janama ıelik etý arqyly saýda leginiń týyndaý ornynda da, sol sııaqty júktiń keri aǵynyn qalyptastyrýda da otandyq kompanııalardyń qatysýy mańyzdy. Bul úshin el ishinde de, sol sııaqty shetelde de zamanaýı kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtar jelisi qurylatyn bolady, sondaı-aq "qıyn jerlerdi" joıý jáne temirjol ınfraqurylymynyń qýatyn ulǵaıtý jumystary jalǵastyrylady.

      Eýropalyq tájirıbeni qoldana otyryp, júıeniń tirek bóligi kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtar júıesine negizdeledi, olardyń ishinde eń mańyzdysy Qorǵas - Shyǵys qaqpasy jáne Dostyq, Batys qaqpasy - Aqtaý jáne Quryq porttary, óńirlerdegi kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtar bolady.

      Syrtqy termınal jelisi Azııa men Eýropa arasyndaǵy Kaspıı mańy elderiniń qazirgi teńiz jáne "qurlyq" porttarynda, Qara teńiz jáne Baltyq basseınderi, Qytaı, Reseı, EO elderi, Parsy shyǵanaǵy saýda baǵyttarynda basymdyqpen qalyptastyrylatyn bolady.

      Bul júıeniń negizgi tranzıttik osi Lıanıýngan/Chýntsın/Úrimshi, odan ári Dostyq/Altynkól (Qorǵas) arqyly Reseı/Belarýs/Ýkraına/Baltyq elderi, Eýropa elderi ótedi.

      Qurylyp jatqan kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtar jelisin jáne halyqaralyq yntymaqtastyqtyń shegin keńeıtýdi paıdalana otyryp, júktiń tıimdi shoǵyrlanýynyń jáne taralýynyń negizgi nátıjesi júıeli konteınerlik poezdardy iske qosý bolady.

      Shyǵystardy qysqartý maqsatynda barlyq jetkizý jelisin biryńǵaı jáne tolyq logıstıkalyq júıe retinde qaraý mańyzdy. Ol úshin logıstıkalyq kórsetiletin qyzmetter bir jerde (negizinen kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtarda) shoǵyrlanady, bul ártúrli tasymaldaýshylardyń jeke-jeke tasymaldaýy kezinde qosarlanǵan qosylǵan qundy tólemeı, biryńǵaı operatordyń jetkizýdiń búkil jolyndaǵy jalpy qunyn qalyptastyrýyna múmkindik beredi. Buǵan eldegi aralas (mýltımodaldy) tasymaldaýlardy odan ári damytý jolymen qol jetkiziledi.

      Bul baǵytta mýltımodaldy kólikti (CRM, SCM) basqarý júıesin engizý mańyzdy bolady. Bul júıelerdi engizý qyzmetti jetildirýge qyzmet etedi. Osylaısha júk tasymaldaý protsesine qatysýshylardyń naqty ýaqyt rejıminde júktiń barlyq jetkizý tsıklyn qadaǵalaý, qujattardy qashyqtan óńdeýge múmkindik berý jáne júktiń erekshelikterin eskere otyryp, qajetti kólik túrin ońtaıly tańdaýǵa múmkindik beriletin bolady.

      Sondaı-aq tasymaldaýshylar jáne tasymaldanatyn taýarlardyń tikeleı óndirýshileri bolyp tabylatyn álemdik áriptestermen halyqaralyq qatynastardy jolǵa qoıý jónindegi jumys jalǵasatyn bolady. Bul eki baǵytta kólik quraldaryn tolyq júkteýdi qamtamasyz etýge múmkindik berip, kólik quramdasynyń qunyn tómendetedi.

      Biraq Qazaqstannan tasymaldanatyn júk negizinen aýyl sharýashylyǵy jáne jer qoınaýyn paıdalaný ónimderi bolyp tabylatynyn eskeretin bolsaq, sońǵy tutynýshy úshin baǵa kólik shyǵystaryna ǵana táýeldi emes, ol álemdik naryqtaǵy baǵaǵa baılanysty ózgeredi. Ol úshin óndiris ónimdiligin arttyrý arqyly júkterdiń ózindik qunynyń tómendeýine kúsh jumsaý qajet, sebebi ónimniń jalpy qunynda logıstıkalyq shyǵyndardyń úlesi az.

      Qoldanystaǵy kólik ınfraqurylymynan barynsha kóp tıimdilik alý logıstıkalyq mindetterdi oryndaý sharty men basqarylatyn jetkizý tizbegin biriktiretin biryńǵaı tetik retinde logıstıka jumysy kezinde múmkin.

      Kólik ınfraqurylymyn basqarýǵa, servıs deńgeıin arttyrýǵa, kedergilerdi joıýǵa, sondaı-aq menedjmenttiń tıimdi táýekel ádisterin engizýge, kedendik rásimderdi ońaılatý men elektrondyq kedenge ótýge kóńil bólinýi tıis.

      Kólik salasynda qyzmetter kórsetý 5S - servıs, jyldamdyq, qun, turaqtylyq pen bútindik qaǵıdatyna barynsha jaqyn bolýy tıis, bul negizgi tranzıttik baǵyttardyń damýy men mýltımodaldy tranzıtti dálizdiń qalyptasýyn qamtamasyz etedi. Kólik ınfraqurylymyn basqarý tıimdiligin arttyrý jáne tranzıt pen logıstıkany damytý boıynsha mindetterdi shuǵyl sheshý maqsatynda júk aǵyndaryn shoǵyrlandyrý men dıstrıbýtsııalaý ortalyqtarynda ishki jáne syrtqy termınaldyq jelini jyldam damytý qolǵa alynýda.

      Ol úshin Ult jospary - "100 naqty qadam" ınstıtýtsıonaldyq reformalarynyń 65-qadamyn iske asyrý sheńberinde Astana jáne Shymkent qalalarynda kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtar quryldy, sondaı-aq Aqtóbe, Aqtaý, Atyraý, Qostanaı, Oral, Pavlodar jáne Óskemen qalalarynda qurylatyn bolady.

      Qazaqstandyq eksportty ilgeriletý ortalyqtaryn qurý jáne tranzıttik júk aǵynyn qalyptastyrý maqsatynda syrtqy termınal ınfraqurylymynyń negizgi núkteleri anyqtalǵan. Búgingi tańda Máskeý (Reseı), Bander-Abbas (Iran), Klaıpeda (Lıtva), Mýndra (Úndistan) teńiz jáne qurǵaq porttarynda termınaldardy salý (satyp alý) arqyly kólik-logıstıkalyq ınfraqurylymdy damytý boıynsha belsendi jumys júrgizilýde.

      Odan basqa temirjol salasyn basqarýdy uıymdastyrýdyń nysanaly modeli engizildi. Ol úshin tasymaldaý qyzmeti men magıstraldyq temirjol jelisi bólingen jáne úsh qyzmet túrin qamtıdy:

      1) júk tasymaldary;

      2) jolaýshylar tasymaldary;

      3) magıstraldyq temirjol jelisiniń kórsetiletin qyzmetteri.

      Jolaýshylar tasymalyn ulttyq jolaýshylar tasymaldaýshylary men jeke tasymaldaýshylar júzege asyratyn bolady. Júkter tasymalyn ulttyq júk tasymaldaýshylar júzege asyrady.

      Ulttyq tasymaldaýshylar ınfraqurylym operatory - kompanııamen qatar "QTJ" UK" AQ holdıngtik qurylymynyń quramyna kiretin bolady.

      Bul rette tasymaldaýshylar vagondar men lokomotıvter parkinde áreket etedi jáne tasymaldaý protsesine qatysatyn aktıvterdiń jaı-kúıine, olardyń jańartylýyna, tehnıkalyq jáne kommertsııalyq baqylaýdy qamtamasyz etýge, sondaı-aq manevr jumystaryn júzege asyrýǵa tolyqtaı jaýapty bolady.

      Vagondar operatorlary "QTJ" UK" AQ-men (ulttyq júk tasymaldaýshy jáne magıstraldyq temirjol jelisiniń operatory) jáne klıenttermen zańnamada belgilengen tártippen tıisti sharttar jasaý jolymen ózara is-qımyl jasaıtyn bolady.

      Temirjol ınfraqurylymynyń kórsetiletin qyzmetterine qol jetkizý jáne jeke tasymaldaýshylardyń júk tasymaldaýdy júzege asyrýy EAEO sheńberinde zańnamany úılestirý jáne temirjol jolaýshylar tasymaldaryn uıymdastyrýdan bolǵan zalaldy memlekettik sýbsıdııalaý júıesine qatysty ekonomıkalyq saıasattyń ózgerýi men tasymaldaý qyzmetin memlekettik baǵalyq retteý boıynsha máselelerdiń sheshilýine qaraı qosymsha qaıta qaralatyn bolady.

      Kóliktiń basqa túrlerimen jahandyq básekelestik jaǵdaıynda básekege qabilettilikti tıimdi damytý men qoldaý maqsatynda "QTJ" UQ" AQ Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jańa kedendik zańnamasy sheńberinde kedendik tasymaldaýshy men ýákiletti ekonomıkalyq operator fýnktsııasyn qosa alǵanda, kórsetiletin qyzmetter keshenin keńeıtý boıynsha sharalar qabyldaýda.

      Temirjol kóligi úshin ońtaıly tarıftik modeldi qamtamasyz etý úshin magıstraldyq temirjol jelisiniń qyzmetterine tarıfterdi qalyptastyrý jáne retteý júıesi jetildiriletin bolady jáne magıstraldyq temirjol jelisiniń qyzmetterine jańa tarıftik ádisnama ázirlenetin bolady.

      Temirjol kóligi salasyndaǵy jańa progrestik tásilder magıstraldyq temirjol jelileriniń kórsetiletin qyzmetin tarıftik retteýdiń ońtaıly modelin qalyptastyryp, qyzmet kórsetýden túsken shyǵyndar men kiristerdi saralaýǵa jáne teńgerimdeýge, sondaı-aq kórsetiletin qyzmetterdiń tıisti sapasyn qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

      Yqtımal teris áleýmettik saldardy boldyrmaý maqsatynda 4 salada, onyń ishinde temirjol kóligi salasynda qoǵamdyq mańyzy bar naryqtar degen uǵym olarda baǵanyń rettelýin saqtaı otyryp engizildi.

      Poezdar qozǵalysy qaýipsizdigin buzýshylyqtardy tómendetý temirjol kóligindegi qaýipsizdik salasynda baqylaýdy kúsheıtý jáne qozǵalys qaýipsizdigi máseleleri boıynsha zańnamalyq bazany EAEO Tehnıkalyq reglamentteriniń talaptaryna sáıkes keltirý esebinen iske asyrylatyn bolady.

      Budan basqa temirjol jyljymaly quramy parkin jańartý, magıstraldyq temirjol jelisin jańǵyrtý (joldardy kúrdeli jóndeý men kútip ustaý, baılanys quraldary, elektrmen jabdyqtaý jáne t.b.), ónim sapasyna jáne temirjol kóliginiń qajettilikteri úshin kórsetiletin qyzmetterge qoıylatyn talaptardy kúsheıtý boıynsha josparlanyp otyrǵan jumys temirjol kóligindegi qaýipsizdikti buzýshylyqtardyń tómendeýine yqpal etetin bolady.

      Jolaýshylar vagondaryn jańartý maqsatynda áleýmettik mańyzy bar tasymaldardy qamtamasyz etý úshin "QTJ" UK" AQ qaryz qarajatyn tartý esebinen shamamen 223 jańa jolaýshylar, onyń ishinde múgedekterge qoljetimdi vagondardy satyp alýdy josparlaýda. Qaryz qarajatyn tartý áleýmettik mańyzy bar qatynastar boıynsha temirjol jolaýshylar tasymalyn sýbsıdııalaýdyń ázirlengen jańa tetigi negizinde júzege asyrylady.

3. Avtomobıl kóligin damytý

      Eldi mekenderdi júıeli avtobýs qatynastarymen qamtamasyz etý boıynsha jolaýshylar avtotasymalynyń qosymsha ınfraqurylymyn qurý jáne jaqsartý maqsatynda jergilikti atqarýshy organdar halyqtyń qımyl-qozǵalysy shektelgen toptary úshin de qoljetimdi bolýyn eskere otyryp, qalalar men aýdan ortalyqtarynda jańa avtovokzaldar men avtostantsııalar, avtostantsııalary joq eldi mekenderde (aýyldarda) jolaýshylarǵa qyzmet kórsetý pýnktterin salý jóninde jumystar júrgizetin bolady.

      Joǵaryda kórsetilgen obektilerdi salý boıynsha birqatar jobalar memlekettik-jekeshelik áriptestik nysanynda iske asyrylatyn bolady.

      Tıisinshe jeke sektordyń róli - bul ınvestıtsııalar, qurylys, kútip ustaý jáne bıznesti júrgizý.

      Jolaýshylardy avtobýspen tasymaldaý ınfraqurylymyn damytý qatynastardyń júıeliligin ulǵaıtýǵa jáne halyqtyń mobıldiligin arttyrýǵa múmkindik beredi.

      2015 - 2019 jyldar kezeńinde jergilikti atqarýshy organdar 8 avtovokzal, 36 avtostantsııa jáne 124 jolaýshylarǵa qyzmet kórsetý pýnktin salatyn bolady.

      Otandyq tasymaldaýshylardyń básekege qabilettiligin ulǵaıtý jónindegi aldaǵy sharalar júk tasymalynyń halyqaralyq naryǵynda otandyq tasymaldaýshylardyń úlesin 2019 jylǵa qaraı qyryq jeti paıyz deńgeıine deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi. Ol úshin Qazaqstan aýmaǵy arqyly sheteldik avtokólik quraldarynyń júrýine baqylaýdy kúsheıtý boıynsha sharalar qabyldanatyn bolady, sondaı-aq otandyq tasymaldaýshylardyń problemalyq máselelerin sheshý boıynsha shet eldermen protektsıonıstik saıasat júrgiziletin bolady. Keıinnen halyqaralyq tasymaldardyń ósý úrdisin eskere otyryp, halyqaralyq júk tasymaldary naryǵynda otandyq tasymaldaýshylar úlesiniń tómendeýin boldyrmaý qamtamasyz etiledi.

      Shet memlekettermen úkimetaralyq kelisimder jasasý jáne avtomobıl kóligi salasyndaǵy halyqaralyq sharttarǵa qatysý jolymen júk tasymaldaý geografııasyn ári qaraı keńeıtýdiń mańyzy az emes.

4. Sý kóligin damytý

      Paromdyq kólik júıesiniń kóp fýnktsııalylyǵy Kaspıı mańyndaǵy kórshi memlekettermen (Iran, Ázerbaıjan) eldiń batys óńiri úshin qajetti halyq tutynatyn taýarlar, jabdyqtar, qurylys materıaldary jáne t.b. sııaqty júktermen qamtamasyz etý úshin taýar aınalymyn ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.

      Quryq portynyń ekinshi kezeńi aıaqtalǵannan keıin Qazaqstanda tolyqqandy eki teńiz porty paıda bolady. Kaspıı teńizinde qazaqstandyq porttar arqyly jalpy ótkizý qabileti 2020 jylǵa qaraı shamamen 26 mln. tonna quraıtyn bolady, onyń ishinde Quryq parom kesheni júkterdi aýystyryp tıeýdiń 7 mln. tonnaǵa deıingi kólemin qamtamasyz etedi.

      Aqtaý jáne Quryq teńiz porttary akvatorııasynda qaýipsiz júzý úshin 2020 jylǵa deıin kemeler qozǵalysyn basqarý jáne izdeý-qutqarý qyzmetin úılestirý mindetterin atqaratyn navıgatsııalyq júıeler qurý máselesi pysyqtalatyn bolady.

      Bul sala qaýipsizdigi júıesin Halyqaralyq teńiz uıymynyń (HTU) qazirgi zamanǵy talaptary deńgeıine jetkizýge múmkindik beredi.

      Kóliktik-logıstıkalyq tizbek keshenin qurý jaǵdaıynda saýda flotyn, onyń ishinde qurǵaq júk flotyn ulǵaıtýdy jalǵastyrý josparlanýda. Aqtaý porty qýatyn arttyrý úshin "Jibek joly" jáne "Atameken" qurǵaq júk kemeleri sýǵa túsirildi. 2020 jylǵa qaraı qosymsha 2 qurǵaq júk jáne 2 parom satyp alý múmkindigi qaralady. Osylaısha Qazaqstan porttarynan qurǵaq jáne paromdyq júkterdi teńizben tasymaldaý úlesi 2020 jylǵa qaraı 30 %-ǵa ulǵaıatyn bolady.

      Bul kemelerdi basqarýdy qazaqstandyq teńizshilerdiń qamtamasyz etýi josparlanýda. Bul maqsattar úshin teńizshilerdi daıyndaý júıesi halyqaralyq standarttarǵa sáıkes keltirilip, 2020 jylǵa qaraı qazaqstandyq kemeler quramynda azamattar tapshylyǵyn 35 %-ǵa deıin tómendetý josparlanýda.

      Іshki sý joldary boıynsha tasymaldardy damytý úshin ózen tasymaldary qaýipsizdigin nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan sharalardy jalǵastyrý qajet. Osy maqsatta kemede júzýdiń qaýipsiz gabarıtteri qamtamasyz etiletin 10 tehnıkalyq flot kemesin jańartý jáne keme shlıýzderin rekonstrýktsııalaý sharalaryn qabyldaý josparlanyp otyr. Tutastaı alǵanda, iske asyrylyp jatqan sharalar 2020 jylǵa qaraı ishki sý joldary boıynsha tasymaldaý kólemin 1,4 mln. tonnaǵa deıin jetkizýge múmkindik beredi.

      Sý kóliginde qaýipsizdiktiń qamtamasyz etilýine tıimdi baqylaýdy uıymdastyrý salany damytýdyń joǵary deńgeıin qamtamasyz etý boıynsha quramdaýyshtardyń biri bolyp tabylady.

      Sý kóliginde qaýipsizdik deńgeıin arttyrý úshin:

      1) baqylaý-qadaǵalaý qyzmetin júzege asyratyn Qazaqstan Respýblıkasynyń Investıtsııalar jáne damý mınıstrligi Kólik komıtetiniń qyzmettik sý kóligin kezeń-kezeńmen jańartý;

      2) sý kóliginde baqylaýdy júzege asyratyn qyzmetkerlerdiń biliktiligin arttyrý maqsatynda alys jáne jaqyn shet elderdiń tıisti uıymdarymen jáne memlekettik organdarymen tájirıbe almasý qajet.

5. Azamattyq avıatsııany damytý

      Áýejaılardyń ótkizý qabiletin ulǵaıtý jáne avıakompanııalardyń operatsııalyq qyzmetinen shekteýlerdi alyp tastaý maqsatynda áýejaılardy IKAO halyqaralyq standarttaryna sáıkes keltirýge, ushý qaýipsizdigin, qyzmet kórsetý sapasyn kúsheıtýge, sondaı-aq áýe kemeleriniń zamanaýı túrlerin qabyldaýǵa múmkindik beretin ınfraqurylymdyq jobalar iske asyrylady.

      Sondaı-aq avıatsııalyq qaýipsizdik pen ushý qaýipsizdigi deńgeıin arttyrý, ınvestıtsııalyq tartymdylyqty jaqsartý, qazaqstandyq avıakompanııalar men áýejaılardyń básekege qabilettiligin arttyrý maqsatynda áýejaılardyń rettelip kórsetiletin qyzmetterine arnalǵan ınvestıtsııalyq baǵdarlamalardy eskere otyryp, bes jyl jáne odan kóp merzimge tarıfterdiń shekti deńgeıin bekitý boıynsha jumys jalǵasatyn bolady.

      Budan buryn tarıfter jyl saıyn ózgergen kezde olardyń ósý serpinin boljaý qıyn bolatyn jáne sáıkesinshe, ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý kezinde ınvestorlar tarıf deńgeıiniń boljanbaǵan ósý táýekeline ushyraıtyn.

      Tabıǵı monopolııalar sýbektileriniń bes jyl jáne odan da kóp merzimge shekti tarıfke kóshýi boıynsha tabıǵı monopolııalar salasyndaǵy jańa tarıftik saıasat ınvestıtsııaǵa baǵdarlanǵan bolyp tabylady. Munda buryn qabyldanǵan barlyq josparlar jáne salalar men tarıf belgileýdi jańǵyrtý jónindegi baǵdarlamalar úılestirilgen.

      Uzaq merzimdi kezeńde qoldanylý barysynda áýejaılardyń kórsetiletin qyzmetterine tarıfterdiń boljamdylyǵy azamattyq avıatsııa salasyndaǵy jobalardy kommertsııalandyrýdy yntalandyrýǵa, sondaı-aq halyqaralyq qarjy uıymdarynyń qarajatyn tartýǵa jáne olardyń qaıtarymdy bolýyna múmkindik beredi.

      Joǵaryda kórsetilgen is-sharalardy iske asyrý avıatasymaldaýǵa halyqtyń ósip kele jatqan qajettiligin qanaǵattandyrýǵa, jolaýshylarǵa qyzmet kórsetý sapasyn jaqsartýǵa, sondaı-aq ushý qaýipsizdigi men avıatsıalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

      2020 jylǵa qaraı tranzıttik áleýeti joǵary elderdiń azamattary úshin vızalyq rejımdi jeńildetý boıynsha is-sharalardy iske asyrý esebinen, sondaı-aq ushý geografııasyn keńeıtý jáne álemniń qarjy ortalyqtarymen áýe qatynastaryn ashý jolymen tranzıttik áýe jolaýshylarynyń sany 1,6 mln. deıin jetetin bolady.

      Budan basqa iri aglomeratsııalar ortalyǵyna qashyqtaǵy eldi mekender halqynyń qoljetimdiligin qamtamasyz etý, shuǵyl qajettilikterdi sheshý, sondaı-aq avıatsııalyq-hımııalyq aýyl sharýashylyǵy jumystaryn júrgizý úshin shaǵyn avıatsııany damytý azamattyq avıatsııanyń mańyzdy salasy bolyp kele jatyr. Ol úshin keıinnen 10 tonnadan 50 tonnaǵa deıin áýe kemelerin qabyldaý múmkindigi bar, jergilikti áýe jelilerine arnalǵan áýeaılaqtardy damytý sharalary qabyldanatyn bolady.

      Jergilikti áýe jelilerin turaqty avıareıstermen qamtamasyz etý úshin, sondaı-aq júıeli negizde medıtsınalyq-sanıtarlyq, týrıstik jáne t.b. qyzmetterdi kórsetý máselelerin sheshý úshin óńirlik avıatasymaldaýshylardyń ushaqtary parkin jańalaý máselesi sheshiletin bolady.

      Osy maqsattarda Qazaqstannyń qatań kontınentaldy klımatyna saı keletin, ekstremaldy temperatýra jaǵdaıynda qatty jáne topyraq jabyndysy bar ushý-qoný jolaqtaryna qona alatyn, 19 jolaýshyǵa deıin syıymdylyǵy bar ushaqtar satyp alynatyn bolady.

      Mundaı áýe kemeleri áýe tasymaldarynyń biryńǵaı qunyn tómendetedi, óıtkeni olar aerodromdar ınfraqurylymyn jabdyqtaý deńgeıine az baılanysty. Osyndaı áýe kemelerin jergilikti áýe jelileri úshin paıdalaný aerodromdardyń mınımaldy tehnıkalyq jabdyqtalýyn talap etedi.

      Áýe kemeleri parkin jańalaý "Qazaqstannyń damý Banki" AQ enshiles uıymy "QDB-Lızıng" AQ operatory bolyp tabylatyn lızıng quralyn qoldaný jolymen júzege asyrylatyn bolady.

      "QDB-Lızıng" AQ qoljetimdi jáne uzaqmerzimdi lızıngtik qarjylandyrýdy qamtamasyz etý úshin menshikti mindetterdi jáne qaryz qarajattaryn tartý máselesi pysyqtalatyn bolady.

      Tutastaı alǵanda, óńirlik avıajelilerin damytý boıynsha mindetterdi sheshý úshin azamattyq avıatsııany damytý salasyndaǵy ýákiletti organnyń salalyq baǵdarlamasy daıyndalatyn bolady.

      Avıatranzıt áleýetin ulǵaıtý maqsatynda "e-freight" júk avıatasymaly boıynsha qaǵazsyz qujat aınalymy standarty engiziletin bolady, bul rásimderdi ońaılatýdy qamtamasyz etýge jáne avıajúkterdi óńdeý protsesterin jyldamdatýǵa múmkindik beredi. "E-freight" standarty barlyq júk tasymaldaýǵa qatysýshylardyń (jóneltýshiler, qabyldaýshylar, avıakompanııalar, áýejaılar, júk agentteri, keden organdary) aqparattyq júıeleriniń ıntegratsııalanýyn talap etedi jáne memlekettik-jekeshelik áriptestik jobasy sheńberinde júzege asyrylatyn bolady.

6. Kólikte ákimshilik kedergilerdi azaıtý

      Memlekettik organdar men syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylar arasynda ózara is-qımyldyń tıimdi tetigin engizý úshin Ult jospary - "100 naqty qadam" ınstıtýtsıonaldyq reformalarynyń 38-qadamyn iske asyrý sheńberinde "Bir tereze" qaǵıdatyn engizý boıynsha joba iske asyrylady.

