Imran Han fenomeni Pákistan men óńir ómirine qalaı yqpal etýi múmkin
ASTANA. KAZINFORM – Osy jyldyń 8 aqpanynda Pákistanda kezekti Parlament saılaýy ótti. Saıası naýqannyń qorytyndysy osynaý úlken ári mańyzdy eldiń saıası keleshegi jaıly suraqtardy ashyq qaldyrǵan tosyn nátıje kórsetti. Onyń óńirdegi barlyq elder, demek, Ortalyq Azııa úshin de aıryqsha zor mańyzǵa ıe ekendigi jaıly QazAqparat agenttigi halyqaralyq sholýshysynyń materıalynan oqyńyzdar.
Aýǵanstan arqyly Pákistanǵa kólik dálizi Ortalyq Azııa úshin mańyzdy
Qalaı desek te, Pákistan biz oılaǵannan da álde qaıda jaqyn. Mundaı paıymǵa 2021 jyldyń tamyzynda Aýǵanstanda bılik basyna «Talıban» qozǵalysy kelgen sát jeteleıdi. Óıtkeni, osydan 30 jyl buryn, 1994 jyly bul qozǵalys Pákistannyń kómegimen qurylǵany belgili jaıt. Bul elde «Djamıat-ı ýlema ıslamı» dep atalatyn dinı partııa bar. Onyń ıdeologııasy ıslamdaǵy deobandı baǵytymen baılanysty jáne Pákistannyń Soltústik-batys shekaralyq ólkesindegi myńdaǵan medresesinde dáripteledi. Dál osy medreselerden «Talıban» qozǵalysynyń komandırlary men sodyrlary bilim alǵan. Sol ýaqytta tálipterge Pákistannyń Vedomstvoaralyq barlaý qyzmeti (ISI) uıymdastyrýshylyq qoldaý kórsetken edi.
Degenmen, eń qyzyǵy, qazirgi tálipter qalaı desek te 1996-2001 jyldardaǵy tálipterge qaraǵanda qatty radıkaldanbaǵan. Muny tikeleı Pákistannyń ustanymymen de baılanystyrýǵa bolatyndaı. Óıtkeni, olar «Talıbanǵa» yqpalyn birshama tejeı kórsetip otyrǵany anyq. Óz kezeginde bul túrli elderde Aýǵanstannyń qazirgi úkimetimen saýda-ekonomıkalyq qarym-qatynas ornatýyna jol ashyp otyr. Ol elderdiń qatarynda Qazaqstan da bar. Munan bólek. Ortalyq Azııa elderdiń ekonomıkalyq turǵyda gúldenýi úshin Aýǵanstan arqyly Pákistanǵa kólik dálizin salý da zor mańyzǵa ıe.
Demek, Pákistanda nendeı jaıttyń oryn alyp jatqany jáne bul elde oqıǵalardyń qalaı órbıtindigi biz úshin de óte mańyzdy ekendigi sózsiz. Bul óńirdiń qaýipsizdigi úshin de, ekonomıkalyq tapsyrmalardy sheshý úshin de mańyzdy. Munan bólek, Pákistan dindarlyq deńgeıi asa joǵary óte kúrdeli el sanalady. 237 mln adam turatyn bul eldegi barlyq kúrdeli protsesti baqylaýda ustaý úshin turaqty bılik qajet. Ótken saılaýdyń qorytyndysynda bul barynsha aıqyndala túskeni sózsiz.
Eldiń saıası júıesindegi erekshelikter
Ótken saılaý barysyndaǵy basty shytyrman ol ótpeı jatyp-aq oryn alǵan bolatyn. Qańtar aıynda Pákistannyń burynǵy premer-mınıstri Imran Handy birden jalpy jıyntyǵy 31 jyldy quraıtyn úsh merzimge sottaý týraly úkim shyqqan bolatyn. Ár merzimniń bir-birimen qısyny kelispeıtindeı kórinedi. Alaıda, onyń ishki saıası kúrespen astasqan ózge de qısyny bar bolatyn. Aldymen Imran Handy AQSh-taǵy Pákistan Elshisiniń qupııa jedelhatyn jarııa etkeni úshin 10 jylǵa bas bostandyǵyna aıyrady. Odan keıin eldiń Úkimet basshysy bolyp turǵan kezde alǵan syılyqtaryn jarty mıllıon dollarǵa satyp jibergeni úshin taǵy 14 jyl jaza kesedi. Al kelesi 7 jyldyq jaza merzimin jubaıymen birge ıslamdaǵy ajyrasqannan keıin qaıtadan úılenbesten buryn úsh aılyq merzim (ıdda – red.) erejesin saqtamaǵany úshin arqalady. Munyń ústine 2022 jyldyń qazanynda Imran Hanǵa memlekettik laýazymdy qyzmetke qaıtadan 5 jyl merzimge saılanýǵa tyıym salynǵan bolatyn.
