Inflıatsııaǵa qarsy áreket: Azyq-túlik satýshylar úshin jaldaý aqysyn tómendetý men basqa da qadamdar
Osy oraıda Úkimet pen Ulttyq banktiń basty mindeti – ınflıatsııany 4-6 paıyz deńgeıine qaıtarý. Búgin ótken Úkimet otyrysynda 2021 - 2024 jyldarǵa arnalǵan ınflıatsııaǵa qarsy áreket etý qadamdary qaralyp, tıisti qujat jobasy maquldandy.
Ulttyq ekonomıka mınıstri Áset Erǵalıevtiń aıtynsha, jyldyq esepteýde Qazaqstanda ınflıatsııa 8 aıdyń qorytyndysy boıynsha 8,7%-dy qurady jáne tarıhı qalyptasqan qurylymǵa sáıkes, onyń 50%-dan astamy azyq-túlik taýarlary baǵasynyń ósýine tıesili bolyp otyr.
«Elimizde baǵanyń ósýin tejeý maqsatynda 2021 - 2024 jyldarǵa arnalǵan ınflıatsııaǵa qarsy áreket etý sharalary kesheniniń jobasy ázirlendi. Sharalar kesheni jobasy jedel jáne orta merzimge arnalǵan 2 baǵyt boıynsha 70 is-sharadan turady. Bul is-sharalar baǵalardyń ósýin tejeýge baǵyttalǵan qadamdardy jáne de ınflıatsııanyń qarqynyn bekitilgen nysanaly dálizge kirgizýge baǵyttalǵan júıeli jumystardy qamtıdy», - dedi Á. Erǵalıev.
Birinshi baǵyt - 2021 jylǵa arnalǵan jedel sharalar boıynsha iske asyrylatyn bolady.
1. Taýar usynysyn keńeıtý aıasynda 16 is-sharany iske asyrý josparlanýda. Onyń ishinde áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýary túrlerin satyp alýdy uıymdastyrý jáne óndirýshilerdiń qajettiligin aıqyndaý, forvardtyq sharttar men «aınalym shemasy» aıasynda tetigin bekitý kózdelgen.
2. Taldaý jáne uıymdastyrý sharalary boıynsha 7 is-shara josparlanǵan. Bul is-sharalar tizimi skrınıng, saýda protsesterin tsıfrlandyrýdy, tamaq ónerkásibiniń jartylaı jumys isteıtin jáne toqtap turǵan qýatyn monıtorıngileýdi ári taldaýdy qamtıdy. Sonyń ishinde, áláýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna baqylaýdy ınstıtýtsıonaldyq kúsheıtý kózdelgen.
3. Retteýshilik sharalar boıynsha 10 is-shara iske asyrylatyn bolady. Olardyń qataryna, ishki naryqta tapshylyq nemese baǵanyń ósýi baıqalsa, qajet bolǵan jaǵdaıda, shıkizat pen materıaldardy eksporttaýǵa shekteýler engiziledi. Sondaı-aq, munaı ónimderiniń jekelegen túrlerin avtomobıl kóligimen eksporttaýǵa alty aıǵa tyıym salý jáne medıtsınalyq qyzmetterge keshendi tarıfter bekitý kiredi.
4. Antımonopolııalyq sharalar boıynsha 9 is-sharany iske asyrý kózdelgen. Onyń ishinde saýda ústemeleriniń negizdiligin baqylaýǵa, baǵalyq sóz baılasý belgilerin anyqtaýǵa jáne saýda-sattyqqa qol jetkizýdi shekteýge baǵyttalǵan is-sharalar júzege asyrylatyn bolady.
