Indýstrııalandyrý kartasy: Tabysty joba óńdeýshi ónerkásipti damýdyń jańa traektorııasyna shyǵarady
Óńdeý ónerkásibiniń kóshbasshysy - Qaraǵandy
Ár aptanyń seısenbisinde ótetin Úkimettiń búgingi dástúrli otyrysynda dál osy máseleler qaralyp, negizgi baıandamany QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov jasaǵan bolatyn. Onyń aıtýynsha, 2020 jyldyń 8 aıynda jalpy somasy 204 mlrd teńgeni quraıtyn 28 joba paıdalanýǵa berilip, 4 300 jumys orny ashyldy. 3-toqsannyń ózinde jalpy somasy 97 mlrd teńgeni quraıtyn 14 joba iske qosylady dep josparlanǵan. Al jobalardyń negizgi bóligi 4-toqsanda qosylmaq. Іske qosylatyn jobalardyń ınvestıtsııa kólemi boıynsha Qaraǵandy, Aqtóbe jáne Almaty oblystary aldyńǵy qatarda tur.
«Bıyl Qaraǵandy oblysynda «Linde Gas» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń tehnıkalyq gaz óndirý boıynsha Ortalyq Azııadaǵy eń iri jobasy iske qosyldy. Budan basqa, 80 paıyz ónimi eksportqa baǵyttalǵan ferroqorytpa zaýytynyń 3-peshin iske qosý, sondaı-aq quıý óndirisin jańǵyrtý jáne baıytý fabrıkasyn salý josparlanyp otyr», - dedi Beıbit Atamqulov.
Onyń aıtýynsha, osy óńirge qarasty Saran monoqalasynda avtobýstyń jáne arnaıy tehnıkanyń jańa túrlerin shyǵarý jobasyn iske qosý kózdelgen. Osy jyldyń 30 shildesinde Saran qalasynda «Allıýr» kompanııalar toby» men «Tatneft» kompanııasy arasynda shına shyǵaratyn zaýyt salý týraly kelisimge qol qoıylǵan. Osy jobany iske asyrý otandyq naryqtyń qazirgi zamanǵy shına ónimine qajettiligin qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Sondaı-aq avtomobıl óndirisin oqshaýlaýdy ulǵaıtady. Jańa óndiristerdi iske qosý qala damýyna jańa serpin beredi.
«Nátıjesinde tarıhı taý-ken metallýrgııaly Qaraǵandy oblysy ınjenerlik-tehnıkalyq áleýetimen búgingi tańda elimizdiń óńdeý ónerkásibiniń kóshbasshysy bolyp otyr», - dedi mınıstr.
Otandyq avtomobıl óndirisi 2 ese artady
Ónerkásip salalarynyń ishinde mashına jasaý salasy jaqsy nátıje kórsetip otyr. Óndiris kólemi bıylǵy 8 aıda 16,3 paıyzǵa ósti. Avtomobıl jasaý sektory 51,8 paıyzdyq ósimmen salanyń draıveri bolyp qala bermek. Bıyl 45 myńǵa jýyq avtomobıl shyǵaryldy. Buǵan qosa, Almaty qalasynda jylyna 45 myń birlik qýaty bar «Hyundai» markaly jeńil avtomobılder shyǵaratyn zaýytty iske qosý otandyq avtomobıl jasaý naryǵynyń qýatyn eki ese arttyratyn bolady.
«Bul jobany iske asyrý bizge kýzovty qalyptaý jáne boıaý arqyly avtomobılderdi usaq túıindik qurastyrýǵa kóshýdi qamtamasyz etedi», - dedi Indýstrııa mınıstri.
Onyń aıtýynsha, bıyldan bastap otandyq avtoónerkásip jáne metallýrgııalyq kompanııa arasynda «Pavlodar» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵynda óndiriletin avtomobıl dóńgelekterin qoldaný boıynsha kooperatsııa bastaldy. Bul avtoónerkásipti oqshaýlaýdy ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.
