«Halqyna - begi, begi halqyna sengen el alǵa basady» - baspasózge sholý
***
Qazaq handyǵynyń tarıhı bastaýy alty ǵasyrǵa jýyq kezeńdi qamtıdy dep baılam jasap, tujyrymǵa kelýimizdiń úlken saıası-qoǵamdyq máni men maǵynasy bar. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynda jarııalanǵan maqalasynda L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti tarıh fakýltetiniń dekany, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Tilegen Sadyqov málim etti.
«Sebebi, búginde álemdi moıyndatqan, óziniń jetistikterimen dosty qýantyp, dushpandy kúıintken Qazaq eliniń ótken tarıhy, qaınar kózi, onyń memlekettiliginiń bastaýy, keshegisi, búgingisi, bolashaǵy tek ózimizdi ǵana qyzyqtyrmaı, syrttan qyzyǵa, keıde qyzǵana qaraıtyndar úshin de nysanada turǵanyn jasyrmaımyz. Sondyqtan da bizdiń memleketimizdiń tamyry ǵasyrlar qoınaýynda jatqanyn, onyń álemdik órkenıetpen ushtasatyndyǵyn aıqyndap, aıshyqtap kórsetý keıbir «qazaqtarda buryn memleket bolmaǵan» dep kereǵar, birjaqty pikir aıtýshylardyń aýzyna qaqpaq bolyp, el namysyn, qazaqtyń bolmysyn qorǵaýǵa múmkindik beretini daýsyz», - dep atap ótti ǵalym «Eldiktiń tarıhı mańyzy jas urpaqtyń sanasynda» atty maqalasynda.
«Mine, osyndaı el bolyp, qoǵam bolyp tolaǵaı tolqynysty bildiretin tirshilikke bizdiń bolashaǵymyz - jas jetkinshekterdiń de tikeleı aralasyp, qýanyp, ózderiniń shynaıy pák kóńilderin bildirip jatqany qandaı ǵanıbet», - delingen maqalada.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń habarlaýynsha, Halyqaralyq «Bolashaq» baǵdarlamasynyń stıpendıattary merziminen buryn prezıdenttik saılaý ótkizýdi qoldaıdy.
«Qazaqstan úshin adamı kapıtaldy damytý jáne básekege qabiletti ıntellektýaldy áleýetti qalyptastyrý jolyndaǵy strategııalyq jobalardyń biri - Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń halyqaralyq «Bolashaq» stıpendııasy. Memleket basshysynyń kóregen saıasatynyń arqasynda myńdaǵan qazaqstandyq álemniń jetekshi joǵary oqý oryndarynda bilim aldy, armandaryna qol jetkizdi, kásibı turǵyda ósip-ónip, bilimi men tájirıbesine súıene Qazaqstannyń áleýmettik-ekonomıkalyq ósip-órkendeýine úles qosty», - deıdi maqala avtory. - Búgingi kúni sol «bolashaqtyqtar» álemniń ár qıyrynan Elbasynyń «Nurly Jol - bolashaqqa bastar jol» Joldaýynda jazylǵan elimizdiń jan-jaqty damý baǵytyna qoldaý kórsetip, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń kezekten tys prezıdenttik saılaý ótkizý týraly bastamasyn quptaıdy.
***
Qazaqstan Prezıdentiniń saılaýyn bıyl ótkizý týraly bastama el Parlamentiniń qos palatasynyń da maquldaýyna ıe boldy, dep jazady " Aıqyn" búgingi sanynda jarııalanǵan "Halqyna - begi, begi halqyna sengen el alǵa basady" atty maqalada.
Gazettiń jazýynsha, Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen ótken Senattyń keshegi jalpy otyrysynda QHA Keńesiniń 2015 jylǵy 14 aqpandaǵy tıisti Úndeýine qoldaý bildirý týraly Qaýly qabyldandy. Osydan keıin senatorlar rásim boıynsha Assambleıanyń «Prezıdenttiń kezekten tys saılaýyn ótkizý týraly bastamasyn qoldaý jónindegi» ótinishpen Elbasyǵa Úndeý joldady.
"Der kezinde kóterilgen bul bastamanyń álemde oryn alyp otyrǵan shıelenister men jahandyq ekonomıkadaǵy turaqsyzdyq jaǵdaıynda elimizdiń damyǵan elder qataryna kirýin kózdeıtin «Qazaqstan - 2050» strategııasyn, Máńgilik el tujyrymdamasyn jáne «Nurly jol» baǵdarlamasyn qamtamasyz etýdegi mańyzdylyǵy daýsyz. Barsha qazaqstandyqtar keńinen qoldaý kórsetken bul usynystyń el birligi men yntymaǵyn arttyryp, ishki saıası turaqtylyǵyn saqtap qalýdaǵy orny erekshe bolmaq", - dedi Q.Toqaev", - delingen maqalada.
Keshe Májiliste «2015-2017 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti» túzetýdi qarastyratyn jańa jobanyń tusaýkeseri ótken bolatyn. Onyń barysynda Úkimet músheleri «Nurly jol» baǵdarlamasynyń qansha kólemde jáne qalaı qarjylandyrylatynyn túsindirdi. " Aıqyn" gazetiniń « Nurly jol» sony serpin beredi» atty taqyryppen shyqqan kelesi materıalynda osyǵan jete toqtalady.
