Igilikti qadam - «Aq bulaq»
Aýyzsý máselesi búginde álemniń kóptegen elderinde ózekti bolyp tur desek, artyq aıtpaǵan bolar edik. Bul kúrdeli máselelerdi sheshý bizdiń elimizde de «Aq bulaq» baǵdarlamasynyń negizinde qolǵa alynǵany birneshe jyldyń júzi boldy. Nátıje joq emes, biraq áli de atqaratyn sharýalardyń bar ekeni kópshilikke málim. Sý arnalǵan ınfraqurylymdyq júıelerdi qalyptastyrý, materıaldyq-tehnıkalyq bazalardy jasaqtaý, sý qubyrlaryn tartý, aýyzsýdyń sapasyn arttyrý jáne t.b. sharalardy atqarý mańyzdy.
Jalpy, sý resýrstary máselesin keń kólemde qarastyratyn bolsaq, HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan úshin onyń eń tolǵaqty taqyryptar qataryna shyǵatyndyǵyn baıqaımyz. Qazirgi kúni tuşy sý kózderiniń máselesi, sonyń ishinde halyqtyń taza aýyzsýmen qamtylý jaıy jer sharyndaǵy ekologııalyq ahýaldyń ýshyǵa túsýiniń aıasynda adamzattyń ortaq problemasyna aınaldy. Kóptegen sarapshylar endigi kezekte el men eldiń, óńir men óńirdiń arasynda bolýy múmkin daý-janjaldar naq osy máseleden órbýi múmkin degen qaýip aıtady. Demek, ár memleket ózderindegi sý resýrstary men ony tıimdi jáne únemdi paıdalaný isine aldaǵy ýaqytta barynsha mán bere túspek. Elimizdiń sý resýrstaryn nyǵaıtý men onyń qorlaryn saqtaý máselesine Qazaqstan basshylyǵy táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan bastap-aq qatty kóńil bólýde. «Aq bulaq» baǵdarlamasynyń óńirlerdegi júzege asyrylý barysy da keshendi túrde júrgizilýde. Máselen, Ońtústik Qazaqstan oblysynyń aýdandary men eldi mekenderi, aýyldarynyń birqatary sapaly aýyzsýmen qamtamasyz etilip otyrǵany qýanyshty jaıt. Atap aıtqanda, Ońtústik Qazaqstan oblysy Tóle bı aýdanynda 9 eldi meken sapaly aýyzsýmen qamtamasyz etildi. Osy eldi mekenderdiń ishindegi alty aýylǵa bıyl sapaly aýyzsý berilmek. Halyq ál-aýqatynyń jaqsy deńgeıde bolýy aýyzsýdyń sapasymen tikeleı baılanysty ekeni sózsiz. 2014 jyly ońtústikqazaqstandyqtardy aýyzsýmen qamtamasyz etý úshin respýblıkalyq bıýdjetten 4,5 mlrd. teńge, oblystyq bıýdjetten 4,1 mlrd. teńge (barlyǵy 8 mlrd. 600 mln. teńge) bólingen eken. Al 2011-2012 jyldary aýyzsý salasyna 20 mlrd. teńgege deıin qarjy bólingen edi. Oblys boıynsha «Aq bulaq» baǵdarlamasyn júzege asyrý sheńberinde 2011-2013 jyldary 153 eldi mekende jańa aýyzsý qubyrlary salynyp, paıdalanýǵa berildi. Óńirdegi eldi mekenderdiń 71,5 paıyzy nemese oblys halqynyń 84,4 paıyzy aýyzsýmen qamtylǵan.
Bul derekter oblys kóleminde atqarylyp jatqan jumystardyń júıeli júrgizilip otyrǵanyn kórsetedi. Baǵdarlama óziniń oryndalý mejesinde ilkimdi nátıjelerge qol jetkizetin bolsa, halyqtyń aýyzsýmen qamtamasyz etilý deńgeıinde óz sheshimin tappaq.
Búginde oblys deńgeıinde «Aq bulaq» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa erekshe kóńil bólinip otyrǵanyn aıta ketýimiz kerek. Bıýdjetten arnaıy qarastyrylǵan qarajattyń tıimdi jumsaý, alǵa qoıǵan maqsattarǵa qol jetkizý tárizdi mańyzdy jumystar kezeń-kezeńimen iske asyrylýda. Sonyń nátıjesi bolsa kerek, qazirgi tańda oblys kólemindegi qubyr sýmen qamtylmaǵan 264 eldi meken boıynsha tolyq taldaý júrgizilip, 155 eldi mekenge derbes sý qubyrlaryn salý qajettigi anyqtaldy. Al 64 aýyldy toptasqan sý qubyrlaryna qosý josparlanǵan. Onyń ishinde shalǵaı ornalasqan 45 eldi meken bar. Oblystyq energetıka jáne turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń málimeti boıynsha, bıyl elimizdiń Geologııa jáne jer qoınaýyn paıdalaný komıteti tarapynan 2 mlrd. teńge qarjy qarastyrylyp, oblys kóleminde qubyr sýy joq 150 eldi mekende jerasty sý qorlaryna izdeý-barlaý, 24 aýylda geologııalyq barlaý jumystaryna joba-smetalyq qujattama ázirleýge qarjy bólinip otyr. Baǵdarlama aıasynda keshendi sharalardy júzege asyrýdyń tıimdiligine erekshe mán berilýde. Sebebi aýyzsýdy jetkizýge baılanysty qabyldanǵan sharalardyń barlyǵy kásibı mamandardyń jumylýymen oryndalyp keledi. Ár jyl boıynsha bólingen josparly ister aıasynda, máselen, aımaqtaǵy eldi mekenderdiń 217-sine sý qubyry júrgizildi. 835 myń adam aýyzsýmen qamtamasyz etildi. Odan burynǵy kórsetkishtermen qosyp eseptegende, kúngeı oblystaǵy 2,3 mıllıonǵa jýyq adam taza sý paıdalanyp otyr. Oblysta 929 eldi meken bar bolsa, onyń 665-ine sý qubyrlary tartylǵan. Sýmen qamtamasyz etý nysandaryn salýǵa respýblıkalyq jáne oblystyq bıýdjetten bólingen qarjylar jumsalyp jatqanyn aıta ketý kerek. Mine, osylaısha, el ıgiligin kózdegen baǵdarlama tolyǵymen júzege asyrylyp, onda kózdelgen mindetter oryndalatyn bolsa, aldaǵy ýaqytta budan da qomaqty nátıjelerge qol jetkizýimizge bolady. Búgingi tańda sý sharýashylyǵy mamandarynyń kómegimen oblystaǵy jerasty tuşy sý qorynyń mólsheri anyqtaldy. Onyń esebi oblystyq jáne jergilikti ákimdikterge ótkizilýde. Biraq sý qoryn izdestirý jumystary áli kúnge deıin jalǵasyn tabýda. Sý qorlaryn tabý óte ózekti máseleniń biri bolyp otyrǵany belgili. Óıtkeni bul baǵdarlamany ońtaıly júzege asyrýǵa múmkindik beredi.
Joǵaryda atap ótkenimizdeı, «Aq bulaq» aýyzsý baǵdarlamasynyń oryndalýy oblys ákiminiń tikeleı baqylaýynda bolǵandyqtan, qurylysty júrgizgen merdiger kompanııalar aýyzsýdy aýyldaǵy úılerdiń aýlasyna deıin kirgizýge kúsh salýda. Sonymen qatar tarıfter baǵamyn dál anyqtaý úshin ár úıge sý eseptegish qurylǵylar ornatý da qolǵa alynǵan.
