Hasan ÝLÝSOI: Elbasymen kezdeskenim esten ketpeıdi
«Álemniń tý tóbesinde, jerdiń eń bıginde turǵandaımyn. Tómen kóz tastaǵanymda keń daladaǵy jotalar men shatqaldardyń arǵy jaǵynan Astana, bolashaq bas qala salynatyn aımaqty kórgendeı boldym»...
Osy joldardy Prezıdenttiń ózi qoltańbasyn qoıyp syılaǵan memýarlyq kitabynan oqyǵan edim. Sham janǵan aýyl - Shamalǵanda ótken balalyq shaǵy týraly jazylǵan estelikterden áserlenbeý múmkin emes-ti. Sol áńgimelerin oqyp, kemel oıly, keń tynysty kemeńger kóshbasshyǵa jáne Astanaǵa degen qyzyǵýshylyǵym tipti artty.
Jumys babymen kóp elge bardym, nebir qalany kórdim. Alaıda Astana sııaqty taza, júıeli jáne qaýipsiz boı kótergen qalany biren-saran jerde ǵana kezdestirgenim bar. Qaısar minez halyqtyń bas qalasynda bolýǵa tıis barlyq dúnıe josparly túrde, joǵary talǵammen jasalǵan. Zamanaýı talapqa saı arhıtektýrasy, biri-birinen asyp túsetin ǵımarattary, saıaly saıabaqtary arqyly tańdanysymdy oıatqan shaharda bilim men qoǵamdyq ómirge qatysty atqarylyp jatqan jumystar meni birden baýrap áketti. Opera jáne balet teatry, «Báıterek», «Áziret Sultan» meshiti - tańǵalarlyq jobalar. Nazarbaev Ýnıversıteti de qaıran qaldyrady. El erteńi úshin jas býyndy jetildirip qana qoımaı, halyqaralyq bedelge ıe bolý maqsaty kózdelipti.
Qazaqstan - ortaq mádenı mura men ulttyq sanasy arqyly árdaıym álemdi qyzyqtyrǵan memleket. Táýelsizdikke qol jetkizgen alǵashqy kúnnen jıi baryp-kelip júretin, yntymaqtastyqty arttyrý úshin izdenisimizge únemi sep bolǵan elderdiń biri. Investıtsııa salý úshin eshqandaı kúdik keltirmedi, densaýlyq saqtaý salasyndaǵy eń iri kompanııamyzdy jarqyn bolashaqqa bastap otyr. 400 qazaq baýyrymyzǵa jumys ornyn ashý bizder úshin úlken maqtanysh.
Qalyptasqan myqty júıesi arqyly kóńilimizge senim uıalatqan Qazaqstannyń azǵantaı ýaqytta júrip ótken jolynyń ońaılyqpen kele salmaǵanyn, damýdyń bastaýynda eseli eńbek, úzdiksiz izdenis jatqanyn esten shyǵarmaǵan jón.
Adamnyń taǵdyryndaı eldiń de, jerdiń de taǵdyry bolatynyna senemin. Táýelsiz Qazaqstannyń kúndeı jarqyrap shyǵýy, kisi qyzyǵarlyq dárejege qol jetkizýi men kóshbasshynyń memýarlyq hıkaıasy arasynda tyǵyz baılanystyń bar ekenin baıqaımyn. Alataýdyń etegindegi Úshqońyr jaılaýynan bastalyp, joqshylyq pen qıyndyqtardy artqa tastaǵan ómir appaq armandarǵa ulasty. Tańǵajaıyp tabandylyq pen názik dıplomatııanyń arqasynda kók baıraǵy kókte jelbiregen jańa memleket paıda boldy.
Imperııa ydyraǵannan keıin kóptegen elderdiń baılyǵyna baqaı esep júrgizgisi kelgen kúrdeli saıasatqa qaramastan Qazaqstan Batys Eýropadan áldeqaıda úlken aımaqqa ıelik etip, shırek ǵasyr ishinde álemge tanyldy. Jer júzindegi alpaýyttardyń basyna qara bult úıirilip turǵan sátte, óz halqynyń bolashaqqa degen úmitin jaǵa alý naǵyz erlik emes pe?
Jastaıynan bilim qýyp týǵan jerinen, otbasynan alystap, ómir belesterinen ótip, 44 jasynda KSRO-daǵy eń jas premer-mınıstr bolyp taǵaıyndalýy peshenege jazylǵan barmaqtaı baq bolsa kerek.
Prezıdenttiń ómirbaıanyn oqyp kórseńiz, 1991 jyldan búgingi tańǵa deıingi atqarǵan isteri ǵumyr boıy jınaqtaǵan tájirıbesinen týǵanyn baıqaısyz. Stýdent kezinde kóshbasshylyǵymen kózge túsip úlgeripti. Totalıtarlyq júıege qaımyqpaı qarsy turyp, týra aıtýdan tartynbaǵany naǵyz tulǵalyq qasıet emeı, nemene?! Talasýǵa týra qaraı almaıtyn taqyryptardyń ózinde biliktilikke, bilimge, tájirıbege negizdelgen usynystary qanshama?! Aıta bersem, tańdanysym bunymen shektele qoımas.
Eń bastysy asa ardaqty Nursultan Nazarbaevpen tanysý baqytyna ıe boldym. Alǵashqy kezdesýde-aq onyń kishipeıdilik tanytyp, baýyryna tartyp turatyn danalyq qasıetin baıqadym. Qoǵamnyń barlyq toby men azamattary osy minezin joǵary baǵalaıdy, shynaıy jaqsy kóredi.
Mártebeli Elbasynyń boıynda men úshin máni zor taǵy bir qasıeti bar. Jastyq shaǵynda metallýrgııa salasynda eńbek etýge bel býyp, mektepte hımııa sabaǵyn unatqanyn bildim. Men de onyń zamandasy retinde sol jyldary talaı shytyrmandy oqıǵalardy basymnan ótkerip, týǵan jerimnen alystap, hımııa pánine den qoıǵan edim. Keıin farmatsevtıka óndirisinde eńbek ettim. Meniń de ómir jolym taǵdyrlas Qazaqstan elinde jumys isteýge alyp keldi, sonyń arqasynda qurmetti Nursultan Nazarbaevpen tanysyp, óndiristik ornymyzdy kórsetip, óziniń qoltańbasymen kitabyn aldym. Umytylmaıtyn estelik, esten ketpes kún boldy.
Atqarǵan isteri men taýdaı tulǵasy arqyly túrki áleminiń aqsaqaly atanǵan qadirmendi Elbasyǵa alǵys aıta kele, budan keıingi jyldarda da eline basshylyq etýine tilektestigimdi jetkizemin. Osy múmkindikti paıdalana otyryp, Astananyń 20 jyldyǵymen quttyqtaımyn.
Hasan ÝLÝSOI
«Nobel Ilach» kompanııasy
basqarmasynyń tóraǵasy
Maqala Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiliginiń kómegimen daıyndaldy
