Indonezııa sapary: 10 myń adamdyq qaladaǵy halyqaralyq áýejaı
ASTANA. Kazinform – Indonezııanyń Qazaqstandaǵy elshiligi birneshe BAQ ókili men kıno mamandarynyń, Balı aralynda kásippen aınalysyp júrgen qazaqstandyqtardyń basyn qosyp, aqparattyq saıahat uıymdastyrdy. Delegatsııa quramynda Kazinform tilshisi Esimjan Naqtybaı da boldy. Nazarlaryńyzǵa osy sapardyń alǵashqy materıalyn usynyp otyrmyz.
Astanadaǵy Nazarbaev halyqaralyq áýejaıy, Tashkenttegi Islam Kárimov atyndaǵy halyqaralyq áýejaı, Jaqartadaǵy Ahmed Sýkarno atyndaǵy halyqaralyq áýejaı. Aqparattyq saıahat osylaısha kileń alǵashqy prezıdentter atyndaǵy áýejaılardyń arasynda ushyp-qonýdan bastalǵan edi.
Jaqarta áýeıjaıynan shyqqan boıda kózimizge ary-beri qaıshylasqan jeńil relsti tramvaılar ottaı basyldy. Oıymyzǵa birden Astanadaǵy LRT qurylysy tústi.
El astanasynda túneý úshin aıaldaǵandyqtan 18 mln turǵyny bar alyp megapolıstiń tynysymen tanysyp úlgerý múmkin bolmady. Baıqaǵanymyz, jol qozǵalysy Japonııadaǵydaı sol jaqqa baǵdarlanǵan. Qala joldary aqyly jáne aqysyz dep ekige bólinedi. Dittegen jerge keptelissiz jetkińiz kelse, aqylysyn tańdaısyz.
Jaqarta Indonezııanyń batysynda jatyr. Shyǵystaǵy Labýan-Badjo qalasyna jetý úshin taǵy ushaqqa minip, 2,5 saǵat ushtyq.
Bul jerde bizdi Indonezııa Respýblıkasynyń Qazaqstandaǵy Elshisi Mohamad Fadjrýl Rahman myrza jergilikti sheneýniktermen birge qarsy aldy.
Jasyl ormanǵa oranǵan Labýan-Badjo qalasynda 10 myń ǵana turǵyn bar ekenin sondaǵy jergilikti atqaminerlerden estidik. Soǵan qaramastan halyqaralyq áýejaı salyp tastaǵan. Bul shaǵyn qala Batys Manggaraı aımaǵynyń ortalyǵy bolyp esepteledi. Óńirdiń týrızm salasyndaǵy áleýetine memleket zor senim artylyp otyr.
Labýan-Badjo Flores aralynyń bir shetinde jatyr. HVI ǵasyrda osy mańdy tóńirektegen portýgaldar araldyń pishinin gúlge uqsatsa kerek, Flores dep ataý bergen eken. Keıin Gollandııanyń qaramaǵyna ótken araldy Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde Japonııa basyp alady. 1945 jyldyń 17 tamyzynda Indonezııa táýelsizdik alǵan kezde Flores araly da Jaqartanyń qaramaǵyna ótken. Arada 70 jyl ótken kezde ǵana Labýan-Badjoǵa memlekettiń aıryqsha nazary aýady. Óıtkeni, Balı fenomeni Indonezııanyń ınfraqurylym tartýǵa qolaıly araldaryn týrızm jumaǵyna aınaldyrýǵa bolatynyn kórsetken edi.
Tys Manggaraı regenttigi meriniń orynbasary ıÝlıanýs Veng bul saıasat qazirdiń ózinde jemisin bere bastaǵanyn aıtady.
«Prezıdent Djoko Vıdodonyń arqasynda Labýan-Badjo qalasy jaqsy damyp keledi. Labýan-Badjonyń ınfraqurylymyn damytý 2019 jyly pandemııa bastalǵanǵa deıin qolǵa alynǵan bolatyn. Qazir sol kezde salynǵan ınvestıtsııanyń alǵashqy jemisin kórip jatyrmyz. Týrıster aǵyny arta bastady. Keıbir jerúılerde buryn telearna tolqyny, ınternet bolmasa, qazir bári tolyq qamtylǵan. Qazirgideı qonaqúıler, joldar, meıramhanalar bolmaǵan. Balyqshylardyń qalashyǵy ǵana edi. Órkenıettiń sońǵy jetistikteri keıingi 4-5 jyldyń ishinde jappaı ornady. Balıge kelgen týrısterdiń keıbiri biz jaqqa soǵa ketetin ádet taýyp aldy. Óıtkeni, eki ara sonsha qashyq emes. Qazir Balı bıligimen tyǵyz baılanystamyz. Solardyń tájirıbesin ózimizge úlgi etip alyp otyrmyz. Ásirese, týrıst tartý tásilderin úırenýimiz kerek. Óıtkeni, Labýan-Badjony biletinder az», - deıdi jergilikti sheneýnik.
