HALYQ TARIH TOLQYNYNDA: Túrki tiliniń rýnalogııalyq eskertkishteriniń korpýsy jasalýda - Túrki akademııasy
- Baltabaı Ábdiǵazıuly, Sizderdiń akademııalaryńyzǵa úlken mindetter júktelgen. Túrki álemin zertteýde nendeı jobalar jasaldy? Bolashaqta qandaı ǵylymı josparlar bar?
- Bizdiń Túrki akademııasynyń negizgi baǵyty - túrki halyqtarynyń arasyndaǵy til, mádenıet, óner salalaryn, elderdiń tarıhyn, búgingi jaǵdaıyn zertteý. Sol boıynsha birqatar jobalar jasalyp jatyr. Ashylǵaly beri 3 jyldyń ishinde 40-tan astam kitap shyqty. Jyl saıyn antologııa, almanah shyǵyp turady. Mysaly túrik, ózbek, ázerbaıjan, qyrǵyz, tatar, bashqurt syndy barlyq túrki halyqtaryn qamtýǵa qadam jasaýdamyz. Sonymen qatar bul halyqtar arasyndaǵy baılanystar, jalpy túrki tilderine qatysty ortaq dúnıe ne degen taqyryptardy qarastyramyz. Onyń ishinde túrki jáne slavıan tilderiniń jalpy baılanysy jaıynda túrkislavıka degen kitap shyqty. Aýyzeki aıtqan kezde ózge tilderdegi túrkızmder zerdelengen. Alǵashqy kezeńderde biz orys tilindegi túrki sózderi men túrkızmderdi zerttesek, odan ary qaraı aǵylshyn, nemis tilderindegi onyń kórinis tabýyn joba retinde aldaǵy jyldan bastap qolǵa alamyz. Qazir zertteýshilerdiń qatary jınaqtalyp jatyr. Negizinen Qazaqstannyń ǵalymdary ǵana emes, jańa atalǵan respýblıkalardyń ǵalymdarynyń barlyǵy qatysady. Sondyqtan bul jobalarǵa Reseıdiń kórnekti túrkologtary men lıngvısttary, Germanııadan, AQSh-tan, Anglııadan, Japonııadan ǵalymdar tartylýda. Mine, osy ǵalymdardyń kúshimen biz jańaǵydaı jobany júzege asyratyn shyǵarmyz dep oılaýdamyz. Osyndaı jobalar óte kóp, ásirese tarıhqa qatysty bastamalar men zertteýler ushan-teńiz. Onyń negizgi baǵyty túrki tarıhynyń negizgi-negizgi ortaq dáýirlerin anyqtaý. Mysaly, bıyl biz jalpy túrkilik ádebıettiń dáýirlik damýyn jasadyq. Soǵan baılanysty ádebıet damýynyń belgili bir dáýirleri ǵylymı kópshilikke usynylady bıyl. Endi biz tarıh dáýirlerin zertteýdemiz. Sodan keıin eki jyl boldy, jalpy túrki óneriniń, onyń ishinde sáýlet óneri bar, mýzyka óneri bar, beıneleý óneri bar, osylardyń tarıhı dáýirleý máselelerin qarastyryp jatyrmyz. Osy sııaqty qadaý-qadaý máseleler bar.
- Jaqynda Qytaı, Reseı muraǵattarynan Túrkiler, Shyńǵyshan men Abylaıhan zamanyna tıesili qundy dúnıelerdiń kóshirmeleri ákelindi. Ol dúnıelerdi zertteý, zerdeleý barysy qalaı júrip jatyr? Onda tarıhymyzdyń biz bilmeıtin tustary, aqtańdaqtary bar ma?
- Halyq tarıh tolqynynda memlekettik baǵdarlamasy aıasynda elimizdiń Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty, Memlekettilik tarıhy ınstıtýty, Shyǵystaný ınstıtýty basqa da ýnıversıtetter tarapynan ǵalymdar tartylyp, ǵylymı ekspedıtsııalar men is-saparlar nátıjesinde Qytaıdan, Reseıden tabylyp jatqan dúnıeler ǵoı. Onyń barlyǵy qazir ǵylymı aınalymǵa enip jatyr. Biz buǵan deıin de osyndaı kóne muraǵattardyń materıaldaryn jınaqtaýmen aınalysyp kelemiz. Sonaý tastaǵy Syna, Rýna jazýlaryn zertteýdemiz. Qazir biz jalpy túrki tiliniń rýnalogııalyq eskertkishteriniń korpýsyn jasap jatyrmyz. Sibirdegi, Mońǵolııadaǵy jáne taǵy basqa sonaý Kúlteginnen bastap, kóne túrkilerdiń mekendegen jerlerinen tabylǵan tastardaǵy jazýlardy anyqtaý jumystaryn atqaryp kelemiz. Túrkilerden buryn Ǵun, Saq daýirlerindegi eskertkishterdi jınaqtap, dúnıejúziniń negizgi ǵalymdarynyń eńbekteri nátıjesinde solardy kitap retinde basyp shyǵarmaq nıettemiz. Mysaly, belgili máskeýlik túrkolog Vasılevtiń eńbegi, Qyrǵyzstannan Qońqabaev degen ǵalymnyń eńbegi negizinde kóne tarıhty zerttelýde. Endi osy kóne tarıhtyń ózinde túrkilik qandaı sıpattar bar?! Osylarǵa kóp bet buryp otyrmyz. Aldaǵy ýaqytta da, Ózińiz aıtqan baǵanaǵy, bizdiń qolymyzǵa túsip jatqan ózge elderdiń kóne muraǵattyq qujattardyń mán-maǵynasyna qatysty jańa jobalar qolǵa alynýy múmkin. Ol josparymyz da bar. Keıinirek bastalǵan istiń bir nátıjesi shyǵyp jatsa, jarııalaıtyn bolamyz.
