Hırýrg árbir naýqasty óz baýyryndaı kórýi tıis — Búrkit Arynbekov
TÚRKІSTAN. KAZINFORM — Búrkit Arynbekovty jerlesteri qoly jeńil hırýrg dep tanıdy. Sebebi, aq halatty abzal jan 60 jyldyq eńbek jolynda 10 000 astam ota jasap, kóptegen naýqastardy ólimnen arashalap alyp qalǵan. Kazinform tilshisi teriskeılik tulǵamen tildesep keldi.
Qoly jeńil hırýrgtyń biliktiligin kópshilik óte joǵary baǵalaıdy. Sondyqtan kórshiles aýdandardan kelip kómek berýin ótinetinder kóp. Tipti, kórshiles oblystardan arnaıy izdep kelip, keńes alyp ketetinder de bar. Ondaı jaǵdaıda, bilikti maman árdaıym alǵashqy kómek berýge ázir. Al, aýdan aýmaǵyndaǵy aýyldardan kelgen jaǵdaıy aýyr naýqastardyń kópshiligine otany ózi jasaıdy.
— Birde aýdan ortalyǵynan 130 shaqyrym jerdegi Qarataý aýylynan shuǵyl habar tústi. Ańǵa shyqqan aýyl turǵyny, súrinip ketip qulaǵanda, myltyǵy abaısyzda atylyp ketipti. 12 kalbırli myltyqtyń oǵy keýdeni tesip, ókpeni zaqymdap, artqy jaýyrynnan syrtqy shyqqan. Jaǵdaıy aýyr. Sodan, aýdandaǵy dárigerler jınalyp, apparattarymyzdy alyp aýylǵa qaraı attandyq. Barsaq naýqas esin bilmeıdi. Birden ota jasaýǵa kiristik. Ol kezde qazirgideı jaǵdaı joq. Aýyldyq aýrýhana aıadaı ǵana eki bólmeden turady. Jatqyzatyn durys ústel de kórmedik. Naýqasty áıelder bosanatyn ústelge jatqyzyp qoıyp, ota jasadyq. Sátti ótti, — deıdi dáriger.
Búrkit Arynbekovtyń eńbek jolynda mundaı kúrdeli operatsııalar kóp kezdesken. 10 jastaǵy qyzdan ehınokokkoz aýrýyn anyqtap, birden ota jasaǵan. Sondaı-aq, basyna murja qulap, mıy ashylyp ketken jigitti de emdep, qatarǵa qosqan.
— Sholaqqorǵan aýylynan shalǵaıda ornalasqan Tasty degen aýyl bar. Sonda daýyl bolyp, úıdiń shatyryn jel ushyryp ketken eken. Al, úıdiń murjasy uıyqtap jatqan jigittiń basyna túsken. Ústi basynyń bári qan, ózi shalajansar. Shymkentke alyp baraıyq desek, jolǵa jaramaıdy. Al, Shymkentten dárigerler shaqyrtaıyq desek, ýaqyt tapshy. Sodan birden otaǵa daıyndadyq. Basynyń ishin tazaladyq. Kóp qan ketken eken, qan quıdyq. Bir apta es-tússiz jatty. Keıin esin jıdy. Qazir úılenip, úıli boldy, — deıdi dáriger.
Aýyl dárigeri Búrkit Arynbekov bıyl áleýmettik jeliniń «juldyzy» boldy. Stıldi kıingen el aǵasynyń aıaldamada kólik kútip turǵan beınesi tık-tokta keńinen tarady. Al, sol jarııalanymǵa pikir jazýshylar altyn qoly men meıirimdi júregi týraly kóp jazba qaldyrdy. Óz mamandyǵyna shyn berilgen naǵyz eńbek adamy ekendigin aıtyp, lebizderi men alǵystaryn jetkizdi.
— Qumkenttegi aǵaıyndarǵa barýym kerek bolyp, týys inimdi shaqyrttym. Kóligimen keletin boldy. «Apańdy da ala kel» — dedim. Jumystan suranyp shyǵyp, aıaldamada 10 mınýttaı tosyp turyp qaldym. Osy sátti qarsy bettegi ashanada otyrǵan shákirtterim vıdeoǵa túsirip alyp, áleýmettik jelige salyp jiberipti. Eki-úsh kúnnen soń, nemerem «ata siz tık-tokta júrsiz ǵoı — deıdi. Ashyp qaradyq. Kóp adamdar jaqsy pikir jazypty. Barlyǵyna úlken rahmet. Bir kúni qaralymy 500 000 boldy, bir táýlikten soń 1 mln –nan asyp ketti. „Allaǵa shúkir“ dedim, — deıdi dáriger.