      Eksport jáne ımport kezinde taýarlardy elektrondyq deklaratsııalaýdyń aqparattyq júıesin engizý jáne aqparatty qaǵaz jetkizgishterde usyný praktıkasyn alyp tastaý maqsatynda taýarlardy kedendik tazartýdyń avtomattandyrylǵan júıesi engiziledi jáne TKJ-nyń qaǵaz nysanyn bir mezgilde alyp tastaýmen barlyq taýarlardyń ımportynda jáne olardyń respýblıka aýmaǵy boıynsha ótýi kezinde taýarlarǵa arnalǵan elektrondyq ilespe júkqujat (TІJ) engiziledi. Bul táýekelderdi basqarýdyń ozyq ádistemelerin jáne post-aýdıtti engizýge, kedendik rásimderdi ońtaılandyrýǵa jáne syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylardyń ákimshilik jáne ýaqytsha shyǵasylaryn qysqartýǵa múmkindik beredi. Sondaı-aq elektrondyq TІJ-di engizýge, júkter tasymalyn rásimdeý resimin ońtaılandyrýǵa múmkindik beredi, taýarlardy ákelýge jáne olardyń odan ári oryn aýystyrýyna ýákiletti memlekettik organdardyń birlesken baqylaýynyń sapasyn arttyrady.

      Magıstraldyq jáne termınaldyq ınfraqurylymnyń menshik ıeleri jáne kólik kompanııalary qosymsha júk aǵyndaryn tartý jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń básekelestikti qorǵaý salasyndaǵy zańnama normalaryn eskere otyryp, kelisilgen tarıftik saıasatty júrgizý boıynsha ýaqtyly sheshimder qabyldaý úshin úılestirý komıtetterin (konsortsıýmdar) quratyn bolady.

      Barlyǵy 2019 jylǵa deıin 24 ótkizý pýnktine, onyń ishinde 11 avtomobıl, 12 áýe jáne 1 temirjol pýnktine jańǵyrtý jáne tehnıkalyq jaraqtandyrý júrgizý josparlanyp otyr. 2017 jyldyń qorytyndysy boıynsha 7 avtokólik, 5 áýejaı tehnıkalyq qurylǵylarmen jabdyqtalǵan.

      Jobanyń iske asyrylýy kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy is-qımyl jasaýǵa, ótkizý pýnktterinde sybaılas jemqorlyq deńgeıin tómendetýge, kedendik protsesterdiń ashyqtyǵyna jáne avtomattandyrylýyna, baqylaý organdarynyń laýazymdy tulǵalarymen syrtqy ekonomıka qyzmetine qatysýshylar baılanysyn barynsha azaıtýǵa, bıznes úshin shyǵasylardy azaıtýǵa, kedendik tólemder túsimderiniń jaqyn perspektıvada 20-30 %-ǵa jáne uzaq merzimdi perspektıvada 50 %-ǵa ulǵaıýyna yqpal etetin bolady.

      Sonymen birge, memlekettik shekara syzyǵynan bastap ótkizý pýnktterine (beıtarap jolaq) deıingi joldar qanaǵattanarlyqsyz jaǵdaıda bolǵandyqtan, kólik quraldarynyń avtomobıl pýnktteriniń aýmaǵyna kirgenge deıin aýysý úshin múmkindik bere otyryp, kirme joldardy salý men rekonstrýktsııalaý máselesi pysyqtalatyn bolady.

      Orta merzimdi perspektıvada Qazaqstannyń toǵyz óńirinde (Qaraǵandy, ShQO, Qyzylorda, BQO, Aqtóbe, Mańǵystaý, Atyraý, Aqmola, Jambyl oblystary) barlyq alty halyqaralyq dálizdi qamtıtyn 18 ólsheý júıesin ornatý josparlanyp otyr.

      Kóliktik baqylaý tıimdiligi men ashyqtyǵyn arttyrý jáne respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń eń qarqyndy ýchaskelerinde arnaıy avtomattandyrylǵan ólsheý quraldary sanyn ulǵaıtý úshin 2017 - 2018 jyldary qosymsha 25 QBJO ornatýǵa qazirgi ýaqytta jobalaý-izdestirý jumystary daıyndalýda. 2019 jyldyń sońyna deıin barlyǵy 68 ólsheý júıesin ornatý múmkindigi qaralady.

      Qazirgi ýaqytta shashyrańqy aqparattyq resýrstardyń tıimdiligin arttyrý úshin olardy biriktirýge múmkindik beretin keshendi júıeler asa ózekti bolyp otyr.

      Ákimshilik kedergilerdi qysqartý, básekelestikti damytý men kólik ınfraqurylymyn basqarýdyń tıimdiligin arttyrý maqsatynda aeroǵarysh salasyndaǵy jetistikterdi, atap aıtqanda 4 qazaqstandyq jerserikti qoldaný arqyly ıntellektýaldy kólik júıesin (budan ári - IKJ) qurý josparlanýda.

      IKJ jobasyn 2018 - 2020 jyldary ınvestıtsııalar tartý múmkindigimen memlekettik-jekeshelik áriptestik ádisi boıynsha kezeń-kezeńmen iske asyrý josparlanyp otyr.

      IKJ mynadaı negizgi komponentterden turatyn ózara baılanysty avtomattandyrylǵan júıelerdiń jıyntyǵyn qamtıdy:

      - joldardy paıdalanýdy tóleýdi avtomattandyrýǵa arnalǵan tehnıkalyq quraldar kesheni;

      - arnaıy avtomattandyrylǵan ólsheý quraldary, qozǵalys kezinde kólik quraldaryn janaspaı ólsheý, qarqyndylyqty baqylaý jáne esepke alý, negizsiz aıaldamalardy joıý.

      Bul júıe adam faktoryn joıýǵa, avtokólik joldarynyń ómirin uzartýǵa, kólik quraldaryn jikteýge jáne nyǵaıtýǵa múmkindik beredi;

      - jol qozǵalysyn basqarý júıesi, ol júrgizýshilerge joldaǵy jaǵdaı týraly habarlaýǵa múmkindik beredi;

      - klımattyq jaǵdaılardy taldaý jáne boljaý júıesi avtomobıl joldary boıyndaǵy meteostantsııa jelisi arqyly júzege asyrylatyn bolady. Bul júıe aýa raıynyń monıtorıngisin júzege asyrýǵa jáne onyń jaǵdaıy týraly, sondaı-aq barlyq ıgilik alýshylardy qorshaǵan orta jaǵdaıy týraly habardar etýge múmkindik beredi;

      - beınemonıtorıng jáne jol qozǵalysy erejeleriniń buzylýyn (beıne jáne fototirkeýge arnalǵan kameralar júıesi) anyqtaý júıesi.

      Qalalyq jáne qalaaralyq joldar, naqty ýaqyt rejıminde temir jol ótpeleri, sondaı-aq beıne taldaý jáne beıne taldaý úshin beıne baqylaý derekterin alý úshin "Beınebaqylaý" modýli testilenedi.

      Osy modýl aıasynda joldar men temirjoldarǵa, temirjol stantsııalaryna, avtobýs termınaldaryna, naqty ýaqyt rejıminde áýejaılarǵa jáne beıne-analıtıkaǵa arnalǵan beınebaqylaý derekterin alý fýnktsııasyn júzege asyrý josparlanyp otyr.

      IKJ jobasyn engizý sheńberinde kóp mólsherde qurylymdyq emes derekterdi jasaý jáne saqtaý taýarlardyń onlaın rejıminde júrýin baqylaýǵa jáne olardyń tranzıtine kedergi keltirmeýdi jáne kedendik operatsııalardy ońaılatýdy boljaıdy, osyǵan baılanysty Big Data, blokcheın sııaqty tsıfrlyq tehnologııalardy qoldaný máseleleri qarastyrylady. Bul tehnologııalar kiris derekterin sapaly túrde taldaýǵa jáne olardy modeldeýde, boljaýda (ósý rezervterin anyqtaýǵa, artyq shyǵyndardy azaıtýǵa) jáne jol qozǵalysyn basqarýǵa múmkindik beredi.

      Kólik aǵyndaryn tıimdi basqarýǵa jáne ınfraqurylymdy odan ári damytý qajettiligin anyqtaýǵa múmkindik beredi.

      Kólik júıesiniń qyzmetiniń ashyqtyǵyn arttyrý, atap aıtqanda, kólik salasyna aqparattyq resýrstar men júıelerdi engizý júkti sheteldik qabyldaýshylar men tasymaldaýshylar úshin júkti tasymaldaýdyń qurlyqtyq joly boıynsha tartymdylyǵyn arttyrady.

      Osylaısha, IKJ engizý eldiń tranzıttik áleýetin damytý, halyqqa qyzmet kórsetý sapasy men kóliktegi qaýipsizdikti arttyrý úshin jaǵymdy jaǵdaı týdyrady.

      Búginde eýrazııalyq jáne álemdik keńistiktegi ıntegratsııalyq úderister eldiń kólik áleýetiniń mańyzdylyǵyn arttyrady. Mundaı jaǵdaılarda basty mindet azamattardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý bolyp tabylady.

      Budan basqa, kólik ınfraqurylymyn sapaly basqarý, avtokólik joldarynyń sapasyn der kezinde qamtamasyz etý, olardyń qyzmet kórsetý deńgeıin joǵarylatý arqyly elimizdiń tranzıttik áleýetin arttyrý úshin jol aktıvterin basqarý júıesi (JABJ) engiziletin bolady.

      Joldardyń jaı-kúıi týraly egjeı-tegjeıli málimetter negizinde mobıldi dıagnostıkalyq zerthanalar bolyp tabylatyn jekelegen ýchaskeleriniń júktemesi JABJ joldardy jóndeý qajettiligine sapaly jaýap beredi.

      Osylaısha qazaqstandyq joldardaǵy qaýipsizdik, qyzmet kórsetý jáne qozǵalys jyldamdyǵy artady, bul tutastaı alǵanda, qazaqstandyq dálizderdiń tartymdylyǵyna oń áser etedi.

      Buǵan qosa, jol-kólik apattarynda tótenshe jedel qyzmet kórsetý ýaqytyn qysqartý jáne avarııalyq-qutqarý jumystarynyń tıimdiligin arttyrý maqsatynda avarııalar men apattar kezinde apattyq shaqyrý júıesi (budan ári - AAShJ) engiziledi.

      Júıe jumysynyń qaǵıdaty jedel qyzmetterdi JKO týraly avtomatty túrde aqparattandyrýdy kózdeıdi.

      AAShSh júıesin engizgen soń JKO jáne onyń ornalasqan jeri týraly shuǵyl qyzmetti habardar etý shuǵyl kómek jetý úshin qalalarda orta eseppen 10 mınýtqa ýaqytty qysqartýǵa qol jetkizý esebinen júzege asyrylady.

      Sonymen qatar Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda tasymaldaýda júzege asyrýǵa negiz bolatyn qazaqstandyq ruqsat berý blankilerin avtomattandyrylǵan esepke alý júıesin engizý máselesi pysyqtalatyn bolady.

      EAEO sheńberinde qatysýshy elderdiń aqparattyq júıelerimen birigý ruqsat etilgen nysandardyń qoljetimdiligine elektrondy monıtorıng júrgizýge múmkindik beredi, bul qaıtalanatyn ınspektsııalardy joıýǵa múmkindik beredi.

      Taýarlardyń EAEO kedendik aýmaǵyna kelýine baılanysty kedendik operatsııalardy jasaý ýaqytyn qysqartý jáne kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes olardy bosatý úshin jaǵdaı jasaý maqsatynda mindetti túrde aldyn ala aqparat engizildi:

      2012 jylǵy 17 maýsymnan bastap EAEO (2015 jyldyń 1 qańtaryna deıin Kedendik odaq) kedendik aýmaǵyna avtomobıl kóligimen ákelinetin taýarlarǵa qatysty;

      2014 jylǵy 1 qazannan bastap EAEO (2015 jyldyń 1 qańtaryna deıin Kedendik odaq) kedendik aýmaǵyna temirjol kóligimen ákelinetin taýarlarǵa qatysty mindetti aldyn ala habardar etý engizildi.

      Avtomobıl jáne temirjol kólikterimen ákelinetin taýarlar týraly aldyn ala aqparattandyrýdyń engizilgen rejımderimen qatar, áýe kóligimen ákelinetin taýarlar týraly mindetti aldyn ala habardar etý engiziletin bolady.

      Aldyn ala aqparat keden organdaryna EAEO múshe memleketter keden organdarynyń web-portalyn paıdalaný arqyly ne keden organdarynyń aqparattyq júıesi men múddeli tulǵalardyń aqparattyq júıeleriniń ózara is-qımyly arqyly tek elektrondyq nysanda EAEO kedendik shekarasynan ótkenge deıin 2 saǵattan keshiktirilmeı usynylady.

      Mindetti aldyn ala habardar etýdi engizý, bir jaǵynan, EAEO kedendik zańnamasy men EAEO múshe memleketterdiń zańnamalaryn buzýshylyqtardyń paıda bolý táýekelin azaıtýǵa múmkindik berse, ekinshi jaǵynan, EAEO kedendik aýmaǵyna taýarlardyń kelýin tirkeý kezindegi aldyn ala aqparatty jáne tranzıttik deklaratsııanyń elektrondyq kóshirmesin qalyptastyrý esebinen kedendik operatsııalar jasaýdy jyldamdatady, sondaı-aq shekarada ótkizý pýnktteriniń jumysyn ońtaılandyrýǵa múmkindik beredi.

      Qytaıdyń keden organdarymen aqparat almasýdy jyldamdatý úshin qazirgi ýaqytta Qazaqstan Respýblıkasy men Qytaı Halyq Respýblıkasynyń kedendik shekaralary arqyly ótkiziletin taýarlar men kólik quraldary týraly aldyn ala aqparat almasý boıynsha pılottyq joba iske asyryldy. Eksperıment "Dostyq" (QR) - "Alashankoý" (QHR) jáne "Qorǵas" (QR) - "Qorǵas" (QHR) kelisilgen ótkizý pýnktterinde júrgiziledi.

      Qazaqstan-Qytaı kedendik shekaralary arqyly ótkiziletin taýarlar men kólik quraldary týraly aqparatpen aldyn ala almasý boıynsha pılottyq jobanyń oń nátıjelerin esepke ala otyryp, baqylaý jáne QHR Bas kedendik basqarmanyń kedendik deklaratsııasyn toltyrý jónindegi jańa qaǵıdalardy júzege asyrý bóliginde beriletin/alynatyn málimetterdi ózekti etýdi esepke ala otyryp, beriletin málimetter quramyn keńeıtý boıynsha ekijaqty sharalar qabyldanatyn bolady.

      Taraptardyń daıyndyq qorytyndysy boıynsha Qazaqstan-Qytaı shekarasyndaǵy barlyq ótkizý pýnktterinde kórsetilgen jobany ónerkásiptik paıdalanýǵa berý merzimi aıqyndalatyn bolady.

      Qazirgi ýaqytta elektrondyq kedendik deklaratsııalaý júıesin damytý maqsatynda TAIS-2 jáne Web deklarant aqparattyq júıesi elektrondyq túrde taýarlardy eksporttaýdyń kedendik rásimi boıynsha taýarlarǵa deklaratsııa berý múmkindigin qamtamasyz etý úshin pysyqtaldy.

      Budan basqa, aldyn ala habardar etý sátinen (taýardy is júzinde ótkizgenge deıin) bastap shyǵarý jáne postkedendik baqylaý sátine deıin, ıaǵnı taýarlardy ákelý/áketý/tranzıti boıynsha áreketterdiń tolyq tizbegine deıin rásimderdi tolyq avtomattandyrýdy qamtamasyz etý úshin kedendik jáne salyqtyq ákimshilendirýdiń avtomattandyrylǵan júıesiniń ıntegratsııalanǵan kedendik quramdaýyshyn engizý boıynsha jumystar bastaldy.

      Avtomattandyrylǵan júıe barlyq kedendik rásimder men operatsııalardy qamtyp, ýákiletti organnyń salyqtyq derekter bazasymen ıntegratsııalanatyn bolady, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń jáne EAEO elderiniń ózge de memlekettik organdarymen aqparattyq ózara is-qımyldy júzege asyrý múmkindigin týdyrady.

      Halyqaralyq tájirıbe kóptegen damyǵan elderde taýar aınalymynyń ótýin jedeldetýge jáne keden qyzmetiniń resýrstaryn ońtaılandyrýǵa múmkindik beretin aýdıt negizindegi baqylaýdy (post-kedendik baqylaý) qoldaný arqyly baqylaý júıesin qurý praktıkasy qalyptasqanyn (mysaly, Sıngapýr, AQSh, Japonııa, Ońtústik Koreıa, Italııa elderiniń keden qyzmetterinde) kórsetedi.

      Taýar shyǵarylǵannan keıingi kezeńge kedendik baqylaýdy júrgizýge nazar aýdara otyryp, kedendik baqylaýdy tıimdi júrgizý úshin kedendik rásimderdi jeńildetý men úılestirý týraly Kıot konventsııasynda jáne qaýipsizdikti qamtamasyz etý jáne álemdik saýdany jeńildetýdiń negizdemelik standarttarynda aıqyndalǵan negizgi qaǵıdattarǵa barynsha jaqyndatý úshin sharalar qabyldanatyn bolady.

      Kedendik baqylaý protsesin taýardy shyǵarǵannan keıingi kezeńge aýystyrý:

      táýekelderdi basqarý júıesiniń sýbektige baǵdarlanǵan modelin paıdalanýǵa;

      kedendik baqylaý nazaryn aýystyrýǵa;

      jaýaptylyqtyń nazaryn jaýapty tulǵadan deklarantqa aýystyrýǵa;

      táýekel deńgeıiniń tetigin naqty qalyptastyrýǵa múmkindik beredi.

      Atalǵan sharalar kedendik tazartýdy barynsha jeńildetýge jáne kedendik resimdeýdi jyldamdatýǵa baǵyttalǵan, ol óz kezeginde taýarlar shyǵarýdy mınýtpen eseptegende jyldam júzege asyrýǵa, syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylar tarapynan senim deńgeıin arttyrýǵa múmkindik beredi.

      Nazardy aýystyrý boıynsha tásilderdi iske asyrý úshin qoldanystaǵy normatıvtik bazaǵa tıisti ózgerister men tolyqtyrýlar engiziledi jáne qosymsha qaǵıdalar ázirlenetin bolady.

      Resýrstar men kedendik tazartý protsesiniń ýaqytyn utymdy paıdalaný úshin taýardy shyǵarǵannan keıingi kezeńde júktemeniń ósýin eskere otyryp, adamı resýrstardy qaıta bólý boıynsha sharalar qabyldanatyn bolady.

      2020 jyly tranzıttik konteınerlik júkterdi tasymaldaý kórsetkishin 2 mln. JFB-ǵa deıin jetkizý josparlanǵan. Kórsetilgen josparlarǵa memlekettiń qoldaýy jáne jeke bastamany arttyrý kezinde jyljymaly quramnyń (fıtıngtik platformanyń) qajetti sanymen tranzıttik tasymaldardy qamtamasyz etý, halyqaralyq dálizder baǵytynda ınfraqurylymnyń "qıyn jerlerde" keńeıtý men joıý bóliginde keshendi sharalardy iske asyrý arqyly qol jetkiziletin bolady.

      2020 jylǵa deıin josparlanǵan kólemdi qamtamasyz etý úshin platformalardyń jalpy qajettiligi 10 myńnan astam birlikti quraıdy.

      Tranzıttik tasymaldardy jyljymaly qurammen qamtamasyz etýde qajettilikti jabý jáne jeke kásipkerlik sýbektileriniń qatysýyn arttyrý maqsatynda fıtıngtik platformalardyń, júk vagondary men lokomotıvterdiń óndirisin memlekettik qoldaý men yntalandyrý sharalary, sondaı-aq olardy otandyq operatorlardyń lızıngke satyp alýy júzege asyrylady. Bul rette qajetti parktiń 30 %-yn jeke operatorlar satyp alady dep josparlanýda.

      Negizgi tranzıttik baǵyttardyń básekege qabilettiligin arttyrý úshin Qazaqstannyń temirjol ınfraqurylymyn jańǵyrtý qajet. Tranzıttik konteınerlik poezdardyń boljamdy eselep ósýin esepke ala otyryp, birqatar temirjol ýchaskelerin jańǵyrtý jáne negizgi tranzıttik baǵyttar boıynsha temirjol ınfraqurylymynyń "lımıtteýshi" ýchaskelerin keńeıtýdiń ekinshi jolyn salý boıynsha jumystar júrgiziletin bolady.

      Osyǵan oraı, orta merzimdi perspektıvada jańǵyrtý negizgi úsh dálizdi qamtıdy: Dostyq - Jezqazǵan - Iletsk, Dostyq - Tobyl - Iletsk, Altynkól - Shalqar - Bolashaq.

      Osy jobalardy iske asyrý úshin otandyq temirjol ınfraqurylymyn óndirýshileri tartylady, bul olardyń damýyna serpin beretin bolady.

      Osyǵan baılanysty qajetti jaǵdaılar jasaý úshin kólik-logıstıkalyq ınfraqurylym men KLO obektilerin salý, jańǵyrtýǵa jáne damytýǵa qarjylyq lızıng jáne kredıt boıynsha mólsherlemesin sýbsıdııalaý máselesi pysyqtalatyn bolady. Bul rette jeke, sondaı-aq bıýdjettik qarajat esebinen de ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý múmkindigi qaralatyn bolady.

      Budan basqa, transqazaqstandyq baǵyttar boıynsha júkterdi tartý maqsatynda búkil baǵyt boıynda mýltımodaldy tasymaldaýlarda básekege qabiletti tarıfke qol jetkizý máselesin pysyqtaý jáne osy máseleni ekijaqty jáne kópjaqty deńgeılerde belsendi jyljytý qajet.

      Atap aıtqanda, júkterdiń erkin tranzıtin qamtamasyz etý jáne búkil dáliz boıynda tranzıttik tasymaldar úshin qolaıly jaǵdaılar jasaý boıynsha temirjol, teńiz ákimshilikterimen jáne qatysy bar uıymdarmen kelissózder júrgizý arqyly júzege asyrý qajet.

      Onyń ishinde keden organy men tasymaldaýshynyń aqparattyq júıesin ıntegratsııalaý arqyly shoǵyrlanǵan elektrondy qujat aınalymyn qoldana otyryp, temirjol pýnktteri arqyly júktiń ótý rásimin jeńildetý esebinen iske asyrý qajet.

      Osymen bir ýaqytta qazaqstandyq dálizderdi jáne tranzıttik servısti ilgeriletý maqsatynda kólik-logıstıkalyq kompanııalardyń alıanstarymen marshrýttardy damytý, tranzıttik júkterdi jetkizýdiń básekege qabiletti merzimderin qamtamasyz etý, yntymaqtastyq týraly kelisimderdi jasaý jáne Qazaqstan arqyly júk aǵynyn tartý boıynsha tıisti jumystar jandandyrylady.

      Joǵaryda atalǵan sharalardy bıznestiń, sondaı-aq memlekettiń qatysýymen keshendi iske asyrý baǵdarlamada belgilengen negizgi mindetterge jáne tıisti nysanaly ındıkatorlar men kórsetkishterge qol jetkizýdi qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

      Budan basqa, tańdap alynǵan baǵyttar boıynsha tasymaldaý qunyn tómendetý úshin kóliktik kompanııalarmen uzaq merzimdi kelisimsharttarǵa kóshý yntalandyrylatyn bolady.

      Qyzmet deńgeıin kóterý mindetin júzege asyrý sheńberinde kóliktik kompanııalar usynatyn qyzmetterdiń tıisti deńgeıin qamtamasyz etý qajet. Osyǵan baılanysty júk ekspedıtorlarynyń jáne brokerlerdiń biliktilik deńgeıin baǵalaý, sondaı-aq halyqaralyq standarttarǵa sáıkes kóliktik-logıstıkalyq keshen mamandaryn daıarlaý jáne daıyndaý turaqty túrde júrgiziletin bolady.

      Kóptegen zertteýshiler sońǵy jyldary jasaǵan ınnovatsııalyq tehnologııalardy taldaý 2025 - 2028 jyldar álemdik tehnologııalyq damýdyń mańyzdy kezeńi bolady. Osy kezeńde álemdik ekonomıka óziniń tehnologııalyq damýynyń jańa jolyna "kóteriledi", onda tıimdi basqarý álemdik ekonomıkalyq damýdyń negizgi basymdyǵy bolady.

      Germanııa, AQSh, Japonııa, Qytaı jáne Reseı sııaqty elder úkimettik deńgeıde "aqyldy" tehnologııalardy belsendi paıdalaný saıasatyn qalyptastyrady. Іshki operatsııalardy tsıfrlandyrýda japon jáne nemis fırmalary eń ozyq bolyp tabylady.

      Ǵalamdyq tsıfrlandyrý kontekstinde, tranzıttik áleýetti paıdalana otyryp, keshendi kólik júıelerin qurý jáne ony tsıfrlyq nysanǵa aınaldyrý máselesi qarastyrylady. Sonymen qatar kólik túrleriniń qoldanystaǵy ózara baılanystylyǵy ońtaılandyrylýy kerek. Bul úshin júk tasymaldaý men logıstıka salasynda joǵary jyldamdyqty ınternetti qamtamasyz etetin senimdi jáne myqty jelilik ınfraqurylym bolýy kerek.

      Qazaqstandy jańǵyrtýǵa arnalǵan 4.0 Indýstrııasynyń elementterin engizý jáne paıdalaný taýarlar tranzıtiniń erkindigi men qyzmet kórsetý deńgeıin arttyrýdyń alǵysharttaryn jasaıdy.

      Kólik túrlerinde ózara baılanysyn jáne ıntegratsııasyn jaqsartý úshin qolda bar áleýetti paıdalaný tıimdiligin arttyrý jónindegi tıisti jumystardy júrgizý kezinde ajyramas artyqshylyqtar barynsha ońtaıly túrde qoldanylýy tıis. Bul sondaı-aq tsıfrlyq túrlendirýdi jaqsartý múmkindikterin qamtıdy. Osyǵan baılanysty Intellektýaldy kólik júıesin kezeń-kezeńmen engizý máselesi pysyqtalady. Bul sharalar "fızıkalyq emes" kedergilerdi azaıtýǵa ákeledi jáne nátıjesinde kólik ınfraqurylymyn basqarý júıesin engizýge yqpal etedi.

