Indýstrııalandyrý: álemdik tájirıbe
Sol sebepti de búgin oqyrmandarymyzǵa ındýstrııalandyrýdyń álemdik tájrıbesi jaıly saraptamalyq maqalamyzdy usynyp otyrmyz. Aldyńǵy qatarly elder uzaqqa sozylǵan daǵdarystardy bastan keshirgen jaǵdaıda, olardyń ornyn artta qalǵan elder basyp otyrdy. Kóptegen ǵasyrlarda áleýmettik reformatorlar basqarǵan elderde ilkimdi qadamdar jasaldy, sonyń arqasynda olar kóshbasshylyq pozıtsııalarda bolyp, uzaq jyldar boıy ekonomıkalaryn óristetti.
XVI ǵasyrdaǵy Gollandııa, XVII ǵasyrdaǵy Anglııa, HІH ǵasyrdaǵy Germanııa, І Petr dáýirindegi Reseı, ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıingi Japonııa basqalarǵa qaraǵanda, ondaǵan jyldarda ǵasyrlarǵa teń joldardan ótip, álemdik sharýashylyq progresiniń aldyna shyǵyp, ózderiniń aımaqtaǵy kóshbasshylyq jaǵdaıyn bekite tústi.
Bul oraıda Qazaqstan da tútinin túzý ushyryp, ekonomıkasyn bekemdep, aımaqtaǵy kóshbasshy elge aınaldy. Endi elimiz álemdegi básekege qabiletti 50 memlekettiń qatarynan kórinýge umtylyp otyr. Bul baǵyttaǵy alǵashqy qadam 2014 jylǵa deıingi eldi jedeldete ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damytýdyń jańa memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrý bolmaq.
Úkimet alǵa qoıylǵan mindetterdiń oryndalatynyna senimdi. Óıtkeni onda osy oraıdaǵy álemdik tájirıbe de eskerilgen. Jańa ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlamany jasaýǵa óz elderinde osyndaı baǵdarlamalardy oıdaǵydaı júzege asyrǵan joǵary bilikti sheteldik sarapshylar tartyldy. Qazaqstandyq bedeldi sarapshylarmen qatar Ońtústik Koreıa, Germanııa, Reseı jáne basqa da elderdiń ekonomısteri aralasty.
Sonymen qatar damyǵan azııalyq jáne eýropalyq elderdiń tájirıbesi de zerdelendi. Óıtkeni olardyń kópshiligi naq osy joldardan ótken bolatyn. Degenmen Qazaqstan osy elderdiń damý strategııasyn kóshirip almaq emes, olardyń belgili bir baǵyttar boıynsha oıdaǵydaı tájirıbesiniń jaqsy úlgilerin ǵana nazarǵa almaqshy. Bir elderde ol ınnovatsııa, taǵy birinde arnaıy ekonomıkalyq aımaqtar qurý tájirıbesi bolýy múmkin.
Máselen, AQSh-ta avtomobıl salasy jedeldete damýyna baılanysty 1934 jyly syrtqy saýda aımaqtary qurylǵan bolatyn. Sonymen qatar amerıkandyq ekonomıkada kásipkerlik aımaqtar men tehnologııalyq parkter qurýǵa mańyz berildi, bul ishki aımaqtyq damýǵa serpin berip, shaǵyn jáne orta bıznestiń órisin ashty. Aımaqtyq qurylymdardy kóp jyldar boıy qalyptastyrý amerıkandyq ekonomıkanyń kóptegen problemalaryn tıimdi sheshýge múmkindik berdi, atap aıtqanda, keıbir aımaqtardyń artta qalýyn eńserip, ekonomıkalyq áleýetti teńdestirýge qol jetkizildi. Solardyń arasynda «Sılıkon» ańǵary» dep atalatyn jetekshi aımaq keńinen tanymal boldy, onda esepteý tehnıkalary quraldary men kompıýterlerdiń álemdik kóleminiń 20 paıyzdan astamy óndiriledi.
Al Sıngapýrdyń tájirıbesine keletin bolsaq, munda taýarlardy eksporttaýǵa baǵyttalǵan «dál» núktelerdi oıdaǵydaı damytýǵa mańyz berilgen. Sıngapýrdyń lıberaldyq eksporttyq-ımporttyq rejimi bul qala-memleketti birtutas esporttyq-óndiristik aımaq retinde qarastyrýǵa múmkindik beredi. Eksporttyq óndiristi uıymdastyrý úshin úkimet birqatar aýdandardy ónerkásiptik aımaq dep jarııalady, ıaǵnı, bul aýmaqtar tutasymen ónerkásip kásiporyndar qurýǵa jabdyqtalǵan.