«Ekinshi baǵyt aıasynda 2024 jylǵa deıingi orta merzimdi qadamdar boıynsha 28 is-shara josparlanǵan. Bul is-sharalar turaqtandyrý qorlarynyń jetkiliktiligin qamtamasyz etý, ımport almasý jobalaryn iske asyrý sharalaryn, sondaı-aq baǵalardy ákimshilik retteýden ketý jáne dezınflıatsııalyq aqsha-nesıe saıasatyn júzege asyrý sııaqty júıeli jumystardy qamtıdy. Inflıatsııaǵa qarsy áreket etý sharalaryn tıimdi iske asyrý jáne olardyń oryndalýyna monıtorıng júrgizý maqsatynda Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi qaramaǵynda turaqty jumys isteıtin operatsııalyq shtab qurý usynylady. Onyń quramyna ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń birinshi basshylarynyń orynbasarlary kiredi. 2021 – 2024 jyldarǵa arnalǵan ınflıatsııaǵa qarsy áreket etý sharalary kesheniniń jobasy áleýmettik mańyzy bar ónimder baǵasynyń turaqtandyrýyna ákeledi», - dedi mınıstr.
Ulttyq bank mindeti
«Memleket basshysynyń ınflıatsııany 2022 jyly 4-6% nysanaly dálizge qaıtarý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda Ulttyq bank, birinshi kezekte, ınflıatsııaǵa qarsy den qoıý sharalarynyń kesheni aıasynda monetarlyq emes faktorlardy turaqtandyrýǵa baǵyttalǵan sharalardy qabyldaýdy qoldaıdy. Bıylǵy 8 aıdyń qorytyndysy boıynsha 11,4% deńgeıine jetken azyq-túlik baǵasynyń ósýi ınflıatsııany jedeldetýge negizgi úles qosty. Ony osy jyldyń sońyna qaraı 8%-ke deıin tómendetý úshin sharalar keshenine sáıkes, Úkimet pen ákimder retteýshilik sıpattaǵy jáne monopolııaǵa qarsy yqpal etýdiń tıimdi ýaqytsha qadamdaryn negizge ala otyryp, jekelegen naryqtardaǵy maýsymdyq kútpegen ózgerister men teńgerimsizdikterdi joıý boıynsha jedel sharalar qabyldaıtyn bolady», - dedi Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev.
Onyń aıtýynsha, ınflıatsııany turaqtandyrý boıynsha Memleket basshysy alǵa qoıǵan orta merzimdi maqsattarǵa qol jetkizý úshin Úkimet taýarlardyń óndirisi, eksporty men ımporty balansyn qatań saqtaı otyryp, ishki naryqty jan-jaqty tolyqtyrý, agroónerkásiptik keshenniń ónimdiligin arttyrý jáne tıimdi taýar ótkizý júıesin damytý jónindegi bastamalardy iske asyratyn bolady. Bul azyq-túlik ınflıatsııasyn 2022 jyly 6%-ke deıin jáne 2023-2024 jyldary 5%-ke deıin tómendetýge múmkindik beredi.
«Azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar boıynsha basqa taýarlar men qyzmetterge tikeleı áser etýmen qatar aıtarlyqtaı janama yqpal etetin janar-jaǵarmaı naryǵy baǵanyń ósýin tejeýdiń negizgi áleýetine jatady. Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimetimen kelisim boıynsha biz azyq-túlikke jatpaıtyn ınflıatsııanyń 2022 jyly 5%-ke deıin jáne 2023-2024 jyldary 4%-ke deıin tómendeýin kútemiz», - dedi UB basshysy.
Retteletin qyzmetter úshin orta merzimdi negizde boljamdy jáne teńgerimdi tarıftik saıasatty engizý aıyryqsha mańyzdy bolyp sanalady.
«2023 jyldan bastap baǵany ákimshilik retteýden halyqtyń áleýmettik osal toptaryna ataýly kómek kórsetýge aýysýdy bastaý oryndy dep esepteımiz. Bul servıstik ınflıatsııany 2022-2024 jyldary 4% deńgeıinde turaqtandyrýǵa múmkindik beredi. Usynylatyn sharalardyń tıimdiligi kóbinese óńirlerdegi jumystyń jumyla uıymdastyrylýy men úılestirilýine baılanysty bolady», - dep túsindirdi E. Dosaev.
