«Inflıatsııany 3-4 paıyzǵa tómendetýge negiz bar» - baspasózge sholý
***
Teńgeniń erkin aıyrbas alańyna jiberilýi qoǵamdy alańdatyp qoıǵany anyq. Buǵan deıingi ekonomıkalyq saıasat, shyndyǵynda, kópshiliktiń kóńilinen shyǵatyn. Degenmen, álemdik arenadaǵy túrli ózgerister men túzilister bizge de óz ekonomıkamyzdy qaıta bir qaraýǵa, damý baǵytyn jańasha aıqyndaýǵa májbúrlep otyr. Ondaı bolmaǵan jaǵdaıda, daǵdarystan aman shyǵý-shyqpaýymyz ekitalaı. Elbasynyń ózi bul másele jóninde keshegi kásipkerlermen kezdesýinde egjeı-tegjeıli baıandady. Osy rette «Egemen Qazaqstan» gazetiniń tilshisi Qyzylorda oblystyq ekonomıka jáne bıýdjetti josparlaý basqarmasynyń basshysy Sáýle Qulymbetovaǵa jolyǵyp, ózekti saýaldarǵa egjeı-tegjeıli jaýap alǵan. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ol: «Úkimet pen Ulttyq bank teńgeniń baǵamyn uzaq ýaqyt boıy qoldan ustap turdy. Árıne, onyń belgili bir ýaqytqa deıin naryqtaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrýǵa ońdy yqpal jasaǵanyn atap ótýimiz kerek. Biraq teńgeniń naryqtyq baǵamyn qalyptastyrmaıynsha elimizdiń ishki jalpy ónim kóleminiń tómendeıtini, otandyq kásiporyndardyń eksporttyq múmkindikteri shekteletini anyq edi. Endigi jerde teńgeniń aıyrbas baǵamy naryq suranysy negizinde jáne syrtqy makroekonomıkalyq faktorlardy eskere otyryp qalyptasatyn bolady», - deıdi. Suhbat «Inflıatsııany 3-4 paıyzǵa tómendetýge negiz bar» degen taqyryppen berilgen.
Almatydaǵy Respýblıka saraıynda qala ustazdarynyń jyl saıynǵy tamyz keńesi «Bilim berý mazmunyn jańartý: bolashaqqa baǵdarlaný» degen atpen bolyp ótti. Bul jıynǵa Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstriniń orynbasary Berdibek Saparbaev, Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstriniń orynbasary Esenǵazy Imanǵalıev jáne Almaty qalasynyń ákimi Baýyrjan Baıbek qatysty. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Mektep - keme, bilim - teńiz» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, QR Premer-Mınıstriniń orynbasary Berdibek Saparbaev Almaty qalasynyń ustazdaryna bastalǵaly turǵan oqý jylynyń tabysty da jemisti bolýyn tileı kele, elimizde bilim-ǵylym salasyna Elbasy Nursultan Nazarbaev pen Úkimet tarapynan erekshe kóńil bólinip, tolaıym qoldaý kórsetilip otyrǵandyǵyn basa aıtty. «Árbir memlekettiń damýy - onyń bilimdi azamattaryna tikeleı baılanysty. Egemendik alǵan kúnnen bastap Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev elimizdiń bilim salasy jaqsy damýy úshin erekshe kóńil bólip keledi. Qandaıda bir daǵdarystar men qıynshylyqtar bolmasyn, memleketimizde bilim salasyn qarjylandyrý esh tómendegen emes», - deı kele Úkimet basshysynyń orynbasary Qazaq eliniń álemde aldyńǵy qatarly damyǵan 30 eldiń qataryna ený jolynda Elbasy bizdegi bilimdi jastar men tájirıbeli ǵalymdarǵa úlken úmit artyp otyrǵandyǵyn jetkizdi.