Ónerkásiptik aýmaqtardy qurý 1970 jyldan bastap arnaıy baǵdarlamalar aýqymynda júzege asyryla bastady, Sıngapýr parlamenti «Ekonomıkany yntalandyrý týraly» zań qabyldady. Osy zańǵa sáıkes keminde 710 myń dollar qarjy ınvestıtsııalanǵan iri kásiporyndar «pıonerlik» degen mártebege ıe bolyp, bes jylǵa deıin salyqtardan bosatyldy. Al eger olar eksporttyq ónimder shyǵaratyn bolsa, bul jeńildikterdiń kúshi on jylǵa deıin uzartyldy. Mundaı mártebesi joq, alaıda keminde 71 myń dollardyń ónimderin shyǵaratyn kásiporyndar, eger ónimderiniń 20 paıyzdan astamy eksportqa jóneltiletin bolsa, olar da bes jyl boıy salyqtardan bosatylady. Sonymen qatar kásipkerler 106 mln. dollardan astam ınvestıtsııa quıǵan barlyq kásiporyndar jáne sheteldik ınvestıtsııalar kólemi keminde 710 mln. dollardy quraıtyn iri kásiporyndar da 15 jylǵa deıin salyqtardan bosatylady.
1980 jyldardyń sońynda Sıngapýrda 25 ónerkásiptik aımaq uıymdastyryldy. Olardyń ishindegi eń irisi «Djýrong» ónerkásiptik aımaǵy, onyń aýdany 58,6 sharshy shaqyrymdy alyp jatyr, Sıngapýrdyń batysyna qaraı 5 shaqyrym jerde onyń seriktes qalasy Djýrongta ornalasqan. «Djýrong» ónerkásiptik aımaǵynyń ereksheligi sonda, onyń aýmaǵynda ornalasqan Jurong Town Corporation «Djýrong» ónerkásiptik aımaǵymen qatar basqa da ónerkásiptik aımaqtardy basqarady. Bul korporatsııa joldar, aılaqtyq qurylystar, óndiristik modýlder, ákimshilik pen jumysshylar úshin turǵyn úıler salýmen aınalysady jáne olardy sýmen, elektrmen qamtamasyz etedi, baılanys jelilerin tartady, ıaǵnı Sıngapýrdyń ártúrli aýdandarynda qurylǵan barlyq eksporttyq-ónerkásiptik aımaqtardaǵy sheteldik jáne otandyq kapıtaldyń qyzmeti úshin qajetti jaǵdaılar týǵyzady. Osyndaı basqarý fýnktsııalarynyń bir uıymnyń qolyna shoǵyrlanýy aqsha qarajattary men materıaldyq resýrstardy neǵurlym ońtaıly paıdalanýǵa, qurylǵan aımaqtar aldynda turǵan mindetterdi oıdaǵydaı sheshýge járdemdesti.
1970 jylǵy qańtardyń 1-inde Ońtústik Koreıa álemde alǵashqy bolyp erkin ekonomıkalyq aımaq qurý týraly zań qabyldady. Sheteldik ınvestıtsııalardy tartý, eksportty ulǵaıtýdy, jumyspen qamtýdyń ósimin, ónerkásiptik tehnologııalar jetildirýdi yntalandyrý, saıyp kelgende, eldiń ekonomıkalyq damýyn jedeldetý úshin osy zań aýqymynda Ońtústik Koreıanyń jaǵalaýlyq aýdandarynda arnaıy ekonomıkalyq aımaqtar quryldy, sonyń arqasynda «azııalyq keremetter» kóshbasshysyna aınaldy.
90 jyldary ekonomıkalyq ósim qarqyny jóninen Qytaı álemdik kóshbasshyǵa aınaldy, búginde munda 6 erekshe ekonomıkalyq aımaqtar jumys isteıdi, olar 1980 jyldan bastap jeńildikterge ıe boldy. Budan basqa Qytaıdyń 14 qalasy ashyq teńiz jaǵalaýyndaǵy aýmaqtar mártebesin aldy.