      Taýarlardy tranzıtteýge, kólik dálizderin qurýǵa jáne jańartýǵa, kólik ınfraqurylymyn basqarýǵa, qyzmet kórsetý deńgeıin kóterýge jáne ákimshilik kedergilerdi joıýǵa baǵyttalǵan qosymsha sharalar Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2017 jylǵy 12 jeltoqsandaǵy № 827 qaýlysymen bekitilgen "Tsıfrlyq Qazaqstan" memlekettik baǵdarlamasynda kózdelgen is-sharalardyń sheńberinde júzege asyrylady.

5.2. Indýstrııalyq ınfraqurylymdy jáne týrızm ınfraqurylymyn damytý

      Makroóńirlerde de, sol sııaqty hab-qalalarda da ónerkásipti damytýsyz biryńǵaı ishki naryqty qalyptastyrý múmkin emes. Ónerkásipti teńgerimdi damytý úshin barlyq makroóńirlerde memleket tarapynan teń múmkindik jasalýy qajet. Sondyqtan óńdeý ónerkásibiniń sektorlaryn ınfraqurylymdyq qoldaý IIDMB-ny iske asyrýdyń basty sharttarynyń biri bolyp tabylady. Bul rette arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaqtar ındýstrııalandyrýdy ınfraqurylymdyq qoldaýdyń túıindi elementteri bolyp tabylady.

      Baǵdarlama sheńberindegi basym mindet "UIMT" jáne "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA ınfraqurylymynyń qurylysyn aıaqtaý bolyp tabylady.

      AEA-ny basqarý úshin halyqaralyq deńgeıdegi kásibı kompanııalar tartylatyn bolady, bul AEA-ny basqarýdyń tıimdiligin arttyrýǵa jáne olardy ınvestorlar úshin tartymdy etýge múmkindik beredi.

      Budan basqa 2018 jyly "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA-nyń logıstıkalyq aımaǵynda logıstıkalyq áleýetti odan ári damytý maqsatynda qazirgi zamanǵy A synypty qoımalardyń qurylysy bastalady.

      2015 jyldan 2019 jylǵa deıingi kezeńde "UIMT" AEA aýmaǵynda:

      1) ıntegratsııalanǵan gaz-hımııa kesheni zaýytynyń bazasynda qýaty jylyna (1-shi faza) 500 myń tonna polıpropılen;

      2) ıntegratsııalanǵan gaz-hımııa kesheni zaýytynyń bazasynda qýaty jylyna (2-shi faza) 800 myń tonna polıetılen;

      3) qýaty: jylyna 14 738 tonna bıaksıaldi baǵdarlanǵan polıpropılen úldir, jylyna 4 125 tonna polıetılen úldir, 48 mln. dana polıetılen qap polımerlik ónim óndirisi boıynsha iri munaı-gaz hımııa jobalary iske asyrylatyn bolady.

      Qazirgi ýaqytta "UIMT" AEA ınfraqurylymynyń ázirligi 37 % quraıdy. 2018 jylǵa qaraı "UIMT" AEA ınfraqurylymynyń qurylysyn aıaqtaý úshin jalpy zaýyttyq ınfraqurylymnyń alań ishindegi jáne alań syrtyndaǵy obektileriniń, sondaı-aq gaz týrbınalyq elektr stantsııasy, sý tazalaý jáne sý daıyndaý jónindegi keshender, tehnıkalyq gazdardy óndirýdiń biryńǵaı qondyrǵysy sııaqty óndiristik ınfraqurylym obektileriniń qurylysy boıynsha jumystar oryndalady.

      "UIMT" AEA ınfraqurylymyn salý munaı-gaz hımııasy salasyna shamamen 1,8 trıllıon teńge kóleminde ınvestıtsııalar tartýǵa jáne paıdalaný kezeńinde shamamen 1,5 myń turaqty jumys ornyn, sondaı-aq qurylys kezeńinde 5 myńnan astam jumys ornyn ashýǵa múmkindik beredi.

      Basqa AEA-lar ınfraqurylymyn salý sheńberinde 2015 - 2018 jyldar aralyǵyndaǵy kezeńde "Pavlodar" AEA, "Aqtaý teńiz porty" AEA, "Innovatsııalyq tehnologııalar parki" AEA, "Astana - jańa qala" AEA ınfraqurylymdaryn salýdy aıaqtaý jónindegi másele pysyqtalatyn bolady.

      Bul AEA-lar ınfraqurylymyn salýdy qarjylandyrý josparly tártippen respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen júzege asyrylady.

      Indýstrııalyq aımaqtardy damytý saıasaty óńirlik mamandanýdy, klasterlik damý qaǵıdatyn jáne jergilikti bıznestiń múmkindikterin eskeretin bolady.

      Jergilikti atqarýshy organdar ındýstrııalyq aımaqtardy qurý úshin óńir ekonomıkasynyń qurylymyn eskere otyryp, tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme ázirleıdi. Indýstrııalyq aımaqtardyń ınfraqurylymyn qurý úshin jergilikti atqarýshy organdar olardy jergilikti bıýdjetten qarjylandyrý máselesin pysyqtaıtyn bolady.

      Bul rette ındýstrııalyq aımaqtardy qurýdyń jekelegen jobalary konkýrstyq negizde respýblıkalyq bıýdjetten qosa qarjylandyrylýy múmkin.

      Indýstrııalyq aımaqtardy tıimdi basqarý maqsatynda jergilikti atqarýshy organdar áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalardy (budan ári - ÁKK) tartady, olar basqarýshy kompanııalardy, onyń ishinde jergilikti jáne sheteldik syrtqy uıymdardy tarta otyryp qura alady. ÁKK úshin ınvestıtsııalar tartý jáne ındýstrııalyq aımaqtardyń qyzmetin qamtamasyz etý boıynsha qyzmettiń tıimdiligin baǵalaýdyń ólshemsharttary belgilenetin bolady.

      Salany damytý maqsatynda ınfraqurylymdy salý, týrızmge qoljetimdilikti ulǵaıtý, ınvestıtsııalyq tartymdylyqty arttyrý, ákimshilik kedergilerdi tómendetý jáne týrızmdi basqarý modelin jetildirý boıynsha sharalardy qosa alǵanda, kelý týrızmin jáne ishki týrızmdi odan ári damytý boıynsha sharalar pysyqtalatyn bolady. Infraqurylym jáne qoljetimdilik bóliginde Týrıstik salany damytýdyń 2023 jylǵa deıingi tujyrymdamasynda jáne "100 naqty qadam" Ult josparynyń 57-qadamynda aıqyndalǵan kelýshilerdiń Alakól, Kendirli, Balqash, ŞBKA basym kýrorttyq aımaqtarynda, sondaı-aq Qarqaraly, Baıanaýyl jáne basqa da rekreatsııalyq aımaqtarda sapaly demalysqa degen suranysyn qanaǵattandyrýǵa baǵyttalǵan is-sharalar iske asyrylatyn bolady.

      Sondaı-aq negizgi tabıǵı kórikti jerlerge jáne tarıhı-mádenı mura obektilerine aparatyn avtomobıl joldaryn jóndeý jáne rekonstrýktsııalaý, qoldanystaǵy temirjol ınfraqurylymyn jańǵyrtý, qoldanystaǵy áýejaılardy jańǵyrtý jáne jańa áýejaılar salý, kishi avıatsııa salasyn qosa alǵanda, qosymsha avıareıster ashý boıynsha máseleler pysyqtalatyn bolady.

      Maýsymdylyqqa (qysqa jaz maýsymy jáne uzaq qys kezeńi), muhıttan alshaqtyqqa, sondaı-aq jyljymaıtyn múlik naryǵy men saýda sııaqty basqa salalardyń tartymdylyǵyna baılanysty Qazaqstan týrızmine ınvestıtsııa tartý qıyndyq týǵyzady. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamalyq aktileri sheńberinde týrızm salasynda ınvestıtsııalyq basym jobalardy iske asyratyn ınvestorlarǵa preferentsııalar (salyqtar boıynsha preferentsııalar, ınvestıtsııalyq sýbsıdııa) usyný boıynsha normalar kózdelgen. Sonymen qatar memlekettik qoldaýdyń qosymsha sharalaryn usyný, ákimshilik kedergilerdi tómendetý jáne týrıstik sala sýbektileri úshin erekshe quqyqtyq rejım engizý, sondaı-aq osy salada ınvestorlar úshin tartymdy jaǵdaılar jasaý boıynsha máseleler pysyqtalatyn bolady.

      Budan basqa týrızm salasyn tıimdi basqarý jáne týrısterdiń kóp sanyn tartý úshin týrızmdi basqarý boıynsha tásilder qaıta qaralýda. Álemde destınatsııalardy basqarý uıymdarynyń tájirıbesi (Destination Management Organization) taralǵan, olardyń fýnktsııasyna marketıng, týrıstik ónimderdi ázirleý, kórmelik jáne sporttyq qurylystardy ilgeriletý, promoýshn, trenıngter, sapany baǵalaý, zertteýler kiredi. Osy maqsatta Úkimettiń sheshimimen "Kazakh Tourism" ulttyq kompanııasy quryldy.

      Búgingi kúnde uqsas fýnktsııalary bar aımaqtyq deńgeıdegi uıymdar Astana qalasy ákimdiginiń janynda ("Astana Konvenshn Bıýro" JShS), sondaı-aq OQO ákimdiginiń janynda ("Ontustik Tourism Center" týrıstik aqparattyq ortalyǵy" MM) jumys isteıdi.

      Astana qalasy men OQO tájirıbelerin Qazaqstannyń basqa óńirlerine taratý múmkindigi qaralatyn bolady.

      Budan basqa qarjylyq emes sıpattaǵy mynadaı sharalar qaralatyn bolady:

      1) eldiń halyqaralyq áýejaılarynda 72 saǵattyq tranzıttik vızalardy engizý (tranzıttik áleýetti týrızmdi damytý úshin paıdalaný qajet, bul rette mejeli jerge avıabıletteri men vızalary bolǵan jaǵdaıda belgili bir elder úshin qoljetimdilikti jeńildetý, sondaı-aq "stopover holiday" - avıakompanııalardyń tranzıttik jolaýshylary úshin (búgingi kúni osyndaı tájirıbe "Eır Astana" avıakompanııasynda bar) qysqa merzimdi ekskýrsııalar baǵdarlamasyn damytý arqyly ǵana eleýli nátıjelerge qol jetkizýge bolady);

      2) Iran, Úndistan, Taıland negizgi naryqtarynan uıymdastyrylǵan týrıstik toptar úshin vızalar alý tártibin jeńildetýdi engizý;

      3) salalyq qaýymdastyqtar jáne bıznes ókilderimen joǵarǵy oqý oryndarynda "Týrızm" mamandyǵy boıynsha oqytý josparlaryn ózektilendirý jónindegi yntymaqtastyq.

      4) jańa perspektıvalyq týrıstik ónimderdi ázirleý.

5.3. Energetıkalyq ınfraqurylymdy damytý

      Eldi energııamen qamtamasyz etýdiń biryńǵaı júıesin nyǵaıtýdyń asa mańyzdy mindeti júıe quraýshy ulttyq elektr jelilerin (UEJ) damytý bolyp tabylady.

      Shyǵys Qazaqstan men Almaty óńirlerin elektrmen jabdyqtaýdyń senimdiligin arttyrý jáne "Soltústik - Ońtústik" baǵytyna tranzıtti kúsheıtý maqsatynda "KEGOS" AQ "Soltústik - Shyǵys - Ońtústik 500 kV tranzıtin salý" jobasyn iske asyrýda.

      Bul Ulttyq elektr jelisiniń tranzıttik áleýetin Soltústik - Shyǵys - Ońtústik baǵyttarynda ulǵaıtýǵa, elektrmen qamtamasyz etýdiń senimdiligin jáne Shyǵys Qazaqstan men Almaty oblystaryndaǵy elektr energııasynyń tapshylyǵyn jabýdy qamtamasyz etýge, Qazaqstannyń ulttyq elektr jelisiniń energetıkalyq táýeldiligin kóterýge jáne shekaralas aýmaqtardy damytý úshin jaǵdaı jasaýǵa múmkindik beredi.

      Bul joba eki kezeńde júzege asyrylady:

      1) 1-shi kezeń - Ekibastuz QS-ten bastap Semeı QS arqyly Óskemen KS-ke deıin Shyǵys Qazaqstan baǵytynda kerneýi 500 kV elektr berý jelisin salý. Jobany iske asyrý orny - Qazaqstan Respýblıkasynyń Pavlodar jáne Shyǵys Qazaqstan oblystary. Jobany iske asyrý merzimi: 2011 - 2018 jyldar;

      2) 2-shi kezeń - kerneýi 500 kV Semeı - Aqtoǵaı - Taldyqorǵan - Alma elektr berý jelisin salý. Jobany iske asyrý orny - Qazaqstan Respýblıkasynyń Shyǵys Qazaqstan jáne Almaty oblystary. Jobany iske asyrý merzimi: 2012 - 2018 jyldar.

      Soltústik - Shyǵys - Ońtústik 500 kV tranzıtin iske qosýmen Qazaqstannyń soltústigi men ońtústigi arasyndaǵy elektr berý jelileri arqyly ruqsat etiletin tok aǵyny 2100 MVt jýyq (shamamen jylyna 14 mlrd. kVt*s) bolady.

      "Soltústik - Shyǵys - Ońtústik 500 kV tranzıtin salý" jobasyn iske asyrý nátıjesinde:

      Qazaqstannyń Soltústik - Ońtústik baǵytynda UEJ tranzıttik áleýetiniń 1350 MVt-tan 2100 MVt deıin (750 MVt-qa ósýi) ulǵaıýy, shyǵys aımaǵynyń Qazaqstan BEJ-men baılanysynyń kúsheıýi;

      temirjol ýchaskelerin (Aqtoǵaı - Moıynty, Aqtoǵaı - Almaty, Aqtoǵaı - Dostyq) elektrlendirý úshin jaǵdaı jasaý;

      shekara mańyndaǵy aýmaqtardy damytýǵa jaǵdaı jasaý jáne jańartylatyn energııa áleýetin ıgerýdiń (Jońǵar qaqpasy jáne t.b.) ulǵaıýy kútiledi.

      Joǵary voltti jańa jelilerdi salý Aqtoǵaı TBK jáne ózge de ónerkásiptik kásiporyndardyń perspektıvaly júktemesin elektrmen jabdyqtaý úshin jaǵdaıdy qamtamasyz etedi.

      "Ekibastuz - Semeı - Óskemen" joǵary voltti jelisin (budan ári - JJ) salý kezeńinde 747 jumys orny, paıdalaný kezinde - 32 jumys orny qurylady. "Semeı - Aqtoǵaı - Taldyqorǵan - Alma" JJ salý kezeńinde - 1114 jumys orny, paıdalaný kezinde - 65 jumys orny qurylady.

5.4. Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyqty jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý)

      Jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelileriniń tozýyn tómendetý boıynsha problemalardy sheshý, sondaı-aq jylý shyǵaratyn qýattardy jóndeý jáne aýystyrý úshin turǵyn úı-kommýnaldyq sektordy jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý) boıynsha sharalar kesheni qabyldanady.

      Bul úshin jylýmen jabdyqtaý júıelerin damytýǵa ınvestıtsııalar salý oryndylyǵynyń negizdemesi ázirlenetin bolady, sondaı-aq óńirlerde jobalardy irikteý ólshemsharttary men olardy iske asyrýdyń basymdyqtary aıqyndalady.

      Barynsha kóp shyǵyndary jáne avarııalylyǵy bar shamamen 1 myń km sýmen jabdyqtaý jáne 6 myń km-ge jýyq sý burý jelileri jańǵyrtylady.

      Jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý) jónindegi jobalardy tıimdi iske asyrý maqsatynda mynadaı is-sharalar júzege asyrylatyn bolady:

      1) qalalar men eldi mekenderdi jylýmen jabdyqtaýdyń tıimdi shemalaryn ázirleý jáne bekitý;

      2) respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıeleriniń tehnıkalyq turǵydan kúrdeli obektileri boıynsha jobaaldy jáne jobalaý-smetalyq qujattamany, sondaı-aq úlgilik jobalar men jobalyq sheshimderdi ázirleýdi qarjylandyrý;

      3) orta merzimdi jáne uzaq merzimdi ınvestıtsııalyq baǵdarlamalardy iske asyrýǵa arnalǵan ınvestıtsııalardy óteıtin, paıdalaný kásiporyndarynyń rentabeldi jumysyn qamtamasyz etetin tıimdi tarıfterdi engizý;

      4) ártúrli otyn túrleri úshin qazandyqtar boıynsha úlgilik jobalardy ázirleý, energetıkalyq tıimdi qazandyq jabdyqtaryna odan ári kóshý maqsatynda qazandyqtardy mindetti túrde tehnologııalyq zertteýden ótkizý, sondaı-aq kogeneratsııalyq júıelerdi paıdalaný jáne qýaty 100 Gkal/saǵat deıin qazandyqtarǵa qyzmet kórsetý jáne súıemeldeý bóliginde úılestirý, sondaı-aq sýmen jabdyqtaý jáne sý burý (biryńǵaı operator) boıynsha óńirlerde biryńǵaı uıym qurý.

      Jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý), onyń ishinde qoldanylatyn materıaldar, jabdyqtar men tehnologııalar boıynsha biryńǵaı tehnıkalyq saıasatty ázirleı otyryp, sektordy ınstıtýtsıonaldy damytýmen súıemeldenetin bolady. Sondaı-aq kásiporyndar úshin baǵalaýdyń túıindi ındıkatorlary engiziletin bolady, tutyný normasy birizdendiriledi.

      Jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý) salasyndaǵy jobalardy qarjylandyrý bıýdjettik kredıt pen sýbsıdııalar berý úshin Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qorynan jáne respýblıkalyq bıýdjetke beriletin nysanaly transfert qarajaty, HQU qaryzdary jáne basqa kózder esebinen júzege asyrady.

      Jobalarǵa Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qorynyń qarajaty esebinen jáne respýblıkalyq bıýdjetten kredıt berý bıýdjettik kredıt berý tetigi arqyly júzege asyrylady, munda JAO qaryz alýshylar bolyp aıqyndaldy, túpkilikti qaryz alýshylar - jobalardy oryndaýshylar TKSh salasyndaǵy kásiporyndar, senim bildirilgen ókil (agent) "TKSh QazOrtalyq" AQ bolady.

      Halyqtyń tynys-tirshiligin qamtamasyz etýge, ómir súrý deńgeıi men sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan TKSh salasyndaǵy memlekettiń áleýmettik saıasatynyń mindetterin sheshý sheńberinde ınvestıtsııalyq jobalardy irikteýdi kommýnaldyq sharýashylyq salasyndaǵy jáne elektr energetıkasy salasyndaǵy ýákiletti organdar qurǵan jumys toptary júzege asyrady.

      HQU-men birlesip qarjylandyrý boljanyp otyrǵan jobalar boıynsha "TKSh QazOrtalyq" AQ TKSh-degi jobalardy daıyndaý, jobalardy qarjylandyrý jáne iske asyrý shemasyn qurylymdaý máseleleri boıynsha HQU-men úılestirýdi júzege asyratyn bolady.

      Jobalardy qaıtarymdy qarjylandyrý tetigin iske asyrý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasyna tıisti ózgerister engizý máselesi pysyqtalady. Qajet bolǵan jaǵdaıda "TKSh QazOrtalyq" AQ qarjy agenttigi bolyp aıqyndalady. Jobalardy qarjylandyrý sharttaryn, qaryz alýshylardyń jáne túpkilikti qaryz alýshylardyń syıaqy mólsherlemelerin belgileý boıynsha tásilderdi Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıtyn bolady.

      Qaryz qarajatyn, onyń ishinde HQU-nyń qaryz qarajatyn tartý esebinen jedeldetip jańǵyrtýdy júrgizý maqsatynda memleket respýblıkalyq bıýdjetten jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý) salasyna ınfraqurylymdyq granttar (sýbsıdııalar) beretin bolady.

      Jobalardy HQU qarajatyn tarta otyryp iske asyratyn tabıǵı monopolııalar sýbektileriniń ınfraqurylymdyq grant (sýbsıdııa) alýǵa basym quqyǵy bolady.

      Infraqurylymdyq granttar (sýbsıdııalar) berý tetikterin iske asyrý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasyna tıisti ózgerister engizý máselesi pysyqtalatyn bolady. "TKSh QazOrtalyq" AQ ınfraqurylymdyq granttar (sýbsıdııalar) berý boıynsha operator bolyp tabylady. Bul rette ınfraqurylymdyq granttar (sýbsıdııalar) jobalardy tehnıkalyq súıemeldeýge, jobalardy iske asyrý kezinde kúrdeli shyǵyndardy, onyń ishinde materıaldar men jabdyqtardy qarjylandyrýǵa baǵyttalatyn bolady. Budan basqa jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıeleri qyzmetteriniń tarıfterin sýbsıdııalaý máselesi pysyqtalady.

      Osy sharalardy iske asyrý nátıjesinde 2020 jylǵa deıin:

      1) jylýmen, sýmen jabdyqtaý, sý burý jelileriniń tozýy 67 %-dan 57 %-ǵa deıin tómendeıdi jáne tutynýshylarǵa kórsetiletin qyzmetterdiń sapasy jaqsarady;

      2) shekti tarıfter qaǵıdattaryn qoldaný jáne nysanaly ınvestıtsııalyq transfertterdi bıýdjettik kredıtpen jáne jeke kapıtalmen almastyrý esebinen salany kommertsııalandyrý protsesi iske qosylady;

      3) salany biryńǵaı tehnıkalyq standarttarǵa kóshirý júrgiziledi.

5.5. Bilim berý salasyndaǵy ınfraqurylymdy damytý

      Sapaly bilim berý qyzmetteriniń qoljetimdiligin qamtamasyz etý mektepte bilim berý, mektepke deıingi tárbıeleý men oqytý ınfraqurylymyn keńeıtý, joǵary oqý oryndarynyń ǵylymı-tehnıkalyq bazasyn jańǵyrtý arqyly júzege asyrylady.

      Orta bilim berý júıesinde Ulttyq qor qarajaty esebinen avarııalyq mektepterdiń ornyna jáne úsh aýysymdy oqytýdy joıý úshin óńirlerde jalpy bilim beretin jańa mektepter salynady jáne paıdalanýǵa beriledi.

      Jalpy Ulttyq qordyń, respýblıkalyq bıýdjettiń jáne jergilikti bıýdjetterdiń qarajaty esebinen mektepter salýdy eskere otyryp, 2018 jylǵa qaraı avarııalyq mektepter men úsh aýysymdy oqytý joıylady.

      Keıinnen jergilikti atqarýshy organdar bilim berý salasyndaǵy ınfraqurylymdy jańartý, onyń ishinde demografııalyq jáne kóshi-qon faktorlarynan týyndaǵan halyq sanynyń ósýine baılanysty turaqty negizde jańartý jumysyn júrgizip otyratyn bolady.

      Hab-qalalarda jáne ekinshi deńgeıdegi qalalarda bilim berý salasyndaǵy ınfraqurylymdy damytýǵa erekshe kóńil bólinetin bolady.

      Mektepke deıingi tárbıeleý jáne oqytý salasynda tıptik balabaqshalar salý arqyly mektepke deıingi uıymdar jelisi keńeıtiledi. Bir mezgilde mektepke deıingi tárbıeleý jáne oqytý mekemelerinde memlekettik bilim berý tapsyrysy ornalastyrylatyn bolady. Kórsetilgen is-sharalardy Bilim berýdi damytýdyń 2016 - 2019 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynyń sheńberindegi sharalarmen qatar iske asyrý aldaǵy úsh jyl ishinde 3-ten 6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi tárbıeleýmen jáne oqytýmen qamtýdy keminde 85 % deńgeıge deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.

      Bul úshin Baǵdarlama sheńberinde Ulttyq qor qarajaty esebinen mektepke deıingi uıymdar neǵurlym tapshy óńirlerde balabaqshalar paıdalanýǵa beriledi.

      Joǵary bilim berý salasynda ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy úshin bazalyq dep aıqyndalǵan 11 joǵary oqý orny janynan qurylys materıaldarynyń óndirisi, tamaq ónerkásibi, metallýrgııa, mashına jasaý, tehnologııalyq mashınalar, energetıka, munaı hımııasy, hımııa ónerkásibi baǵyttary boıynsha 48 jańa zerthana qurylady. Barlyq zerthanalar halyqaralyq standarttarǵa sáıkes keletin bolady. 2 medıtsınalyq joǵary oqý ornynda jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn ǵylymı zerthanalar tolyq jaraqtandyrylatyn bolady.

      Eń jańa jabdyqtar qazirgi zamanǵy talaptar deńgeıinde tehnıkalyq pánder boıynsha praktıkalyq jáne zerthanalyq sabaqtar ótkizýge múmkindik beredi.

      Ujymdyq paıdalanýdaǵy ǵylymı medıtsınalyq zerthanalar bazasynda jańa medıtsınalyq tehnologııalardyń klınıkaǵa deıingi jáne klınıkalyq zertteýlerin júıelik qoldaý jáne yntalandyrý jáne bıobankterdiń ulttyq jelisin qurý júzege asyrylady.

      Bilim berý jáne ǵylymı-zertteý protsesinde qazirgi zamanǵy zerthanalyq jabdyqtardy paıdalaný professorlyq-oqytýshylar quramynyń jáne stýdentterdiń ǵylymı-zertteý jobalaryna qatysýyn jandandyrýǵa múmkindik beredi.

