Inflıatsııa ósimi aıasynda 2025 jyl senimdi bastaldy — Dúnıejúzilik bank Qazaqstan ekonomıkasy jaıynda
ASTANA. KAZINFORM — Dúnıejúzilik bank esebine sáıkes, 2025 jyldyń basynda Qazaqstannyń ekonomıkalyq belsendiligi senimdi ósim kórsetip otyr. Degenmen, ınflıatsııalyq táýekel saqtalýda.
Ekonomıkalyq ósim úrdisi
Qazaqstan 2025 jyldy ónerkásipte de, qyzmet kórsetý salasynda da oń qarqynmen bastady. Іskerlik belsendiliktiń úılesim ındeksi (PMI) aqpanda qańtardaǵy 20,4-pen salystyrǵanda 51,3-ke deıin ósti. Bul ekonomıka keńeıýiniń jalǵasyp kele jatqanyn dáleldeıdi.
Óńdeý ónerkásibindegi PMI 54,0-ge deıin artty. Qyzmet kórsetý sektoryndaǵy PMI qańtardaǵy 49,7-den keıin aqpanda 50,6-ǵa deıin kóterildi. Oń úrdiske qaramastan kompanııalar jumys kúshi men óndiristik resýrstarǵa arnalǵan shyǵyndardyń artýyna alańdaýshylyq tanytyp otyr. Bul jaıt olardyń aldaǵy ýaqyttaǵy kiristerine qysym jasaýy yqtımal.
Ekonomıster 2025 jyly shyǵarylymdaǵy oń alshaqtyq saqtalady dep kútedi. Ol 1-1,5 paıyzdyq tarmaqqa deıin jetip, al odan keıin birte-birte qysqarýy múmkin. Osynaý jalǵasyp kele jatqan suranys artyqshylyǵy joǵary deńgeıde ınflıatsııalyq qysymǵa qoldaý kórsetetin sııaqty.
Baǵa qysymynyń artýy aıasynda ınflıatsııa jedeldeıdi
Qazaqstanda ınflıatsııa baıaýlaý kezeńinen keıin qaıtadan óse bastady. Aqpanda jyldyq ınflıatsııa deńgeıi 2024 jyldyń jeltoqsanyndaǵy 8,6 paıyzben salystyrǵanda 9,4 paıyzǵa jetti:
— azyq-túlik ónimderiniń baǵasy 6,5 paıyzǵa deıin ósti (jeltoqsanda 5,5 paıyz);
— azyq-túlik emes taýarlar baǵasy 8,7 paıyzǵa deıin qymbattady (8,3 paıyz);
— qyzmet kórsetý salasyndaǵy ınflıatsııa 14,1 paıyzǵa deıin jedeldedi (13,3 paıyz).
Qymbattaý suranys ta, usynys ta faktorlarymen baılanysty.
— Shamadan tys suranys tsıkldik ekspansııalyq fıskaldyq saıasat pen nesıeniń, onyń ishinde memlekettik qoldaýmen jeńildetilgen nesıeniń jyldam ósýimen kúsheıe túsedi. Usynys jaǵynan ınflıatsııaǵa retteletin kommýnaldyq qyzmetter baǵasynyń kúrt ósýi (aqpanda 6,3 paıyz) jáne valıýtanyń burynǵy qunsyzdanýyna baılanysty ımporttyq shyǵyndardyń artýy (aqpanda 6,5 paıyz) áser etti, — delingen Halyqaralyq bank habarlamasynda.
Dúnıejúzilik bank esebine qaraǵanda, bıliktiń qosylǵan qun salyǵyn arttyrý múmkindigi jaıly málimdemesi 2025 jyldyń sońyna qaraı ınflıatsııany eki mándi deńgeıge jetkizip, ınflıatsııalyq kútýlerdi (aqpanda 13,7 paıyz) kúsheıtýi múmkin. Áli de bolsa bul kútýler turaqsyz bolǵandyqtan senimdi qalpyna keltirý maqsatty deńgeı — 5 paıyzǵa qol jetkizý aıtarlyqtaı syn-tegeýirin bolmaq.
Aqsha-nesıe saıasatyn qatańdatý jáne nesıe naryǵyndaǵy úrdis
Qazaqstan Ulttyq banki aqsha-nesıe saıasatyn qatańdatýyn jalǵastyryp keledi. naýryzda eldiń ortalyq banki bazalyq mólsherlemeni 16,5 paıyzǵa deıin kóterdi. Sonyń nátıjesinde shynaıy paıyzdyq mólsherleme 7,5 paıyzǵa jýyqtap otyr.
Zaem qunynyń artýyna qaramastan nesıe belsendiligi joǵary bolyp qalýda. Qańtarda banktiń nesıeniń jalpy kólemi ınflıatsııany qosa alǵanda jyldyq mánde 10,4 paıyzǵa deıin ulǵaıdy.
Tutynýshylyq nesıe 13,2 paıyzǵa deıin artty. Bul nesıeleýdiń jalpy kóleminiń 77 paıyzyn quraıdy. Korporatıvtiń nesıeleý 6 paıyzǵa ósti.
Syrtqy saýda
2025 jyldyń qańtarynda Qazaqstannyń saýda balansy jyldyq mánde 25 paıyzǵa qysqardy. Biraq, 1,6 mlr dollar bolyp, oń bolyp qaldy.
Taýarlardyń naqty eksporty 13,4 paıyzǵa tómendedi. Oǵan shıki munaı jetkiziliminiń 13,7 paıyzǵa tómendep, munaı baǵasynyń 11,9 paıyzǵa quldyraýy túrtki boldy. Sonymen qatar ımport 5 paıyzǵa qysqardy. Bul rette búkil ımporttyń 52,1 paıyzyn quraıtyn mashınalar men jabdyqtar satyp alý 10,5 paıyzǵa qysqardy.
Qazaqstannyń syrtqy saýda baılanysy da ózgerýin jalǵastyryp otyr. El eksportyndaǵy Eýropalyq odaq úlesi 2021 jylǵy 40 paıyzdan 2024 jyly 46,7 paıyzǵa deıin artty. Eýropalyq odaqtan ımport úlesi de 14,4 paıyzdan 17,8 paıyzǵa deıin ulǵaıdy.
Qytaı óziniń negizgi saýda seriktesi retindegi ornyn nyǵaıta tústi. Qytaıǵa Qazaqstan eksportynyń úlesi 2021 jylǵy 16,2 paıyzdan 2024 jyly 18,3 paıyzǵa ósti. Al Qytaıdan keletin ımport 20 paıyzdan 25 paıyzǵa deıin artty.
Degenmen, Reseıden keletin ımport kólemi aıtarlyqtaı qysqardy — 2021 jylǵy 42,5 paıyzdan 2024 jyly 30,5 paıyzǵa deıin. Osyndaı tómendeýge qaramastan Reseımen saýda áli de joǵary bolyp qala bermek. Onyń ishinde azyq-túlik pen mashınalar ımporty basym.
Aıta ketelik Dúnıejúzilik bank Ózbekstan ekonomıkasynyń ósimin 5,8% deńgeıinde boljap otyr.