Saýda salasyndaǵy qadamdar
Memleket basshysynyń bıylǵy 1 qyrkúıektegi Joldaýyn iske asyrý maqsatynda Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligin áleýmettik mańyzy bar taýarlar baǵasynyń ósýin tejeý máselelerinde biryńǵaı úılestirýdi júzege asyratyn negizgi jaýapty memlekettik organ retinde aıqyndaý usynyldy.
Búgin Úkimet otyrysynda Saýda jáne ıntegratsııa vıtse-mınıstri Erjan Qazanbaev mınıstrlik azyq-túlik baǵalaryn turaqtandyrý máseleleri boıynsha salalyq memlekettik organdar men uıymdar arasyndaǵy ózara is-qımyl reglamentiniń jobasyn ázirlep, kelisilgen nusqasy jaqyn arada Úkimetke engizetinin aıtty. Azyq-túlik taýarlaryna monıtorıng pen baǵalardyń neǵurlym sapaly jáne tıimdi júıesin júrgizý maqsatynda mınıstrliktiń tıisti ınstıtýtsıonaldyq kúsheıtý qadamdary eskerilip otyr.
«Saýda salasyndaǵy memlekettik saıasattyń negizgi mindeti – keshendi saýda-logıstıkalyq ınfraqurylym qurý arqyly óndirýshiden tutynýshyǵa deıingi saýda-ótkizý tizbegin qurý bolyp sanalady. Ulttyq taýar ótkizý júıesin qurýdyń birinshi kezeńi aıasynda Memlekettik-jekeshelik áriptestik sharty jasaldy. Qazir jobalyq-smetalyq qujattama ázirlenip jatyr. 2022 jylǵy qańtarǵa deıin 2 kóterme taratý ortalyǵyn jańǵyrtyp tapsyrý josparlanyp otyr», - dedi E. Qazanbaev.
Onyń aıtýynsha, qalǵan kóterme taratý ortalyqtarynyń qurylysyn 2022 jyldyń qańtar aıynda bastap, tamyz aıyna deıin aıaqtaý josparlanyp otyr.
«Ekinshi kezeńde 17 kóterme taratý ortalyǵyn salý josparlanýda. Jeke áriptespen birlesip, marketıngtik taldaý júrgizildi, jer ýchaskeleriniń 70 paıyzy anyqtaldy jáne olardy bólý boıynsha rásimder bastaldy. Ekinshi kezeń boıynsha Memlekettik-jekeshelik áriptestik shartyn jasasý 2022 jylǵy sáýirde, al paıdalanýǵa tapsyrý 2024 jylǵy tamyzda josparlanǵan», - dedi vıtse-mınıstr.
Budan buryn habarlanǵandaı, 2021-2025 jyldary kezeńinde «Ulttyq taýar jetkizýshi júıesin» qurý maqsatynda aýyl sharýashylyǵy ónimderin saqtaý jáne satý boıynsha 24 kóterme taratý ortalyǵy salynady.
Básekelestik ortadaǵy jaǵdaı
Úkimette Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń tóraǵasy Serik Jumanǵarın baǵaǵa qatysty sóz baılasý jáne ústem jaǵdaıdy teris paıdalanatyn saýda jelileri týraly aıtyp berdi.
«Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary naryqtaryna toqtalsaq, básekelestikke qarsy kelisilgen áreketter jáne ústem nemese monopolııalyq jaǵdaıdy teris paıdalaný belgileri boıynsha baǵalardy tómendetý týraly 60 habarlama shyǵaryldy. Onyń ishinde, 50-i azyq-túlik taýarlaryna baǵalardy 5 paıyzdan 10 paıyzǵa deıin tómendetti, 8 tergep-tekserý jumystary bastaldy. Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary baǵalarynyń ósýiniń apta saıynǵy serpini 0,6 paıyzdan mınýs 0,2 paıyzǵa deıin tómendedi», - dedi S. Jumanǵarın Úkimet otyrysynda.
Onyń aıtýynsha, Memleket basshysynyń kóterme saýda naryǵyna basty nazar aýdara otyryp, azyq-túlik taýarlarynyń barlyq baǵasy boıynsha deldaldyq shemalardy tekserý týraly tapsyrmasyn oryndaý aıasynda 13 taýar pozıtsııasy turǵysynda jumys júrgizilip jatyr.
