Indýstrııalandyrý: mán beretin máseleler

Qazaqstanda 2010 jyldan bastap básekege qabiletti, qazirgi zamanǵy óńdeý ónerkásibin qalyptastyrýǵa, el ekonomıkasynyń shıkizat resýrstaryna táýeldiligin azaıtýǵa baǵyttalǵan memlekettik ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy júzege asyrylýda. Álemdik ekonomıkadaǵy sońǵy jyldarda oryn alǵan keleńsiz úrdisterdi taldaý kórsetkendeı, bul baǵdarlama óziniń tıimdi jáne der kezindegi sheshim ekenin dáleldep otyr.

Máselen, baǵdarlamanyń tek birinshi besjyldyǵy ishinde (2010-2014 jyldary) jalpy 3 trıllıon teńgeni quraıtyn 770 joba iske qosylyp, 75 myńnan astam jańa jumys oryndary quryldy. Buryn elimizde shyǵarylmaǵan 500-den astam múldem jańa ónim túrleriniń óndirisi ıgerildi, dep jazady elimizdiń bas basylymy.

Atqarylǵan jumystyń ná­tı­jesinde óńdeý salasy óniminiń kólemi 5 jyl ishinde 27 paıyzǵa ulǵaıdy. Óńdeý sektorynyń ónerkásip óndirisiniń jalpy kólemindegi úlesi 0,6 paıyzǵa artty. Bir jaǵynan alǵanda, bul shamaly ǵana ósý bolyp kórinedi. Alaıda, bizde óndirý salalary dástúrli joǵary qarqynmen damyp kele jatqanyn eskerý qajet. Sonda bizdiń óndirý salalarymen salystyrǵanda, óńdeý sektoryn saqtap qana qoımaı, onyń ilgeri damý qarqynyn qamtamasyz etkenimiz anyqtala túsedi.

Tutas alǵanda, ındýstrııalandyrý daǵdarystyń yqpalyn álsiretýge jáne ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha ulttyq jalpy ónimniń oń ósý qarqynyn saqtap qalýǵa múmkindik berdi. Al shıkizatty eksporttaýshy kóptegen jetekshi elderde jalpy ishki ónimniń tómendegeni baıqalady.

Indýstrııalandyrýdyń bi­rin­shi besjyldyǵyn júzege asyrý kezinde «jobalyq ustanym» paıdalanyldy. Óıtkeni, óndi­ris­tiń qandaı salalaryn jáne qaı óńirlerde damytý qajet eken­digin anyqtaý qajet edi. Ekin­shi­den, ındýstrııalandyrý úshin zań­namalyq baza jasaý, qoǵamnyń men­talıtetin ózgertý qajet boldy.

2015 jyly negizgi syrtqy jaǵ­daılar eleýli ózgerip, olar óńir­lerdiń ındýstrııalyq-ınnova­tsııalyq damýyna keleńsiz yqpal etti. Bulardyń qatarynda mynadaı faktorlar bar:

Birinshiden, iri tutynýshy el­derdiń (Eýroaımaq elderi, Qy­taı, Reseı) damý qarqyny baıaý­laýyna baılanysty álem­dik ekonomıkanyń kólemi shekte­l­di. Osynyń saldarynan álem­dik ekonomıkanyń syrtqy saýda aınalymy qysqarady. Import­taýshylar naryǵynyń qajet­tilikteri azaıdy.

Buǵan qosa, qor naryǵynyń tómendeýi taýar bırjalaryndaǵy baǵa konıýnktýrasyna eleýli áser etti. Bul Qazaqstannyń eksporttaıtyn ónimderine álemdik baǵanyń tómendeýine alyp keldi. Munaıǵa baǵanyń túbegeıli tómendeýi munaı óńdeýdi, sondaı-aq óndirý ónerkásibi úshin mashınalar men jabdyqtar óndirisin damytýǵa keri áserin tıgizdi.

Ekinshiden, Reseı rýbliniń kúrt devalvatsııasy otandyq kásiporyndardyń baǵaǵa básekelik qabilettiligine teris yqpal etti. Reseılik ónimderdiń neǵurlym tómen baǵa ımporty ishki jáne syrtqy naryqta qazaqstandyq ónimge suranystyń qysqarýyna alyp keldi.

