II Dúnıejúzilik soǵysta Norvegııada jerlengen taǵy 18 qazaqstandyqtyń esimi anyqtaldy
Olar Almaty qalasy, Aqmola, Aqtóbe, Almaty, Jambyl, Qyzylorda, Soltústik Qazaqstan, Túrkistan jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń týmalary nemese sol óńirlerden áskerge shaqyrylǵan.
Jaýyngerlerdiń beıitteri Sanneshoen (Tjøtta sovjetiske krigskirkegård), Lıllehammer (Jørstadmoen), Bergen (Åsane kirkegård) jáne Tronheım (Støren kirkegård) qalalarynyń janyndaǵy keńestik áskerı zırattarda.
Tizim «Falstad ortalyǵy» (Norvegııa), Qazaqstan aýmaǵynan shaqyrylyp, Otan soǵysy kezinde qaza tapqan nemese habarsyz ketken áskerı qyzmetshiler týraly «Memorıal» derekter banki, sondaı-aq reseılik «Memorıal» jıyntyq derekter banki sııaqty birneshe kózderden alynǵan aqparatty salystyrý arqyly jasalǵan.
Onda sarbazdyń týǵan jyly men mekeni, áskerge shaqyrý, qyzmet etý, tutqyndalý, qaıtys bolý datalary jáne jerlengen jeri, týystary týraly málimetter, sondaı-aq qolda bar qujattarǵa siltemeler berilgen.
Búgingi kúnge deıin Norvegııada jerlengen keńestik áskerılerdiń shamamen 15500-i týraly belgili bolyp, olardyń 7000-ǵa jýyǵynyń esimderi anyqtaldy. Onyń ishinde qazaqstandyq soldattardyń jalpy sany - 74.
Qaza tapqan sarbazdardyń kóbi bir nemese eki ǵana málimetter bazasynda kórsetilgeni izdeýdi qıyndatady. Kóptegen jaǵdaıda soldat esimi men geografııalyq ataýlardyń burmalanyp jazylý problemasy da bar.
Elshilik jarııalanǵan aqparat sarbazdardyń urpaqtaryn, týystary men jaqyndaryn tabýǵa kómektesedi, zertteýlerdi odan ári júrgizýge jáne soldattardy máńgi este qaldyrýǵa úles qosady dep úmittenedi.
1941-1945 jyldary Norvegııada jerlengen qazaqstandyq jaýyngerlerdiń tizimin (2022 jylǵy sáýirdegi jaǵdaı boıynsha) osy siltemeden alýǵa bolady.
Eske sala keteıik, bıyl elimizde Jeńis kúnine arnalǵan áskerı parad ótpeıdi. Alaıda, Qorǵanys mınıstrligi merekege oraı áskerı-patrıottyq is-sharalar ótkizý kózdelip otyrǵanyn málimdedi .
