Indıra Rystına: Genderlik teńdik - BUU-nyń turaqty damý maqsattarynyń biri

NUR-SULTAN. QazAqparat – Memleket basshysy Joldaýynda adam quqyqtaryn qorǵaý men genderlik teńdikti qamtamasyz etý boıynsha jumysty jetildirý qajettigine toqtaldy. Ol depýtattyq mandattardy bólý kezinde áıelderge mindetti 30% kvota týraly normany, partııalyq tizimindegi 30% kvotadan bólek, zań júzinde negizdeýdi tapsyrdy, deıdi QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń Áleýmettik-saıası zertteýler bóliminiń basshysy Indıra Rystına.

Genderlik teńdikke jaqyndaý úshin saıası ómirde ár túrli kvotalyq júıeler qoldanylady. Olar erikti jáne zańmen bekitilýi múmkin. Qatań zańnamalyq kvotalar bekitilip, Konstıtýtsııaǵa engizilýi múmkin, keı elderde ishki partııalyq normaǵa ǵana kirgizilýi múmkin.

Genderlik teńdik - BUU-nyń 2030 jylǵa deıingi turaqty damý maqsattarynyń biri, sebebi qazirgi álemde bul faktor eldiń órkendeýi men tabysty ekonomıkalyq jáne saıası damýynyń negizi.

«2021 jyly Qazaqstan Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń Genderlik aıyrmashylyqtyń jahandyq ındeksinde 47-shi oryndy ıelendi. Uıymnyń málimetinshe, qazirgi qarqynmen júretin bolsaq, álemdegi genderlik alshaqtyqty joıý úshin 135,6 jyl qajet bolady eken. Bul kórsetkishti jetildirý úshin árbir memleket ekonomıkalyq qatysý, áıelderdiń bilim deńgeıi men densaýlyǵy sııaqty kórsetkishterdi jaqsartý, sonymen qatar saıası qatysý múmkindikterine kepildik berý qajet. Alaıda, saıası qatysý salasyndaǵy quqyqtardyń teń úlestirilýindegi genderlik alshaqtyq tórt kórsetkishtiń ishindegi eń joǵarǵysy bolyp qala beredi. Indekske kirgen 156 eldiń saıası kelbetin saralaıtyn bolsaq, Parlamentterindegi 35,500 orynnyń shamamen 26,1%-yn áıelder ıelengen, al álemdegi 3400-den astam mınıstrlerdiń 22,6%-yn ǵana áıelder quraıdy. Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń málimeti boıynsha, qazirgi damý qarqynyn ustansaq, saıasattaǵy genderlik teńdikke jetý úshin 145,5 jyl qajet», deıdi Indıra Rystına.

Onyń aıtýynsha, elimizde qoldanysqa engen genderlik prıntsıp boıynsha kvotalaý tájirıbesi shetelde de keńinen qoldanylady. Mysaly, Shvetsııanyń zańnamasyna sáıkes jergilikti, aımaqtyq jáne ulttyq deńgeıdegi basshylyq laýazymǵa usyný kezinde ár jynys ókiliniń paıyzdyq kórsetkishi 40%-dan tómen jáne 60%-dan joǵary bolmaýy tıis. Osy jerde nazar aýdartatyn jaıt, zańnamada áıelderge arnalǵan kvota dep emes, ár jynystyń tómengi jáne joǵary qatysý kórsetkishi berilgen.

«Sondyqtan, genderlik teńdikti memlekettik qoldaý, ásirese osy qıyn kezeńde saıası qatysýǵa qatysty, keleshek urpaqtyń densaýlyǵy men ál-aýqatyn jaqsartýda negiz bolyp tabylady. Memleketter áıelderdiń ekonomıkalyq, áleýmettik jáne saıası quqyqtaryn iske asyrý úshin jaǵdaı jasaýy kerek».