Halqym dep soqqan júrek... - QR halyq ártisi G.Ǵalıevanyń týǵanyna 95 jyl
Jyldar ótken saıyn tulǵasy somdalyp, artyna qaldyrǵan muralarynyń baǵasy artyp, beınesi asylǵa aınalǵan birtýar daryn ıeleri bolady.
Keshe ǵana ortamyzdy oısyratyp, júregimizge ókinish uıalatqan saf altyndaı taza ónerdiń ıesi, qazaq halqynyń óneri men mádenıetiniń órkendeýine atsalysyp, nátıjeli eńbektiń úlgisin kórsetken Qazaqstannyń halyq ártisi, kórkemsóz óneriniń sheberi Gúljıhan Ǵalıqyzy Ǵalıevany qalaısha eske alyp, rýhyn shattandarmasqa?!
Tekti atanyń asyl perzenti ózi júrip ótken óner jolynda izgilik pen meıirbandyqtyń gúlin ekpedi me?
El aralap ónerdiń injý-marjanyn termedi me?
Respýblıkalyq estrada-tsırk stýdııasy men «Gúlder» án-bı ansamblin, «Qazaqtsırkin» ashpady ma?!
Qazirgi óner maıtalmandarynyń jolyn ashyp, júregine sáýleli dúnıeniń shyraǵyn jaǵyp, týra jol siltep, aq jol tilemedi me?
Endi, mine, kózden ketken soń, kóńilden ketip, jyldar belesiniń kómeski qaltarysynda aty atalmaı, eńbegi elenbeı jatqany...
Jetisý óńirindegi Sarytaýqum eliniń asqan baı, bı-bolysy, asa dáýletti Qalı Ordabaıulynyń esimin bireý bilse, bireý bilmes. Ol Qazaqstannyń halyq ártisi Gúljıhan Ǵalıqyzynyń ákesi edi. Boıy eki jarym metrden asatyn batyr tulǵaly asa jomart, qysylǵanǵa qolushyn beretin meıirimdi jan basyna bitken baılyqtyń ózine sor bolaryn bir kezde bildi me?!..
Bes júz myńnan astam qoıy, onyń syrtynda túıe, jylqy, iri qaranyń sanynyń esebi joq Qalı atamyz saıası qurbandar qatarynda jer aıdalyp, otbasy oırandaldy. Uly Ramazan Ordabaev óz kezinde Orman sharýashylyǵy mınıstri, keıin Narynqol aýdanynyń basshysy bolyp qyzmet etip júrgen kezinde ustalyp aıdaýǵa jiberildi. Ol kezde Gúljıhan Lenıngradtaǵy zań ınstıtýtynda oqyp júrgen. Ákesi men aǵasy halyq jaýy degen laqap atqa ıe bolǵan soń, Gúljıhandy oqýdan shyǵaryp jiberedi. Tumandy sýyq qalada qarshadaı qyz dalada qalǵanmen ustazdary kómektesip «Máskeýge Qazaqstan elshiligine bar» dep keńes berip, poezǵa otyrǵyzyp jiberedi. Onyń sol kezdegi elshimiz Turar Rysqulovqa kezdeskeni jaıly Gúljıhan Ǵalıqyzynyń nemere inisi Maıdan Myrzahmetuly bylaı deıdi:
«Turar Rysqulovqa kezdesýdiń ózi bir hıkaıa. Gúljıhan qabyldaýǵa júz jetpis segizinshi adam bolyp tirkelipti ǵoı, sodan áıteýir bir kezde elshi shyǵyp qyzdy shyramytsa kerek, kezeksiz bólmesine alyp kiredi. Qarny ash qyzǵa shaı berip otyryp áńgimelesedi. Sóıtip: «Sen endi Gúljahan Ordabaeva emes, Gúljıhan Ǵalıeva bolasyń, - dep qujatyn ózgertip beredi. -Qalqam, sen meni tanymaǵan shyǵarsyń, men seniń aǵańnyń dosy Turar Rysqulovpyn ǵoı», - degende qyz bas salyp eńirep jylap, kórmegen qorlyǵyn aıtyp muńyn shaǵady. - Aǵam men ákemdi ustap áketken soń osyndaı halge tústim, - dep óksigin basa almaı uzaq jylaıdy. Sodan Turar Rysqulov ony Máskeýdegi óner ınstıtýtynyń janynan ashylǵan eki jyldyq stýdııaǵa oqýǵa túsiredi. Bul oqýdy bitirgen soń Gúljıhan az ýaqyt Tashkentte turyp, keıin elge oralady.