      2015 - 2019 jyldar aralyǵyndaǵy kezeńde 7500-den astam magıstr daıarlanady dep kútilýde, bul rette beıindik magıstranttardy daıarlaýǵa basa nazar aýdarylatyn bolady, bul ındýstrııanyń joǵary bilikti kadrlarǵa qajettiligin neǵurlym qysqa merzimde qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

      Magıstrlerdi daıarlaý álemdik úzdik joǵary oqý oryndarynyń tájirıbesi boıynsha ázirlengen kadrlar daıarlaýdyń qazirgi zamanǵy kásiptik baǵdarlamalary negizinde júzege asyrylady. Beıindi magıstratýra baǵdarlamasynyń úshten birine jýyǵy úzdiksiz óndiristik praktıkaǵa arnalatyn bolady.

      Praktıkaǵa baǵdarlanǵan oqytý baǵdarlamasy joǵary oqý oryndarynyń IIDMB salalarynda túıindi jumys berýshiler talap etetin, daǵdy deńgeıi joǵary kadrlardy daıarlaýyna yqpal etedi.

      Astana Business Campus ǵylymı parki qurylatyn bolady².

      Damý strategııasyna sáıkes jańa ınnovatsııalyq tehnologııalardy ázirleý jáne otandyq bıznestiń básekege qabilettiligin arttyrý úshin qazaqstandyq jáne halyqaralyq iri kompanııalardy, joǵary tehnologııaly shaǵyn jáne orta bıznesti, startaptardy, ǵalymdardy, ónertapqyshtar men qarjygerlerdi shoǵyrlandyrý ǵylymı parktiń negizgi mindeti bolady.

      Ǵylymı parktiń túıindi róli iri kompanııalardyń ǵylymı-ınjenerlik bólimshelerin tartý jáne ornalastyrý bolyp tabylady. Geologııalyq klaster Astana Business Campus-tyń tuńǵysh "zákirli" jobasyna aınalmaq. Odan ári ınfokommýnıkatsııalyq tehnologııalar klasteri men ınjınırıng klasteri kezekte tur. "Zákirli" jobalar ınnovatsııalyq klasterdiń ornyqtylyǵyn jáne turaqty damýyn qamtamasyz etedi.

      Osy zákirli jobalar bazasynda Nazarbaev Ýnıversıteti men Qazaqstannyń basqa da ǵylymı uıymdarynyń ǵylymı jáne ınnovatsııalyq jobalaryn iske asyrý júzege asyrylatyn bolady.

      Yntymaqtastyqtyń osy modeli ǵylym men bıznestiń ózara qarym-qatynasyn ornatýǵa múmkindik beredi, bul ǵylymı nátıjeler alý jáne ulttyq kompanııalardyń ınnovatsııalyq-tehnologııalyq áleýetin damytý úshin qajetti zertteý ınfraqurylymyn qurýǵa alyp keledi.

      Astana Business Campus ǵylymı parkin salýǵa respýblıkalyq bıýdjet qarajaty, sondaı-aq otandyq jáne sheteldik iri áriptes kompanııalardyń ınvestıtsııalary tartylatyn bolady.

      ²Іs-sharalar tıisti jylǵa arnalǵan "Respýblıkalyq bıýdjet týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes bıýdjettiń múmkindikterine qaraı naqtylanatyn bolady.

5.6. Kásipkerlik sýbektilerin qoldaý

      Kásipkerlikti damytýdy yntalandyrý maqsatynda 2015 jyly óńdeý ónerkásibindegi ShOB pen iri kásipkerlik sýbektilerine jeńildikti kredıt berýge Ulttyq qordan qarajat bólinetin bolady. Bul sharalarǵa qosymsha 2015 - 2017 jyldar aralyǵyndaǵy kezeńde keıinnen ShOB sýbektilerin qarjylandyrý úshin HQU-dan 155 mlrd. teńge mólsherinde kredıttik jeliler tartylady.

      ShOB pen iri kásipkerlik sýbektilerine jeńildikti kredıt berý ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrýǵa, aınalym qarajatyn tolyqtyrýǵa jáne buryn berilgen qaryzdardy qaıta qarjylandyrýǵa baǵyttalatyn bolady. Túpkilikti qaryz alýshy úshin syıaqy mólsherlemesi jyldyq 6 %-dan aspaıdy, kredıtteý merzimi 10 jyldan aspaıdy.

      Kásipkerlik sýbektilerine mundaı kredıt berýdiń nátıjesinde 4000-nan astam jańa jumys orny qurylady, óndirilgen ónimniń kólemi aǵymdaǵy deńgeıden 150 mlrd. teńgege ulǵaıatyn bolady.

      ShOB pen iri kásipkerlik sýbektilerine qarjylandyrý usynýdyń operatorlary "Damý" KDQ" AQ jáne "Qazaqstannyń Damý Banki" AQ bolady. ShOB pen iri kásipkerlik sýbektilerine tikeleı kredıt berýdi ekinshi deńgeıdegi bankter júzege asyrady.

      Osy maqsattar úshin "Damý" KDQ" AQ men "Qazaqstannyń Damý Banki" AQ-nyń bankaralyq kredıtteý quraldary paıdalanylady.

      ShOB pen iri kásipkerlik jobalaryn qarjylandyrý sharttaryn Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıdy.

      Kredıttik jelilerdi tartý Dúnıejúzilik bankten, Eýropa Qaıta qurý jáne damý bankinen jáne Azııa damý bankinen júzege asyrylady. HQU qaryzdaryn "Damý" KDQ" aktsıonerlik qoǵamy men ekinshi deńgeıdegi bankter ınvestıtsııalyq maqsattardy qarjylandyrýǵa jáne ShOB sýbektileriniń jobalaryn iske asyrý sheńberinde aınalym qarajatyn tolyqtyrýǵa salalyq shekteýlersiz paıdalanatyn bolady.

      Іske asyrylýy qorshaǵan ortaǵa aıtarlyqtaı zııan keltiretin ShOB jobalary kredıtteýge jatpaıdy. Kredıtteý úshin jobalardy tańdaýdy ekinshi deńgeıdegi bankter ishki reglamentterge jáne HQU talaptaryna sáıkes júzege asyrady.

      Kredıttik jelilerdi tartý jańa bastamalardy iske asyrý úshin ShOB sýbektilerin qosymsha qarjylandyrý, bar taýarlar men kórsetiletin qyzmetter tizbesin keńeıtý, olardyń sapasyn jaqsartý jáne óndiristiń ekonomıkalyq tıimdiligin arttyrý arqyly ShOB-ty damytýdy yntalandyrýǵa yqpal etetin bolady.

      HQU qaryzdary boıynsha ShOB jobalaryn qarjylandyrý sharttary qaryzdar týraly tıisti kelisimderde aıqyndalady.

5.7. Instıtýtsıonaldyq damý

      Ekonomıkada qurylymdyq reformalar júrgizý HQU-men (Dúnıejúzilik bank toby, Eýropa qaıta qurý jáne damý banki, Azııa damý banki, Islam damý Banki) yntymaqtastyqta júzege asyrylatyn bolady, olar Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men HQU arasyndaǵy áriptestik týraly negizdemelik kelisimderge sáıkes Qazaqstan Respýblıkasyna qarjylyq jáne tehnıkalyq qoldaý kórsetedi.

      Negizdemelik kelisimderdiń negizgi maqsaty Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimetine:

      1) qarjy sektoryn damytý;

      2) jekeshe sektordyń ekonomıkadaǵy rólin kúsheıtý, shaǵyn jáne orta bıznesti damytý jáne iskerlik klımatty jetildirý;

      3) ǵylym men ınnovatsııalardyń damýyn yntalandyrý;

      4) adamı kapıtaldy damytý, eńbek naryǵyn damytý;

      5) ekonomıkaǵa ınvestıtsııalar tartý jáne MJÁ-ni damytý;

      6) óńirlerdi ornyqty ekologııalyq damytý jáne energııa tıimdiligin arttyrý, kólik ınfraqurylymyn damytý;

      7) ınstıtýtsıonaldyq reformalar júrgizýde qoldaý kórsetý;

      8) óńirlik damý men yqpaldastyrýda qoldaý kórsetý arqyly ekonomıkany ártaraptandyrý jáne básekege qabilettilikti arttyrý boıynsha reformalardy júrgizýge járdem kórsetý bolyp tabylady.

      Joǵaryda kórsetilgen maqsatty iske asyrý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti HQU-men birlese otyryp, 2015 - 2020 jyldary iske asyrýǵa arnalǵan jobalar tizbesin aıqyndady, olar ShOB-ty, qarjy sektoryn, TKSh men kólik ınfraqurylymyn, elektr energetıkasyn, jańartylatyn energııa kózderin damytýǵa jáne energııa tıimdiligin arttyrýǵa, ınstıtýtsıonaldyq reformalardy júrgizýge baǵyttalǵan.

      Qarjy sektorynda HQU-men yntymaqtastyq "Basel III" standarttaryn engizý, Bazel banktik qadaǵalaý komıtetiniń IRB-tásili negizinde bankterdiń menshikti kapıtalynyń jetkilikti bolýyna qoıylatyn talaptar bóliginde bank qyzmetin retteýdi jetildirý, sondaı-aq baǵaly qaǵazdar naryǵyndaǵy qyzmetti retteýdi jetildirý jáne qor naryǵynyń ótimdiligin arttyrý salasynda tehnıkalyq kómek alýdy bildiredi.

      ShOB-ty damytý salasynda reformalar ShOB sýbektilerin damytýǵa jáne olardyń básekege qabilettiligin arttyrý úshin jaǵdaılardy teńdestirýge, onyń ishinde áıelder kásipkerligin qoldaýǵa jáne damytýǵa, ShOB sýbektileri úshin qarjylandyrý qoljetimdiligin jaqsartýǵa, bıznesti júrgizý máseleleri boıynsha ShOB sýbektileriniń quzyretterin arttyrýǵa, kásipkerlik qyzmetti memlekettik retteýdiń tıimdiligin jaqsartýdy ádisnamalyq qoldaýǵa baǵyttalady.

      Adamı kapıtaldy damytý, ǵylym men ınnovatsııalardy damytý salasyndaǵy reformalar Qazaqstanda bilim ekonomıkasyn qurýǵa baǵyttalatyn bolady, ol ekonomıka ósýiniń, ony ártaraptandyrýdyń jáne onyń básekege qabilettiligin arttyrýdyń qozǵaýshy kúshi bolyp tabylady.

      Bul saladaǵy reformalardyń negizgi mindeti ǵylymı áleýetti, ulttyq ınnovatsııalyq júıeniń jáne onyń negizgi ınstıtýttarynyń tıimdiligin arttyrý bolyp tabylady.

      Eńbek naryǵyn damytý salasynda júrgiziletin reformalardyń negizgi mindetteri jumys berýshilerdiń tarapynan eńbek resýrstaryna degen suranys pen eńbek naryǵyndaǵy usynys arasyndaǵy alshaqtyqty eńserý, eńbek resýrstarynyń sapasyn arttyrý bolyp tabylady.

      Ol úshin biliktiliktiń jańa júıesi qurylady, eńbek naryǵynyń qazirgi zamanǵy talaptaryna saı keletin kásiptik standarttar men bilim berý baǵdarlamalary ázirlenedi.

      Ortalyq memlekettik jáne JAO-men birlesip Baǵdarlamanyń árbir baǵyty sheńberinde iske asyrylatyn jobalardyń sany jáne salalar men óńirler bólinisinde, sondaı-aq qurylys jáne paıdalaný kezeńinde mamandyqtar/laýazymdar bólinisinde qurylatyn jumys oryndarynyń sany naqtylanatyn bolady.

      JAO ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý sheńberinde:

      1) jańa jumys oryndarynyń qurylýyn;

      2) ınfraqurylymdyq joba iske asyrylatyn aýdanda (qalada) turatyn, onyń ishinde ýaqytsha tirkelgen jumyssyzdardyń, óz betinshe jumyspen qamtylǵandardyń jáne tabysy az halyqtyń qataryndaǵy adamdarǵa qurylys kezinde keminde 10 % jumys ornyn, aǵymdaǵy jáne kúrdeli jóndeý kezinde, halyqty jumyspen qamtý ortalyqtarynyń joldamasy boıynsha abattandyrý kezinde keminde 15 % jumys ornyn usynýdy qamtamasyz etedi. Infraqurylymdyq joba iske asyrylatyn atalǵan aýdanda (qalada) qajetti eńbek resýrstary bolmaǵan jaǵdaıda, olardy syrttan tartýǵa aýdandardyń (qalalardyń) jumyspen qamtý ortalyqtarynyń jazbasha kelisimi bolǵanda ruqsat etiledi.

      Investıtsııalardy jáne MJÁ-ni yntalandyrý salasyndaǵy reformalar MJÁ jobalarynyń tartymdylyǵyn arttyrýǵa jáne olardy keńinen qoldanýǵa baǵyttalady. Halyqaralyq ınstıtýttarmen yntymaqtastyq ınstıtýtsıonaldyq jáne normatıvtik reforma boıynsha usynystar daıyndaý, sondaı-aq MJÁ pılottyq jobalaryn qarjylandyrý men iske asyrý úshin tehnıkalyq kómek tartýdan turatyn bolady.

      Ornyqty ekologııalyq damý, jasyl ekonomıkany damytý jáne energııa tıimdiligin arttyrý salasyndaǵy kúsh-jiger qorshaǵan ortany qalpyna keltirýge, qorshaǵan ortaǵa shyǵaryndylar men tógindilerdiń deńgeıin tómendetýge, ekologııalyq taza tehnologııalardy paıdalanýdy damytýǵa, jańartylatyn energııa kózderin damytýǵa, olardyń energetıkalyq balanstaǵy úlesin ulǵaıtýǵa baǵyttalady.

      Osy baǵyt boıynsha jobalardy iske asyrýdyń negizgi maqsaty ornyqty ekologııalyq damýǵa jáne qorshaǵan ortaǵa júktemeni barynsha azaıtý arqyly Qazaqstan Respýblıkasynyń "jasyl ekonomıkaǵa" kóshýine járdemdesý bolyp tabylady.

      Instıtýtsıonaldyq reformalar júrgizý sheńberinde HQU-men yntymaqtastyq memlekettik basqarý praktıkasyna bıznes-ortada paıdalanylatyn tásilderdi engizý arqyly memlekettik apparattyń tıimdiligin arttyrýǵa, onyń ishinde klıentke baǵdarlanýǵa, nátıjeler boıynsha basqarýǵa jáne bıýdjetteýge baǵyttalady.

      Óńirlik yntymaqtastyq jáne yqpaldastyq salasynda halyqaralyq damý ınstıtýttary Qazaqstannyń DSU-ǵa kirýi boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń osy uıymnyń talaptaryna sáıkestigi, otandyq kásipkerler, atap aıtqanda, aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler úshin DSU-ǵa kirýdiń keleńsiz saldaryn nıvelırleý jáne tómendetý bóliginde tehnıkalyq qoldaý kórsetedi.

      Birlesken jobalardy iske asyrý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna jáne HQU talaptaryna sáıkes jobalardyń halyqaralyq standarttarǵa, sapany baqylaý standarttaryna sáıkestigin qamtamasyz etý jáne jobalardy iske asyrý úshin bólinetin qarajattyń nysanaly paıdalanylýyn baqylaýdy qamtamasyz etý maqsatynda júzege asyrylatyn bolady.

Daǵdarysqa qarsy 2015 jylǵa arnalǵan jańa sharalar

5.8. Otandyq mashına jasaýdy damytý (avtomobılderdi, "Evrokopter" tikushaqtaryn jáne "Tulpar Talgo" jolaýshylar vagondaryn jasaý)

      Mashına jasaý salasy sabaqtas salalardyń damýy úshin joǵary mýltıplıkatıvtik ásermen sıpattalady. Otandyq mashına jasaý sektorlaryn qoldaý ishki naryqtyń qajettilikterin barynsha qanaǵattandyrýǵa jáne qosylǵan quny joǵary túpki ónimdi óndirýdi ulǵaıtý esebinen mashına jasaý óniminiń eksportyn keńeıtýge múmkindik beredi.

      Sonymen birge mashına jasaý sektorlarynyń damýy biliktiligi joǵary ınjener kadrlardy daıarlaýǵa serpin bermek, ınvestıtsııalyq belsendilikti jáne saladaǵy eńbek ónimdiligin arttyrýǵa, sondaı-aq taıaý jáne alys shet eldermen jańa tehnologııalyq baılanystardy jolǵa qoıýǵa múmkindik beredi. Bul óz kezeginde sabaqtas óndiristerdi, ShOB-ty damytý úshin klasterlik áser men serpin berýge múmkindik beredi.

      Syrtqy ekonomıkalyq konıýnktýra nasharlaǵan jaǵdaılarda otandyq avtomobıl, tikushaqtar men jolaýshylar vagondaryn óndirýshilerdi qoldaý óndiris kólemi men jumys oryndarynyń sanyn saqtap qalýǵa múmkindik beredi.

      Osyǵan baılanysty bıznestiń bastamalary men jobalaryn qoldaý maqsatynda kásipkerlik sýbektileri úshin jáne otandyq avtomobılder, tikushaqtar men jolaýshylar vagondaryna satyp alý suranysyn yntalandyrý úshin qarjylandyrý qoljetimdiligi arttyrylady, Ulttyq qordyń qaıtarymdy qarajaty esebinen "QDB" AQ arqyly uzaq merzimdi jeńildetilgen kredıttik resýrstar beriletin bolady.

      Otandyq avtomobıl óndirýshilerdi qoldaýdy shartty jáne lızıngtik qarjylandyrý tetikteri arqyly júzege asyrý josparlanyp otyr.

      Ulttyq qor qarajaty ekinshi deńgeıdegi bankter arqyly shartty qarjylandyrý sheńberinde otanymyzda óndirilgen (qurastyrylǵan) jeńil avtokólikterdi satyp alýshy jeke jáne zańdy tulǵalardy, dara kásipkerlerdi kredıtteýge baǵyttalatyn bolady.

      Túpkilikti qaryz alýshylar úshin kredıtteýdiń negizgi sharttary:

      1) kredıtteý merzimi - 7 jyldan aspaıdy;

      2) kredıtteý valıýtasy - teńge;

      3) syıaqynyń nomınaldy mólsherlemesi - jyldyq 6,0 %-dan aspaıdy.

      Otandyq avtoóndirýshilerdi qoldaý sheńberindegi lızıngtik qarjylandyrý "QDB" AQ enshiles uıymy - "QDB-Lızıng" AQ arqyly túpkilikti qaryz alýshylar úshin mynadaı negizgi sharttarmen júzege asyrylatyn bolady:

      1) lızıng nysanasy - aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn qospaǵanda, avtokólik quraldary men arnaıy maqsattaǵy avtotehnıka (budan ári - avtokólik quraldary);

      2) lızıng alýshy - zańdy tulǵalar, lızıngke avtokólik quraldaryn alatyn zańdy tulǵalar;

      3) lızıng merzimi - 3 jyldan 5 jylǵa deıin;

      4) syıaqynyń nomınaldy mólsherlemesi - jyldyq 4,0 %-dan aspaıdy;

      5) qarjylandyrý valıýtasy - teńge.

      Otandyq "Evrokopter" tikushaqtaryn óndirýdi qoldaý "QDB" AQ enshiles uıymy - "QDB-Lızıng" AQ arqyly júzege asyrylatyn bolady. Túpkilikti qaryz alýshylarǵa arnalǵan lızıngtik qarjylandyrýdyń negizgi sharttary mynadaı:

      1) lızıng merzimi - 20 jylǵa deıin;

      2) syıaqynyń nomınaldy mólsherlemesi - teńgemen jyldyq 4,0 %-dan aspaıdy;

      3) qarjylandyrý valıýtasy - teńge.

      Otandyq avtomobıl jáne tikushaq óndirýshilerdi qoldaý ishki naryqta sheteldik ónimderdiń ımportyn otandyq óndiris ónimderimen almastyrýdy qamtamasyz etetin bolady.

      Otandyq "Tulpar Talgo" jolaýshylar vagondarynyń óndirisin qoldaý "QDB" AQ arqyly kredıt berý jáne/nemese "QTJ" AQ jáne/nemese onyń enshiles uıymdaryn "QDB-Lızıng" AQ arqyly lızıngtik qarjylandyrý jolymen júzege asyrylady.

      Túpkilikti qaryz alýshylarǵa arnalǵan kredıttik resýrstardy berýdiń negizgi sharttary mynadaı:

      1) lızıng boıynsha syıaqynyń nomınaldy mólsherlemesi jyldyq 4,0 %-ǵa deıin, qaryz boıynsha jyldyq 6,0 %-ǵa deıin;

      2) qarjylandyrý merzimi - 20 jylǵa deıin quraıdy;

      3) kredıtteý valıýtasy - teńge.

      Jolaýshylar vagondarynyń óndirisi otandyq vagondar óndirisiniń kólemin saqtaýǵa, parkti jańartý jáne jolaýshylar vagondarynyń tapshylyǵyn tómendetý, poezdar qozǵalysy qaýipsizdiginiń deńgeıin jáne jolaýshylardyń jaıly seziný deńgeıin arttyrý, sondaı-aq poezdardyń jolda júrý ýaqytyn qysqartý arqyly qazaqstandyq temirjol kóliginiń básekege qabilettiligin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.

5.9. Eksportaldy jáne eksporttyq qarjylandyrýdy yntalandyrý

      El ekonomıkasynyń shıkizattyq taýarlar eksportyna jáne halyqaralyq taýar naryqtarynda olardyń baǵasynyń aýytqýyna táýeldiligi joǵary bolyp otyrǵan jaǵdaılarda qazaqstandyq ónim eksportynyń kólemin ulǵaıtý jáne geografııasyn keńeıtý úshin ekonomıkanyń shıkizattyq emes sektoryndaǵy jumys istep turǵan jáne áleýetti otandyq eksporttaýshy-kásiporyndarǵa keshendi qoldaý kórsetý qajet.

      Eksportty qoldaý EAEO sheńberinde jáne DSU-ǵa kirý qarsańynda iskerlik baılanystardy ornatyp, ózimizdiń básekege qabilettigimizdi arttyrý turǵysynan da mańyzdy.

      Otandyq taýarlardyń eksportyn júzege asyratyn orta jáne iri kásipkerlik sýbektileri men Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda shyǵarylatyn ónimdi ımporttaýdy júzege asyratyn rezıdent emester qoldaýdyń nysanaly toby bolady.

      Eksporttaýshylardy qoldaý mynadaı negizgi sharttarmen:

      1) kredıtteý/lızıng merzimi - mámile qurylymyna qaraı, biraq 20 jyldan aspaıdy;

      2) kredıtteý/lızıngteý valıýtasy - teńge nemese mámileniń sharttaryna qaraı basqa valıýtada bolǵan jaǵdaılarda Ulttyq qor esebinen "QDB" AQ jáne/nemese "QDB-Lızıng" AQ talaptaryna sáıkes eksportaldy jáne eksporttyq kredıtteý jolymen, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda shyǵarylatyn ónimdi ımporttaýshy qarjylyq ınstıtýttardy/uıymdardy (rezıdent emesti) kredıtteý arqyly júzege asyrylatyn bolady.

      Osy Baǵdarlama sheńberinde otandyq óndirýshiler men eksporttaýshylardyń jobalaryn qarjylandyrý sharttaryn Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıtyn bolady.

      Eksportshylardy qoldaý qosylǵan quny joǵarǵy ónimge basa nazar aýdara otyryp, shıkizattyq emes eksportty odan ári damytýdy qamtamasyz etýge, óńdelgen ónimdi eksporttaý úshin jańa perspektıvaly taýashalarǵa shyǵýǵa múmkindik beredi.

5.10. AÓK-ni qosymsha qoldaý

      Aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdiń básekege qabilettigin arttyrý maqsatynda Ulttyq qor qarajaty esebinen mynalarǵa:

      AÓK sýbektilerin qarjylaı saýyqtyrý baǵyty sheńberinde kredıtter jáne lızıngtik mindettemeler boıynsha paıyzdyq mólsherlemeni sýbsıdııalaýǵa (bólingen qarajat aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdi qarjylaı saýyqtyrý kólemin 312-den 500 mlrd. teńgege deıin ulǵaıtýǵa, sondaı-aq AÓK sýbektileriniń qarjylyq ornyqtylyǵyn, básekege qabilettigin arttyrýǵa, erekshe ekonomıkalyq kezeń jaǵdaıynda olardyń kredıttik júktemesin azaıtýǵa múmkindik beredi);

      aýyl sharýashylyǵyn qoldaýǵa arnalǵan kredıtter (lızıng) boıynsha syıaqy mólsherlemesin óteýge;

      asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytýǵa, mal sharýashylyǵynyń ónimdiligi men óniminiń sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan AÓK-ti qarjylaı qoldaý qarajatynyń kólemi ulǵaıtylatyn bolady.

      Bul óńirlik ıntegratsııa jaǵdaıynda otandyq mal sharýashylyǵy men qus sharýashylyǵy kásiporyndary ónimderiniń básekege qabilettiligin arttyrýdy, agroquralymdarda mal sharýashylyǵy men qus sharýashylyǵy ónimderin óndirýdiń ósý deńgeıin, onyń ishinde sút boıynsha - 15 %, et boıynsha - 10 %, jumyrtqa boıynsha - 10 % saqtaýǵa, aýyldyq jerlerdegi eńbekke jaramdy 12 myńnan astam adam jumys isteıtin qus sharýashylyǵy kásiporyndarynda jumys oryndaryn saqtaýǵa múmkindik beredi.

      Qarjylandyrýdyń qosymsha kólemin bólý "Agrobıznes - 2020" baǵdarlamasy sheńberinde belgilengen tártippen bekitilgen, joǵaryda kórsetilgen beriletin sýbsıdııalar túrleriniń tártibi men tetigin reglamentteıtin qaǵıdalarǵa sáıkes júzege asyrylatyn bolady.