QHR-da barlyǵy 32 tehnıkalyq-ekonomıkalyq damý aımaqtary quryldy, olardyń mártebesi arnaıy ekonomıkalyq aımaqtarǵa jaqyn. Bul ekonomıkalyq qurylymdardyń aýmaqtarynda búginde tehnoparkter ornalastyrylǵan, olarda sheteldik kapıtal tartylǵan jańa tehnologııalar jasalýda, eksportqa baǵdarlanǵan óndiris jumys isteıdi, saýda kásiporyndary belsendi jumys jasaýda.
Qytaı Úkimeti arnaıy ekonomıkalyq aımaqtardy asha otyryp, sheteldik kapıtaldy, tehnologııalar men menedjmentti tartý maqsatyn kózdedi. Bul úshin AEA-da bıznesti júrgizý úshin barynsha qolaıly jaǵdaılar jasady. Joǵaryda atalǵan aımaqtardyń aýmaǵynda jumyspen qamtýdyń ósimi, ómir deńgeıi jáne jumysshylar men qyzmetshilerdiń biliktiligi ortasha alǵanda eldegiden anaǵurlym joǵary.
Birikken Arab Ámirlikterinde jeti ámirliktiń árqaısysynda birden jáne odan da kóp erkin ekonomıkalyq aımaqtar qurylǵan, olarda sheteldik ınvestorlar úshin jeńildik jaǵdaılary qarastyrylǵan, munda 5 myńnan astam kompanııalar jumys isteıdi. Solardyń ishindegi eń irisi jáne álemde aýqymy jaǵynan úshinshi oryn alatyny Dýbaı ámirligindegi Jebel-Álı arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy. Onyń ústine osy EEA-da mundaı aımaqtardy damytýdyń sátti úlgisin kórýge bolady. Jebel Álı (Jebel Ali Free Zone) erkin ekonomıkalyq aımaǵy álemniń tańdaýly aılaqtarynyń ondyǵyna kiredi. Ol 100 myń sharshy shaqyrym aýmaqty alyp jatyr, quramynda aılaq, keden jáne erkin aımaq bar. Álemdik tájirıbe kórsetip otyrǵandaı, EEA-dy qurý bólek aýmaqtar men aımaqtardyń ekonomıkasyn damytýdyń óte-móte pármendi baǵyty.
Álemdik ekonomıkalyq damý úderisinde sońǵy kezderi óris alǵan jaqsy tájirıbelerdiń biri - tehnoparkterdiń qurylýy. Ǵylymı parkterdiń Eýropada, sondaı-aq AQSh-ta qýatty damýy 1980 jyldarda bastaldy. Ǵylymı parkter shaǵyn fırmalardy ornalastyrýǵa arnalǵan ǵımarattar, onyń ereksheligi - munda ujymdyq qyzmetti paıdalanatyn shaǵyn jáne ortasha kásiporyndar qurýǵa bolady. Ǵylymı parkter Brazılııada, Úndistanda, Malaızııada, sondaı-aq burynǵy «Shyǵystyq blok» elderinde - Shyǵys Eýropada, TMD men Qytaıda qurylǵan. Búginde álemde 400-ge jýyq ǵylymı parkter bar. Olardyń kópshiligi qalyptasý kezeńinde tur.
Al Irlandııanyń tájirıbesi ınvestıtsııalardy tartý memlekettik baǵdarlamalardy júzege asyrýdyń ózekti qyrlarynyń biri ekendigin qýattaıdy.
Óziniń eleýli tabıǵı qorlary joq Irlandııa ekonomıkasyn damytýǵa qyzyǵýshylyqtyń artýy ózin tolyq aqtaýda. Irlandııa ekonomıkasynyń damýy memleket makroekonomıkalyq jáne syrtqy ekonomıkalyq saıasatty durys oılastyra otyryp, salystyrmaly túrde qysqa merzimniń ishinde agrarlyq eldi damyǵan postındýstrııalyq derjavaǵa aınaldyrýdyń jarqyn úlgisi ekenin kórsetedi. Sheteldik ekonomıkalyq ádebıette Irlandııanyń osyndaı tabysyn dástúrli túrde «The Irish Economic Boom» nemese «The Irish Miracle» dep atap, mundaı qubylystyń ushqyrlyǵyn jáne biregeı sıpatyn kórsetedi. Irlandııa Respýblıkasynyń ekonomıkalyq damýynyń neǵurlym eleýli faktorlary - syrtqy faktorlar, atap aıtqanda,
- el ekonomıkasyna ornyqty ınvestıtsııalyq salymdar; Eýroodaq, Dúnıejúzilik saýda uıymy, Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy aýqymynda yqpaldastyq úderisterine qatysýdan alynatyn tıimdilik, álemniń basqa da elderimen áriptestik qatynastardy damytý; el ekonomıkasyn yryqtandyrý nátıjesinde taýarlar men qyzmetterdiń halyqaralyq saýdasyna jáne halyqaralyq óndiriske qatysýdyń ósimi; joǵary tehnologııalar salasy óndirisin damytýdyń syrtqy kózderin tartý jáne adamdyq kapıtal sapasyn arttyrý.