Úshinshiden, otandyq ta­ýar óndirýshilerdiń ın­­ves­tıtsııalarǵa qoljetim­di­ligi­niń qys­qarýy teńgeniń ótim­dili­gin azaıt­ty. Nátıjesinde teńge «er­kin aınalymǵa» tústi.

Tórtinshiden, Qazaqstannyń Dúnıejúzilik saýda uıymyna kirýi básekeni damytý jáne otan­dyq taýar óndirýshilerin tike­leı memlekettik qoldaýdy shek­teý boıynsha belgili bir min­det­temeler qabyldaýyna alyp keldi.

Osy aıtylǵan jaǵdaılarǵa baılanysty memleket baǵdar­lamanyń ekinshi besjyldyǵynda basym salalardy damytý jóninde jańa áreketter jasap, júıeli sharalarǵa basa nazar aýdardy.

Úkimet baǵdar­la­many júzege asyrýdyń jańa basymdyqtaryn aıqyndady. Olar­dy shartty túrde eki topqa bólýge bolady:

Birinshi toptaǵylar qatarynda damý áleýeti mol, óńdeý ónerká­sibiniń alty salasyn, atap aıt­qanda munaı óńdeý jáne munaı hımııasy, hımııa ónerkásibi, azyq-túlik óndirisi, mashına jasaý, qurylys materıaldary, metallýrgııa salalaryn aıtýǵa bolady.

Ekinshi top - bul jańa sala­lar­daǵy ınnovatsııalyq jobalar. Atap aıtqanda, uıaly jáne mýl­tımedıalyq tehnologııalar, nano jáne ǵarysh tehnologııalary, robot tehnıkasy, gendik ınjenerııa, jańǵyrtylatyn energetıka.

Tutas alǵanda, baǵdarlamanyń ekinshi besjyldyǵy bastalǵaly beri jalpy 815 mlrd. teńge ınvestıtsııalar kólemimen 128 joba iske qosylyp, 10 myńnan astam jumys oryndary ashyldy.

Іske qosylǵan jobalardyń neǵurlym kóptigi jóninen Oń­tústik Qazaqstan (27 joba), Sol­tústik Qazaqstan (15 joba) jáne Aqmola (11 joba) oblystaryn, tartylǵan ınvestıtsııalar kólemi jaǵynan Pavlodar (453,5 mlrd.teńge), Aqtóbe (82,8 mlrd.teńge) ob­lystaryn jáne Astana qala­syn (63,9 mlrd. teńge), al qu­rylǵan jumys oryndary jaǵy­nan Ońtústik Qazaqstan jáne Pav­lodar (2 myń adamnan), Aqtóbe (1300 adam) oblystaryn aıtýǵa bo­lady.

Sonymen birge, tarıhı qalyp­tasqan ónerkásiptik áleýettiń bolýy nátıjesinde ındýstrııalandyrý baǵdarlamasyn belsendi júzege asyrýyn eskersek, búgingi tańda Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan jáne Pavlodar oblys­tary el­diń óńdeý ónerkásibinde kóshbas­shylyq rólin saqtap otyr.

Joǵary damý áleýeti bar eken­digine qaramastan, óńdeý sek­tory Qyzylorda, Mańǵystaý já­ne Batys Qazaqstan oblys­ta­­rynda ázirshe jetkiliksiz damy­ǵan.

Ekinshi besjyldyqta jobalardy irikteý kezinde olardyń básekege qabilettiligi deńgeıine, tehnologııalyq turǵydan jáne sapaly jumys oryndaryn qurý boıynsha joǵary talaptar qoıylýda. Osyndaı talaptarǵa saı keletin jobalar da bar. Bular - Pavlodar oblysynda Bozshakól taý-ken baıytý kombınaty (quny - 430 mlrd. teńge, 1,5 myń jumys orny), Atyraý oblysynda polı­mer óniminiń óndirisi (quny - 16,5 mlrd. teńge, 371 jumys or­ny), Astana qalasynda GEVO dızel qozǵaltqyshtarynyń óndirisi (quny - 8,3 mlrd. teńge, 87 jumys orny), Qaraǵandy (quny - 7,3 mlrd. teńge, 150 ju­mys orny) jáne Almaty (quny - 3,7 mlrd. teńge, 120 jumys orny) oblystaryndaǵy far­ma­tsevtıkalyq zaýyttar; Alma­ty oblysyndaǵy alıýmınıı pro­fıliniń óndirisi (quny - 2,8 mlrd. teńge, 250 jumys orny).