Qazaqtan shyqqan tuńǵysh rejısser áıel Darıǵa Tinalına bir esteliginde: «Gúljıhan Ǵalıqyzy alǵash qazaq drama teatryna kelgende kózdiń jaýyn alatyn ádemi qara kóılegi, qolynda jaltyldaǵan gaýhar tasty júzigi bar, orta boıly sulý da mádenıetti hanymnyń boı-bitimine, estetıkalyq talǵamyna qarap erekshe áser alǵan edik, - dep eske alady.
Qazaq drama teatryna qyzmetke turǵan ol qazaqtyń bulbuly Kúlásh Baıseıitova, bı padıshasy Shara Jıenqulovalardyń da jeke kontsertin júrgizip, el aralap óner kórsetedi. Ándeı qalyqtaǵan áýezdi úni bar, eki tilde jetik biletin sózge sheshen, sulý da symbatty GúljıHan Ǵalıqyzy 1938-41 jyldary Qazaq drama teatrynda, 1941-46 jyldary aktrısa retinde Ortalyq birikken kınostýdııada, 1946-65 jyldary Qazaqtyń Jambyl atyndaǵy fılarmonııasynda konferense bolyp, Jambyl Jabaev, Muhtar Áýezov, Juban Moldaǵalıev syndy aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalaryn sheber oryndap, nasıhattaı bildi. Sondaı-aq Qazaq radıosynyń balalarǵa arnalǵan baǵdarlamasynda da ertegi oqyp, kishkene búldirshinderdiń júregine jol tapty.
Gúljıhan Ǵalıqyzy Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy Dinmuhamed Ahmetuly Qonaevpen syılas boldy. Gúljıhannyń ákesi Qalı, Dinmuhamed Ahmetulynyń ákesi Ahmet, Shara Jıenqulovanyń ákesi Baımolda Jetisý óńiriniń kópesteri bolǵandyqtan, erteden saýda-sattyq jóninde baılanysta bolsa, bertin ol kisilerdiń balalary da bir-birimen syılas jandar bola bildi.
GúljıHan Ǵalıqyzy Dımash Ahmetulymen aqyldasyp, 1965 jyly sol kisiniń qoldaýymen Respýblıkalyq estrada-tsırk stýdııasyn ashty. Qarjy jaǵyn Máskeýge baryp qarjy mınıstri arqyly sheshti. Jer-jerden ónerli jastardy ertip ákelip, stýdııaǵa oqýǵa túsirdi,. Sol kezdegi Atyraý óńirinen iriktelgen daryndy jastardyń ishinde Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Kúlshara Esetova da bar edi. Ol óz ustazyn bylaısha eske alady:
«GúljıHan apaı týraly kóp nárse aıtýǵa bolady. Qazaqtyń ana tili qaǵajý qalyp jatqan kezde kórkemsóz ónerin nasıhattaý úshin arnaıy mektep ashqan da Gúljıhan apamyz edi. Ol kisiniń ónerge degen janashyrlyǵy erekshe edi. Ánshi Bıǵalı Ábdirahmanov, bıshi Gúljan Talpaqova úsheýmizdi top ishinen tańdaǵan apamyz kóregen edi-aý. Men alǵash Gúljıhan apaıdy kórgende tolyqsha kelgen áıeldiń meıirimdi júzi, tolqyndanǵan buıra shashy erekshe áser qaldyrdy. Orysshaǵa da, qazaqshaǵa da birdeı ol asa qamqor jan edi. Bizdi sol kezdegi Qazaqstan KP Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy Dımash Ahmetuly Qonaevtyń aldyna aparyp kontsert qoıǵyzatyn. Gúljıhan apaı kontsert júrgizgende daýysyn myń qubyltyp, sóz sheberi ekenin tyńdaýshysyna moıyndatatyn. Ol kisi Qudash Muqashevtyń óleńderin súıip oqıtyn. Sosyn bizge: «Arman» degen, «Joldar» degen Qudashtyń jaqsy óleńderi bar. Adam óziniń kontserttik baǵdarlamasyn jasaýda kóp izdený kerek» dep bizge ol aqynnyń jyrlaryn úıretken.