Ekonomıkany damytýdyń taǵy bir óristi joly - jańa tehnologııalardy damytý bolmaq. Bul oraıda Japonııanyń tájirıbesi nazar aýdarýǵa turarlyq. Eshqandaı, rýda, kómir, jáne basqa da tabıǵı qorlary bolmasa da, Japonııa birqatar elektr jáne radıotaýarlary óndirisinde álemde birinshi orynǵa shyǵyp otyr. 1950 jyldan 1970 jylǵa deıin ónerkásip óndirisiniń ortasha jyldyq qarqyny 15 paıyzdyń shamasynda boldy. 2000 jyly Japonııanyń ónerkásiptik óndirisi 1938 jyldyń deńgeıimen salystyrǵanda, 21,6 ese ósti.
1980-1990 jyldary eldiń ishki jalpy óniminde aýyl sharýashylyǵy, tamaq, maqta-mata, óńdeý ónerkásibi, metall óńdeý ónimderiniń úlesi qysqardy. Onyń esesine elektronıka men qyzmet kórsetý salasy joǵary qarqynmen damı bastady. Kompıýterler, telekommýnıkatsııalyq jeliler, mátin óńdeıtin júıeler, turmystyq elektronıka, ónerkásiptik robottar japondyq kásipkerlerdiń kapıtal salatyn basty baǵytttaryna anıaldy. Japonııanyń ınvestıtsııalyq saıasatynyń maqsaty óndiristi keńeıtý emes, ǵylymı zertteýler negizinde jabdyqtardy jańartý. Negizgi kapıtalǵa ishki jalpy ónimniń shamamen 19 paıyzy jumsalady.
Osy taqyrypqa baılanysty taǵy da Ońtústik Koreıanyń tájirıbesine oralaıyq. 1945 jylǵa deıin koreıalyq ekonomıka Japonııanyń shıkizattyq bazasy boldy. Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin Koreıa óziniń ekonomıkalyq damýynda múldem artta qaldy, al Koreıa túbegindegi soǵys eldiń ónerkásiptik áleýetin múldem turalatty. Koreıa Respýblıkasy kóptegen qıyndyqtardy bastan keshirdi: tabıǵı qorlardyń jetkiliksizdigi, tar ishki naryq, ishki jınaqtyń óte az bolýy, tájirıbe kemshilikteri. Bul jaǵdaılar koreıalyqtardy shıkizattyq baza bolýdan basqa, el ekonomıkasyn damytýdyń neǵurlym jedeldetilgen joldaryn izdestirýge májbúrledi. Ekonomıkany damytýdyń jiti strategııasyn jasaý qajettigi týyndady. Naq sonda Ońtústik Koreıada qoldaǵy bar tapshy qorlardy memleket qana rettep, kólemi shekteýli kásiporyndarǵa utymdy bólip otyra alady degen pikir ornyqty. Batyl jáne oılastyrylǵan strategııa qysqa merzimniń ishinde eldi ındýstrııalandyrýǵa múmkindik berdi.