Qostanaı oblysynda da iri mashına jasaý klasterin qalyptastyrý boıynsha aýqymdy joba iske qosylady. Onda aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy men avtomobılderge arnalǵan komponentter shyǵarylady. Aýdany 38 myń sharshy metr bolatyn óndiristik keshen bıyl jeltoqsan aıynda iske qosylyp, kelesi kóktemde jobalyq qýattylyǵyna shyǵady. Bıznes-ınkýbator elde aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy men avtomobıl óndirýshileri úshin qajetti 2 myńnan astam bólshek men toraptardy oqshaýlaý arqyly otandyq qamtý úlesiniń ósýine yqpal etedi. Ári jańa quziretterdi ulǵaıtýǵa áser etedi. Qostanaı qalasynyń ónerkásiptik aımaǵynda «KamAZ» qozǵaltqyshtaryna quramdas bólshekterin quıý óndirisi de jolǵa qoıylady. Qazirgi ýaqytta tıisti ınvestıtsııalyq kelisimge qol qoıýǵa daıyndalyp, qyrkúıek aıynda qurylysty bastaý josparlanýda. Óndiriletin ónimniń 95 paıyzy eksportqa baǵdarlanyp, Reseı, Táýelsiz memleketter dostastyǵy, sondaı-aq Daimler nemis kontsernin qamtıtyn jahandyq qun jasaý tizbegine kiretin bolady.
«Osylaısha, óńir agrarlyq baǵyttan damýdyń ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq kezeńine ótedi», - dedi Beıbit Atamqulov.
Elektrotehnıkalyq mashına jasaýda serpin bar
Elimizdiń elektrotehnıkalyq mashına jasaý sektorynda da aıtarlyqtaı ózgeris bar.
Bıyl otandyq akkýmýlıatorlar jańa eksporttyq naryqqa – Birikken Arab Ámirlikterine shyqty. Al ishki qajettilik 65 paıyzǵa qamtylyp otyr. El naryǵy kabeldik ónimdermen 65, transformatorlarmen 85 paıyzǵa qamtylǵan. Onyń ústine Petropavl qalasynda 5-shi transformator zaýyty iske qosylǵan kezde jylyna taǵy 10 myń transformator óndirisi qamtamasyz etiledi. Іshki naryqty ólsheý jabdyqtarymen jabdyqtaý 85 paıyzǵa jetedi.
Dári-dármek óndirisin damytý sharalary
Búginde 33 farmatsevtıkalyq kásiporyn dárilik zattardyń 922 túrli ónimin shyǵarady. Farmatsevtıka ónerkásibindegi óndiris kólemi 34,1 paıyzǵa ósti. Koronavırýs igdeti bastalǵaly beri jeke qorǵanys quraldaryn shyǵarý kólemi 10 jańa jobany iske qosý esebinen 10 ese artty. Osylaısha, búgingi tańda otandyq kásiporyndar qaıta paıdalanylatyn qorǵanysh kostıýmderin aıyna 504 myń dana jáne medıtsınalyq qolǵaptardy aıyna 330 myń dana shyǵarady. Sondaı-aq medıtsınalyq maskaǵa degen ishki qajettilik tolyq qamtamasyz etilgen. Kúnine mundaı maskanyń 1,2 mln danasy shyǵarylady.
Bul salanyń tamyryna qan júgirtý munymen tyıylmaıdy. Óıtkeni, 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan farmatsevtıkalyq jáne medıtsınalyq ónerkásipti damytý jónindegi keshendi jospary aıasynda birqatar shara júzege asyrylady. Atap aıtqanda, Farmatsevtıka salasynyń óndiris kólemi 2 esege arttyrylady.