Tek osy alty jobaǵa barlyq ınvestıtsııalardyń jartysynan kóbi jáne barlyq qurylǵan ju­mys oryndarynyń tórtten bir bóligi tıesili.

Aǵymdaǵy jyly el óńir­lerinde 800 mlrd. teńgeniń 120 jobasyn iske qosyp, 14 myń turaqty jumys oryndaryn ashý josparlanyp otyr.

Sonymen birge, baǵdar­la­manyń iske asyrylýyn taldaý kórsetkendeı, ındýstrııalandyrý saıasatyn júzege asyrýmen aına­lysatyn tıisti memlekettik organ­dar eskerýi tıis birqatar problemalar bar.

Birinshi. Іske qosylǵan joba­lardyń barlyǵy birdeı qajetti júkteý deńgeıine shyqpaǵan. Jekelegen jobalar óńirlerdiń ındýstrııalyq áleýetin arttyrýǵa, salyq bazasyn keńeıtýge jáne halyqty jumyspen qamtýǵa tolyq kólemde úles qospaı otyr.

Ekinshi. Oblystardyń arasynda, sol sııaqty óńirler ishinde - qalalar men aýdandar arasynda jobalardyń birkelki iske asyrylmaıtyny baıqalady.

Máselen, Ońtústik Qazaqstan oblysynda 27 joba nemese olar­dyń besten bir bóligi iske qosyl­sa, Batys Qazaqstan oblysynda nebári 2 joba, Almaty jáne Qostanaı oblystarynda 4 jobadan ǵana engizilgen.

Aldaǵy ýaqytta atalǵan teńsiz­dikter azamattardy jumys­qa ornalastyrý salasynda, óńir­lerdiń salyq bazasyn damytýda, óńirler ekonomıkasynyń turaqtylyǵy men ornyqtylyǵyn arttyrýda problemalardyń týyndaýyna alyp kelýi múmkin.

Úshinshi. Astana qalasynda jáne Aqmola oblysynda ónerkásip neǵurlym joǵary qarqynmen damysa (ortasha eseppen jylyna 8-9%), Mańǵystaý jáne Jambyl oblystarynda ónerkásip óndirisiniń ósý qarqyny tómen boldy (jylyna 1%-dan kem), al Qostanaı jáne Qyzylorda oblys­tarynda qarqynnyń tómendegeni baıqalady.

Sondyqtan, ındýstrııalandy­rýdy júrgizýge jaýapty memle­kettik organdarǵa, onyń ishinde atal­ǵan óńirlerdiń jergilikti atqa­rýshy organdaryna ónerká­sipke ınvestıtsııalardy belsendi tartýdy qamtamasyz etý, tıim­di, básekege qabiletti jáne eksport­taýǵa baǵyttalǵan jańa óndiris­terdi iske asyrý boıynsha sharalar keshenin tujyrymdaý qajet.

Sonymen birge, Memleket bas­shysynyń tapsyrmasy bo­ıynsha Qazaqstanda 10 arnaıy ekonomıkalyq aımaq (AEA) quryldy. Bular otandyq óner­kásipke sheteldik ınvestıtsııalar men qazirgi zamanǵy tehnologııalardy tartý úshin neǵurlym qolaıly alańdar bolýy tıis.

Búgingi tańda segiz AEA ınfraqurylymy tolyq aıaqtaldy nemese aıaqtalý kezeńinde. Qazirdiń ózinde olarda 149 joba iske asyryldy, 524 mlrd. teńgeniń ınvestıtsııalary jumsalyp, 11 myńǵa jýyq jumys oryndary quryldy. Bul jobalar qazirgi ýaqytta 939 mlrd. teńgeniń ónimin shyǵardy.

Alaıda, qoldanystaǵy AEA áleýeti qazirgi kezde tolyq kó­lem­de júzege asyrylmaǵan. Máselen, josparlanǵan 438 jobanyń úshten bir bóligi ǵana engizilgen. Osylaısha, tıisti memlekettik organdarǵa osy baǵytta áli kóp jumys atqarý kerek.