"Ulttyq ekonomıka mınıstri Erbolat Dosaevtyń aıtýynsha, qaıta qaralǵan úsh jyldyq bıýdjet «munaı barreliniń baǵasy 50 dollar bolady degen boljamǵa» negizdelip, túzilip otyr. Sondyqtan onyń shyǵys bóligin azaıtýǵa týra kelgen. Bir ǵajaby, osynyń arqasynda el qazynasy basy artyq kóptegen shyǵyndardyń aýyrtpalyǵynan arylyp otyr. Máselen, memlekettik organdar men olarǵa qarasty uıymdardaǵy sheneýnikterdiń issaparlyq (komandırovochnyı) jáne ákimshilik shyǵystary 103 mıllıard teńgege kemitildi. Onyń ishinde kólik, tehnıka, keńse zattaryn alýǵa, materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrýǵa jáne ǵımarattary men kabınetterine kúrdeli jóndeý júrgizýge josparlanǵan 53 mıllıard teńge basqa mańyzdy sharalarǵa baǵyttaldy. Respýblıkalyq bıýdjet shyǵystary osylaısha, jalpy alǵanda, 9 paıyzǵa ońtaılandyryldy", - delinedi maqalada.
***
"Túrkistan" gazeti Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Aqordada elimizde tirkelgen dıplomatııalyq mıssııalar basshylarymen kezdesýinde kóterilgen ózekti máselelerge toqtalyp ótken.
Basqosýda Qazaq eliniń basqa memlekettermen ustanatyn saıası qaǵıdalary, dıplomatııalyq yntymaqtastyq, halyqaralyq qaýipsizdik júıesin nyǵaıtý, Ýkraınadaǵy qarýly qaqtyǵystardy toqtatý, ondaǵy shıryqqan saıası ahýaldy turaqtandyrý, Qazaqstan úshin mańyzdy merekelerdi toılaý sııaqty basqa da mańyzdy taqyryptar qaýzalǵan bolatyn.
Órkenıetaralyq jáne dinaralyq tatýlyqty damytýǵa Qazaqstannyń úles qosyp otyrǵanyn aıtqan Elbasy: «Bizdiń bastamamyzben ótkizilgen Álemdik jáne dástúrli din kóshbasshylarynyń quryltaıy halyqaralyq turǵydan moıyndalǵan kelissózder alańyna aınaldy. Biz sizderdiń memleketter delegatsııalaryn ústimizdegi jyldyń maýsymynda Astanada uıymdastyrylatyn Besinshi Quryltaıǵa shaqyramyz. Bıyl álemdik qoǵamdastyq Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń aıaqtalýynyń 70 jyldyǵyn, Helsınkı Qorytyndy aktisiniń 40 jyldyǵyn jáne jańa Eýropaǵa arnalǵan Parıj Hartııasynyń 25 jyldyǵyn atap ótedi. Osy mereıtoılyq datalar qazirgi zamanǵy halyqaralyq qaýipsizdik salasyndaǵy ahýal jóninde tereń oılanýǵa jáne ashyq sóılesýge sebep bolýǵa tıis», - dep málimdedi.
«Ýkraınanyń ońtústik-shyǵysynda bolǵan qarýly qaqtyǵystar saldarynan 5 myńnan astam adamnyń ajal qushqanyn eske salǵan Elbasy ol jaqtaǵy ahýaldyń tez arada turaqtanýyn qalaıdy: «Ýkraınadaǵy shıelenistiń ýshyǵyp ketetinin, jazyqsyz jandardyń qaza tabatynyn eshkim kútken joq. Bul ýkraın halqynyń úlken qasireti. Qazaqstan bul daǵdarystyń sheshý joldaryn tabýǵa belsene atsalysty jáne aldaǵy ýaqytta da atsalysa beredi. Bul eshkimdi beı-jaı qaldyrmaýy tıis». Elbasynyń dıplomattarmen kezdesýinde kóterilgen ózge de álemdik deńgeıdegi kókeıkesti máseleler jaıly «Qazaqstan teńdikti jaqtaıdy» atty maqalada egjeı-tegjeıli jazylǵan.
***
Resmı tilde jarııalanatyn "Ekspress K" basylymy «uıqy aýyly» Kalachıge qatysty «Prızrakı jıznı» atty maqala usynyp otyr.
"Aqmola oblysyndaǵy «uıqy aýyly» Kalachı jazǵa jaqyn kózden bulbul ushýy yqtımal. Qazirdiń ózinde ol jerden jurt údere kóship, úılerin tastap ketip jatyr", - dep habarlaıdy gazet tilshisi.
"Biraq Kalachı aýylynyń barlyq turǵyndary kóshýge daıyn emes bolyp shyqty. 218 otbasynyń 124-i ǵana ózge jerge qonys tebýge ruqsat beripti. 26 januıa kórshi aýdandarǵa kóshken, olarǵa baspana men aýyl sharýashylyq qurylymdarynan kóterme qarajattar berilgen.
- Adamdar jaı-jaı kóshe bastady, bas dáriger, mektep dırektory qonys aýdardy, - deıdi jergilikti turǵyn Natalıa Baıarınova. - Bizdiń de kóshkimiz keledi, biraq ótemaqy men kóterme tólemaqylar tólenbeıdi, baspana beretin talaptary qısynǵa kelmeıdi. Kóshkender jańa orynda birneshe jyl turýǵa mindetteme alypty. Sol kezde ǵana olarǵa jańa úı beredi eken.
Degenmen Kalachı turǵyndaryn ábigerge salǵan «uıqy» aýrýyna ne sebep bolǵany áli anyqtalǵan joq. - Naqty sebebin biz áli kúnge deıin estigen joqpyz, aýylda Kýrchatov ortalyǵynan mamandar jumys jasaýda, zertteý jasap jatyr, - deıdi ol.
- Aýyl kóp uzamaı jabylady. Muǵalimder men dárigerler ketip qaldy. Mektep pen medpýnkt jabylady, jazǵa qaraı munda eshkim qalmaıtyn da shyǵar.