Dári-dármekterdiń eksport kólemi 2 esege nemese 116 mln AQSh dollaryna deıin jetkiziledi. 1000 jańa jumys ornyn qamtıtyn 80 jańa dári-dármek túrlerin óndirýdi qarastyratyn, jalpy somasy 100 mln AQSh dollaryn quraıtyn keminde 10 jańa óndiristi iske qosý qamtamasyz etiledi. Medıtsınalyq betperdelerdi shyǵaratyn kásiporyndardyń qýattylyǵy táýligine 1 mıllıonnan 2 mıllıon danaǵa deıin jetkiziledi. 2021 jyldyń 1 toqsanyna qaraı qorǵanys kostıýmderin óndirý qýaty 500 myńnan 1 mıllıon danaǵa deıin arttyrylady.
Qurylysqa qajetti ónim shyǵaratyn 38 joba iske asady
«Memleket basshysy alǵa qoıǵan mańyzdy mindetterdiń biri - ımportty almastyrý jáne turǵyn úı qurylysyndaǵy qazaqstandyq qamtýdy 90 paıyzǵa deıin jetkizý. Qurylys naryǵynyń qajettiligin qamtamasyz etý úshin bıyl quny 126 mlrd teńgeni quraıtyn 38 ınvestıtsııalyq joba iske qosylady», - dedi Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri.
Onyń aıtýynsha, bul salada 2020 jyldyń negizgi jobalary Nur-Sultan qalasyndaǵy kólemdik-bloktyq úı qurylysy zaýyty sanalady. Sondaı-aq, qurylys materıaldaryn óndiretin birqatar iri jobalar iske asyrylady. Qurylys materıaldaryn óndirý jobalaryn iske asyrý ımport úlesin 15 paıyzǵa tómendetip, turǵyn úı qurylysynda qazaqstandyq qamtý úlesin 90 paıyzǵa jetkizýge múmkindik beredi.
«Bıylǵy jobalar tolyq qýatqa shyqqan kezde, olardyń óndiris kólemi 3 mlrd AQSh dollarynan asady. Óndirilgen ónimniń tórtten bir bóligi eksportqa shyǵarylady. Bul shamamen 800 mln. AQSh dollaryn quraıdy. Monoqalalarda jalpy somasy 132 mlrd teńgeni quraıtyn 15 joba iske asyrylyp, 1 myńnan asa turaqty jumys ornyn ashý josparlanǵan. Osy jyly aýyldyq jerlerde jalpy somasy 376 mlrd teńgeni quraıtyn 77 joba iske asyrylyp, 5 800 turaqty jumys ornyn ashý josparda bar», - dedi ol.
Jalpy, Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda Qazaqstanda buryn óndirilmegen jańa ónim túrlerin, atap aıtqanda kabel óniminiń 7 túrin, karerlik jáne jol tehnıkasynyń jańa túrlerin, jańa túrdegi kompozıtti koagýlıanttardy, gaz taldaǵyshtardy, kishi jáne úlken dıametrli tegeýrinsiz temir beton qubyrlardy, tyńaıtqyshtardyń jańa túrlerin, qurylystaǵy kóterme mehanızmi, transformatorlardy shyǵarýǵa arnalǵan paneldik radıatrlar, astyq keptirgish, kombaındardyń jańa túrlerin, termos vagondar, lamınattalǵan fanerlerdi shyǵarý josparlanǵan.
Indýstrııalandyrý kartasy eksportty 325 mlrd teńgege ulǵaıtady
Úkimet otyrysynda jan-jaqty talqyǵa túsken másele boıynsha túıin sóz aıtqan Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń aıtýynsha, Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev óz Joldaýynda ındýstrııalyq damý boıynsha Úkimetke birqatar mańyzdy mindetter júktedi. Onyń ishinde óńdeýshi ónerkásip óndirisin 5 jyldyń ishinde keminde 1,5 ese arttyrýymyz qajettiligi de bar. Aıta keterligi, osy jylǵy 8 aıda óńdeýshi ónerkásipte oń dınamıka qalyptasyp, 3,3 paıyzǵa ósti. Bul kórsetkishke pandemııa men álemdik ekonomıkadaǵy quldyraýǵa qaramastan qol jetkizilip otyr.