Bul rette, Memleket basshysy aıtqandaı, AEA sheńberinde Samsung, Bayer, BASF, Toshiba sııaqty álemdik brendtermen yn­ty­­maqtasý máselesine aıryqsha na­zar aýdarý qajet. Óıtkeni, osyn­­­daı kompanııalar elge ilgeri teh­­no­­logııalardy alyp kelýi múm­kin.

Ónerkásipke ınvestıtsııalardy tartýdyń taǵy bir mańyzdy joly ındýstrııalyq aımaqtar bolyp tabylady. Olardyń aıasynda shaǵyn jáne orta bızneske ózderiniń jobalaryn iske asyrý úshin daıyn ınfraqurylymy bar óndiristik alańdarǵa qol jetkizýge múmkindik beriledi. Bul shaǵyn jáne orta bıznestiń kásipkerlik belsendiligin arttyrý, sondaı-aq óndiristik alańdardy daıyndaý, kommýnıkatsııalyq jeliler salýǵa jumsaıtyn kúrdeli qarjy shyǵynyn azaıtý úshin tıimdi qural bolyp tabylady.

Sońǵy jyldary el óńirlerinde ındýstrııalyq aımaqtardy qurýǵa edáýir qarajat bólindi. Búgingi tańda osyndaı 14 ındýstrııalyq aı­maq Almaty, Qyzylorda, Shy­ǵys Qazaqstan, Ońtústik Qa­zaq­stan oblystarynda jumys isteı­di.

Memleket basshysynyń sha­ǵyn jáne orta bıznesti damy­tý úshin, ásirese, eldiń iri óner­ká­siptik kásiporyndary tóńireginde ınfra­qurylymdar qurý týraly tapsyrmasyn eskerip, basqa óńir­lerde osy baǵyttaǵy jumysty jandandyrý qajet.

Jalpy, óńirlerdiń ındýs­trııa­lyq-ınnovatsııalyq damýy boıynsha qyzmetin taldaý, olar­dyń keıbiri osy baǵyttaǵy áleýe­tin edáýir arttyrǵandyǵyn kórsetti. Máselen, Astana qalasy, Qostanaı, Atyraý jáne Aqmola oblystarynyń óz kórsetkishterin jaqsartqany baıqalady.

Sonymen birge, Qyzylorda, Batys Qazaqstan jáne Almaty ob­lystarynda bul jumys jetki­liksiz júrgizilýde.

Álemdik tájirıbe kórset­kendeı, bilim berý jáne ǵylymı mekemelerdi, kásiporyndardy, zertteý ortalyqtaryn qamtıtyn qajetti ınfraqurylym jasalǵan jaǵdaıda, sol óńirler neǵurlym serpindi ınnovatsııalyq damýǵa qol jetkizedi.

Bul baǵyttaǵy jumys tıisti ortalyq memlekettik organdardyń jáne óńirler ákimderiniń qyzmetinde basymdyqtardyń biri bolýy tıis. Óıtkeni, taldaý kórsetkendeı, búgingi tańda bir­qa­tar óńirlik joǵary oqý oryn­darynda jańa ıdeıalar men ázir­lemelerdi damytý jáne tájirı­beden ótkizý úshin tehnoparkter, zertteý zerthanalary jáne basqa da bazalar joq.

Qorytyndylaı kele, ındýs­trııalandyrýǵa basqa balama joq ekendigin atap aıtqymyz keledi. Ozyq otyz eldiń qataryna kirý úshin bilim men jańa tehnologııa­lar ekonomıkasyna kóshýimiz qajet.

Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq saıasatty is júzinde júzege asyratyn memlekettik organdardyń, sondaı-aq jergilikti atqarýshy organdardyń aldynda joǵaryda aıqyndalǵan problemalar men ba­symdyqtardy eskerip, óz ju­my­synyń tıimdiligin arttyrý mindeti tur.

Bizge tek ekonomıkamyzdyń qurylymyn jaqsartýǵa ǵana emes, sonymen qatar óńiraralyq teńsizdikterdiń joıylýyna barynsha mán berý kerek. Osy úshin barlyq óńirlerdiń áleýetin barynsha paıdalanýdy, óńdeý sektorynda, ınnovatsııalar, logıstıka jáne basqa da salalarda sapaly jumys oryndaryn qurý arqyly halyqtyń jumyspen qamtylýyn ulǵaıtýdy qamtamasyz etetin qazirgi zamanǵy, tıimdi jáne básekege qabiletti ındýstrııalyq jobalar qajet.