«Ekinshi másele, saýda jeliler qyzmetine qatysty. Rıteıl naryǵyn taldaý aıasynda saýda ústemeaqysynyń negizdiligin keshendi túrde tekserilýi bastaldy. Saýda jelileriniń áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna saýda ústemeaqysyn 15 paıyzdan asyrǵandyǵy boıynsha 25 fakti anyqtaldy, osyǵan oraı jergilikti atqarýshy organdarǵa jaýapqa tartý úshin materıaldar jiberildi. Baǵaǵa qatysty sóz baılasý jáne ústem jaǵdaıdy teris paıdalaný belgileri boıynsha 10 saýda jelisine qatysty sharalar qabyldandy. Saýda jelilerine qatysty jumys jalǵasýda. Eń iri respýblıkalyq jeli «Magným» («Magnum Cash@Carry» JShS) ózine áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna saýda ústemesin 15-ten 10 paıyzǵa deıin tómendetý týraly mindetteme aldy», - dedi agenttik basshysy.
Sonymen qatar agenttik basshysy Qazaqstanda baspana qunynyń tómendeýi baıqalǵanyn aıtty.
Qazirgi kezde bastapqy turǵyn úıge baǵalar 3 paıyzdan (bıylǵy qańtar) 0,4 paıyzǵa deıin (bıylǵy shilde), sondaı-aq qaıtalama turǵyn úıge 5 paıyzdan (qańtar) 1,1 paıyzǵa deıin (shilde) tómendegeni baıqaldy.
Tıisti eskertýlerdi oryndaý aıasynda «RAMS-Qazaqstan» kompanııalar toby baǵalardy Almaty qalasynda birqatar turǵyn úı kesheninen sharshy metr úshin 15%-ǵa nemese 90 myń teńgege deıin, «BAZIS-A» kompanııasy Almaty qalasynda turǵyn úı keshenderine sharshy metr úshin 20 myń teńgege deıin, «BI Group» Nur-Sultan qalasyndaǵy keshenderde bastapqy turǵyn úıge orta eseppen 8 paıyzǵa, Almaty qalasynda - 11 %-ǵa, Shymkentte. - 3 %-ǵa, Atyraýda - 4 %-ǵa tómendetti. Basqa qurylys salýshylar da habarlamalardy oryndap, baǵalardy orta eseppen 15-20%-ǵa tómendetti. Baǵalardyń tómendeý paıyzy orta eseppen 9%-dy, tómendeý serpini – sharshy metrge 10 000-nan 125 000 teńgege deıin.
Aıtpaqshy, Serik Jumanǵarın qurylys materıaldarynyń quny ne sebepti óskenin túsindirdi.
«Jyl basynan beri otandyq qurylys materıaldary baǵasynyń ósýi 25 paıyzdy qurady. Qurylys materıaldary baǵasynyń negizgi ósýi syrtqy naryqtardaǵy baǵa jaǵdaıymen negizdelgen. Bul ózgerister armatýra (ósim 45%), kabel (20%), proflıst (70%), shyny (35%) jáne basqa da materıaldar qunyna áser etti», - dedi agenttik basshysy.
Baǵanyń ósýiniń negizinde elektr energııasyna tarıfterdiń ortasha - 12%-ǵa, janar-jaǵarmaı - 15%-ǵa, energetıkalyq kómirge -10%-ǵa, temirjol tasymaldaryna - 18%-ǵa ósýi sııaqty obektıvti faktorlar bar. Olar otandyq óndiristiń qurylys materıaldary baǵasynyń ósýine tikeleı áser etti.
Qurylys materıaldarynyń ózindik qunyndaǵy osy shyǵyndardyń úlesi 15-ten 30% - ǵa deıin quraıdy.
