Ilgar Velızade: Qazaqstan - túrki dúnıesiniń besigi

ASTANA. QazAqparat - Qazaq handyǵynyń 550 jyldyq mereıtoıyn atap ótý bizdiń elimizdiń mańyzdy saıası oqıǵasyna aınalǵany belgili. Qazaq halqy úshin aıtýly oqıǵany baýyrlas Ázerbaıjan halqy da jiti baqylap otyr. Osy rette tanymal ázerbaıjandyq saıasattanýshy Ilgar Velızade «QazAqparat» agenttigi tilshisine suhbat berip, qazaq memleketiniń qalyptasýyna qatysty óz pikirimen bólisýmen qatar shetelde, Ázerbaıjanda osy máselege qatysty ne oılaıtyndyǵyn tarqata aıtyp berdi.

- Alǵash ret qazaq memlekettigi týraly stýdent kezimde belgili tarıhshy-ǵalym ári etnograf Lev Gýmılevtiń eńbekterinen oqyp bilgen edim. Túrki halyqtarynyń tarıhyna qyzyǵýshylyq tanytqan meniń otandastarymnyń kópshiligi sol kezde onyń «Kóne túrkiler», «Kaspıı tóńiregindegi myńjyldyq» syndy qazaq memlekettiginiń paıda bolýy men damý tarıhyna qatysty kóptegen derekter keltirilgen shyǵarmalaryn jata-jastana oqyǵan edi. Biz tarıhtan túrki dúnıesiniń besigi Túrki memleketi (birinshi Túrki qaǵanaty 551-630; ekinshi Túrki qaǵanaty 681-744 jyldary bılik etken) bolǵandyǵyn, onyń geografııalyq ortalyǵy qazirgi Qazaqstan aýmaǵy ekendigin jaqsy bilemiz. Birneshe ǵasyr ótkennen keıin, 15-shi ǵasyrdyń ortasynda dál sol jerde qazaq handyǵynyń bastaýy bolǵan qazaq ulysy paıda bolǵan edi. Bul handyqtyń mańyzdy tarıhı máni onyń týy astynda oǵan deıin basy birikpen rýlardyń toqaılasýy bolǵany anyq. Ortalyqtandyrylý úderisi óz kezeginde tutas qazaq ultynyń qalyptasýyn jedeldete túsken edi.

Ázerjaıjan men qazaqtar arasynda ǵasyrlar qoınaýynan tamyr alatyn tarıhı baılanystardyń bar ekendigin atap ótken oryndy. Keıbir nusqalarǵa qaraǵanda, Qazaq handyǵy paıda bolǵanǵa deıin qazaqtyń kishiqumynda qonystanǵan Atyraq han bastaǵan túrki-qypshaqtardyń úlken toby 10 ǵasyrda Kavkazdyń dál ortasyn meken etken. Taǵy bir derekterde taıpalardyń biri «qazaqly» ataýyn ıelengendigin aıtady. Buǵan eldiń batysyndaǵy ázerbaıjandyq iri qazaq aýdan ortalyǵynyń bolýy da dáleldeı túsedi. Aıta keterligi, 18 ǵasyrda bul aımaqta ázerbaıjandyq qazaq sultanaty tirshilik etken bolatyn. Qazaq aýdanynyń turǵyndary áli kúnge deıin qazaqtyń kóptegen kózderin áli kúnge deıin qoldanady. Osylaısha, qazaq memlekettigi, qazaq uly ázerbaıjan memlekettigimen jáne ázerbaıjan halqynyń qalyptasýymen etene tyǵyz baılanysta boldy.

- Qazaq handyǵynyń 550 jyldyq mereıtoıyn atap ótý jastardyń boıyndaǵy patrıottyq sezimniń qalyptasýyna, óz elińe degen maqtanysh sezimniń oıanýyna qalaı yqpal etpek?

- Tarıhı túp-tamyrǵa tereń boılaý jastardy adamgershilikke jáne olardy otansúıgishtikke tárbıeleýge negiz qalaıtyndyǵy sózsiz. Bizde: «tamyrsyz aǵash bolmaıdy», - degen jaqsy sóz bar. Búgingi kúni qazaq halqy tarıhyndaǵy dańqy kúnderdi qaperge ala otyryp, búgingi el azamaty óz halqynyń búgini men erteńi úshin zor jaýapkershilikti óz moınyna júkteıdi. Búgingi kúni ata-baba jasap ketken murany damytyp, ony dástúrli qundylyqtarǵa arqa súıeı otyryp, jańa jaǵdaılarǵa beıimdeı túsý mańyzdy.

Men qazaq ultynyń kóptegen jas ókilderimen tanyspyn. Olar óz halqynyń mádenıeti men dástúrine qatysy bar ekendigin sezine otyryp, óz ata-batasynyń laıyqty izbasary bolýy tıis.

- Atalǵan is-sharany ótkizýmen baılanysty t aǵy da qandaı úrdister oryn alýy múmkin?

- Shynymen de Qazaqstan búkil álemge uly kóshpendilerdiń baı rýhanı ári materıaldyq qundylyqtaryn pash etetin óziniń tarıhymen maqtanýǵa laıyqty. Búginde sizderdiń elderińizdiń, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyq mereıtoıyn búkil túrki álemi, búkil álemdegi Qazaqstannyń dostary atap ótýde. Bul asyra aıtqandyq emes. Ótken jyly Prezıdent Nursultan Nazarbaev osy oqıǵany atap ótý ıdeıasyn usynǵan kezde tek qana Qazaqstanda ǵana emes, sonymen birge odan tysqary aýmaqta, postkeńestik keńestikte áleýmettik jeli paıdalanýshylary atalǵan taqyrypqa baılanysty vıdeo sıýjettermen bólisken bolatyn. Menińshe, mereıtoıdy atap ótý bul taqyrypqa qoǵamnyń basa nazar aýdarýyna jol ashyp, sizderdiń elderińizdiń baı tarıhyn odan ary zerdeleı túsýge shet elderdiń de nazaryn ózine qaratady dep oılaımyn.