5.11. Bıznestiń jol kartasy - 2020 jobalary úshin ınfraqurylym júrgizý

      Bıznestiń jol kartasy - 2020 sheńberindegi jobalardy iske asyrý kezinde jetispeıtin ınfraqurylymdy júrgizý jańa óndirister qurýǵa, qoldanystaǵy óndiristerdi jańǵyrtýǵa jáne keńeıtýge baǵyttalǵan jobalar úshin júzege asyrylatyn bolady. Bul rette jetispeıtin ınfraqurylym júrgizilgennen keıin olardy iske qosý mundaı jobalardy qarjylandyrýdyń mindetti sharty bolyp tabylady.

      Jobalardy qarjylandyrý jergilikti bıýdjet qarajatynan mindetti qosa qarjylandyra otyryp júzege asyrylatyn bolady.

      Jetispeıtin ınfraqurylymdy júrgizý úshin kásipkerlik sýbektilerine memlekettik qoldaý kórsetýge Ulttyq qordan qarajat bólinetin bolady.

      Baǵdarlama sheńberinde Aqtóbe, Qyzylorda jáne Ońtústik Qazaqstan oblystaryndaǵy ındýstrııalyq aımaqtarǵa ınfraqurylym júrgizý júzege asyrylatyn bolady.

      Indýstrııalyq aımaqtarǵa ınfraqurylym júrgizý joǵary ekonomıkalyq tıimdilikke jáne ózara baılanysty óndiristerdiń bir aýmaqta shoǵyrlanýyna baılanysty kásipkerlikti damytýdyń uıymdastyrý jaǵdaılaryna negizdeledi. Bul kásipkerlik sýbektileriniń neǵurlym aýqymdy tobyn qajetti ınfraqurylymmen qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

      Jekelegen jobalar boıynsha kásipkerlik qyzmettiń ártúrli salalaryna jatatyn jekeshe kásipkerlik sýbektileriniń 40-tan astam obektisin iske qosýǵa múmkindik beretin jetispeıtin ınfraqurylymdy júrgizý qamtamasyz etiletin bolady.

      Qarajat keıinnen ınfraqurylymdyq jobalardy qarjylandyrý úshin nysanaly transferttermen jergilikti bıýdjetterge jiberiledi. Árbir joba boıynsha nysanaly kórsetkishter tıisti bıýdjettik baǵdarlamalar ákimshileri arasynda jasalatyn bıýdjetaralyq kelisimderde kórsetiledi.

5.12. Ónim sapasy ınfraqurylymyn damytý

      Zerthanalyq bazany damytýdyń maqsaty EAEO tehnıkalyq reglamentteriniń talaptaryn iske asyrý, básekege qabiletti jáne sapaly ónim shyǵarý, sertıfıkattaý rásimderiniń durys júrgizilýin qamtamasyz etý jáne sertıfıkattaý boıynsha kórsetiletin qyzmetterdiń qunyn tómendetý, shetelderdiń synaq bazasyna táýeldilikti joıý bolyp tabylady.

      Synaq bazasynyń jetispeýshiligi problemasyn sheshý úshin Ulttyq qor qarajaty esebinen jeńil jáne hımııa ónerkásibindegi, metallýrgııadaǵy, órt qaýipsizdigi men azamattyq qorǵanys, sondaı-aq veterınarııa salasyndaǵy qoldanystaǵy synaq zerthanalaryn keńeıtý jáne tolyq jaraqtandyrý qamtamasyz etiletin bolady.

      Qoldanystaǵy synaq zerthanalaryn keńeıtý jáne tolyq jaraqtandyrý nátıjesinde 60 óńirlik veterınarııalyq zerthana qazirgi zamanǵy jabdyqpen tolyq jaraqtandyrylady, órt qaýipsizdigi jáne hımııa ónimi qaýipsizdigi salasynda Keden odaǵynyń jańa tehnıkalyq reglamentteriniń talaptaryna sáıkestigin baǵalaý úshin synaq bazasy qurylady.

      Ónim sapasynyń ınfraqurylymyn damytý qaýipsizdikti qamtamasyz etýge jáne ıkemdi saýda saıasatyn júrgizý úshin otandyq ónimniń básekege qabilettiligin arttyrýǵa, EAEO elderinde ónim sapasyna sáıkestikti rastaý qajettigine baılanysty kásipkerlik sýbektileriniń shyǵystaryn ońtaılandyrýǵa múmkindik beredi.

5.13. Perspektıvaly ýchaskelerdi geologııalyq zerdeleý

      Geologııalyq-barlaý jumystaryn jandandyrý paıdaly qazbalardyń, birinshi kezekte, tústi metaldar men altyn qorynyń orny tolmaýy boıynsha oryn alyp otyrǵan problemalarmen, geologııalyq zertteýlerdi tehnologııalyq jetildirýdiń ózektiligimen, geologııalyq barlaý protsesin ǵylymı turǵydan qamtamasyz etýmen, saladaǵy ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartýmen baılanysty bolyp otyr.

      Geologııalyq barlaý jumystary Ulttyq qordan bólingen qarajat esebinen júrgiziletin bolady. Jer qoınaýyn memlekettik geologııalyq zerdeleý Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasyna sáıkes mynadaı baǵyttar boıynsha júzege asyrylatyn bolady.

      Óńirlik geofızıkalyq zertteýler (geotraverster)

      2015 jyly "Syrdarııa shógindi basseıninde óńirlik tirek beıinder (geotraverster) boıynsha keshendi geologııalyq-geofızıkalyq zertteýler - 2 geotravers" obektisi boıynsha jumystardy bastaý josparlanyp otyr.

      Jumystar 2015 - 2017 jyldar kezeńine 3 (úsh) jylǵa eseptelgen jáne jumystardyń bastalýy/jalǵastyrylýy/aıaqtalýy tıisinshe 30/50/20 (paıyzdyq balamada) esebinen júzege asyrylatyn bolady.

      Syrdarııa shógindi basseıninde óńirlik tirek beıinder boıynsha keshendi geologııalyq-geofızıkalyq zertteýler júrgizýdiń maqsaty basseınniń tereńdik qurylysyn zerdeleý, shógý qabatyndaǵy qurylymdyq-zattyq keshenderdi bólip kórsetý jáne geologııalyq-geofızıkalyq derekterdi keshendi túsindirý negizinde aýmaqtyń munaı turǵysynan perspektıvasyn óńirlik baǵalaý bolyp tabylady.

      Geofızıkalyq derekter jınaý men olardy túsindirýdiń zamanaýı tehnologııalary paıdalanyla otyryp, mynadaı geologııalyq mindetter sheshiletin bolady: shógý qabatynyń geologııalyq qurylysyn, krıstall irgetasty jáne jer qyrtysynyń neǵurlym tereń qabattaryn zerdeleý, kómirsýteginiń generatsııasy men kóshý protsesteri, munaı-gazdyń jınaqtalý aımaqtarynyń qalyptasýy jáne kómirsýtegi shıkizatynyń ken oryndaryn tabý jáne oqshaýlandyrý úshin qolaıly aýmaqtardyń perspektıvalyǵyn óńirlik baǵalaý týraly qosymsha aqparat alý.

      Іzdestirý, izdestirý-baǵalaý jumystary.

      Eldiń mıneraldyq-shıkizattyq bazasynyń jaı-kúıi, taý-ken kesheni kásiporyndarynyń paıdaly qazbalar qorymen qamtamasyz etilýi mıneraldy shıkizattyń jańa ken oryndaryn anyqtaýǵa baǵyttalǵan izdestirý jáne izdestirý-baǵalaý jumystarynyń kólemin kóbeıte túsýdi talap etedi. Geologııalyq barlaý jumystaryn júrgizý qarqynynyń báseńdeýi respýblıkanyń mıneraldyq-shıkizattyq áleýetiniń tómendeýine jáne otandyq, sheteldik ınvestorlardyń qarajaty aǵynynyń azaıýyna alyp kelýi múmkin.

      Bul problemanyń sheshimi óńirlik geologııalyq zertteýler kólemin ulǵaıtý, sol sııaqty qatty paıdaly qazbalardy izdestirý, izdestirý-baǵalaý jumystaryn júrgizý bolyp tabylady.

      Kómirsýtegi shıkizatyna izdestirý jumystary (tirek-parametrlik uńǵymalardy burǵylaý)

      2015 jyly mynadaı obektiler boıynsha jumys júrgiziledi:

      Ońtústik Qazaqstan oblysy Shardara aýdanynyń aýmaǵynda tereńdigi 4000 m. tirek-parametrlik uńǵymany burǵylaý;

      Qyzylorda oblysy Qarmaqshy aýdanynyń aýmaǵynda tereńdigi 3500 m. tirek-parametrlik uńǵymany burǵylaý.

      Jumystyń bastalýy/aıaqtalýy tıisinshe 70/30 (paıyzdyq balamada) esebinen jumystar 2015 - 2016 jyldar kezeńinde júzege asyrylatyn bolady.

      Parametrlik uńǵymalar tereń geologııalyq qurylysty zerdeleý jáne munaı gaz jınaqtalýy yqtımal aımaqtardyń perspektıvalaryn salystyrmaly baǵalaý, egjeı-tegjeıli geologııalyq izdestirý jumystary úshin neǵurlym perspektıvaly aýdandardy anyqtaý, sondaı-aq seısmıkalyq jáne basqa da geofızıkalyq zertteýler nátıjelerin naqtylaý maqsatynda qajetti málimetterdi alý úshin burǵylanady.

      Geotermaldy sýǵa arnalǵan izdestirý-barlaý jumystary

      Otyn-energetıkalyq resýrstarǵa ósip kele jatqan qajettilik, energııa resýrstarynyń dástúrli túrleriniń sarqylýy jáne osyǵan baılanysty organıkalyq otynnyń qymbattaýy, sondaı-aq ekologııalyq problemalar jer qyrtysynyń geotermaldy energııasyn (geotermaldy sýdy) paıdalanýdy jáne olardy strategııalyq resýrstarǵa jatqyzýdy aldyn ala aıqyndaıdy.

      Geotermaldy sýdy paıdalanýdyń ózektiligin eskere otyryp, 2014 jyly otyn-energetıkalyq maqsattarǵa paıdalaný úshin termaldy sýdyń paıdalaný qorlaryn baǵalaý maqsatynda Almaty oblysy Jarkent basseıniniń Jarqunaq ýchaskesinde geotermaldy jerasty sýlaryna izdestirý-barlaý jumystaryna arnalǵan joba ázirlenip bekitildi.

      Júrgizilgen jumystardyń nátıjesinde paıdaly qazbalardyń negizgi túrleriniń boljamdy resýrstary baǵalanatyn perspektıvaly alańdar, ýchaskeler, obektiler anyqtalatyn bolady. Perspektıvaly alańdarda paıdaly qazbalardyń negizgi túrleriniń, onyń ishinde altyn, mys, polımetall qorlarynyń ósimi alynatyn bolady.

      Tirek parametrlik uńǵymalardy burǵylaýdyń qorytyndylary boıynsha munaı gaz jınaqtalatyn neǵurlym perspektıvaly aımaqtar anyqtalady jáne olardy egjeı-tegjeıli geologııalyq-geofızıkalyq zertteýlerge jáne izdestirý maqsatyndaǵy burǵylaýǵa daıyndaý bastalady.

      Baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi sharalar osy Baǵdarlamaǵa qosymshaǵa sáıkes is-sharalar josparynda kórsetilgen.

6. Qajetti resýrstar

      Baǵdarlamasynyń is-sharalary men ınvestıtsııalyq jobalary Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qorynyń, respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterdiń, halyqaralyq qarjy ınstıtýttary men uıymdardyń qarajaty, ulttyq kompanııalar men damý ınstıtýttarynyń menshikti qarajaty, sondaı-aq jekeshe ınvestıtsııalar esebinen 4,6 trln. teńge jalpy ındıkatıvtik somada qarjylandyrylatyn bolady, onyń ishinde:

Qarjylandyrý kózderi	Qajetti qarajat (mlrd. teńge)
Baǵdarlama boıynsha barlyq shyǵystar:	4 647,7
Respýblıkalyq bıýdjet	1 513,8
Ulttyq qor	1 307,9
Jergilikti bıýdjet	3,3
Halyqaralyq qarjy ınstıtýttary men uıymdar	537,8
Ulttyq kompanııalar men damý ınstıtýttarynyń menshikti qarajaty	697,5
Jekeshe ınvestıtsııalar jáne MJÁ	135,4
Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń qarajaty	47,5
Ekinshi deńgeıdegi bankterdiń qaryz qarajaty	358,1

      Baǵdarlamany iske asyrý úshin tartylatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qory qarajatynyń jalpy kólemi 2015 - 2017 jyldar aralyǵynda 1 307,9 mlrd. teńge balamany quraıdy.

      Respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen qarjylandyrylatyn is-sharalar boıynsha shyǵystardyń kólemi tıisti kezeńge arnalǵan "Respýblıkalyq bıýdjet týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes naqtylanatyn bolady.

      Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qorynyń qarajaty respýblıkalyq bıýdjetke nysanaly transfetter túrinde, sol sııaqty, kvazımemlekettik sektor sýbektilerine de beriletin oblıgatsııalyq qaryzdar túrinde tartylatyn bolady.

      Budan basqa, Baǵdarlamany iske asyrý úshin HQU úkimettik syrtqy qaryzdary, memlekettik emes jáne memleket kepildik beretin qaryzdar, ulttyq kompanııalardyń, damý ınstıtýttarynyń menshikti qarajaty, sondaı-aq kapıtal naryǵynda tartylatyn basqa da qarajat, onyń ishinde Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń qarajaty tartylatyn bolady.

      Halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynyń qarajaty esebinen qosa qarjylandyrýdyń ındıkatıvtik kólemi shamamen 8,3 mlrd. AQSh dollaryn quraıdy.

      Jobalardy qarjylandyrý úshin tartylatyn qaryzdar kólemi qaryzdardy daıyndaý jáne olarǵa qol qoıý barysynda naqtylanady.

Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasyna qosymsha

Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi is-sharalar jospary

R/s №

Ataýy

Ólshem birligi

Aıaqtaý nysany

Oryndaý merzimderi

Oryndaýǵa jaýaptylar

Onyń ishinde jyldar boıynsha1

Qarjylandyrý kózderi

Bıýdjettik baǵdarlamanyń kody

2015

2016

2017

2018

2019

Barlyǵy

 