Jadyrap dala bolyp jatar ma ekem,
Dalamnyń tańy bolyp atar ma ekem,
Kóretin bar dúnıeni óz kózimmen,
Kún bop shyǵyp, kún bolyp batar ma ekem, -
degende júzi balbul janatyn. Sodan soń:
- Kúlshara, qarashy, bul óleńde búkil qazaqtyń armany jatqan joq pa?! Nege sender osyndaı jaqsy jyrlardy sahnaǵa alyp shyqpaısyńdar? - dep renishin bildiretin.
Qazaqtyń Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynda Ǵabıt Músirepovtyń 70 jasqa tolǵan mereıtoıy boldy. Meniń ústimde kıetin kıim joq. Meni № 12 sán atelesine aparyp, óz aqshasyna qara kóılek tikkizip berdi. Sahnaǵa shyǵar aldynda opa-dalap jaǵyp, qýyrshaqtaı qulpyrtyp, bet-aýzymdy boıap alyp shyqty. Ol kisi asa qamqor, eshkimdi alalamaıtyn darhandyǵymen erekshe edi.
Keıin apaıdyń basyna baryp, «Janymaı, eń bolmasa artynda izdeýshiń da bolmady-aý, ne atyń atalmaı jatyr, - dep rýhymen syrlastym. Biraq, bizdiń qoldan ne keledi....»
«Naǵyz qazaq -qazaq emes,
Naǵyz qazaq dombyra!», - demekshi, keshegi Aqanseri, Birjan Sal, Úkili Ybyraı men Muhıt mektebiniń has ónerin jalǵastyrý úshin arnaıy dástúrli án óneriniń mektebin ashý Gúljıhan Ǵalıqyzynyń basty maqsaty edi. Kóp uzamaı aqsaqaldar alqasyn jıyp, aqyldasa kelip Qazaqstannyń halyq ártisteri Júsipbek Elebekov pen Ǵarıfolla Qurmanǵalıev syndy el maqtanyshy, arqaly ánshilerdi shaqyryp, ózindik mektep ashty. Endi Ǵarekeńniń súıikti shákirti Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Qapash Qulyshevanyń ulaǵatty ustaz, qamqorshy tálimger apasy Gúljıhan Qalıqyzy jaıly lebizin tyńdaı otyrsaq:
Qapash: Qazaqstannyń halyq ártisi Gúljıhan Ǵalıqyzynyń óner adamdaryna sińirgen eńbegi ushan-teńiz. «Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn» demekshi, meni óner baǵyna baýlyp, qazaqtyń tuńǵysh ashylǵan «Gúlder» ansambline joldama bergen de sol kisi.
Gúljıhan Ǵalıeva qansha ret sahnaǵa shyqsam da, kóz aldymda turady. Ol kisiniń analyq qamqorlyǵy, maman retindegi kómegi erekshe edi, shákirtteriniń úıi, ataǵy, kıimi, dombyrasy joq qıyn kezeńde óz aqshasyn qosyp bizge jaǵdaı jasady ǵoı.
Bir keremet basymnan ótken jaǵdaı, 1968 jyly Gúljıhan Ǵalıqyzy bizge alǵash ulttyq kıim tikkizip, «aqsaqaldardyń aq batasyn alaıyq» dep Jazýshylar odaǵyna alyp keldi. Ústimde qysqa kóılegim men qamzolym, basymda úkili taqııa, oıýly aq etigim bar.