***
«Qalaı bolǵanda, jańa ekonomıkalyq, qarjylyq saıasat - búgingi ómir shyndyǵy. Qazaqstan halqy, el Úkimeti jarııalaǵandaı, jańa jaǵdaıda ómir súrýdi bastady», - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Jańa ekonomıkalyq, qarjylyq saıasat - ómir shyndyǵy» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, ekonomıkalyq saıasattyń jańa rejımi aıasynda Qazaqstan ınflıatsııalyq targetteýge kóshti. Bul - ınflıatsııany quryqtap ustaýǵa basa kóńil bólinedi degen sóz. Sebebi, baǵanyń qunsyzdanýy tizgindelse, memleket ornyqty ári jaqsy damıdy, bankterdiń beretin kredıtteri qazirgideı 14-33 paıyz emes, áldeneshe ese arzan bolady. Sondaı-aq, maqala avtory Qazaqstannyń ekonomıkalyq saıasatty Kanada men Avstralııa úlgisinde túze bastaıtyndyǵyn atap ótken. «Elbasy osy elderdiń 30 jyldyq tájirıbesin taldaýdy usyndy. Ótken HH ǵasyrdaǵy málimetterdi alsaq, Avstralııanyń JІÓ-si jyl saıyn 3,4% qosyp otyrǵan. Álemdik ekonomıkalyq júıeniń toraptarynan alys jatqanyna qaramastan, bul eldiń jıyntyqty baılyǵy 6,4 trıllıon dollardy quraıdy. Búginde onyń ekonomıkasy - álemdegi eń irilerdiń qatarynda jáne jahandyq reıtıngte 12-shi orynda ornalasqan! Al onyń álemdik ekonomıkadaǵy úlesi 2%-ǵa jýyq», - delingen maqalada.
Úkimet pen Ulttyq banktiń birlesken sheshimi boıynsha teńge erkin aınalymǵa bosatyldy. Osyny estigen qalyń buqara jeńil upaı jınaǵysy kelgenderdiń ósek-aıańyna ermesin degendikten «Aıqyn» gazeti aqıqatty anyǵyraq bilý úshin elimizdegi naryqtyq ekonomıka ǵylymynyń bilgiri, ekonomıka ǵylymynyń doktory, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń professory, akademık Saǵyndyq Satybaldınge jolyǵyp, áńgimelesken. Basylym tilshisiniń saýaldaryna tuşymdy jaýap bergen akademık: «Sondaı-aq, elimizdiń Dúnıejúzilik saýda uıymyna múshe bolýy ımport baǵasyn arzandatatyny da aqıqat. Osynyń aldynda ǵana bolǵan jıynda Elbasymyz atqarýshy bılikke halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyna nuqsan kelmeýin qatań eskertti. Demek, dollar qymbattaýy esebinen halyqqa aýyrlyq túsedi dep oılaý bekershilik. Qazaqstandyqtardyń bári jaqsy biletin bir aqıqatty eske sala ketkim keledi. 2009 jyly teńge qoldan qunsyzdandyryldy. Árıne, onda da bul is Prezıdent ruqsatynsyz óndiriske engizildi deýge bolmas. Kóńil aýdararlyq tus sol N.Á.Nazarbaevtyń tikeleı nusqaýymen Úkimet bul ýaqytta halyqtyń bıýdjettik kiristerin eki ese ósirý isin júzege asyryp jatqan bolatyn. Kiristeri eki ese ósken qazaqstandyqtar dollardyń sol qymbattaýyn sezingen de joq. Halyqshyl Kóshbasshymyz bul joly da qalyń buqarany qyspaqta qaldyrmaıtynyna sene berýge bolady. Bıylsha baǵalar men tarıfter buǵalyqta tursa, keler jyly halyqtyń kirisin ósirý sharalary óndiriske engizilýi múmkin. Sondyqtan abyrjýdyń qajeti joq. Bárin túsinistikpen qabyldaý kerek », - deıdi. Suhbat «Halyqshyl Kóshbasshysy bar Qazaqstan utylmaıdy » degen taqyryppen berilgen.
***
Qazaqstannyń Anımatsııalyq kıno qaýymdastyǵynyń basshysy Ǵalı Myrzashev «Jibek joly» tolyqmetrajdy fılmin túsirýmen aınalysýda», - dep jazady «Ekspress K» gazeti «Karavan ıdet - mýltfılm stoıt» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Ejelgi ýaqytta uly kerýen joly bolǵan alys-beris baǵdaryn balalarǵa túsinikti tilde sóıletý ıdeıasy reseılikter men qytaılyqtardyń da kóńilinen shyǵyp otyrǵan kórinedi. Tipti, olar bul jobaǵa qarjylaı qoldaý kórsetip, óz elderi aýmaǵynda taratýǵa da nıetti.