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
Maqsaty: Qazaqstannyń uzaq merzimdi ekonomıkalyq ósýin qamtamasyz etý úshin hab qaǵıdatymen tıimdi ınfraqurylym qurý negizinde eldiń makroóńirlerin ıntegratsııalaý arqyly biryńǵaı ekonomıkalyq naryqty qalyptastyrý, kólik ınfraqurylymyn halyqaralyq kólik júıesine ıntegratsııalaý, tranzıt áleýetin iske asyrý
	Nysanaly ındıkatorlar
1	JІÓ-niń boljanatyn ósimin qamtamasyz etý	aldyńǵy jylǵa qaraǵanda %	*	*	UEM, Eńbekmıni, IDM, AShM, EM, BǴM, DSM, "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)	101,5	100,5	101,7	102,2	102,5	*	*	*
2	Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrýdyń JІÓ ósýine áseri	paıyzdyq tarmaqtarda	*	*	UEM, Eńbekmıni, IDM, AShM, EM, BǴM, DSM "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)	1,83	1,49	1,26	0,35	0,57	*	*	*
3	Jumys oryndaryn qurý, onyń ishinde:	myń adam	*	*	Eńbekmıni (jınaqtaý), IDM, UEM, AShM, EM, BǴM, DSM, "Samuryq - (kelisim boıynsha), "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)	97,2	111,4	75,4	54,9	54	*	*	*
	turaqty	myń adam	*	*		27,3	35,1	17	8,2	8,9	*	*	*
	ýaqytsha	myń adam	*	*		69,9	76,3	58,3	46,7	45,2	*	*	*
4	Bazalyq ınfraqurylym sapasy boıynsha DEF reıtıngin joǵarylatý	álemdegi orny	*	*	IDM	61	60	59	58	57	*	*	*
5	Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly, onyń ishinde temirjol jáne avtomobıl kóligi túrlerimen tranzıttik júkterdiń kólemin ulǵaıtý	mln. tonna	*	*	IDM		16,3	16,9	17,5	18,1	*	*	*
	temirjol kóligi túrimen	mln. tonna	*	*	IDM		15	15,5	16	16,5	*	*	*
	avtomobıl kóligi túrimen	mln. tonna	*	*	IDM		1,3	1,4	1,5	1,6	*	*	*
	sý kóligi túrimen	mln. tonna	*	*	IDM		0,001	0,002	0,003	0,004	*	*	*
6	2020 jylǵa qaraı tranzıttik tasymaldaýdan túsetin kiristerdiń jylyna 4 mlrd. dollarǵa deıin ulǵaıýy	mlrd. dollar			IDM, "QTJ" AQ (kelisim boıynsha)			1,1	2,1	4
1-mindet. Qazaqstannyń zamanaýı kóliktik ınfraqurylymyn qalyptastyrý, sondaı-aq onyń halyqaralyq kólik júıesine ıntegratsııalanýyn qamtamasyz etý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
Avtojol salasy
1	Avtojol jobalaryn iske asyrý nátıjesinde hab-qalalar arasyndaǵy bir baǵyttaǵy joldaǵy ortasha ýaqyt	saǵ.	*	*	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	115	115	110	105	90	*	*	*
2	I jáne II tehnıkalyq sanatqa aýystyrylǵan respýblıkalyq mańyzy bar avtojoldar úlesiniń ulǵaıýy	%	*	*	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)		30	32	33	34	*	*	*
3	Jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń úlesi	%	*	*	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)		85	86	87	88	*	*	*
4	Jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń úlesi	%	*	*	JAO (jaýapty), IDM (jınaqtaý)		65	66	67	68	*	*	*
5	Aqyly ózin-ózi aqtaıtyn respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń úlesi	%	*	*	"Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha), IDM		1	4	25	27	*	*	*
6	Respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń jol boıy servısi obektilerimen qamtamasyz etilýi	%	*	*	"Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha), IDM		33	52	76	100	*	*	*
7	Respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń asa qarqyndy ýchaskelerinde salmaq-gabarıttik parametrlerdi ólsheý qurylǵylarynyń sanyn arttyrý (SAIS)	birlik	*	*	IDM		-	18	25	25	*	*	*
Іs-sharalar
1	"Batys Eýropa - Batys Qytaı" halyqaralyq tranzıttik dálizin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2017 jyldar	IDM	77419,0	119194,0	39858,0	0	0	236471,0	barlyǵy, onyń ishinde:
						64464,0	106566,0	28421,5	0,0	0,0	199451,5	HQU qaryzdary	003/004
						12955,0	12628,0	11436,5	0,0	0,0	37019,5	RB (qaryzdardy qosa qarjylandyrý)	003/016
2	Ortalyq - Ońtústik "Astana - Qaraǵandy - Balqash - Qapshaǵaı - Almaty" dálizin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	60152,0	63000,0	33811,7	42341,5	81897	281202,2	barlyǵy, onyń ishinde:
						57000,0	63000,0	19375,6	0,0	0,0	139375,6	UQ	003/032
						0,0	0,0	2924,0	20971,8	48951,3	72847,1	HQU qaryzdary	003/004
						0,0	0,0	554,2	3554,5	7033,6	11142,3	RB (qaryzdardy qosa qarjylandyrý)	003/016
						3152,0	0,0	9 631,9	13800,0	19000,0	45 583,9	RB	003/005
						0,0	0,0	1326,0	4015,2	6912,1	12253,3	RB (syrtqy qaryzdardy memlekettik kepildikpen qosa qarjylandyrý)	233
3	Ortalyq - Shyǵys "Astana - Pavlodar - Qalbataý - Óskemen" dálizin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	96388,0	68253,0	95805,7	48000,0	9288,3	317735,0	barlyǵy, onyń ishinde:
						8900,0	7721,0	5 775,9	48000,0	9288,3	79 685,2	RB	003/005
						87488,0	60532,0	90029,8	0,0	0,0	238049,8	UQ	003/032
4	"Aqtóbe - Atyraý - Astrahan" dálizin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	1456	2935	10697,9	76872,9	78593,9	170555,7	barlyǵy, onyń ishinde:
						1446,0	2538,0	1970,0	0,0	0,0	5954	UQ	003/032
						10,0	397,0	172,5	0,0	0,0	579,5	RB	003/005
						0,0	0,0	8517,0	67556,6	68511,5	144585,1	HQU qaryzdary	003/004
						0,0	0,0	38,4	9316,3	10082,4	19437,1	RB (qaryzdardy qosa qarjylandyrý)	003/016
5	"Almaty - Óskemen" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	22310	9450	24449,8	4502,7	17167,7	77880,2	barlyǵy, onyń ishinde:
						16200,0	9450,0	1540,0	0,0	0,0	27190	UQ	003/032
						6110,0	0,0	84,2	1000,0	2460,0	9 654,2	RB	003/005
						0,0	0,0	22825,6	3502,7	14707,7	41036	RB (syrtqy qaryzdardy memlekettik kepildikpen qosa qarjylandyrý)	233
6	"Beıneý - Aqtaý" avtojolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	17038	37371	21086,4	427,5	2467,6	78390,5	barlyǵy, onyń ishinde:
						9445,0	31731,0	17330,9	0,0	0,0	58506,9	HQU qaryzdary	003/004
						1279,0	4382,0	3570,4	0,0	0,0	9231,4	RB (qaryzdardy qosa qarjylandyrý)	003/016
						6314,0	1258,0	185,1	427,5	2467,6	10 652,2	RB	003/005
7	"Astana - Petropavl - Reseı Federatsııasynyń shekarasy" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	11315,0	12083,0	6429,1	12900,0	7022,0	49749,1	barlyǵy, onyń ishinde:
						514,0	3789,0	0,0	12900,0	7022,0	24225	RB	003/005
						10801,0	8294,0	6429,1	0,0	0,0	25524,1	UQ	003/032
8	"Jetibaı - Jańaózen - Túrikmenstan shekarasy" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2017 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	0	0	3710,2	7714,6	6864,3	18289,1	barlyǵy, onyń ishinde:
						0,0	0,0	3710,2	6902,3	6145,3	16757,8	HQU qaryzdary	003/ 004
						0,0	0,0	0,0	812,3	719,0	1531,3	RB (qaryzdardy qosa qarjylandyrý)	003/016
9	"Uzynaǵash - Otar" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2017 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	0	0	0	18639,3	16580,4	35219,7	barlyǵy, onyń ishinde:
						0,0	0,0	0,0	15832,3	14096,0	29928,3	HQU qaryzdary	003/004
						0,0	0,0	0,0	2807,0	2484,4	5291,4	RB (qaryzdardy qosa qarjylandyrý)	003/016
10	"Oral - Kamenka - Reseı Federatsııasynyń shekarasy" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2018 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	3000	5636	6766,5	5008,9	2000,0	22411,4	barlyǵy, onyń ishinde:
						0,0	0,0	0,0	5008,9	2000,0	7008,9	RB	003/005
						3000,0	5636,0	6766,5	0	0	15402,5	UQ	003/032
11	Qordaı ótkeli aınalymyn salý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	1605	5000	7 861,7	11500	9423,3	35 390,0	RB	003/005
12	"Úsharal - Dostyq" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2017 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	0,0	0,0	12366,8	7000,0	9500,0	28866,8	RB	003/005
13	"Omby - Pavlodar - Maıqapshaǵaı" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2017 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	0	0	12454,1	5711,6	7297,3	25463	barlyǵy, onyń ishinde:
						0,0	0,0	1,8	0,0	0,0	1,8	RB	003/005
						0,0	0,0	12452,3	5711,6	7297,3	25461,2	RB (syrtqy qaryzdardy memlekettik kepildikpen qosa qarjylandyrý)	233
14	"Taskesken - Baqty" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	1890,0	0,0	720,0	3492,8	0,0	6102,8	barlyǵy, onyń ishinde:
						1890,0	0,0	0,0	3492,8	0,0	5382,8	RB	003/005
						0,0	0,0	720,0	0,0	0,0	720,0	UQ	003/032
15	"Şýchınsk - Zerendi" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	41	0	5756,5	3329	5304	14430,5	barlyǵy, onyń ishinde:
						41,0	0,0	0,0	3329,0	5304,0	8674	RB	003/005
						0,0	0,0	5756,5	0,0	0,0	5756,5	UQ	003/032
16	"Óskemen - Katon-Qaraǵaı - Rahmanov qaınarlary" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	90	16	3420	4420	6341,5	14287,5	barlyǵy, onyń ishinde:
						90,0	16,0	0,0	4420,0	6341,5	10867,5	RB	003/005
						0,0	0,0	3420,0	0,0	0,0	3420	UQ	003/032
17	"Qostanaı - Qarabutaq" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2017 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	0,0	0,0	10218,8	3500,0	6000,0	19718,8	RB	003/005
18	"Beıneý - Aqjigit" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2017 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	0	0	6710	7910	6121,4	20741,4	barlyǵy, onyń ishinde:
						0,0	0,0	0,0	7910,0	6121,4	14031,4	RB	003/005
						0,0	0,0	6710,0	0,0	0,0	6710	UQ	003/032
19	"Jezqazǵan - Petropavl" avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý jáne jobalaý-izdestirý jumystary	mln. teńge	memlekettik komıssııanyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	1 800,0	0,0	0,0	0,0	0,0	1 800,0	UQ	003/032
20	"Astana qalasynyń Ońtústik-Batys aınalymy" avtomobıl jolyn salý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	6	20	5312,4	2337	3013	10688,4	barlyǵy, onyń ishinde:
						6,0	20,0	0,0	0,0	0,0	26	RB	003/005
						0,0	0,0	5312,4	2337,0	3013,0	10662,4	RB (syrtqy qaryzdardy memlekettik kepildikpen qosa qarjylandyrý)	233
21	"Merke-Býrylbaıtal" avtomobıl jolynyń rekonstrýktsııasy	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" UK" AQ (kelisim boıynsha)	0,0	0,0	8191,9	3354,0	4433,3	15979,2	RB (syrtqy qaryzdardy memlekettik kepildikpen qosa qarjylandyrý)	233
22	Ortalyq-Batys dáliziniń jobalaý-izdestirý jumystary	mln. teńge	JSQ	2018	IDM	0,0	0,0	0,0	415,3	0,0	415,3	RB	003/005
23	Respýblıkalyq mańyzy bar 10 195 km. avtomobıl joldaryn kúrdeli jáne ortasha jóndeý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	26810,0	26949,0	51733,1	53512,0	50445,0	209449,1	RB	091/ 100
24	Respýblıkalyq mańyzy bar 23 485 km. avtomobıl joldaryn aǵymdaǵy jóndeý jáne kútip ustaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	14190,0	17031,0	21523,6	24380,0	26084,0	103208,6	RB	091/100
25	Oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtomobıl joldaryn salý jáne rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, oblystardyń ákimdikteri	8024,0	10613,0	24395,0	21937,8	21715,3	86685,1	RB	091/ 103
26	Oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtomobıl joldaryn kúrdeli jáne ortasha jóndeý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, oblystardyń ákimdikteri	4500	4 999,0	9295,7	6575,6	6290,0	31660,3	RB	091/104
27	Respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynda aqy alý júıesin ornatý	km	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2019 jyldar	"Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha), IDM	-	211	469	5 296	480	6 456	RB, ınvestıtsııalar jáne basqa da kózder
28	Ulttyq standartqa saı keletin jol boıy servısi obektilerin kóbeıtý	birlik	vedomstvalyq derekter	2016 - 2019 jyldar	"Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha), IDM	-	86	50	62	62	260	RB, ınvestıtsııalar jáne basqa da kózder
29	Respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldaryndaǵy arnaıy avtomattandyrylǵan ólsheý quraldarynyń sany	birlik	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	-	12	18	25	25	80	RB, ınvestıtsııalar jáne basqa da kózder
Temirjol kóligi
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Magıstraldyq temirjol jelisiniń tozýy	%	*	*	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)		60	58	56	54	*	*	*
2	Júk jyljymaly quramynyń tozýy	%	*	*	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)		44	43	42	40	*	*	*
3	Jolaýshylar jyljymaly quramynyń tozýy	%	*	*	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)		46	44	43	42	*	*	*
4	Temirjol vokzaldarynyń ulttyq standarttar talaptaryna sáıkes bolýy	%	*	*	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)		29	32	35	40	*	*	*
5	Árbir operator úshin naryqta keminde 7 % úlesi bar júk jáne jolaýshylar tasymaldary salasyndaǵy táýelsiz iri operatorlardyń sany	birlik	*	*	IDM		4	4	4	5	*	*	*
6	Tasymaldar kólemine qatysty poezdar qozǵalysynyń qaýipsizdigin buzý oqıǵalary sanynyń (1 mln.tg/ km brýtto) tómendeýi	%	*	*	IDM		0,6	0,8	0,9	1	*	*	*
7	Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly Qytaıdan Eýropaǵa baratyn tranzıttik konteınerlik poezdardyń jyldamdyǵyn ulǵaıtý	km/ táýlik	*	*	IDM	930	950	980	1010	1050	*	*	*
Іs-sharalar
30	"Almaty-1 - Shý" ýchaskesinde ekinshi joldar salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2017 jyldar	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), IDM	8 307,0	19 500,0	10 545,8	0,0	0,0	38 352,8	jıyny
						8 300,0	19 400,0	0,0	0,0	0,0	27700,0	UQ	049
						7,0	100,0	10 545,8	0,0	0,0	10 652,8	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
31	"Borjaqty - Ersaı" temirjol jelisin salýdy aıaqtaý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2016 jyldar	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), IDM	6 708,3	335,9	0,0	0,0	0,0	7 044,2	jıyny	049
						8,3	335,9	0,0	0,0	0,0	344,2	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
						6 700,0	0,0	0,0	0,0	0,0	6 700,0	UQ
32	"Jezqazǵan - Beıneý" (paıdalaný uzyndyǵy 1039,73 km) temirjol jelisin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2017 jyldar	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)	36 669,7	45 104,0	0,0	0,0	0,0	81 773,7	jıyny
						29 316,7	41 683,0	0,0	0,0	0,0	70 999,7	RB	049
						7 353,0	3 421,0	0,0	0,0	0,0	10 774,0	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
33	Joldy kúrdeli jóndeý jáne relstik joltabandy jappaı aýystyrý	mln. teńge	IDM-ge esep	2015 - 2019 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)	12543,6	28928,9	31093,0	33597,0	50491,0	156653,5	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
34	Temirjol ınfraqurylymyn jańǵyrtý jáne damytý	mln. teńge	IDM-ge esep	2015 - 2019 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)	36216,0	16692,0	26021,0	10403,0	17509,0	106841,0	jıyny
						1674,6	0,0	4996,0	0,0	0,0	6670,6	EQDB
						34541,4	16692,0	21025,0	10403,0	17509,0	100170,4	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
35	Júk vagondaryn satyp alý	mln. teńge	IDM-ge esep	2015 - 2019 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), vagondardyń jeke menshik operatorlary	10783,9	0,0	0,0	0,0	0,0	10783,9	"QTJ" UK" AQ men vagondardyń jeke menshik operatorlarynyń óz qarajaty
36	Júk vagondaryn kúrdeli jóndeý	mln. teńge	IDM-ge esep	2015 - 2019 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha) vagondardyń jeke menshik operatorlary	0,0	0,0	400,0	0,0	0,0	400,0	"QTJ" UK" AQ men vagondardyń jeke menshik operatorlarynyń óz qarajaty
37	Otanymyzda shyǵarylǵan júk vagondaryn lızıngtik qarjylandyrý múmkindigin qaraý		UEM-ge aqparat	2017 jyl	IDM, Qarjymıni, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha) "QDB-Lızıng" AQ (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
38	Talgo jolaýshylar vagondaryn satyp alý	mln. teńge	IDM-ge esep	2015 - 2019 jyldar	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)	22506,3	18 889,8	27741,0	24 661	27216,3	121 014,4	jıyny
						8862,0	18 361,8	18 600,0	17 000	20246,3	83070,1	RB-dan qaryz qarajaty	219
						13644,3	528,0	9 141,0	7 661,0	6 970,0	37944,3	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
39	Temirjol vokzaldaryn kúrdeli jóndeý	mln. teńge	IDM-ge esep	2015 - 2019 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)	781,1	89,9	114,0	0,0	0,0	985,0	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
40	Vokzal keshenin salýdy qosa alǵanda, Astana qalasynyń temir jol torabyn damytý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2017 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)	41818,9	78293,0	22063,0	0,0	0,0	142174,9	jıyny
						0,0	42500,0	0,0	0,0	0,0	42500,0	RB
						41818,9	35793,0	22063,0	0,0	0,0	99674,9	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
41	Temirjol vokzaldaryn ulttyq standarttar talaptaryna sáıkes kelýi turǵysyna qarap tekserýdi júrgizý	qarap tekserý	qarap tekserý aktileri	2016 - 2019 jyldar	IDM	0	2	2	2	2	8	qarjylandyrý talap etilmeıdi
42	Áleýmettik mańyzy bar jol qatynastary boıynsha temirjol jolaýshylar tasymaldaryn sýbsıdııalaý	mln. teńge	sharttar jasasý	2015 - 2019 jyldar	IDM, JAO	22087,9	24 993,3	23 566,6	26 600,0	26 600,0	123847,8	RB	15
43	2017 jylǵa qaraı lokomotıv pen brıgadany aýystyra otyryp, ýchaskelik stantsııalarda tehnıkalyq jáne tehnologııalyq operatsııalardy oryndaýǵa arnalǵan konteınerlik poezdardyń turý ýaqytynyń normatıvterin 30 mınýtqa deıin ońtaılandyrý	normatıvter	normatıvterdi bekitý	2016 - 2017 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)	0	0	1	0	0	1	qarjylandyrý talap etilmeıdi
44	"Qytaı - Eýropa", "Qytaı - Ortalyq Azııa" konteınerlik aǵyndaryn "Alashankoý - Dostyq" shekaralyq ótkelinen "Qorǵas - Altynkólge" qaıta baǵdarlaý	myń JFB	"QTJ" UK" AQ statıstıkalyq derekteri	2016 - 2019 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)	0	0	249	357	537	1 143	qarjylandyrý talap etilmeıdi
45	Temirjoldardy paıdalaný kezinde olardy Qazaqstan Respýblıkasynyń temirjol kóligindegi qozǵalys qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi zańnamasynyń talaptaryna sáıkes kelýi turǵysyna tekserýmen qamtamasyz etý	km	"QTJ" UK" AQ-ǵa usynymdar	2015 - 2019 jyldar	IDM	350	450	5000	6000	7200	19000	qarjylandyrý talap etilmeıdi
46	Temirjol jyljymaly quramdaryn paıdalaný kezinde olardy Qazaqstan Respýblıkasynyń temirjol kóligindegi qozǵalys qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi zańnamasynyń talaptaryna sáıkes kelýi turǵysyna tekserýmen qamtamasyz etý	birlik	"QTJ" UK" AQ-ǵa usynymdar	2015 - 2019 jyldar	IDM	800	9200	12000	15000	18000	55000	qarjylandyrý talap etilmeıdi
Avtomobıl kóligi
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Turǵyndarynyń sany 100 adamnan asatyn eldi mekenderdi turaqty avtobýs marshrýttarymen qamtamasyz etý	%	*	*	JAO (jaýapty), IDM (jınaqtaý)		80	90	93	96	*	*	*
2	Halyqaralyq avtokólik qyzmetteri naryǵyndaǵy qazaqstandyq tasymaldaýshylardyń úlesi	%	*	*	IDM		40	43	45	47	*	*	*
3	Belgilengen standarttarǵa sáıkes keletin avtovokzaldar men avtostantsııalardyń úlesi	%	*	*	JAO (jaýapty), IDM (jınaqtaý)		60	82	85	90	*	*	*
4	Turaqty jolaýshylar marshrýttaryndaǵy tozǵan avtobýstardyń úlesin qysqartý	%	*	*	JAO (jaýapty), IDM (jınaqtaý)		65	60	55	50	*	*	*
5	Shuǵyl jáne jedel qyzmetterdiń, shuǵyl jedel qyzmetterdi shaqyrý qurylǵylarymen jaraqtandyrylǵan AKQ-nyń JKO kezinde kómek kórsetýi úshin shaqyrý ýaqytyn ("altyn ýaqytty" paıdalaný múmkindigi) qysqartý	mın.	*	*	QAÓM, IDM			8	6	4	*	*	*
6	Taksı tasymaldaýshylary sanyn ulǵaıtý	birlik	*	*	JAO (jaýapty), IDM (jınaqtaý)		13000	14500	16000	19000	*	*	*
7	Kóliktik baqylaý jyljymaly beketteriniń tozý deńgeıin tómendetý	%	*	*	IDM		75	50	25	0	*	*	*
Іs-sharalar
47	Astana qalasynda 2 avtovokzal salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 jyl	Astana qalasynyń ákimdigi	0,0	3000	0,0	0,0	0,0	3000	MJÁ
48	Taldyqorǵan qalasynda avtovokzal salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2019 jyldar	Almaty oblysynyń ákimdigi	0,0	312	312	313	313	1250	MJÁ
49	Almaty oblysynyń Kegen aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2018 - 2019 jyldar	Almaty oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	0,0	25	27	52	MJÁ
50	Almaty oblysynyń Baqanas aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 - 2018 jyldar	Almaty oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	25	26,9	0,0	51,9	MJÁ
51	Almaty oblysynda jolaýshylarǵa arnalǵan 14 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2019 jyldar	Almaty oblysynyń ákimdigi	0,0	6	12	12	12	42	JB
52	Aqtóbe oblysynyń Komsomol aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 jyl	Aqtóbe oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	10	0,0	0,0	10	JI
53	Aqtóbe oblysynyń Shubarqudyq kentinde avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2018 jyl	Aqtóbe oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	0,0	8	0,0	8	JI
54	Aqtóbe oblysynyń Qobda kentinde avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2019 jyl	Aqtóbe oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	0,0	0,0	7	7	JI
55	Aqtóbe oblysynda jolaýshylarǵa arnalǵan 6 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2019 jyldar	Aqtóbe oblysynyń ákimdigi	0,0	3	3	6	6	18	JB
56	Atyraý oblysynyń Qulsary qalasynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 - 2018 jyldar	Atyraý oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	45	50	0,0	95	JB
57	Atyraý oblysynda jolaýshylarǵa arnalǵan 6 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 - 2018 jyldar	Atyraý oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	9	9	0,0	18	JB
58	Aqmola oblysynyń Arshaly kentinde avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 jyl	Aqmola oblysynyń ákimdigi	0,0	200	0,0	0,0	0,0	200	JB
59	Aqmola oblysynyń Jaqsy kentinde avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 jyl	Aqmola oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	200	0,0	0,0	200	JB
60	Aqmola oblysynyń Shortandy kentinde avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 jyl	Aqmola oblysynyń ákimdigi	0,0	200	0,0	0,0	0,0	200	JB
61	Aqmola oblysynyń Esil qalasynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2018 jyl	Aqmola oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	0,0	200	0,0	200	JB
62	Aqmola oblysynyń Balkashıno aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2019 jyl	Aqmola oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	0,0	0,0	200	200	JB
63	Aqmola oblysynda jolaýshylarǵa arnalǵan 3 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 - 2019 jyldar	Aqmola oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	3	3	3	9	JB
64	ShQO-nyń Borodýlıha aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2019 jyl	ShQO ákimdigi	0,0	0,0	0,0	0,0	50	50	JI
65	ShQO jolaýshylarǵa arnalǵan 12 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2018 - 2019 jyldar	ShQO ákimdigi	0,0	0,0	0,0	18	18	36	JI
66	Jambyl oblysynyń Merke aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 jyl	Jambyl oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	150	0,0	0,0	150	JI
67	Jambyl oblysynyń Moıynqum aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2018 jyl	Jambyl oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	0,0	150	0,0	150	JI
68	Jambyl oblysynyń Jańatas qalasynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2019 jyl	Jambyl oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	0,0	0,0	187,5	187,5	JI
69	Jambyl oblysynyń Qulan aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 jyl	Jambyl oblysynyń ákimdigi	0,0	150	0,0	0,0	0,0	150	JI
70	Jambyl oblysynyń Shý qalasynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 jyl	Jambyl oblysynyń ákimdigi	0,0	187,5	0,0	0,0	0,0	187,5	JI
71	Jambyl oblysynda jolaýshylarǵa arnalǵan 7 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2019 jyldar	Jambyl oblysynyń ákimdigi	3	6	6	6	3	24	JI
72	BQO-nyń Aqsaı qalasynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 jyl	BQO ákimdigi	0,0	150	0,0	0,0	0,0	150	JI
73	BQO jolaýshylarǵa arnalǵan 4 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2019 jyldar	BQO ákimdigi	3	3	3	3	3	15	JI
74	Qaraǵandy oblysynyń Atasý aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2019 jyldar	Qaraǵandy oblysynyń ákimdigi	0,0	37,5	37,5	37,5	37,5	150	MJÁ
75	Qaraǵandy oblysynyń Aqtoǵaı aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2019 jyldar	Qaraǵandy oblysynyń ákimdigi	0,0	37,5	37,5	37,5	37,5	150	MJÁ
76	Qaraǵandy oblysynda jolaýshylarǵa arnalǵan 2 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2019 jyldar	Qaraǵandy oblysynyń ákimdigi	3	0,0	3	0,0	3	9	MJÁ
77	Qostanaı oblysynyń Fedorov aýdanynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 - 2019 jyldar	Qostanaı oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	50	50	50	150	MJÁ
78	Qostanaı oblysynyń Taran aýdanynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 - 2019 jyldar	Qostanaı oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	50	50	50	150	MJÁ
79	Qostanaı oblysynda jolaýshylarǵa arnalǵan 6 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2019 jyldar	Qostanaı oblysynyń ákimdigi	6	6	6	3	3	24	MJÁ
80	Qyzylorda qalasynda avtovokzal salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2017 jyldar	Qyzylorda oblysynyń ákimdigi	0,0	350	350	0,0	0,0	700	JI
81	Qyzylorda oblysynyń Josaly kentinde avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2017 jyldar	Qyzylorda oblysynyń ákimdigi	0,0	20	0,0	0,0	0,0	20	JI
82	Qyzylorda oblysynyń Shıeli kentinde avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2018 jyldar	Qyzylorda oblysynyń ákimdigi	0,0	25	25	30	0,0	80	JI
83	Qyzylorda oblysynda jolaýshylarǵa arnalǵan 24 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2019 jyldar	Qyzylorda oblysynyń ákimdigi	9	12	15	21	24	81	JB
84	Aqtaý qalasynda avtovokzal salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2017 jyldar	Mańǵystaý oblysynyń ákimdigi	0,0	741	741	0,0	0,0	1482	MJÁ
85	Mańǵystaý oblysynyń Qaraqııa aýdanynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2018 - 2019 jyldar	Mańǵystaý oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	0,0	50	55	105	JI
86	Mańǵystaý oblysynda jolaýshylarǵa arnalǵan 12 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2019 jyldar	Mańǵystaý oblysynyń ákimdigi	11	11	22	22	11	77	JB
87	Pavlodar oblysynyń Aqtoǵaı aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2018 jyl	Pavlodar oblysynyń ákimdigi	0,0	0,0	0,0	52	0,0	52	JI
88	SQO-nyń Taıynsha qalasynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 - 2019 jyldar	SQO ákimdigi	0,0	0,0	50	50	50	150	MJÁ
89	SQO-nyń Novoıshım aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 - 2019 jyldar	SQO ákimdigi	0,0	0,0	50	50	50	150	MJÁ
90	SQO-nyń Saýmalkól aýylynda avtostantsııa salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 - 2019 jyldar	SQO ákimdigi	0,0	0,0	50	50	50	150	MJÁ
91	SQO jolaýshylarǵa arnalǵan 6 qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2016 - 2017 jyldar	SQO ákimdigi	0,0	4,5	4,5	0,0	0,0	9	JI
92	OQO-da jolaýshylarǵa arnalǵan qyzmet kórsetý pýnktin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2016 jyldar	OQO ákimdigi	1,5	1,5	0,0	0,0	0,0	3	MJÁ
93	Turaqty halyqaralyq, oblysaralyq jáne oblysishilik avtobýs baǵdarlary sanyn arttyrý	%	IDM-ge aqparat	2015 - 2019 jyldar	JAO	2	3	4	5,5	7,5	22	qarjylandyrý talap etilmeıdi
94	Jumys istep turǵan avtovokzaldar men avtostantsııalardy "Avtovokzaldar, avtostantsııalar men jolaýshylarǵa qyzmet kórsetý pýnktteriniń kórsetiletin qyzmetteri" ulttyq standartynda belgilengen talaptarǵa sáıkes keltirý	%	IDM-ge aqparat	2015 - 2019 jyldar	JAO, IDM	20	30	45	65	87	247	qarjylandyrý talap etilmeıdi
95	Halyqaralyq tasymaldaýǵa arnalǵan júk avtokólik quraldarynyń sanyn arttyrý	%	ÚEM-ne aqparat	2015 - 2019 jyldar	IDM, UKP (kelisim boıynsha)	15	23	33	43	53	167	qarjylandyrý talap etilmeıdi
96	Áleýmettik mańyzy bar qalalyq (aýyldyq), qala mańyndaǵy, aýdanishilik, aýdanaralyq turaqty jolaýshylar tasymalyna sýbsıdııalar bólýdi taldaý	birlik	IDM-ge aqparat	2015 - 2019 jyldar	JAO, IDM	1	1	1	1	1	5	qarjylandyrý talap etilmeıdi
97	Oblys ortalyqtary men Astana jáne Almaty qalalarynda arnaıy jabdyqtalǵan taksı turaqtaryn salý	birlik	IDM-ge aqparat	2017 - 2019 jyldar	JAO	0,0	0,0	410	322	236	968	qarjylandyrý talap etilmeıdi
98	Jyljymaly kólik baqylaý beketterin satyp alý múmkindigin qaraý		UEM-ne aqparat	2017 jyl	IDM, Qarjymıni	-	-	1	-	-	1	qarjylandyrý talap etilmeıdi
99	Avarııalar men apattar kezinde shuǵyl shaqyrý aqparattyq júıesin qurý	mln. teńge	BQ	2016 - 2018 jyldar	QAÓM		792	1 264	263,7	216,3	2 536,0	RB	002
Sý kóligi
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Qazaqstannyń teńiz porttarynyń ótkizý qabiletin ulǵaıtý	mln. tonna	*	*	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), "AHTSP" UQ" AQ (kelisim boıynsha)		19,5	23,5	23,5	25,5	*	*	*
2	Aqtaý jáne Quryq porttarynan qurǵaq jáne paromdyq júkterdi teńizben tasymaldaýda Qazaqstan úlesin jetkizý	%	*	*	IDM, "KTTF" UTKQK" AQ (kelisim boıynsha), KTZ Express shipping (kelisim boıynsha)		10	10	25	30	*	*	*
3	Іshki sý joldarynda júkterdi tasymaldaý kólemi	mln. tonna	*	*	IDM		1,2	1,2	1,3	1,4	*	*	*
4	Kólik komıtetiniń arnaıy sý kóligi kemeleriniń jalpy sanyn 27 birlikke deıin jetkizý	birlik	*	*	IDM		11	17	22	27	*	*	*
Іs-sharalar
100	Quryq portynda parom ótkelin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý	2015 - 2018 jyldar	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), "AHTSP" AQ (kelisim boıynsha), IDM	4800	24418	67752	0,0	0,0	96970	jıyny
						4800	17000	18852	0,0	0,0	40652	UQ	049-032
						0,0	78	900	0,0	0,0	978	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
						0,0	7340	0,0	0,0	0,0	7 340	Ykimettiń arnaıy rezervi
						0,0	0,0	48000	0,0	0,0	48000	RB	049-030
101	Qurǵaq júk termınaldaryn paıdalanýǵa berý (Aqtaý portyn soltústik baǵytta keńeıtý)	mln. teńge	paıdalanýǵa berý	2015 - 2017 jyldar	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), "AHTSP" AQ (kelisim boıynsha), "ATST" JShS" (kelisim boıynsha)	22200	6500	2220	0,0	0,0	30920	"ASTT" JShS" qaryz qarajaty
102	2 qurǵaq júk kemesin satyp alý	mln. teńge	IDM-ge aqparat	2016 - 2017 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), IDM, "KTZ Express shipping" (kelisim boıynsha)	0,0	8 454,3	2 873	0,0	0,0	11 327,30	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
103	Temirjol paromyn satyp alý	mln. teńge	IDM-ge aqparat	2017 - 2019 jyldar	IDM, "KTZ Express shipping" (kelisim boıynsha)	0,0	0,0	11841	0,0	0,0	11841	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
104	Tehnıkalyq flot kemelerin jańartý jáne jańǵyrtý	mln. teńge	UEM-ge aqparat	2015 - 2019 jyldar	IDM, SJRMQK (kelisim boıynsha)	527,0	257,0	433,2	436,3	423,1	2076,6	RB	092 100
105	Arnaıy sý kóligi kemelerin satyp alý múmkindigin qaraý		UEM-ne aqparat	2017 jyl	IDM	-	-	1	-	-	1	qarjylandyrý talap etilmeıdi
Azamattyq avıatsııa
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Tranzıttik avıaushý kólemin ulǵaıtý	mln. ushaq km.	*	*	IDM		165,4	168,7	172,1	175,5	*	*	*
2	Turaqty halyqaralyq áýe qatynastarynyń sanyn ulǵaıtý	birlik	*	*	IDM		89	91	93	95	*	*	*
3	Jergilikti áýe jelileri bar aýdan ortalyqtarynyń eldegi aýdan ortalyqtarynyń jalpy sanyndaǵy (175) úlesi	%	*	*	IDM		1,14	4	5,7	8,6	*	*	*
4	Qazaqstan Respýblıkasynyń áýejaılarynda qyzmet kórsetilgen jolaýshylar sany	mln. adam	*	*	IDM		12,9	14,1	15,1	16,2	*	*	*
5	Óńirlik áýe jelilerimen tasymaldanǵan jolaýshylar sany	myń adam			IDM			6	86	170	*
6	IKAO sanaty bar áýejaılar sany	birlik	*	*	IDM		14	14	14	15	*	*	*
7	Tranzıttik avıajolaýshylardyń sanyn 2020 jylǵa qaraı 1,6 mıllıonǵa deıin ulǵaıtý	myń adam			IDM			900	1200	1600	*
Іs-sharalar
106	"Qazaeronavıgatsııa" RMK-niń ınvestıtsııalyq josparyna sáıkes baılanys, navıgatsııa jáne baqylaý júıesin damytý	mln. teńge	qabyldap alý-berý aktisi	2017 - 2019 jyldar	"Qazaeronavıgatsııa" RMK (kelisim boıynsha)	2 123	8 223	20 925	24 774	18 097	74 142	"Qazaeronavıgatsııa" RMK-niń óz qarajaty
107	Jańa halyqaralyq áýe qatynastaryn ashý	birlik	halyqaralyq áýe qatynastar	2017 - 2019 jyldar	avıakompanııalar	7	13	6	2	2	30	-
108	Semeı qalasy áýejaıynyń aerovokzal keshenin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2017 - 2018 jyldar	ShQO ákimdigi, IDM	0,0	0,0	1122,5	1114,7	0,0	2237,2	RB	093 104
109	Qostanaı qalasy áýejaıynyń aerovokzal keshenin rekonstrýktsııalaý jóninde usynystar engizý		IDM-ge aqparat	2018 - 2019 jyldar	Qostanaı oblysynyń ákimdigi	-	-	-	1	1	2	qarjylandyrý talap etilmeıdi
110	Oral qalasy áýejaıynyń aerovokzaly keshenin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2016 - 2019 jyldar	IDM, "Oral qalasy halyqaralyq áýejaıy" JShS (kelisim boıynsha)	0,0	0,0	150,0	300,0	300,0	750,0	JB
111	Óskemen qalasy áýejaıynyń aerovokzal keshenin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2018 - 2019 jyldar	ShQO ákimdigi	0,0	0,0	0,0	1 500,0	1 500,0	3 000,0	JB
112	Qyzylorda qalasy áýejaıynyń aerovokzal keshenin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2015 - 2018 jyldar	Qyzylorda oblysynyń ákimdigi, IDM	0,0	0,0	6 000,0	1 500,0	0,0	7 500,0	JB
113	Shymkent qalasy áýejaıynyń aerovokzal keshenin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2016 - 2019 jyldar	OQO ákimdigi, IDM	0,0	0,0	0,0	0,0	4 000,0	4 000,0	JB
114	Atyraý qalasy áýejaıynyń aerovokzal keshenin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2016 - 2018 jyldar	Atyraý oblysynyń ákimdigi, IDM	0,0	0,0	0,0	2 500,0	0,0	2 500,0	JB
115	Astana qalasy áýejaıynyń aerovokzal keshenin rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2015 - 2017 jyldar	IDM	29 000,0	15 000,0	3469,9	0,0	0,0	47 469,9	jıyny
						29 000,0	10 000,0	3469,9	0,0	0,0	42 469,9	UQ	079
						0,0	5 000,0	0,0	0,0	0,0	5 000,0	Úkimettiń arnaıy rezervi
116	Semeı qalasy áýejaıy áýeaılaǵynyń UQJ-syn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2015 - 2018 jyldar	IDM, UEM	0,0	331,8	4 149,8	3 478,5	0,0	7 960,1	barlyǵy
