Indýstrııalandyrý: Mashına jasaý salasynda qandaı jobalar júzege asyrylady
Jalpy, 2009-2019 jyldardyń aralyǵynda saladaǵy óndiris kólemi aqshaǵa shaqqanda 4,9 ese artyp, rekordtyq maksımýmǵa, 281,3 mlrd teńgeden 1 trln 372 mlrd teńgege jetip otyr. Naqty mánde óndiris kólemi de 2 ese artty. Shynaıy óndiris deńgeıinde alyp qaraıtyn bolsaq, 10 jyldyń ishinde otandyq óndirýshilerdi qoldaý sharalary men jańa óndiris oshaqtaryn salýdyń arqasynda salanyń iri temir jol mashınalaryn jasaý, avtomobıl qurastyrý, elektr jabdyqtaryn óndirý syndy sektorlary damydy. Indýstrııalandyrý jyldarynda buryn-sońdy elimizde shyǵarylmaǵan lokomotıvter, elektrovozdar, jolaýshylar vagondary, qýaty shaǵyn traktorlar, avtotirkemeler, jeldetetin quraldar, temir jol dóńgelekteri syndy jańa taýarlar paıda boldy.
QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi usynǵan derekterge sáıkes, 2020 jyldyń qańtar-qarashasynda saladaǵy óndiris kólemi qunyna shaqqanda 1 trln 579 mlrd teńge boldy. Avtomobıl, ózge de kólik quraldaryn, elektr jabdyqtaryn, mashınalar men jabdyqtar shyǵarý sektorlarynda óndiris kóleminiń artýy baıqaldy. Indýstrııalandyrý jyldarynyń ishinde salaǵa 487,6 mlrd teńge ınvestıtsııa salyndy. Mashına jasaý salasynda shyǵarylatyn ónimder negizinen ishki naryqqa baǵdarlanǵanymen eksport kóleminiń ulǵaıýy da baıqalady. Máselen, 2009 jyldan beri eksport kólemi 2,8 esege artyp, sol jylǵy 405 mln dollarlyq kórsetkishten 2019 jyly 1,15 mlrd dollarǵa deıin jetti. Qazaqstan ónimi shyǵaryltyn naryqtar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq aýmaǵynan da asyp, Ázerbaıjan, Túrikmenstan, Tájikstan, Ózbekstan, Grýzııa, Benın, Lıýksembýrg, Vengrııa, Birikken Arab Ámirlikterine deıin ulǵaıdy. Bul elderge negizinen elektr jabdyqtary, munaı-gaz mashına jasaý bólshekteri men temir jol tehnıkalary jetkizilip keledi. Bıylǵy jylǵy kórsetkish te jaman emes. 10 aıdyń ishinde eksport kólemi 933,2 mln dollarǵa jetti. Degenmen, bul ótken jyldyń 10 aıyndaǵy kórsetkishten 4,5 paıyzǵa az bolyp tur.
Indýstrııalandyrý baǵdarlamasy qabyldanǵanǵa deıin salada 1 700 kásiporyn bolǵan edi. 10 jyldyń ishinde olardyń sany 1,7 ese artyp, ótken jyly 2 910-ǵa jetti. Al bıyl mashına jasaý salasynda tirkelgen kásiporyndar 3 007 boldy. Olardyń 63-i iri, 102-si orta jáne 2 842-si shaǵyn kásiporyn sanalady. Indýstrııalandyrý kartasy shamamen 14,2 myń jańa jumys ornyn qurýǵa múmkindik berdi.
Búginde elimizde qolǵa alynǵan ındýstrııalandyrýdyń úshinshi kezeńi eksportqa baǵdarlanǵan ındýstrııalandyrý sanalady. Bul rette jobalardy damytýdaǵy negizgi sharttardyń biri - otandyq ónimderdiń eksportqa shyǵýy. Aldaǵy 5 jyldyń ishinde birqatar iri jobany júzege asyrý josparlanǵan. Olardyń qatarynda «Hyundai Trans Kazakhstan» JShS-niń Hyundai zaýytyn, «Saıman» koroporatsııasy» JShS-niń aspaptar jasaý zaýytyn, «Kaspy Service» JShS-niń munara krandary men lıftiler qurastyrý zaýytyn, «United Energy Qazaqstan» JShS-niń jel generatorlar óndirisin atap ótýge bolady. Bul jobalar 2021-2022 jyldary aralyǵynda júzege asyrylmaq.
Aıta keterligi, bıyl da bul salada tyń jobalar iske asyryldy. Onyń biri kornavırýs ınfektsııasy órshigen kezde tapshylyǵy baıqalǵan ókpeni jasandy jeldetý apparaty edi. «Kókshetaý-4P» atalatyn ókpeni jasandy jeldetý mobıldi apparattary Kókshetaýdaǵy «Tynys» zaýytynda qurastyrylady. Kásiporyn aıyna shamamen 500 qurylǵy shyǵarady. Al bir apparattyń baǵasy 750 myń teńgeni quraıdy. Bul qurylǵylar mobıldi túrde jumys isteıdi. Mysaly, olardy jedel járdemge ornatýǵa nemese úıde paıdalanýǵa bolady. Ótken aıda Shymkenttegi «Qazmedprıbor» ÓJJ apparattaryn shyǵarýdy bastady. Kásiporyn táýligine 20-25 qurylǵy shyǵarýǵa qaýqarly. «Qazaqstan Aselsan ınjınırıng» JShS emdeý mekemelerindegi jansaqtaý jáne qarqyndy terapııa bólimderinde eresekter men balalardyń ókpesin uzaq ýaqyt boıy jeldetýge arnalǵan ókpeni jasandy jeldetý statsıonarlyq apparattarynyń óndirisin uıymdastyrdy. Sonymen qatar kásiporyn qyrkúıek-qazan aılarynda elimizdiń barlyq óńirlerindegi medıtsına mekemelerine 1500 dana apparat jetkizip berdi.
Degenmen, salanyń damýyna kedergi keltiretin de faktorlar bar. Atap aıtar bolsaq, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq ishinde Qazaqstannyń naryǵy álsiz qorǵalǵan. EAEO elderine taýarlarymyzdy eksportqa shyǵarý barysynda jasyryn kedergilerdiń de bar ekendigi shyndyq. Munan bólek, otandyq kásiporyndar shıkizat pen daıyndamalarǵa (zagotovok) da táýeldilik bar. Uzaqmerzimdi ári arzan nesıege qoljetimdilik te tómen. Ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystardyń damýy da álsiz bolyp tur. Al bul problemalardy sheshý úshin jańa jabdyqtar men tehnologııalardy satyp alýdy sýbsıdııalaý, ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystardy damytý arqyly salanyń basty segmentterinde ulttyq chempıondardy qurý, London qor bırjasynan tómen baǵamen otandyq taýar óndirýshilerdi shıkizatpen qamtý úshin baǵalardy retteý arqyly kásiporyndarymyzdyń básekelestigin arttyrý qajet.