«Bıyl Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda jalpy somasy 996 mlrd. teńgege 206 jobany iske qosý josparlanǵan. Bul óndiris kólemin 1,3 trln teńgege, eksportty 325 mlrd teńgege ulǵaıtýǵa jáne 19 myń jumys ornyn ashýǵa múmkindik beredi. Salalar boıynsha jobalardyń negizgi bóligi mashına jasaýǵa, taý-ken metallýrgııa keshenine, agroónerkásiptik keshenge, energetıkaǵa tıesili», - dedi Úkimet basshysy.
Onyń aıtýynsha, Almatydaǵy «Hyundai» jáne Qostanaıdaǵy «Chevrolet» jeńil avtokólikterin qurastyrý búgingi tańda ındýstrııalandyrýdyń jarqyn úlgisi bolyp otyr. Qaraǵandy oblysynda tehnıkalyq gaz óndirý jobasy men altyn óndiretin fabrıka iske qosyldy. Mashına jasaý salasynyń damýy lokalızatsııa deńgeıin jáne Qazaqstanda shyǵarylatyn quramdastardyń nomenklatýrasyn birneshe myńǵa keńeıtýge yqpal etedi. Bul óndirister jumys oryndarynyń sanyn ulaıtady.
Qurylatyn Kásipkerlikti damytý qory 3 paıyzdan aspaıtyn mólsherleme boıynsha qoljetimdi kredıt berý arqyly kásiporyndardy keńeıtý men jańǵyrtýǵa baǵyttalady.
Asqar Mamın tapsyrmalary
«Sonymen qatar, birqatar máselege nazar aýdarý qajet:. Birinshi. Qazirgi kezde syrtqy naryqtaǵy turaqsyzdyq deńgeıi óte joǵary.Sondyqtan barlyq kúsh-jigerdi syrtqy jáne ishki suranys neǵurlym turaqty salalarǵa, onyń ishinde jeńil ónerkásip, tamaq jáne hımııa ónerkásibi, mashına jasaý jáne farmatsevtıka salalaryna jumsaý qajet. Keńinen paıdalanylatyn otandyq qurylys materıaldaryn, shyny, keramıka, sanfaıans jáne taǵy basqalardy óndirýdi kóbeıtý kerek», - dedi ol.
Premer-Mınıstrdiń aıtýynsha, álemde kómirtegi baǵasynyń tómendeýi tehnologııalyq kúrdeli salalarǵa mán berý qajettigin kórsetip otyr. Bul munaı-hımııa jáne gaz óńdeý salalaryna qatysty.
«Sondyqtan Indýstrııa mınıstrligine memlekettik organdarmen jáne ákimdiktermen birlesip, bıylǵy jylǵa josparlanǵan barlyq jobalardy iske asyryp qana qoımaı, Indýstrııalandyrý kartasynyń jobalary pýlyn qosymsha qarap, keńeıtýdi, jańa jobalardy qarastyrýdy tapsyramyn», - dedi ol.
Úkimet basshysy ekinshiden, jobalardyń barlyǵy óńirlerde iske asatynyn, bıyl kapıtal salymyn eń kóp qajet etetin jobalar Qaraǵandy, Aqtóbe, Almaty, Jambyl, Pavlodar oblystarynda jáne Almaty qalasynda iske asyrylyp jatqanyn aıtty.
«Qalǵan óńirler jobalardy iske asyrýdy jandandyrsyn. Ákimder Indýstrııalandyrý kartasyndaǵy jobalar boıynsha jeke jaýapty bolady», - dedi Premer-Mınıstr.
