Hárrı Potter qazaq oqyrmanyna «shapan jamylyp, tymaq kıip» keldi
Poıyz kútken «mıllıarder»
1990 jyly Manchester-London baǵytyndaǵy poıyzda kele jatqan Joan Roýlıńniń basyna Hárrı Potter jaıly ıdeıa, óziniń aıtýynsha, «qulap túsedi».
«Alty jasymnan bastap áńgime jazyp kelemin. Biraq bul oı jelisi meni baýrap, birden óz álemine jetelep áketti. Kelesi poıyzdy kútip baqandaı tórt saǵat oılanyp otyryp qalǵanymdy baıqamaı qalǵan ekem. Zilmaýyr tolǵanys ústinde aryqsha kelgen qara shashty ári kózildirikti jas bala kóz aldymda shynaıy beınege aınala bastady», - dep eske alady keıin shyǵarma tarıhyn Joan Roýlıń ulybrıtanııalyq BAQ-qa bergen suhbatynda.
Osydan keıin araǵa jeti jyl salyp, «Hárrı Potter men Pálsapa tas» (Harry Potter and the Philosopher’s Stone) dúnıege keledi. Áý basta Joan taban tozdyryp baspadan baspaǵa baryp, eshqaısysynan qoldaý taba almapty. Aqyry Bloomsbury baspasy alǵashqy kitapty basyp shyǵarýǵa kelisimin berip, osy baspa jazýshymen birge úlken tabysqa keneldi.
Romandar serııasynda fentezı men hıkaıat, detektıv pen trıller, lırıka sıpatty túrli janrlar qabysa kórinis tapqan.
1997 jyldyń 26 maýsymynda jaryqqa shyqqan alǵashqy «Hárrı Potter men Pálsapa tas» romany balalar ádebıeti janryn buzyp jara kirip, synshylardy moıyndatyp, búkil álemde zor kommertsııalyq tabysqa keneldi. Búginge deıin jeti serııaly roman 500 mıllıon danamen shyǵyp, álemdik ádebı bestsellerler qatarynan oıyp turyp oryn alǵan. 80 tilge aýdarylǵan. 2007 jyly jaryqqa shyqqan bir ǵana «Hárrı Potter men ajal syıy» kitaby birden 11 mıllıon danamen shyǵarylyp, rekord ornatty. Tipti Joannyń ózi «Hárrı Potter men Azkaban tutqyny» tırajy endi-endi kitap dúkenderine túse bastaǵan kezde dúken ıelerine keshke mektepter jabylǵansha satpaýdy ótinipti. Sebebi balalar kitaptyń jańa serııasyn satyp alýǵa asyǵyp, sabaqqa barmaı qoıady eken. Al osy orasan zor suranys Joan Roýlıńdi álemdegi tuńǵysh mıllıarder jazýshyǵa aınaldyrdy.
Warner Bros. Pictures kompanııasynyń jetekshiligimen romandar serııasy kınoǵa aınalyp, kınematografııa salasyndaǵy eń tabysty fılmderdiń birine aınaldy. Kitap kótergen abyroı-ataq aqyry álemde «Harry Potter» brendin qalyptastyryp, ol brendtiń quny búgin de 12.78 mıllıard dollarǵa baǵalanady.
Raısa Qadyr: Jeti kitapty aldaǵy eki jylda aýdarsaq deımiz
Ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń «tilimizge kirgen sóz qazaqtyń shapanyn jamylyp, tymaǵyn kıip kirýi kerek» degen sózi bar. Sol sekildi Halel Dosmuhameduly da «Tilimizge engen sóz bizdiń dybystyq júıemizge, úndestik zańyna baǵynyp kelýi kerek» dep aıtyp ketken. Ókinishke qaraı, ult pen til janashylarynyń bul eskertýi sovet zamanynda elenbeı, álemniń mádenıeti men ádebıetine orys halqynyń terezesinen qarap qaldyq. Al «Hárrı Potter men Pálsapa tas» qatyp qalǵan sol seńdi buzyp, aǵylshyn tilinen óz tilimizge tikeleı aýdarylyp otyr.
«Orys tiliniń óz baılyǵy men nıýanstary, baılanystary bar. Álbette, kez kelgen shyǵarma kez kelgen tilge aýdarylǵanda burmalanady. Al onyń ústinen qazaq tiline aýdarsańyz – túpnusqadan alystap ketesiz. Aýdarma aqyry kalka bolyp shyǵady. Kitapty aýdaryp otyryp baıqaǵanymyz – aǵylshyn tilindegi túpnusqadaǵy sózderdiń qazaq tiline ádemi úılese ketetin tustary barshylyq. Sonysyna qatty qýanamyn», - deıdi kitapty qazaq tiline shyǵarý quqyǵyn alǵan Steppe & World Publishing baspasynyń basshysy Raısa Qadyr QazAqparat tilshisimen áńgime barysynda.