Búginde eldiń ekonomıkalyq damýy deńgeıi onyń basqa da «azııalyq aıdaharlarmen» ǵana emes, Eýropanyń jáne Soltústik Amerıkanyń damyǵan ındýstrııaly elderimen oıdaǵydaı báskelestikke túsýine múmkindik beredi. Kóptegen saıasatkerler men sarapshylar eldegi ózgeristerdi «Han ózenindegi keremet» dep atady. Memlekettiń bastamasymen jáne onyń baqylaýymen jáne qatysýymen kásiporyndar nemese qarjylyq-ónerkásiptik toptar qalyptastyrý Ońtústik Koreıany ındýstrııalandyrýdyń mańyzdy ereksheligi bolyp tabylady. Bastapqyda qarjylyq-ónerkásiptik toptar kópbeıindi holdıngi turpatyndaǵy qurylymdar retinde ashyldy. Ulttyq kapıtaldy shoǵyrlandyrý, sol arqyly ózindik qunyn arzandatý, ońtústikkoreıalyq taýarlardyń básekege qabilettiligin jáne sapasyn arttyrý; bul kapıtaldy paıdalanýda memlekettik baqylaý ornatý; óndiristiń salaaralyq yqpaldastyǵyn kúsheıtý; tıimdi baqylanyp otyrǵan ishkisalalyq básekelestik; syrtqy naryqtaǵy kelisilgen ustanymdardy qamtamasyz etý - osy eldiń ekonomıkalyq damýyn óristetken negizgi faktorlar.
1956 jyly Ońtústik Koreıada 20-ǵa tarta qarjylyq-ónerkásiptik toptar quryldy jáne el ónerkásibiniń negizgi bóligin ózara bólisti. 1963 jyly 14 ońtústikkoreıalyq qarjy-ónerkásiptik toptarynyń úlesinde óńdeý ónerkásibindegi jalpy ónim 40 paıyzǵa jetti. «Daewoo», «Xundai», «LG», «Ssangyong», «Samsung» sııaqty ońtústikkoreıalyq ónerkásip kóshbasshylary naq sol kezde paıda boldy. Qarjylyq-ónerkásiptik toptar shyn mánisinde ońtústikkoreıalyq ekonomıkanyń «lokomotıvterine» aınaldy.
Al 1962 jyldan astap úkimet jasaǵan eldi ekonomıkalyq damytý strategııasy ónerkásipti syrtqy naryqqa baǵyttap, eksportqa memlekettik qoldaý jáne yntalandyrý sharalary qoldanyldy. Indýstrııalandyrý jeńil ónerkásiptiń eńbekti kóp qajet etetin salalaryn damytýdan bastaldy, sodan keıin aýyr ónerkásipti damytý bastaldy. 80-inshi jyldary hımııa salasyn qosa alǵanda olarda óńdeý sektoryndaǵy óndiriletin ónimderdiń jartysynan asyp tústi, al 1996 jyly bul kórsetkish - 76,2 paıyzǵa jetti. 80-inshi jyldardyń sońynda elektronıka, keme jasaý, avtomobıl jasaý óndirisi eń joǵary tabystarǵa jetip, ishki naryqpen qatar, shet elderde de suranysqa ıe boldy. Budan basqa el ekonomıkasynda munaı-hımııa, tsement, áınek, keramıka, aıaq kıim, nárli taǵamdar óndirisi mańyzdy ról atqardy. 90-jyldardyń ortasynda qaraı keme jasaý óndirisi ekinshi orynǵa shyqty, jartylaı ótkizgishter shyǵarý úshinshi oryn aldy, elektronıka men munaı-hımııa jáne mata óndirisi - besinshi, avtomobıl jasaý men metallýrgııa - altynshy orynǵa jaıǵasty. Sonyń nátıjesinde 1962 jyldan 1997 jylǵa deıin eldiń jalpy ulttyq tabysy 2,3 mlrd. dollardan 474 mlrd. dollarǵa ósti, al jan basyna shaqqandaǵy tabys 87 dollardan 10 myń 307 AQSh dollaryna jetti. Bul ekonomıkalyq reformalardy júrgizýde qandaı tabystarǵa jetýge bolatynyn aıǵaqtaıtyn tamasha jetistik!
Árıne, ár eldiń óz damý joly bar. Sondyqtan da basqa bir eldiń strategııasyn oılanbaı kózsiz kóshire salý keleńsiz saldarlarǵa soqtyrýy múmkin. Óıtkeni qaı eldiń ekonomıkasynyń da óz erekshelikteri bar. Bul jerde Qazaqstan osy elderdiń biriniń jolyn qaıtalaıdy degen uǵym týmaıdy. Biz damyǵan elderdiń strategııasyn saralaımyz, bul elderdiń sarapshylarymen keńesemiz jáne barlyq táýekelderdi esepke alamyz. Indýstrııalandyrý salasyndaǵy ózimizdiń memlekettik baǵdarlamamyzdy jasaýda paıdaly tájirıbeniń sátti tustaryn retimen paıdalana bilýdiń de mańyzy zor.