						0,0	311,8	3 877,5	2 885,3	0,0	7 074,6	RB
						0,0	20	272,3	593,2	0,0	885,5	JB
117	Petropavl qalasy áýejaıy áýeaılaǵynyń UQJ-syn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2015 - 2016 jyldar	IDM	4 000,0	1 990,6	0,0	0,0	0,0	5 990,6	RB	093/103
118	Óskemen qalasy áýejaıy áýeaılaǵynyń UQJ-syn rekonstrýktsııalaý jóninde usynystar engizý		IDM-ge aqparat	2019 jyl	ShQO ákimdigi	-	-	-	-	1	1	qarjylandyrý talap etilmeıdi
119	Qostanaı qalasy áýejaıy áýeaılaǵynyń UQJ-syn rekonstrýktsııalaý jóninde usynystar engizý		IDM-ge aqparat	2017 - 2018 jyldar	Qostanaı oblysynyń ákimdigi	-	-	1	1	-	2	qarjylandyrý talap etilmeıdi
120	Jergilikti áýe jelileri úshin ushaqtar alýdy uıymdastyrý		UEM-ge aqparat	2017-2019 jyldar	IDM, oblystardyń ákimdikteri, "Báıterek" UBQ" AQ (kelisim boıynsha), "QDB-Lızıng" AQ (kelisim boıynsha)	-	-	-	2	3	5	qarjylandyrý talap etilmeıdi
121	Jergilikti áýe jelilerin damytý boıynsha azamattyq avıatsııa aıasyndaǵy ýákiletti organnyń salalyq baǵdarlamasyn ázirleý jáne qabyldaý		UEM-ge aqparat	2018-2019 jyldar	IDM, oblystardyń ákimdikteri, "Báıterek" UBQ" AQ (kelisim boıynsha), "QDB-Lızıng" AQ (kelisim boıynsha)	-	-	-	-	-	-	qarjylandyrý talap etilmeıdi
122	Júkterdi avıatasymaldaý salasyndaǵy qaǵazsyz qujat aınalymy júıesin qurý jónindegi jobany iske asyrý (e-Freight)	mln. teńge	ónerkásiptik paıdalanýǵa berý aktisi	2017 - 2019 jyldar	IDM, Qarjymıni, "Zerde "UIKH" AQ (kelisim boıynsha)	0,0	0,0	0,0	0,0	0,0	0,0	MJÁ
123	Іshki turaqty avıareısterdi sýbsıdııalaý	mln. teńge	sýbsıdııalanatyn avıabaǵdarlar	2015 - 2019 jyldar	IDM	960,4	979,1	2 051,6	1 477,4	1 477,4	6 945,9	RB	013
124	Kommýnıkatsııalardy salýmen, JÁJ 11 jańa topyraqty áýeaılaǵyn salýǵa arnalǵan TEN jáne JSQ ázirleý	mln. teńge	11 JÁJ aılaǵyna arnalǵan TEN jáne JQQ	2017 - 2019 jyldar	IDM, oblystardyń ákimdikteri	0,0	0,0	0,0	0,0	296,0	296,0	JB
125	Jasandy ushý-qoný jolaǵy bar JÁJ 5 áýeaılaǵyn rekonstrýktsııalaýǵa arnalǵan TEN jáne JSQ ázirleý jáne kommýnıkatsııalar salý	mln. teńge	JÁJ 5 áýeaılaǵyna arnalǵan TEN	2017 - 2019 jyldar	IDM, oblystardyń ákimdikteri	0,0	0,0	0,0	0,0	800,0	800,0	JB
126	"QAZAQ AIR" AQ Bombardier Q 400 modeliniń eki áýe kemesin satyp alý múmkindigin qaraý		IDM-ge aqparat	2015 - 2019 jyldar	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "QAZAQ AIR" AQ (kelisim boıynsha)	-	-	1	1	1	3	qarjylandyrý talap etilmeıdi
127	Qytaı Halyq Respýblıkasy, Iran Islam Respýblıkasy, Úndistan Respýblıkasy azamattaryna vızalyq rejımdi ońaılatý boıynsha máseleni pysyqtaý	-	Úkimetke aqparat	2018	MSM, ІІM, SІM, UQK (kelisim boıynsha), BP (kelisim boıynsha), IDM	-	-	-	-	-	-	qarjylandyrý talap etilmeıdi
128	Dúnıejúzilik qarjy ortalyqtarymen (Tokıo, Sıngapýr) áýe qatynastarynyń ashylýy	-	turaqty áýe baǵyttary	2019	"Eır Astana" AQ (kelisim boıynsha), IDM, SІM	-	-	-	-	-	-	qarjylandyrý talap etilmeıdi
Kóliktegi ákimshilik kedergilerdi tómendetý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	EAEO-nyń syrtqy shekarasyndaǵy avtomobıl ótkizý pýnktterin jańǵyrtý jáne tehnıkalyq tolyq jaraqtandyrý	%	*	*	Qarjymıni, UQK ShQ (kelisim boıynsha)			22	44	66	*	*	*
2	Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik shekarasynyń boıynan EAEO-nyń syrtqy shekarasyndaǵy ótkizý pýnktterine deıin (0,05-den 5 km deıin) avtomobıl joldaryn salý jáne rekonstrýktsııalaý	%	*	*	IDM			30	70	100	*	*	*
3	Dúnıejúzilik Banktiń logıstıka tıimdiligi ındeksinde "Keden tıimdiligi" kórsetkishi boıynsha pozıtsııany jaqsartý	oryn	*	*	Qarjymıni MKK		90		60		*	*	*
4	Dúnıejúzilik Bank logıstıkasynyń tıimdiligi ındeksinde (LPI) Qazaqstannyń pozıtsııasyn jaqsartý	oryn	*	*	IDM, Qarjymıni, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)		60		50		*	*	*
5	Tranzıttik konteınerlik júk aǵyndarynyń kólemin 2020 jyly 2 mln. JFB-ǵa deıin arttyrý	JFB myń			IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)			347	536	1243
Іs-sharalar
129	Іshki termınal jelilerin qurý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý	2015 - 2019 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)	26 300,0	0,0	20 000,0	40 000,0	84 000,0	170300,0	barlyǵy
						3 600,0	0,0	6 000,0	3 600,0	7 560,0	20 760,0	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
						14 300,0	0,0	0,0	8 400,0	17 640,0	40 340,0	JI
						8 400,0	0,0	14 000,0	28 000,0	58 800,0	109200,0	EDB qaryz qarajaty
130	Syrtqy termınal jelilerin qurý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý	2018 - 2019 jyldar	"QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha)	0,0	0,0	0,0	203066,0	180718,0	383784,0	barlyǵy
						0,0	0,0	0,0	27 385,0	39 136,0	66 521,0	"QTJ" UK" AQ-nyń óz qarajaty
						0,0	0,0	0,0	28 504,0	39 844,0	68 348,0	JI
						0,0	0,0	0,0	147 177,0	101 738,0	248 915,0	EDB qaryz qarajaty
131	Tranzıttik konteınerlerdi tasymaldaý kólemi (QHR, EO - QHR, Qytaı - Iran, Irak; Qytaı - Kavkaz/Túrkııa; Batys Qytaı - Úndistan; Reseı - Iran, Irak; Reseı - Úndistan; Batys Qytaı, EO - Parsy shyǵanaǵy; Reseı, Qytaı - Ortalyq Azııa)	myń JFB	IDM-ge esep	2015 - 2019 jyldar	"KTZ Express" (kelisim boıynsha)	127	244	352	577	1090	2390	qarjylandyrý talap etilmeıdi
132	Áýe jáne sý kóliginde aldyn ala aqparatty mindetti usynýdy engizý		IDM-ge aqparat	2017 - 2019 jyldar	Qarjymıniniń MKK	-	-	1	1	1	3	qarjylandyrý talap etilmeıdi
133	Ekspedıtorlar men brokerler quzyretiniń deńgeıin baǵalaý, sondaı-aq olardyń qyzmeti men kórsetiletin qyzmetteriniń qunyna taldaý júrgizý	birlik	IDM-ge aqparat	2017 - 2019 jyldar	"QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)	-	-	1	1	1	3	qarjylandyrý talap etilmeıdi
134	Halyqaralyq deńgeıge sáıkes keletin kóliktik-logıstıka kesheniniń mamandaryn oqytý múmkindigin qaraý, sondaı-aq talap etiletin daǵdylardy turaqty arttyrý		IDM-ge aqparat	2017 - 2019 jyldar	"QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)	-	-	1	1	1	3	qarjylandyrý talap etilmeıdi
135	Qatysy bar temirjol ákimshiligimen Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly tranzıtpen, onyń ishinde konteınerlerde júk tasymaldaýǵa birlesken qolaıly tarıftik jaǵdaılar jasaý jóninde jumys júrgizý	birlik	IDM-ge aqparat	2017 - 2019 jyldar	"QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)	-	-	1	1	1	3	qarjylandyrý talap etilmeıdi
136	Qazaqstan boıynsha tranzıttik baǵdarǵa júk aǵyndaryn tartý boıynsha naryqta belsendi marketıngtik jumys júrgizý (roýd-shoý ótkizý, mamandandyrylǵan kórmeler men konferentsııalarǵa qatysý)	birlik	IDM-ge aqparat	2017 - 2019 jyldar	"QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)	-	-	1	1	1	3	qarjylandyrý talap etilmeıdi
137	5S negizinde kólik qyzmetteriniń aıasyn damytý	birlik	UEM-ge aqparat	2017 - 2019 jyldar	IDM, Qarjymıniniń MKK, UEM, "QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)	-	-	1	1	1	3	qarjylandyrý talap etilmeıdi
138	Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly qosymsha tranzıttik júk aǵyndaryn tartý	birlik	IDM-ge aqparat	2017 - 2019 jyldar	"QTJ" UQ"AQ (kelisim boıynsha)	-	-	1	1	1	3	qarjylandyrý talap etilmeıdi
139	Jyl saıyn 8 ótkizý pýnktin jańǵyrtý jáne tehnıkalyq jete jaraqtandyrý	birlik	paıdalanýǵa berý	2017 - 2019 jyldar	Qarjymıni			8	8	8	24	RB
140	Shekara syzyǵynan Maıqapshaǵaı, Dostyq, Tájen ótkizý pýnktterine deıin avtomobıl joldaryn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2017 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	-	-	-	-	-	-	RB	003/005, 032
141	Shekara syzyǵynan Baqty, Qaljat ótkizý pýnktterine deıin avtomobıl joldaryn rekonstrýktsııalaý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2017 - 2019 jyldar	IDM, "Qazavtojol" AQ (kelisim boıynsha)	-	-	-	-	-	-	RB	003/005, 032
142	Kólik-logıstıkalyq ınfraqurylymdaryn jáne KLO nysandaryn salý, olardy jańǵyrtý jáne damytý, vogondardy, lokomotıvterdi satyp alý, sondaı-aq otandyq temirjol mashına jasaý ónimderin satyp alý jáne eksporttaý úshin kredıt pen qarjylyq lızıng boıynsha mólsherlemelerin sýbsıdııalaý máselesin pysyqtaý		UEM-ge aqparat	2018 jyl	IDM, Qarjymıni, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), "Lızıng" QDB" AQ (kelisim boıynsha)							qarjy-landyrý talap etilmeı-di
143	Temirjol ınfraqurylym-dar obektilerin jańǵyrtý úshin kredıt pen qarjylyq lızıng máselesin pysyqtaý		UEM-ge aqparat	2018 jyl	IDM, Qarjymıni, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
144	Biriktirilgen kólik júıelerin qurý jáne olardy tsıfrlyq nysanǵa aınaldyrý máselesin pysyqtaý		Úkimetke usynys	2018 jyl	IDM, AKM, Qarjymıni							qarjylandyrý talap etilmeıdi
145	Fıtıngtik platformalar satyp alýǵa arnalǵan kelisimsharttar jasaý	birlik	Úkimetke aqparat	2018-2019 jyldar	"QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha), IDM				3765	6591	10356	qarjylandyrý talap etilmeıdi
146	"Qazaqstan temir joly" UK" AQ temir jol ınfraqurylymdaryn damytý jáne jańǵyrtý baǵdarlamasyn ázirleý jáne bekitý		IDM buıryǵy	2018 jyl III-IV toqsan	IDM, "QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
147	Otandyq óndirýshilerdiń temirjol ınfraqurylymy ónimderin qamtamasyz etý máselelerin pysyqtaý		Úkimetke aqparat	2018-2019 jyldar	"QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
148	A synypty qoıma úı-jaılarynyń qurylysy	birlik	paıdalanýǵa berý aktisi	2018-2019 jyldar	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha)				2	1	3	Óz qarajaty
149	Temir jol beketteri arqyly tranzıttik júkterdiń ótý rásimderin ońaılatý boıynsha usynystar engizý		Úkimetke aqparat	2018 jyldyń I-jarty jyldyǵy	IDM, Qarjymıni, ІІM, UQK (kelisim boıynsha), UEM, "QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
150	Kólik kompanııalarymen tranzıttik baǵyttardy paıdalanýǵa boıynsha uzaq merzimdi kelisimsharttar jasaý boıynsha máselelerdi pysyqtaý		Úkimetke aqparat	2018-2019 jyldar	"QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha), IDM							qarjylandyrý talap etilmeıdi
151	Tranzıttik júkterdi tartý úshin aqparattyq - jarnamalyq naýqandardy ótkizý boıynsha usynystar engizý		Úkimetke aqparat	2018 jyldyń III-IV toqsany	IDM, SІM, AKM, "QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
152	"Intellektýaldyq kólik júıesi" jobasynyń tujyrymdamasyn ázirleý jáne bekitý		tujyrymdama	2018 jyldyń III-IV toqsany	IDM							qarjylandyrý talap etilmeıdi
153	Konkýrstyq rásimderdi ótkizý jáne ITJ komponentterin engizý úshin jeke áriptesti anyqtaý		MJÁ sharty	2019 jyldyń I jarty jyldyǵy	IDM, UEM, Qarjymıni, AKM							qarjylandyrý talap etilmeıdi
154	Jol aktıvterin basqarý júıesin engizý		Úkimetke aqparat	2018 jyl	IDM, AKM							qarjylandyrý talap etilmeıdi
154-1	Jol aktıvterin basqarý júıesin joldar jaı-kúıin dıagnostıkalaý nátıjeleri jónindegi derektermen tolyqtyrý
154-2	Avtojoldardyń jaı-kúıine taldaý júrgizý
154-3	Jóndeý jumystarynyń basymdylyǵy men merzimin aıqyndaý
155	Temirjol vokzaldarynda ıntellektýaldy beınetaldaý júıesin (bıometrııalyq sáıkestendirý) engizý		Úkimetke aqparat	2018-2019 jyldar	IDM, "QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)							"QTJ" UQ" AQ óz qarajaty
156	"Magıstral" avtomattandyrylǵan basqarý júıesin engizý máselesin pysyqtaý		Úkimetke aqparat	2018-2019 jyldary jarty jylda1 ret	IDM, AKM, "QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
157	Elektrondyq qujat aınalymy men shot-faktýrasyn aqparattyq júıelermen ıntegratsııalaýdy eskere otyryp, mýltımodaldy tasymaldaýdy basqarý júıesin (CRM) engizý		Úkimetke aqparat	2018 jyl	IDM, AKM, "QTJ" UQ" AQ (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
158	Taýardy kedendik tazalaýdyń avtomattandyrylǵan júıesin engizý jáne TKJ qaǵaz nysanyn joıý arqyly elektrondyq TІJ engizý		Úkimetke aqparat	2018 jyl	Qarjymıni, AKM, IDM							qarjylandyrý talap etilmeıdi
2-mindet. Indýstrııalyq ınfraqurylymdy jáne týrıstik ınfraqurylymdy damytý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	AEA ("UIMT", "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy") aýmaǵynda kásipkerler salǵan jeke ınvestıtsııalardyń jalpy kólemi, onyń ishinde	mlrd. teńge	*	*	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), IDM, EM	70,6	33,4	172	403,1	224,5	*	*	*
	"UIMT" AEA		*	*		60,5	30	168	402,1	220,5	*	*	*
	"Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA		*	*		10,1	3,4	4	1	4	*	*	*
2	AEA ("UIMT", "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy") aýmaǵynda taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdi (jumystardy) óndirý kólemi, onyń ishinde	mlrd. teńge	*	*	"Samuryq-Qazyna UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), IDM, ME	6,9	1	2,7	4	5,5	*	*	*
	"UIMT" AEA		*	*		3,4	0,6	1,5	2,5	3,5	*	*	*
	"Qorǵas-Shyǵys qaqpasy" AEA		*	*		3,5	0,4	1,2	1,5	2	*	*	*
3	Ótken jylmen salystyrǵanda ishki týrızm boıynsha ornalasý oryndarynda qyzmet kórsetilgen kelýshiler (rezıdentter) sanyn ulǵaıtý	%	*	*	MSM, JAO	99,5 (3115416 adam)	104,9	145,5	78,7	107,3	*	*	*
4	Ótken jylmen salystyrǵanda kelý týrızmi boıynsha ornalasý oryndarynda qyzmet kórsetilgen kelýshiler (rezıdent emester) sanyn ulǵaıtý	%	*	*	MSM, JAO	101,9 (692 250 adam)	102	156,4	73,7	106,2	*	*	*
5	Qazaqstanǵa kelgen tranzıttik kelýshilerdiń sany	%	*	*	MSM, JAO	100,1 (658603)	100,1 (659262)	100,15 (660250)	100,15 (661240)	100,15 (662232)	*	*	*
Іs-sharalar
159	"UIMT" AEA aýmaǵynda ınfraqurylym, onyń ishinde óndiristik ınfraqurylym (GTES, tehnıkalyq gazdar boıynsha qondyrǵy) obektilerin salý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2018 jyldar	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), IDM, EM, "UIMT" AEA BK" AQ (kelisim boıynsha) "BHK" JShS (kelisim boıynsha)	68500,0	10000,0	7700,0	0,0	0,0	86200,0	UQ	049-032
160	Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasyn qarjylandyrý kólemin bólý kezinde "UIMT" AEA ınfraqurylymyn odan ári salý úshin qarajat bólý máselesin pysyqtaý	birlik	hattamalyq sheshim	2015 jyl	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), EM, Qarjymıni, IDM, UEM, "BHK" JSSh (kelisim boıynsha)	0	0	0	0	0	0	qarjylandyrý talap etilmeıdi
161	"Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA keshendi damytý		paıdalanýǵa berý aktisi	2015 - 2017 jyldar	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), IDM, EM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), "Qorǵas-Shyǵys qaqpasy" AEA" BK AQ (kelisim boıynsha)	18146,8	3416,7	0,0	0,0	0,0	21563,5	barlyǵy, onyń ishinde:
						12348,2	0,0	0,0	0,0	0,0	12348,2	UQ
						5798,6	3416,7	0,0	0,0	0,0	9215,3	óz qarajaty
162	Prıozersk qalasynyń jetinshi oramyndaǵy rekreatsııalyq aımaqqa ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylym salý jóninde usynystar engizý ("Grand Qurylys" JShS)		MSM-ge aqparat	2017 jyl	Qaraǵandy oblysynyń ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
163	"Astana - Úsharal", "Almaty - Úsharal" oblysaralyq jańa avıareısterin sýbsıdııalaý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	Almaty oblysynyń ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
164	Almaty oblysy Alakól aýdanynyń Kóktuma, Aqshı aýyldarynda káriz júıelerin salý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	Almaty oblysynyń ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
165	Alakól aýdanynda Alakól kólin qorshaıtyn dambany salý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	Almaty oblysynyń ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
166	Balqash kóline deıingi avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	Almaty oblysynyń ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
167	Alakól kóliniń jaǵalaýyn bekitý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	ShQO ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
168	"Aryqbalyq - Saýmalkól" - 27 km KT-65 oblystyq mańyzy bar avtomobıl jolyn kúrdeli jóndeý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	SQO ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
169	"Aryqbalyq-Saýmalkól-Syrymbet-Qaraqamys-Svetloe" KT-65 aýdandyq mańyzy bar avtomobıl jolynyń 38 km "Saýmalkól-Syrymbet" bóligin kúrdeli jóndeý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	SQO ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
170	"Saýmalkól-Lobanovo-Zerendi" - 22 km KST-61 avtomobıl jolyn kúrdeli jóndeý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	SQO ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
171	"Saýmalkól-Novoýkraınka-Qaratal-Kazanka" - 47 km KTA 1-80 aýdandyq mańyzy bar jolyn kúrdeli jóndeý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	SQO ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
172	"Qasqasý" týrıstik-rekreatsııalyq kesheniniń ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq jelilerin salý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	OQO ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
173	Túrkistan qalasynda týrıstik "Etnografııalyq aýyldyń" ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq jelilerin salý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	OQO ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
174	Túrkistan qalasynda "Týrıstik ortalyqtyń" ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq jelilerin salý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	OQO ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
175	Kókshetaý-Qostanaı tas jolynan Aqmola oblysy Zerendi aýdanyndaǵy "Elikti Park" taý shańǵysy bazasyna deıin jol jáne kirme joldar salý jóninde usynystar engizý		MSM-ge aqparat	2017 jyl	Aqmola oblysynyń ákimdigi							qarjylandyrý talap etilmeıdi
3-mindet. Qazaqstan Respýblıkasynyń BEJ damýy sheńberinde energetıkalyq ınfraqurylymdy nyǵaıtý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Ekonomıkanyń elektr energııasyna degen qajettigin jabý	%	*	*	EM		100	100	100	100	*	*	*
Іs-sharalar
176	"Ekibastuz - Shúlbi GES (Semeı) - Óskemen" 500 kV jelisin salý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2016 - 2018 jyldar	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "KEGOC" AQ (kelisim boıynsha)	0,0	16804,31	5321,54	287,069	0,0	22412,92	"KE-GOC" AQ-nyń óz qarajaty
177	"Shúlbi GES (Semeı) -Aqtoǵaı - Taldyqorǵan - Alma" 500 kV jelisin salý	mln. teńge	qabyldaý komıssııasynyń aktisi	2016 - 2018 jyldar	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "KEGOC" AQ (kelisim boıynsha)	0,0	28025, 505	50882, 025	25843,105	0,0	104750, 635	barlyǵy
						0,0	9098,395	222,850	11629,390	0,0	20950,635	"KE-GOC" AQ-nyń óz qarajaty
						0,0	18927,110	28572,890	0,0	0,0	47500,000	BJZQ
						0,0	0,0	22086,29	14213,72	0,0	36300,00	qaryz qarajaty
4-mindet. Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq ınfraqurylymyn jáne jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelileri júıesin jańǵyrtý (rekonstrýktsııalaý jáne salý)
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelileriniń tozýy	%	*	*	IDM, JAO	65	63	60	57	57	*	*	*
Іs-sharalar
178	Jylýmen jabdyqtaý, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin salý, rekonstrýktsııalaý jáne jańǵyrtý jónindegi jobalardy iske asyrý	mln. teńge	memlekettik komıssııanyń aktisi	2015 - 2019 jyldar	IDM, EM Qarjymıni, JAO, "TKSh QazOrtalyǵy" AQ (kelisim boıynsha)	60000,0	90000,0	46 693,0	35 669,3	0,0	232 362,3	barlyǵy, onyń ishinde:
						60000,0	90000,0	46 693,0	0,0	0,0	196 693,0	UQ	224 (032)IDM, 042 (032) EM
						0,0	0,0	0,0	35 669,3	0,0	35 669,3	RB	224 (030) IDM, 042 (030) EM
179	Jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý obektileri úshin úlgilik jobalar men úlgilik sheshimderdi ázirleý	mln. teńge	úlgilik joba	jyl saıyn	IDM, "TKSh QazOrtalyǵy" AQ (kelisim boıynsha)	204,0	0,0	0,0	0,0	0,0	204,0	RB	225 (100 k.b.)
180	Jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıeleriniń tehnıkalyq jaǵynan kúrdeli obektileri boıynsha respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen joba aldy jáne jobalaý-smetalyq qujattamalar ázirleý máselesin pysyqtaý		JSQ	jyl saıyn	IDM							qarjylandyrý talap etilmeıdi
181	Qalalar men eldi mekenderdi jylýmen jabdyqtaý shemalaryn ázirleý jáne bekitý		IDM-ge esep	2015 jyl	JAO							qarjylandyrý talap etilmeıdi
182	Infraqurylymdyq jobalardy (jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý, elektrmen jáne gazben jabdyqtaý júıelerin salý, rekonstrýktsııalaý jáne jańǵyrtý) iske asyrý kezinde biryńǵaı tehnıkalyq saıasatty qamtamasyz etý jóninde, onyń ishinde materıaldardy, jabdyqtar men tehnologııalardy qoldaný arqyly tıisti sharalar qabyldaý	birlik	IDM- buıryǵy	2016 jylǵy naýryz	IDM, "TKSh QazOrtalyǵy" AQ (kelisim boıynsha), "Memlekettik saraptama" RMK (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
183	Qalalar men eldi mekenderdi jylýmen jabdyqtaý sektoryn reformalaý jónindegi keshendi jospardy ázirleý jónindegi máseleni pysyqtaý		Úkimetke aqparat	2015 jyl	IDM, UEM, EM, Qarjymıni, JAO, "TKSh QazOrtalyǵy" AQ (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
184	Jylýmen jabdyqtaý júıelerine ortalyqtandyrylǵan tehnıkalyq qarap-tekserý júrgizý jónindegi máseleni pysyqtaý	mln. teńge	Úkimetke aqparat	2015 - 2018 jyldar	IDM, "TKSh QazOrtalyǵy" AQ (kelisim boıynsha)	0,0	230,4	300,0	270,0	0,0	800,4	RB	229 (112 k.b.)
185	Jylýmen jabdyqtaý júıelerin ınvestıtsııalaý negizdemelerin ázirleý	mln. teńge	Úkimetke aqparat	jyl saıyn	IDM, Qarjymıni, EM, "TKSh QazOrtalyǵy" AQ (kelisim boıynsha)	572,0	572,0	572,2	515,0	515,0	2746,2	RB	229 (108 k.b.)
186	"TKSh QazOrtalyǵy" AQ-nyń senim bildirilgen ókil (agent) retinde fýnktsııasynyń oryndalýyn qamtamasyz etý jónindegi tetikti pysyqtaý jáne iske asyrý	mln. teńge	Úkimetke aqparat	jyl saıyn	IDM, EM, "TKSh QazOrtalyǵy" AQ (kelisim boıynsha)	304,0	0,0	519,2	205,8	0,0	1029,0	barlyǵy, onyń ishinde:
						304,0	0,0	519,2	0,0	0,0	823,2	UQ	229 (k.b.109) IDM, 041 (k.b.105) EM
						0,0	0,0	0,0	205,8	0,0	205,8	RB	229 (k.b.104) IDM 041 (k.b.106) EM
187	"TKSh QazOrtalyǵy" AQ-nyń sýbsıdııalar operatory retinde fýnktsııasynyń oryndalýyn qamtamasyz etý jónindegi tetikti pysyqtaý jáne iske asyrý	mln. teńge	Úkimetke aqparat	jyl saıyn	IDM, "TKSh QazOrtalyǵy" AQ (kelisim boıynsha)	0,0	0,0	41,0	5,2	0,0	46,2	barlyǵy, onyń ishinde:
						0,0	0,0	41,0	0,0	0,0	41,0	UQ	229 (k.b. 110)
						0,0	0,0	0,0	5,2	0,0	5,2	RB	229 (k.b. 105)
188	Jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin sýbsıdııalaý	mln. teńge	Úkimetke aqparat	2017-2019 jyldar	IDM	0,0	0,0	4410,4	735,2	0,0	5145,6	barlyǵy, onyń ishinde:
						0,0	0,0	4410,4	0,0	0,0	4410,4	UQ	229 (k.b. 114)
						0,0	0,0	0,0	735,2	0,0	735,2	RB	229 (k.b. 111)
189	"TKSh QazOrtalyǵy" AQ-ǵa respýblıkalyq bıýdjetten bıýdjettik kredıtter mindettemelerdiń oryndalýyn qamtamasyz etýsiz bólinetin qarjy agenttigi mártebesin berý máselesin pysyqtaý		Úkimetke aqparat	2015 jyl	IDM							qarjylandyrý talap etilmeıdi
190	Jylýmen jabdyqtaý (jylý kózderi, jylý jelileri), sýmen jabdyqtaý jáne sý burý salasyndaǵy biryńǵaı operatorlardy (operatordy) jáne /nemese memlekettik-jekeshelik áriptestik tetikterin engizý máselesin pysyqtaý		Úkimetke aqparat	2015 jyl	IDM, JAO, "TKSh QazOrtalyǵy" AQ (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
5-mindet. Bilim berý salasyndaǵy ınfraqurylymdy damytý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Avarııalyq mektepterdiń, úsh aýysymmen oqytatyn mektepterdiń qysqartylǵan sanynyń olardyń jalpy sanyndaǵy úlesi	%	*	*	BǴM	35	80	100			*	*	*
2	3 jastan 6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi tárbıemen jáne oqytýmen qamtý	%	*	*	BǴM	81,1	82,7	87,5	90	100	*	*	*
3	IIDMB basym salalary úshin  11 bazalyq JOO-nyń beıindi magıstratýrasynda daıarlanǵan kadrlardyń sany	birlik	*	*	BǴM			1900	2800	3500	*	*	*
4	Jetekshi sheteldik ǵylymı parkter, kompanııalar jáne halyqaralyq qarjy uıymdary retindegi áriptesterdiń sany	birlik	*	*	BǴM	1	2	3	6	6	*	*	*
5	"Nazarbaev ýnıversıteti" DBU baǵdarlamalyq-nysanaly jáne granttyq qarjylandyrý sheńberinde iske asyrylǵan ǵylymı jobalardyń sany	birlik	*	*	BǴM	7/22	7/22	7/22	10/40	10/40	*	*	*
6	Ujymdyq paıdalanýǵa arnalǵan zerthanalar bazasynda oryndalatyn tirkelgen ǵylymı baǵdarlamalar-dyń sany	birlik	*	*	DSM	8	10	13	15	18	*	*	*
Іs-sharalar
191	Avarııalyq mektepterdiń ornyna mektepter salý	mln. teńge	memlekettik komıssııanyń aktisi	2015 - 2017 jyldar	BǴM, JAO	3 690	9 300	11 198,5	0,0	0,0	24 188,5	UQ	099/108
192	Úsh aýysymda oqytýdy joıý úshin mektepter salý	mln. teńge	memlekettik komıssııanyń aktisi	2015 - 2017 jyldar	BǴM, JAO	11 755,0	41 276,0	56 442,4	0,0	0,0	109 473,4	UQ	099/108
193	Balabaqshalar salý	mln. teńge	memlekettik komıssııanyń aktisi	2015 - 2017 jyldar	BǴM, JAO	4002	6 196	0,0	0,0	0,0	10 198,0	UQ	098/104
194	Mektepke deıingi uıymdarda memlekettik bilim berý tapsyrysyn ornalastyrý	mln. teńge	memlekettik komıssııanyń aktisi	2015 jyl	BǴM, JAO	12 700,0	0,0	0,0	0,0	0,0	12 700,0	UQ	225/011/032
195	48 zamanaýı zerthanalar qurý	mln. teńge	paıdalanýǵa berý aktileri	2015 - 2017 jyldar	BǴM, DSM, AShM	3 000,0	3 000,0	0,0	0,0	0,0	6 000,0	UQ	204/105 (BǴM ), 239/006/111 (DCM), 212/263/032 (AShM)
196	Investıtsııalar tartý úshin sheteldik ǵylymı parktermen jáne kompanııalarmen, sondaı-aq halyqaralyq qarjy uıymdarymen birlesken jumysqa 18 memorandým men kelisim jasasý	birlik	memorandýmdar	2015 - 2019 jyldar	BǴM, "Nazarbaev Ýnıversı-teti" DBU (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
197	Ǵylymı zertteýlerdi granttyq jáne baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrýǵa arnalǵan konkýrstarǵa, sondaı-aq ınnovatsııalardy damytýǵa baǵyttalǵan konkýrstarǵa qatysýǵa ótinimder qalyptastyrý	birlik	grantqa ótinimder	2015 - 2019 jyldar	BǴM, "Nazarbaev Ýnıversıteti" DBU (kelisim boıynsha)							qarjylandyrý talap etilmeıdi
6-mindet. Kásipkerlik sýbektileriniń básekege qabilettiligin arttyrý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde qoldaý alǵan kásipkerlik sýbektileri óndirgen ónim kólemi	mlrd. teńge	*	*	UEM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)	224	313	344	350	351	*	*	*
2	Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde qoldaý alǵan kásipkerlik sýbektileri qurǵan jańa jumys oryndarynyń sany	birlik	*	*	UEM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)	7 922	19 786	21 247	21 539	21 597	*	*	*
Іs-sharalar
198	EDB-niń QR UB-daǵy jeke banktik shottarynda kredıt qarajatyn ornalastyrý	mln. teńge	kredıttik kelisimderge qol qoıý	2015 jylǵy2-toqsan	"Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), "Damý" KDQ" AQ (kelisim boıynsha), "QDB" AQ (kelisim boıynsha)	100000,0	0,0	0,0	0,0	0,0	100000,0	UQ
199	2015 - 2017 jyldar ishinde ShOB-ty qoldaý úshin halyqaralyq qarjy uıymdarynan 155 mlrd. teńgeden astam jalpy somaǵa kredıt jelilerin tartý	mln. teńge	HQU-men kelisimder	2015 - 2017 jyldar	"Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), UEM (jınaqtaý), Qarjymıni, "Damý" KDQ" AQ (kelisim boıynsha)	92500,0	31000,0	31000,0	0,0	0,0	154500,0	HQU-nyń qaryzdary
7-mindet. Otandyq mashına jasaýdy qoldaý (avtomobılder, "Evrokopter" tikushaqtaryn jáne "Tulpar Talgo" jolaýshylar vagondaryn shyǵarý)
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde avtomobılder satý kólemi	dana	*	*	"Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), IDM	1500	2000	650	800	950	*	*	*
2	Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyn otandyq tikushaqtardy paıdalana otyryp, avıatsııalyq qoldaýmen qamtý	%	*	*	IDM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)						*	*	*
3	Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý esebinen temirjol kóligindegi jolaýshylar aınalymy	mln. jolaýshy km	*	*	IDM, "QTJ" UK" AQ (kelisim boıynsha), "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)			150	150	150	*	*	*
Іs-sharalar
200	Otandyq óndiristiń jeńil avtokólikterin satyp alýshylardy EDB arqyly shartty qarjylandyrý	mln. teńge	kredıttik kelisimderge qol qoıý	2015 - 2016 jyldar	IDM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)	15 000,0	11 000,0	0,0	0,0	0,0	26 000,0	UQ
201	Otandyq óndiristiń avtokólik quraldary men arnaıy maqsattaǵy avtotehnıkalaryn satyp alýshylardy lızıngtik qarjylandyrý	mln. teńge	qarjylyq lızıng sharttaryna qol qoıý	2015 jyl	IDM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), "QDB" AQ (kelisim boıynsha)	4 000,0					4 000,0	UQ
202	Otandyq óndiristiń "Evrokopter" tikushaqtaryn satyp alýshylardy ("Qazavıaqutqarý" AQ) lızıngtik qarjylandyrý	mln. teńge	qarjylyq lızıng sharttaryna qol qoıý	2015 jyl	IDM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), "QDB" AQ (kelisim boıynsha)
203	Otandyq óndiristiń jolaýshylar vagondaryn satyp alýshylardy ("QTJ" UK" AQ nemese "QDB" AQ talaptaryna sáıkes keletin "QTJ" UK" AQ-nyń enshiles uıymy) qarjylandyrý	mln. teńge	kredıttik kelisimderge qol qoıý	2015 jyl	IDM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), "QDB" AQ (kelisim boıynsha)	5 000,0					5000,0	UQ
8-mindet. Eksportty qoldaý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde qoldaý alǵan kásiporyndardyń shıkizattyq emes eksportynyń kólemi	mln. teńge	*	*	IDM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)	21,7	105	105	105	105	*	*	*
Іs-sharalar
204	Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda shyǵarylatyn otandyq eksporttaýshy/ ımporttaýshy ónimdi qarjylandyrý, onyń ishinde lızıngtik qarjylandyrý jolymen qarjylandyrý		kredıttik kelisimderge/qarjylyq lızıng sharttaryna qol qoıý	2015 - 2016 jyldar	IDM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha, "QDB" AQ (kelisim boıynsha), "QDB-Lızıng" (kelisim boıynsha)	50 000,0	15 000,0				65 000,0	UQ
9-mindet. AÓK sýbektileriniń básekege qabilettiligin arttyrý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Aýyl sharýashylyǵyndaǵy eńbek ónimdiligi	myń teńge	*	*	AShM	750	990	1050	1100	1300	*	*	*
Іs-sharalar
205	Qarjy agentiniń qyzmetine aqy tóleýdi eskere otyryp, AÓK sýbektilerin qarjylaı saýyqtyrý baǵyty sheńberinde kredıttik jáne lızıngtik mindettemeler boıynsha paıyzdyq mólsherlemeni sýbsıdııalaý	mln. teńge	UEM-ge aqparat	2015 jylǵy naýryz	AShM, oblystardyń ákimdikteri	5792,6					5792,6	UQ	225/032
206	AÓK sýbektilerine negizgi jáne aınalym qarajatyn tolyqtyrý úshin berilgen kredıtter men lızıng boıynsha syıaqy mólsherlemesin óteý	mln. teńge	UEM-ge aqparat	2015 jylǵy naýryz	AShM, oblystardyń ákimdikteri	1500,0					1500,0	UQ	227/032
207	Mal sharýashylyǵy óniminiń ónimdiligi men sapasyn arttyrýdy sýbsıdııalaý	mln. teńge	UEM-ge aqparat	2015 jylǵy naýryz	AShM, oblystardyń ákimdikteri	6200,0					6200,0	UQ	228/105
208	Asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytýdy sýbsıdııalaý	mln. teńge	UEM-ge aqparat	2015 jylǵy naýryz	AShM, oblystardyń ákimdikteri	5300,0					5300,0	UQ	228/105
10-mindet. "Bıznestiń jol kartasy 2020" kásipkerlikti qoldaý men damytýdyń biryńǵaı baǵdarlamasynyń jobalaryn ınfraqurylymmen qamtamasyz etý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Indýstrııalyq aımaqtardy ınfraqurylymmen qamtamasyz etý	%	*	*	UEM, JAO	100	100				*	*	*
2	Kásipkerlerdiń jobalaryn ınfraqurylymmen qamtamasyz etý	birlik	*	*	UEM, JAO	42	27				*	*	*
Іs-sharalar
209	Indýstrııalyq aımaqtar men kásipkerlerdiń jobalaryna jetispeıtin ınfraqurylymdy júrgizý	mln. teńge	qarajattyń ıgerilýi týraly qorytyndy esep	2015 - 2017 jyldar	JAO	9 781,5	14 565,1	10 000,0	5000,0	5000,0	44 346,6	barlyǵy, onyń ishinde:
						9 781,5	14 565,1	10 000,0	0,0	0,0	34 346,6	UQ	087
						0,0	0,0	0,0	5000,0	5000,0	10000,0	RB	087
11-mindet. Zerthanalyq bazalardy damytý arqyly ónim sapasynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	EAEO tehnıkalyq reglamentteriniń talaptaryn qamtý	EAEO TR sany	*	*	IDM, UEM, ІІM, AShM	20					*	*	*
Іs-sharalar
210	"Infektsııaǵa qarsy preparattar ǵylymı ortalyǵy" AQ synaq bazasyn jete jaraqtandyrý		Úkimetke esep	2015 jyl	IDM
211	"ÓQ jáne AQ ǴZI" AQ synaq bazasyn órt qaýipsizdigin qamtamasyz etetin ónimmen, órt sóndirý jáne azamattyq qorǵanys quraldarymen jete jaraqtandyrý	mln. teńge	Úkimetke esep	2015 jyl	ІІM	286,5					286,5	UQ
212	"Qazaqstan Respýblıkasynyń mıneraldy shıkizatyn keshendi qaıta óńdeý jónindegi ulttyq ortalyǵy" RMK synaq zerthanalaryn jete jaraqtandyrý		Úkimetke esep	2015 jyl	IDM
213	"Ulttyq saraptama ortalyǵy" ShJQ RMK synaq zerthanalaryn jete jaraqtandyrý	mln. teńge	Úkimetke esep	2015 jyl	UEM	500,0					500,0	UQ
214	"Respýblıkalyq veterınarııalyq zerthana" ShJQ RMK synaq zerthanalaryn jete jaraqtandyrý	mln. teńge	Úkimetke esep	2015 jyl	AShM	321,4					321,4	UQ	201/032
12-mindet. Boljamdy resýrstardy baǵalaı otyryp, Qazaqstan aýmaǵynyń zerttelýin qamtamasyz etý
	Tikeleı nátıjeler kórsetkishteri
1	Boljamdy resýrstardyń kólemi:		*	*	IDM
	altyn	tonna	*	*				105			*	*	*
	mys	mln. tonna	*	*				1,3			*	*	*
	polımetaldar	mln. tonna	*	*				3,5			*	*	*
Іs-sharalar
215	Іzdestirý jáne izdestirý-baǵalaý jumystaryn júrgizý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2015 - 2017 jyldar	IDM	2202,7					2202,7	UQ	89
216	Parametrlik uńǵymalardy burǵylaý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2015 - 2016 jyldar	IDM	698,9					698,9	UQ	89
217	Óńirlik tirek beıinder (geotraverster) boıynsha keshendi geologııalyq-geofızıkalyq zertteýler	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2015 - 2017 jyldar	IDM	1167,5					1167,5	UQ	89
218	Geotermaldyq sýǵa izdestirý-barlaý jumystaryn júrgizý	mln. teńge	oryndalǵan jumystar aktisi	2015 - 2016 jyldar	IDM	540,0					540,0	UQ	89