Bul jaıttardyń barlyǵy da osynaý qýǵyn-súrginge ushyraǵan saıasatkerge Pákistannyń qazirgi elıtasy qanshalyqty nazar aýdaryp otyrǵandyǵyn, olarǵa Imran Hannyń qanshalyqty úlken problema týdyra alatyndyǵyn kórsetse kerek. Bar másele mynada. Ol mansap jolynda Pákistannyń saıası uıymynyń negizin ǵana qozǵap qoımaı, sonymen qatar saıasattaǵy jańa tendentsııalardy da qoldana alǵan edi. Eń aldymen – bedelqumarlyq. Osy turǵyda alǵanda Imran Han Pákistandaǵy eń jarqyn saıasatkerlerdiń biri ekendigi sózsiz.
Buǵan qosa, krıkette tanymal oıynshy bolǵan ol óziniń mansab jolynyń bastalýy úshin Pákistannyń áskerı qyzmetine tolyqtaı boryshty. Osy oraıda Pákistannyń saıası júıesiniń de ereksheligin atap ótken jón. Ol brıtandyq otarlyq basqarýdyń nátıjesi sanalady. Brıtandyqtar burynǵy brıtandyq Úndistan shyrmaýymen Pákistandy qurdy. Onda batys úlgisindegi bilim berý, sot, naryqtyq ekonomıkadan bastap, saılaý, jergilikti ózin ózi basqarý, polıtsııa men armııa júıesi, ıaǵnı barlyq ınstıtýt bul elge de telindi. Munyń bári áli kúnge deıin jumys istep tur.
Imran Han kim?
Ol – etnıkalyq pýshtýn. Biraq, qalalardyń jas turǵyndary turpatyna birshama saı keletin jalpypákistandyq biregeılikti boıyna sińirgen. Imran Han Pendjab astanasy Lahore qalasynda dúnıege kelgen. Demek, pendjaptyqtar úshin jat jan emes. Ol krıket oınaýy arqyly da jarııa tulǵaǵa aınalǵan. Alaıda, eń bastysy etnıkalyq toptar men jergilikti elıtany emes jalpy qoǵamdy arqa tutqan jarqyn saıasatker boldy.
Imran Han 2018-2022 jyldary aralyǵynda Pákistannyń Premer-Mınıstri boldy. Osy aralyqtan Pákistannyń AQSh-pen qarym-qatynasyna syzat túsip, Qurama Shtattar 1,3 mlrd dollar somasynda bermek bolǵan áskerı kómegin toqtatyp tastady. Ol AQSh-ty Reseımen jáne Qytaımen teke-tirestirýge de tyrysty. Máskeýmen Karachı portynan Lahoraǵa deıin gaz qubyryn tartý máselesin talqylasa, Qytaımen «Ekonomıkalyq dáliz» atty aýqymdy jobany pysyqtady.
Imran Han 2021 jyly Aýǵanstanda bılik basyna «Talıban» qozǵalysy kelgen oqıǵalar kezinde de mańyzdy ról atqardy. Bul sol jazda Aýǵanstanda bolǵan oqıǵalarǵa baǵa berýge qatysty saqtalǵan óte úlken shytyrmanǵa baılanysty aıryqsha mańyzǵa ıe. Degemen, búginde tálipter osydan 25 jyl buryǵy jaǵdaıǵa qaraǵanda batyl emes. Bul oraıda Pákistannyń da úlesi bar ekendigi anyq.