Ol úshinshiden, monoqalalarda ındýstrııaldyq jobalardy damytý kerektigine nazar aýdartty. Bul jaǵynan Qaraǵandy oblysynyń Saran qalasy jaqsy úlgi bola alatynyn, onda avtobýstar men arnaıy tehnıka shyǵaratyn iri jobany iske asyrý bastalǵanyn úlgi etti. Jalpy, bul qalada 1000 turaqty jumys orny qurylady, avtobýstar men arnaıy tehnıka shyǵarý kólemi jylyna 1500 birlik kóleminde josparlanǵan. Buǵan qosa jylyna 3,5 mln deıin avtoshına óndiretin joba qarastyrylyp jatyr. Onyń 30 paıyzyn eksportqa shyǵarý josparlanǵan. Bul taǵy da 1 myń jumys orny degen sóz. Saran qalasyna salynatyn ınvestıtsııalar kólemi 150 mlrd teńgeni quraıdy, jyl saıyn 160 mlrd teńgege ónim shyǵarylady. Oǵan qosa áleýmettik-ınjenerlik ınfraqurylymdy qalpyna keltirý jáne jańadan salý bastaldy. Sonyń ishinde, úıler men áleýmettik nysandar bar.
«Osyndaı deńgeıdegi óndiristi barlyq monoqalalarda damytý qajet. Sondyqtan ákimder ınvestorlarmen belsendi jumys júrgizip, olarǵa qajetti jaǵdaı jasaýy tıis, halyqty jumys oryndarymen qamtý kerek»», - dedi Asqar Mamın.
Úkimet basshysynyń aıtýynsha, tórtinshiden, qazirgi ýaqytta álemdik ekonomıkada taýar aınalymynyń ósý qarqyny jahandyq ekonomıkanyń ósý qarqynynan da tómen deńgeıge deıin baıaýlap jatyr. Aldaǵy jyldary ótkizý naryqtarynyń ósý qarqyny esebinen ekstensıvti damý shekteýli bolady. Sondyqtan syrtqy suranys úshin básekelestikke kóp mán beriledi. Osyǵan baılanysty ónimniń sapasy men túrleri, qosylǵan qun kólemi men básekege qabilettiligi birinshi orynǵa shyǵady.
«Biz únemi monıtorıng júrgizip, ulttyq óndiristik áleýetimizdi jáne onyń tehnologııalyq áleýetin arttyrýymyz qajet. Osy baǵyttaǵy statıstıka men halyqaralyq reıtıngter únemi baqylaýda bolýy tıis. Sondyqtan jańa tehnologııalardy óndiristik protseske engizý - bizdiń mańyzdy mindetimiz. Osyǵan oraı Indýstrııa mınıstrligine osy baǵyttaǵy jumysty kúsheıtip, tsıfrlyq jáne ınnovatsııalyq tehnologııalardy qoldanatyn kásiporyndardy qosymsha yntalandyrý múmkindigin pysyqtaýdy tapsyramyn. Tsıfrlyq damý mınıstrligi óndiristik protseske ozyq tehnologııalardy, ásirese, robottar men jasandy ıntellektti engizý deńgeıine monıtorıngti kúsheıtsin», - dedi Premer-Mınıstr.
Ol besinshiden, Memleket basshysy Úkimetke jyldyń sońyna deıin «Ónerkásiptik saıasat týraly» zań ázirleýdi tapsyrǵanyn eske saldy.
«Zań jobasyn ázirleý kezinde strategııalyq basymdyqty, negizgi ındıkatorlardy anyqtaý, sondaı-aq ónerkásiptiń jańa sektorlaryn qoldaý sharalaryn keńeıtý óte mańyzdy. Indýstrııa mınıstrligine qazannyń sońyna deıin zań tujyrymdamasynyń jobasyn ázirlep, Úkimetke engizýdi tapsyramyn», - dep sózin túıindegen Asqar Mamın bul mindetterdiń oryndalýyn orynbasary Roman Sklıarǵa jiti baqylap otyrýdy tapsyrdy.