      ¹Іs-sharalar bıýdjettiń múmkindikterine qaraı tıisti jylǵa arnalǵan "Respýblıkalyq bıýdjet týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes naqtylanady

      Abbrevıatýralardyń tolyq jazylýy:

AAÓQ	- arnaıy avtomattandyrylǵan ólsheý quraldary
ADB	- Azııa damý banki
AKQ	- avtokólik quraldary
AÓK	- agroónerkásiptik keshen
"ASTT" JShS	- "Aqtaý soltústik teńizi termınaly" jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi
"Atameken" UKP	- "Atameken" Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq kásipkerler palatasy
"AHTSP"UTJK" AQ	- "Aqtaý halyqaralyq teńiz saýda porty" ulttyq kompanııasy" aktsıonerlik qoǵamy
AShM	- Qazaqstan Respýblıkasy Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi
AEA	- arnaıy ekonomıkalyq aımaqtar
"Báıterek" UBH" AQ	- "Báıterek" ulttyq basqarýshy holdıngi" aktsıonerlik qoǵamy
BBÁ	- bıýdjettik baǵdarlamalardyń ákimshisi
BǴM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Bilim jáne ǵylym mınıstrligi
"BHK" JShS	- "Birikken hımııa kompanııasy" jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi
BEJ	- biryńǵaı elektr energetıkalyq júıesi
GTES	- gaz-týrbınalyq elektr stantsııasy
GES	- gıdroelektr stantsııasy
"Damý" KDQ" AQ	- "Damý" kásipkerlikti damytý qory" aktsıonerlik qoǵamy
DQQDB	- Dúnıejúzilik qaıta qurý jáne damý banki
DSM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Densaýlyq saqtaý mınıstrligi
DSU	- Dúnıejúzilik saýda uıymy
DEF	- Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forým
EAEO	- Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq
EDB	- ekinshi deńgeıdegi bankter
EQDB	- Eýropa qaıta qurý jáne damý banki
Eńbekmıni	- Qazaqstan Respýblıkasy Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi
JAO	- jergilikti atqarýshy organ
JJ	- joǵary voltti jeli
JI	- jeke ınvestıtsııalar
JKO	- jol-kólik oqıǵasy
JÓÓ	- jalpy óńirlik ónim
JSQ	- jobalyq-smetalyq qujattama
JFB	- jıyrma fýnttyq balama
JІÓ	- jalpy ishki ónim
JEK	- jańartylatyn energııa kózderi
IKJ	- Intellektýaldyq kólik júıesi
IDM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Investıtsııalar jáne damý mınıstrligi
IIDMB	- Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy
IKI	- ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylym
"Infektsııaǵa qarsy preparattar ǵylymı ortalyǵy" AQ	- Qazaqstan Respýblıkasy Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń "Infektsııaǵa qarsy preparattardyń ǵylymı ortalyǵy" aktsıonerlik qoǵamy
KS	- kishi stantsııa
"Qazavıaqutqarý" AQ	- Qazaqstan Respýblıkasy Іshki ister mınıstrligi Tótenshe jaǵdaılar komıtetiniń "Qazavıaqutqarý" aktsıonerlik qoǵamy
"QazAvtoJol" UK" AQ	- "Qazavtojol" ulttyq kompanııasy" aktsıonerlik qoǵamy
"Qazaqstan Respýblıkasynyń mıneraldyq shıkizatyn keshendi óńdeý jónindegi ulttyq ortalyq" RMK	- Qazaqstan Respýblıkasy Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń "Qazaqstan Respýblıkasynyń mıneraldyq shıkizatyn keshendi óńdeý jónindegi ulttyq ortalyq" sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy respýblıkalyq memlekettik kásiporny
"Qazaeronavıgatsııa" RMK	- "Qazaeronavıgatsııa" respýblıkalyq memlekettik kásiporny
QAÓM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi
Qarjymıni	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarjy mınıstrligi
Qarjymıniniń MKK	- Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik kirister komıteti
"QDB" AQ	- "Qazaqstannyń damý banki" aktsıonerlik qoǵamy
"QDB-Lızıng" AQ	- "QDB-Lızıng" aktsıonerlik qoǵamy
"QIK" IU" AQ	- "Qazaqstan ıpotekalyq kompanııasy" ıpotekalyq uıymy" aktsıonerlik qoǵamy
"QIKKQ" AQ	- "Qazaqstannyń ıpotekalyq kredıtterge kepildik berý qory" aktsıonerlik qoǵamy
"Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" AEA BK" AQ	- "Qorǵas - Shyǵys qaqpasy" arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy" basqarýshy kompanııasy" aktsıonerlik qoǵamy
QR BP	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas prokýratýrasy
QR UB	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki
QR UQK	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qaýipsizdik komıteti
"QTJ" UK" AQ	- "Qazaqstan temir joly" ulttyq kompanııasy" aktsıonerlik qoǵamy
"QTKF"UK" AQ	- "Qazaq teńiz kólik floty" ulttyq teńizde júzý kompanııasy" aktsıonerlik qoǵamy
"Memsaraptama" RMK	- "Jobalardy memlekettik vedomstvodan tys saraptaý" sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy respýblıkalyq memlekettik kásiporny
MJÁ	- memlekettik-jekeshelik áriptestik
MSM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne sport mınıstrligi
"Nazarbaev Ýnıversıteti" DBU	- "Nazarbaev Ýnıversıteti" derbes bilim berý uıymy
NKI	- naqty kólem ındeksi
"ÓQ jáne AQ ǴZI" AQ	- Qazaqstan Respýblıkasy Іshki ister mınıstrligi Tótenshe jaǵdaılar komıtetiniń "Órt qaýipsizdigi jáne azamattyq qorǵanys ǵylymı-zertteý ınstıtýty" aktsıonerlik qoǵamy
PÁK	- paıdaly áser koeffıtsıenti
RB	- Respýblıkalyq bıýdjet
"Respýblıkalyq veterınarııalyq zerthana" ShJQ RMK	- Qazaqstan Respýblıkasy Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi Veterınarııalyq baqylaý jáne qadaǵalaý komıtetiniń "Respýblıkalyq veterınarııalyq zerthanasy" sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy respýblıkalyq memlekettik kásiporny
"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ	- "Samuryq-Qazyna" ulttyq ál-aýqat qory" aktsıonerlik qoǵamy
SІM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstrligi
TKK	- taý-ken baıytý kombınaty
TKSh	- turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq
"TKSh QazOrtalyǵy" AQ	- "Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyqty jańǵyrtý men damytýdyń qazaqstandyq ortalyǵy" aktsıonerlik qoǵamy
TR	- tehnıkalyq reglament
TÚQJB	- "Turǵyn úı qurylys jınaq banki" aktsıonerlik qoǵamy
ÚAAAJ	- Úlken Almaty aınalma avtomobıl joly
"UIMT" AEA" AQ	- "Ulttyq ındýstrııalyq munaı-hımııa tehnoparki" arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy" aktsıonerlik qoǵamy
UQ	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qory
UQJ	- ushý-qoný jolaǵy
UQK ShQ	- Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń Shekara qyzmeti
UEM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ekonomıka mınıstrligi
HVQ	- Halyqaralyq valıýta qory
HQU	- halyqaralyq qarjy uıymdary
ShJQRMQ	- sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy respýblıkalyq memlekettik kásiporny
ShOB	- shaǵyn jáne orta bıznes
ІQM	- iri qara mal
ІІM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Іshki ister mınıstrligi
"Eır Astana" AQ	- "Eır Astana" aktsıonerlik qoǵamy
EM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Energetıka mınıstrligi
EYDU	- Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy
"KEGOS" AQ	- "Elektr jelilerin basqarý jónindegi qazaqstandyq kompanııa" aktsıonerlik qoǵamy
FIDIC	- Halyqaralyq ınjener-konsýltanttar federatsııasy