Sahnaǵa alǵash alty bıshi qyz shyǵyp, myń burala bılep kórermendi bir jelpindirip tastady. Ekinshi kezekte men shyǵyp eki ándi bola bergende
zaldan bir daýys estildi: «oıbaı-aı, oıbaı! Bizdiń tusymyzda osyndaı qyzdar bolmady ǵoı, oıbaı! - degende men kózim baqyraıyp, tań-tamasha qarap qaldym. Aldyńǵy qatarda Ǵabıt Músirepov, Sábıt Muqanov, Ǵabıden Mustafın, Asqar Toqmaǵambetovterdiń otyrǵanyn shyramyttym. Sol kezde Ǵabıt aǵamyz artqa burylyp: - Áı, Muqaǵalı, qoısaıshy! Biz de otyrmyz ǵoı, - dedi. Sonda ǵana bildim, álgi aıǵaılaǵan Muqaǵalı aǵamyz ekenin. Sodan taǵy bir án aıttym da sahnadan shyǵyp kettim.
Gúljıhan apamyz kóregen, kósem edi, biz aqsaqaldardyń aq batasyn alǵan soń jolymyz ashyldy. Jaqsy boldyq.
Gúljıhan Ǵalıqyzy jer-jerdi aralap, halyq ishinen shyqqan tunba daryn ıeleriniń basyn qosyp, stýdııaǵa oqýǵa qabyldady. Biz Kókshetaýdan toǵyz bala kelgen edik, beseýmiz qabyldandyq.
Taǵy bir esimde qalǵany stýdent kezimizde aqshamyz jetpeıdi, apaı túski asqa úıine ketip bara jatyp: - Qyzym, qalaısyń, ash júrsiń be, júr, kólikke min,- dep úıine alyp barady da, ózi as úıge kirip ketip demde dámdi taǵamdaryn aldyma tosady.
Ol kisi óte bilimdi, qazaq-orys tilderine birdeı, alǵyr jan bolatyn. Biz Gúljıhan Ǵalıqyzynyń arqasynda Máskeýdiń kontsert zaldarynda bolatyn arnaıy kontsertke jumasyna bir ret ushyp baryp qatysyp keletinbiz. Máskeý halqy qazaqtyń halyq ónerin moıyndasyn degen maqsatpen osyny qolǵa alyp edi».
Respýblıkalyq estrada-tsırk stýdııasynda 1976-78 jyldary Qazaqstannyń halyq ártisi Júsipbek Elebekovtyń aldynan men de dáris alǵan edim. Ol kezde bul oqýǵa túsý úshin respýblıkalyq baıqaý Almatydaǵy uıǵyr teatrynda ótetin. Ádilqazylar alqasy da asa talǵampaz edi.
Biz stýdııaǵa túskenimizde alǵash jınalys ashyp, bizge aq jol tilegen Gúljıhan Ǵalıqyzy edi, ol kisi oqý barysynda anamyzdaı qamqor bolyp, aqyl-keńesin aıamady. Men oqý bitirgen soń teatr jáne óner ınstıtýtyna baram degende de, jýrnalıstıka fakýltetine túsem degende de úzildi-kesildi qarsy bolǵan da osy kisi edi.
Gúljıhan apaı: «Óner degen kıeli, sen odan kete almaısyń!» - dep qatty eskertken -di. Endi oılasam «alǵan baǵytyńnan qaıtpa» degeni eken -aý...
Stýdııada qýyrshaq teatryna, tsırk sahnasyna maman daıyndaýmen qatar aspaptyq bólim, ánshiler daıyndaıtyn birneshe mektep, kórkemsóz sheberlerin úıretetin ózindik mektep qalyptastyrǵan Gúljıhan Ǵalıqyzy ulttyq ónerimizdiń damýyna atsalysyp, jıyrma jyl tapjylmaı osy oqý ornynda basshylyq etti.