Búrkit Arynbekov «Eren eńbegi úshin» medaliniń ıegeri. Odan bólek, oblys ákimdigi men oblystyq máslıhattyń jáne aýdan ákimdigi men aýdandyq máslıhat tóraǵasynyń alǵys hattarymen marapattalǵan. Sondaı-aq, densaýlyq saqtaý salasynyń úzdigi, Sozaq aýdanynyń qurmetti azamaty. Búginde bos ýaqytyn kitap oqýǵa arnaıdy. Ózi de kitap jazady. Ómir joly men eńbek jolyn baılanystyryp jazǵan «Qosh bol, qandaýyr!» atty kitabyn búginde jas dárigerler qoldanyp júr. Alǵashqysy 2500 taralymmen jaryq kórgen kitap, keıinnen taǵyda 3 ret 1000 danamen basylyp shyqty. ıAǵnı, tájirıbeli hırýrgtyń tyrnaqaldy týyndysyna degen suranys ta joǵary.
— Sozaq aýdanyna qarasty Qumkent aýylynda 1947 jyly dúnıege keldim. Sonda mektepke bardym. Leńgerdegi medıtsınalyq kolledjde feldsher mamandyǵyn meńgerdim. Almaty memlekettik medıtsına ınstıtýtynyń «emdeý isi» fakýltetinde oqydym. 1977 jyly Sozaq aýdandyq ortalyq arýhanasyna hırýrg bolyp jumysqa qabyldandym. Sodan beri 58 jyl boıy úzilissiz eńbek etip kelemin. Qazir túske deıin jumys isteımin. Jastarǵa járdem beremin. Ota jasaımyn. Osy ýaqyt ishinde ómirden túıgenim kóp. Eń aldymen Allanyń bergen nyǵmetine shúkirshilik etemin. Jar men mamandyq tańdaýda qatelespedim. Ýaqytpen sanaspaı eńbek ettim. Sol eńbek jolymda kezdesken árbir isti aq qaǵazǵa túsirip, kitap etip shyǵardym, — deıdi dáriger.
Arynbekovter otbasyn áriptesteri men týystary dárigerler dınastııasy dep biledi. Sebebi, Búrkit Arynbekovtyń jubaıy Gúlbahıra kóptegen jyldar boıy nevropotolog bolyp eńbek etken. Al, qyzy Gúlaısha akýsher-gınekolog. Nemeresi Mádı dáriger hırýrg bolyp, atasynyń jolyn qýǵan. Qazir respýblıkalyq pedıatrııa jáne balalar hırýrgııasy ǵylymı ortalyǵynda rezıdentýrada oqyp jatyr. Al, uly Alıhan tehnık, kenishte jumys isteıdi.
Búrkit aqsaqal óziniń shákirttermen de maqtanady. Elimizdiń ár aımaǵynda abyroıly eńbek etip júrgen Bıjigit Qasymqulov, Ershat Asylbekov, Asylbek Dáýletbaev, Іlesbek Nahıpov, Murat Bektaev, Erkebulan Bekseıtov, Ómirtas Shádibek, Nurlybek Ospanov, Baǵlan Ysqaqov jáne ózge de shákirtteriniń bolashaǵynan úlken úmit kútedi.
— Jalpy, hırýrg bolý úshin adamǵa eń aldymen bilim kerek. Sodan soń, tózim, meıirim qajet. Janashyr, qarapaıym bolý basty mindettiń biri. Hırýrg — árbir naýqasty óz baýyryndaı kórip, emdeýi tıis. Adamnyń qanyn kórý, denesin kesý, onymen jumys jasaý kez kelgen adamnyń qolynan kele bermeıdi» — deıdi dáriger.
Búginde, Sozaq aýdandyq murajaıynda el aǵasyna arnalǵan arnaıy burysh ashylǵan. Onda hırýrgtyń qoldanǵan zattary men alǵan marapattary, medaldary qoıylǵan. Kez kelgen mýzeıge kelýshi azamattyń Búrkit Arynbekov jaıyndaǵy málimettermen keń kólemde tanysýyna múmkindik jasalǵan.