«Baǵany kóterýdiń negizdiligin qaraý jáne sóz baılasý belgilerin belgileý maqsatynda qurylys materıaldarynyń 25 túri (kirpish, beton, armatýra, tsement jáne t.b.) boıynsha qurylys materıaldary naryqtaryndaǵy básekelestiktiń jaı-kúıine taldaý júrgizilip jatyr. Talaptardy buzý belgilerin joıý jáne baǵany tómendetý qajettiligi týraly 75 habarlama joldandy. Búgingi tańda 42 kompanııa habarlamany oryndady. Onyń ishinde 35 kompanııa baǵany tómendetti: armatýraǵa – 25%, tsementke – 10%, betonǵa – 10%, polıetılendi qubyrlarǵa – 6%, kabelge – 5-ten 14% - ǵa deıin, kirpishke - 3%. Sonymen qatar bul baǵytta 10 tergep-tekserý jumystary júrgizilip jatyr», - dedi agenttik basshysy.
Monopolııaǵa qarsy baqylaý is-sharalarynyń nátıjesinde respýblıka boıynsha baǵa ósýiniń aı saıynǵy trendi maýsym aıyndaǵy 4,2 paıyzdan shilde aıynda 1,7 paıyzǵa deıin tómendetildi.
Sýbsıdııa berý mehanızmderi keńeıtiledi
Úkimet otyrysynda talqylanǵan ınflıatsııany tejeý taqyrybyn qorytyndylaý kezinde Premer-Mınıstr Asqar Mamın aldaǵy ýaqytta atqarylatyn jumystardy atady.
«Úkimet Inflıatsııaǵa qarsy áreket etý jónindegi sharalar keshenin ázirledi. Birinshiden, azyq-túlik ınflıatsııasyn tejeý jónindegi jedel sharalar aıasynda ekonomıkanyń sektorlarynda qun belgileýdiń búkil tizbeginde baǵany turaqtandyrý boıynsha naqty sharalar qabyldanady. Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlikti satyp alý uıymdastyrylyp, «Azyq-túlik kelisimshart korporatsııasynyń» qaıta óńdeýshiler úshin shıkizattyń boljamdy ári turaqty baǵasyn qamtamasyz etýdegi róli keńeıtiledi», - dedi A. Mamın.
Osy oraıda óndirýshilerge jeńildikpen kredıt pen sýbsıdııa berý mehanızmderi keńeıtilip, agroónerkásiptik keshen ónimderin saqtaý ınfraqurylymyn salý úshin sýbsıdııalaý normalary ulǵaıtylady. Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik satýshylar úshin jaldaý aqysy tómendetiledi. Eldegi Óndirýshilerdiń biryńǵaı tizilimin jasaý jáne baǵany monıtorıngileý jónindegi taldamalyq platformany iske qosý óńirlerde ınflıatsııanyń kúrt ósý faktilerine dereý áreket etýge múmkindik beredi.
«Azyq-túlikten basqa taýarlarǵa ınflıatsııa deńgeıin tejeý jónindegi sharalar aıasynda qajet bolsa, tapshylyq oryn alyp otyrǵan nemese ishki naryqta baǵasy ósken shıkizat pen materıaldardy eksportqa shyǵarýǵa shekteý engizý kózdeledi. Medıtsınalyq qyzmetterdiń keshendi tarıfterin jáne birqatar medıtsınalyq taýarlardyń shekti baǵasyn aldyn ala bekitý qamtamasyz etiledi», - dedi A. Mamın.
Onyń aıtýnysha, ınflıatsııa ımporty joǵary óndiristerdi ulǵaıtý jóninde naqty sharalar qabyldanady, onyń ishinde qurylys materıaldary men jeńil ónerkásip ónimderi de bar.
«Aqsha-kredıt saıasatynyń aıasynda, ınflıatsııaǵa qarsy sharalardy iske asyrýǵa, onyń ishinde ekonomıkadaǵy ótimdilik kólemin baqylaýdy kúsheıtý jolymen iske asyrýǵa nazar aýdarylatyn bolady. Bul sharalardyń bári bıylǵy jyldyń sońyna deıin azyq-túlikten basqa taýarlar men aqyly qyzmetterdiń baǵasyn jedel túrde turaqtandyryp, ınflıatsııanyń jalpy deńgeıin baqylaýǵa múmkindik beredi», - dedi Úkimet basshysy.