- Akademııanyń zertteýleri barysynda ashylǵan qandaı jańalyqtar bar?
- Bizdiń qazirgi ýaqytta ashyp jatqan dúnıelerimiz óte kóp. Bir ǵana nársesin aıtaıyn, aldyńǵy jyldyń qorytyndysy boıynsha, bıyl «Túrkilik tárbıe» degen úlken eńbek jaryq kórdi. Bunyń negizgi jańalyq deıtinim - túrkilik tárbıe degen, mysaly qazaqtyń, túrikterdiń, ózbekterdiń, tatarlardyń, hakastardyń óziniń ata-babalarynan kele jatqan tárbıelik ustanymdary, ár halyqtyń ózine tán tárbıelik normalary bar. Mine, osynyń barlyǵyn biz belgili bir júıege túsirip, naqty sol úlken qubylystyq dárejede júıeli túrde zerttep, úlken kitap etip shyǵardyq. Bul jerde barlyq túrki halyqtarynyń ortaq dúnıeleri de anyqtaldy. Mysaly, úlkendi syılaý, aldynan kese-kóldeneń ótpeý, qonaqjaılyq, ustamdylyq degen sııaqty kategorııalar boıynsha zertteldi.Máselen, ustamdylyqqa qatysty qaı halyqta qandaı ǵıbratty sózder men túsinikter bar. Olardyń ejelgi jazba muralarynan, keıingi folklorlyq muralarynan, odan keıingi ádebıette osyǵan baılanysty ne aıtylǵan. Qandaı qaǵıdattar saqtalǵan. Osy sanatqa jatatyn en bar, sonyń barlyǵynyń basyn jınaqtap qostyq. Úlken myń bettik kitap bolyp shyqty. Osynyń ishinde, bylaı qarap otyrsań, qonaqjaılyq tek qana qazaqta emes, túrki halyqtarynyń kópshiliginde bar. Basqa halyqtarǵa uqsamaıtyn tustary bar. Bizdiń keıingi jyldary jańalyq retinde usynylatyn eńbegimiz «Túrkilik tárbıe». Budan bólek kóptegen jańalyqtar jeterlik, degenmen, myń bettik kitap bolyp shyqqany osy eńbek. Bul kitap 2013 jyly Ázirbaıjannyń Gabala qalasynda ótken Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq keńesiniń ІІІ sammıtinde, oǵan múshe 4 memlekettiń Prezıdentterine usynyldy. Bizdiń Elbasymyzǵa tanystyryldy. Ol jaqsy baǵaǵa ıe boldy.
Tárbıe degen - bolashaqqa aparatyn jol. Bizdiń urpaqtarymyzdyń erteń jaqsy bolýy, bolashaǵymyzdyń jarqyn bolýy - osy tárbıege baılanysty. Biz kóp nársesin joǵaltyp jatyrmyz, kóptegen dúnıelerimizdi baǵalaı almaı, mensinbeı kettik. Eger ol qajetsiz bolsa, óziniń belgili bir belesterinen qalyp qoıar edi ǵoı, búginge deıin jetken, sondyqtan onyń qajettiligi bar. Osynyń qadir-qasıetin bilip, erteńgi urpaqqa usyna otyryp, jalpy túrkilik tárbıeniń sanattaryn jınaqtap, eńbek etip shyǵardyq.
- Qazirgi ýaqytta tarıhshylar aldynda qandaı máseleler nemese kedergiler bar?
- Qazir múmkindik kóp. Mysaly dúnıe júziniń 40-qa jýyq úlken-úlken túrkologııa ortalyqtarymen baılanys jasap otyrmyz. Ǵylymı jobalarǵa ǵalymdardy tartýdyń ózi ájeptáýir másele ǵoı, belgili bir taqyrypta aınalysatyn Túrkııada, Ázirbaıjanda, Túrkimenstanda qandaı ǵalymdar baryn biz tek osyndaı baılanystardyń arqasynda bilip otyramyz.
- Áńgimeńizge rahmet!