Onyń aıtýynsha, roman nemis, qytaı, arab tiline aýdarylǵanda da birshama daý týǵyzǵan. ıAǵnı, daýsyz aýdarma joq. Alǵashqy kitap jarty jyldyń ishinde daıyn bolǵan.
«Bul tehnıkalyq aýdarma emes, kreatıvtilikti talap etedi. Sóz qalaı estiledi, sóılem qalaı jazylady, bala qalaı qabyldaıdy – osynyń bárin eskerýge tyrystyq. Aǵylshynnyń ózindik ázili men mysqyldary bar. Ony qazaq tilinde qalaı keltirý kerek? Tike aýdarsańyz, aıtylar oı astań-kesteń bolýy múmkin. Mysaly «Longbottom» degen keıipkerdiń atyn «Uzynbut» dep aýdardyq. Másele «bottom» degen sózde. Aǵylshyn balalary «Longbottom» degen sózdi estigen kezde qyzyǵyp, kúle oqıdy. Qazaqsha aýdarmasyn «Longbottom» dep qaldyrsaq, eshkimge túsiniksiz bolyp qalar edi», - deıdi baspa basshysy.
Raısa Qadyr Shotlandııada turatyn Joan Roýlıńniń ózimen kezdespepti. Jazýshynyń agenti arqyly baılanysqa shyǵyp, kelisimge kelgen. Kitaptyń ótýine baılanysty Joan Roýlıńniń ózine de lıtsenzııalyq aqysy, dıvıdentteri túsip turady.
«Jobanyń jaýapty redaktory Nazgúl Qojabek aıtqandaı, termınderdiń bárin bekitip almasaq, túpnusqada jeti serııanyń ishinde ózgere jazylǵan sózder jetip artylady. ıAǵnı, kórkem ádebıetti aýdarýdyń álemdik ádistemesimen jumys júrgizýge tyrysyp otyrmyz. Qazir álemniń ár túkpirinde qalaǵanymyzdy elektrondy túrde kompıýterden nemese qolymyzdaǵy uıaly telefonnan oqı salamyz degen pikir qalyptasqan. Menińshe, ol ýaqyt óte kele eskiretin paıym. Álemniń eń damyǵan elderine baryp kórseńiz, tek qaǵaz kitaptardy oqıdy. Kitapty qolmen ustap, qalaǵan jerińizdi belgilep, syzyp, jetken betińizdi búktep oqyǵanǵa ne jetsin. Oqý degenimiz lázzat. Ondaı áserdi planshetten nemese telefonnan ala almaısyz. Endigi bir trend – aýdıokitap. Menińshe, aldaǵy bes jylda aýdıokitap Eýropada qaǵaz kitaptyń dárejesimen teńesedi», - deıdi ol.
Al aǵylshyn tilinen aýdarylǵan bestseller qazaq balalaryna nesimen paıdaly degen suraqqa Raısa Qadyr álemdik ádebıetti oqı otyryp, balanyń synı pikiri qalyptasatynyn, fantazııasy ushtalatynyn aıtady.
«Adamzattyń qundylyqtary birdeı. Sol sebepti, qazaq ertegilerindegi ıirimderdi de osy ertegilerden taba alasyz. Osy shyǵarmany oqyǵan óz balalarymyz keıin dál osyndaı kóptiń suranysyna ıe bolar týyndy jazar degen senimdemin. Qııaly ushtalǵannan keıin qanaty qataıǵan qazaq jastary óz tabıǵatymyzǵa saı dál osyndaı shyǵarma jazar dep úmittenemin», - dedi ol.
«Hárrı Potter men Pálsapa tas» kitabyna qazirdiń ózinde tapsyrys qabyldanyp jatyr. Suranys bar. Aýdarmashy komandany jer-jerden qoldaýshylar kóbeıip, jaǵymdy pikir-paıymdaryn joldap jatqan kórinedi.
«Romandar jelisiniń eń sońǵysy 2007 jyly jaryqqa shyqqan. Keıde nelikten sol tusta birden qazaq tiline aýdarylyp otyrmaǵan dep tań qalamyn keıde. Biraq, qazir de kesh emes. Óıtkeni, klassıkanyń aty klassıka. Álemde Hárrı Potter kitabyn jylyna bir ret oqıtyn fanattar armııasy barshylyq. Sol sekildi Sherlok Holmstyń oqıǵalaryn oqýshylar mol. Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» romanyn da qaıtalap oqı beremiz. Bıyl Abaıdyń 175 jyldyǵy. Uly aqynnyń aýdarma salasyna sińirgen eńbegin bilesizder. Abaıdyń 175 jyldyǵynda Hárrı Potter kitaptarynyń aýdarylyp jatqanyn jaqsy yrymǵa balaımyn», - deıdi ol.