Labýan-Badjony týrıstik qala etý týraly sheshim qabyldanǵanǵa deıin bul jerdegi áýe aılaǵy tym shaǵyn bolǵan eken.
«Týrızmdi damytý úshin áýe qatynasyn durystap jolǵa qoıý kerek edi. Sondyqtan Jaqartadan, basqa qalalardan da birneshe reıs ashýdy ótindik. 2019 jylǵa deıin mundaǵy áýejaıda tikushaqtar ǵana ushyp-qona alatyn. Týrızmdi damytýdy áýejaıdy keńeıtýden bastadyq. Óıtkeni, aralǵa jan-jaqtan kelip jatqan qurlyq joly az. Muhıttan kirý de sonshalyq arzan emes. Eń senimdi jol áýede bolǵandyqtan áýejaıdy keńeıttik. Prezıdent týrızmdi damytýdaǵy áleýeti joǵary 10 araldy tańdap alǵan bolatyn. Sonyń ishinde 5 aral jaqsy damyp keledi. Labýan-Badjo da solardyń qatarynda», - deıdi ol.
Bul qala álemge «varan» degen atpen tanylǵan alyp kesirtkeler meken etetin Komodo aralyna jaqyn jatyr. Jergilikti halyq ol kesirtkelerdi «aıdahar» dep ataıdy. Adam jegish alyp kesirtkeler týraly ańyzdar týrısterge óte tartymdy. Biraq ol jerge áýejaı salyp, adam turaqtandyrý, birinshiden, adamdarǵa qaýipti, ekinshiden, tumsa tabıǵatqa obal. Sondyqtan Komodo varandaryn izdep kelgen halyqtyń turaqtaıtyn orny Labýan-Badjo bolý kerek degen sheshim qabyldanǵan.
Infraqurylymǵa salǵan aqsha birtindep nátıje bere bastady deýge bolady. Keıingi 5 jylda 10 myń turǵyny bar qalaǵa 1 mıllıonnan astam týrıst kelgen. 2023 jyldyń ózinde ǵana qalaǵa 351 myń týrıst kelip ketipti. Bıyl týrıst sanyn 500 myń adamǵa jetkizsek degen maqsat bar.
Ázirge týrıster Labýan-Badjoǵa Jaqarta, Densapar, Kýpang, Mataram jáne Balı áýejaılarynan ushyp kele alady. Jyl aıaǵyna deıin Malaızııa Astanasy Kýala-Lýmpýrdan tikeleı reıs ashylmaq. Qazir qazaqstandyqtar jol shyǵynyn barynsha únemdeý úshin Balıge de Almatydan Kýala-Lýmpýr arqyly qatynap júrgenin aıta ketý kerek.
«Komodo araly Ulttyq saıabaqtyń quramyna kiredi. Ol saıabaqtyń ishinde áıgili qyzǵylt jaǵajaı da bar. Sonymen birge sýy shıpaly úńgirkól men muhıt qashaǵan mýzeı-jartas bar. Ókinishke qaraı, Labýan-Badjoda qonaqúı bıznesi baıaý damyp jatyr. Munda kelgen adamdardyń kóbi qaıyqta, araldarda túneýdi ádetke aınaldyrǵan. Týrıster bul aımaqqa sáýir-tamyz aralyǵynda kóp keledi. Bul kezde jergilikti bıýdjettiń 70 paıyzy týrızmnen túsedi. Keıingi úsh jylda Labýan-Badjony damytýǵa respýblıka bıýdjetinen 10 trln Indonezııa rýpıi bólingen bolsa, sonyń 4 trıllıony týrızmdi damytýǵa baǵyttaldy», - deıdi ıÝlıanýs Veng.
Sóz arasynda regenttik ókili Qazaqstannan Labýan-Badjoǵa ınvestıtsııa salyp, týrızmdi damytýǵa nıetti kásipkerler tabylsa, jan-jaqty qoldaýǵa daıyn ekenderin aıtyp qaldy.
Regenttik ókili aıtqan Komodo araly men Qyzǵylt jaǵajaıdan aqparat taratý úshin arnaıy ruqsat kerek eken, ıaǵnı qolymyzdaǵy týrıstik, mádenı, áleýmettik maqsattaǵy vızamen ol nysandardan resmı resýrsta habar taratýǵa haqymyz joq bolyp shyqty. Degenmen, bul shekteý Labýan-Badjo halqynyń eńbekqorlyǵyn, Flores aralynyń tańǵajaıyp tabıǵatyn sezinýimizge kedergi bola alǵan joq. Ol endi kelesi maqalanyń júgi...