Qalaı degende de, 2022 jyly Imran Han otstavkaǵa ketti. Bul úshin el Parlamentinde koalıtsııa quryldy. El Premeri Navaz Sharıftiń aǵasy Shahbaz Sharıf boldy. Logıkaǵa sáıkes eski partııa áskerılerdiń kómegimen Imran Handy belsendi saıası qyzmetten shettetýi tıis-tin.
Alaıda, jurtshylyqqa tanymal saıasatker ońaılyqpen berilgisi kelgen joq. Ol ózine búıregi buratyn jergilikti saıasatkerlerdiń, olardyń jaqtaýshylarynyń kómegimen derbes júıe quryp, úlken tosynsyıǵa aınaldy. Nátıjesinde búlikshil Imran Han armııa men elıta úshin aıtarlyqtaı problema týyndatty. Osy jyldyń 8 aqpanynda ótken parlamenttik saılaý dál osy problemany túbegeıli sheshýi tıis edi. Ári kóńildi kónshiter nátıjege jetý úshin ony 31 jyl túrmede otyrǵyzý úkimi de shyqqan bolatyn. Onyń partııasyna tehnıkalyq sebepterge baılanysty saılaýǵa qatysýǵa tyıym da salynǵan-dy.
Saılaý qorytyndysynda el Parlamentine kimder kirdi
Degenmen, Imran Han qoldaý bildirgen táýelsiz kandıdattar 97 mandatqa ıe boldy. Al Musylmandar lıgasyna - 76, Halyq partııasyna 54 oryn buıyrdy. Qalǵan 37 oryn qalǵan kandıdattar arsynda bólindi. Pákistan zańnamasyna sáıkes Úkimetti tek partııa ǵana jasaqtaı alady. Sondyqtan «Tehrık-e Insaf» partııasyna mundaı quqyq berilmeıdi. Alaıda, Imran Han Musylman lıgasynyń basshysy Navaz Sharıf ómiriniń tas-talqanyn shyǵarýy yqtımal. Óıtkeni, Sharıftiń eldiń kelesi Premer-Mınıstri bolýǵa múmkindigi óte joǵary bolyp turǵany jasyryn emes. Biraq, partııalar arasyndaǵy talas-tartysta kimniń basym túserin Imran Han jaqtastarynyń sheship ketýi de yqtımal.
Pákistandaǵy turaqsyzdyq eshkimge opa ákelmeıdi
Pákistannyń múddeli syrtqy kúshterdiń bári úshin de asa mańyzdy ekendigi sózsiz. Bul elde oryn alýy yqtımal kez kelgen turaqsyzdyq úlken ekonomıkalyq problemalar men syrtqy kómekke asa táýeldilik jaǵdaıynda eshkimge de opa ákelmeıdi. Munyń ústine Pákistan - alyp memleket ári halqy barynsha dindar.
Demek, Pákistandaǵy boljamdy basshylyq, tipti damýdyń klassıkalyq jalpydemokratııalyq modeline tym sáıkes kelmese de, eń jaqsy balama retinde qabyldanady. Onyń ústine, bul eldiń tarıhynda áskerı dıktatýra bolǵan. Mysaly, 1977 jyly osyǵan birshama tán oqıǵa boldy.
Sol kezde saılaýda Benazırdiń ákesi jáne qazirgi Halyq partııasynyń jetekshisi Bılaval Bhýtto Zardarıdiń atasy Zýlfıkar Bhýtto bastaǵan Halyqtyq partııa jeńiske jetti. Oppozıtsııa saılaý nátıjesine qarsy shyqty. Buǵan jaýap retinde Bhýtto oppozıtsııa jetekshilerin tutqyndap, áskerı jaǵdaı ornatty, jappaı narazylyqtar bastaldy. Áskerıler tóńkeris uıymdastyryp, 1979 jyly ol kisi óltirdi degen aıyppen ólim jazasyna kesildi.
Jalpy, Pákistandaǵy saıası ómir árqashan qıyn jáne óte aýmaly-tókpeli boldy. Biraq eń qyzyǵy, bir kezderi brıtandyqtar qurǵan ınstıtýttar súldesi quryp tursa da jumys isteıdi. Árıne, olar armııanyń el saıasatynda osyndaı ról atqaratynyn elestete almaǵany anyq. Alaıda mundaı ishki qaıshylyqtar bolǵan kezde keıbir tóreshilerdiń áli de qajet bolýy yqtımal sııaqty.