Estrada stýdııasynyń alǵashqy qarlyǵashtarynyń basyn qosyp «Gúlder» án-bı ansamblin ashty. Ár qadamy sátti bastalǵan ansambl ujymy Gavanada ótken Álem jastarynyń festıvalinde laýreat atandy. Qanda bar ónerdi damytyp, Qazaq tsırkin qurý josparyn oılastyrǵan apaı Mádenıet
mınıstri Іlııas Omarovtyń qoldaýymen, Dımash Ahmetulynyń qarjylaı kómeginiń arqasynda Máskeýdegi Vladımır jylqy zaýytyna baryp, naǵyz tsırk úshin jaralǵan on bes sáıgúlikti jem-shóbin daıyndap, ózi mingen poezdyń júk vagonyna tıep, Almatyǵa ákeledi. Kavkazdan ań úıretetin Jora degen jigitti otbasymen alǵyzady.
Ataqty Perkýn men Dýbınskııdiń rejısserlik qoıylymymen sahnaǵa baǵdarlama daıyndaıdy. Jańa baǵdarlamada «Kókpar», «Qyz qýý», «Teńge alý» sekildi ulttyq oıyndardy engizedi. Mańǵystaýdyń túıesin, qyrdyń qyzyl túlkisin, Altaıdyń aqıyǵyn aldyrady.
1970 jyly 24 maýsymda Qazaq tsırk ujymy rásimdelip tirkeledi. Onyń alǵashqy dırektory Qanat Saýdabaev bolatyn.
Dımash Ahmetulynyń qamqorlyǵymen Qazaq tsırkynyń ǵımaraty boı kóteredi.
Gúljıhan Ǵalıqyzynyń Edige, Aelıta degen ul-qyzy men Edigeniń uldary Abbas pen Shyńǵys erte dúnıe salady. Bir tuqymnan jalǵyz qalǵan Edigeniń qyzy Láılá Almaty qalasynda turady. Onyń anasynyń ulty - orys.
Gúljıhan Ǵalıqyzynyń ómirderekti qujattary Almatydaǵy Ortalyq memlekettik muraǵatynda saqtaýly. Óner ıesiniń kóp jylǵy eren eńbegi ádil baǵalanyp, Eńbek Qyzyl tý jáne «Qurmet» belgisi ordenderimen óz kezinde marapattalǵan.
Gúljıhan Ǵalıqyzynyń ákesi jaıly tarıh betterinde mańyzdy maǵlumattar bar, asa baq-dáýlet bitken adam halqynyń erteńin oılap Almaty demalys oryndarynda ormandardy salýǵa jáne sáýletti mádenı oshaqtardyń boı kóterýine atsalysyp, qarjylandyrǵyn. Al ol kisi jaıly Maıdan Myrzahmetuly ne der eken:
«Qalı atamyz general-gýbernatorlar júretin arbamen júredi eken. Ana-myna at ol kisini kótere almaı, beli úzilip ketedi eken. Batyr adam bolǵan ǵoı.
Birde Abaı aýylyna qydyryp barsa kerek. Ol jaqtaǵy týǵan-týysqandar at mingizeıin dese laıyq tappaı qatty qınalady. Tóńirektegi aýyldarǵa at shaptyryp izdestirse, bireýde shubar aıǵyr bar, bir kóterse sol kóterer dep alyp keledi. Qonaq qyrdan asyp ketkenshe aýyl adamdary qatty abyrjıdy, syılaǵan attyń beli úzilip qalsa syn ǵoı. Áıteýir qyrdan asyp ketken soń ýh deıdi ǵoı.
Bul kisi raqymshylyǵy kóp bolǵan adam, Almatydaǵy úlken meshitti, qazirgi Mádenıet mınıstrliginiń eski ǵımaratyn, Gorkıı parkiniń, Baým ormanynyń aǵashtaryn Qalı atamyzdyń qarjysymen salǵan. Elim dep eńiregen Qalı atamyzdyń da aty atalmaı eleýsiz qaldy»...
Iá, qazaq óneriniń órkendeýine atsalysyp, erler atqarar isti moınymen kóterip, eren eńbektiń úlgisin kórsetken Gúljıhan Ǵalıqyzynyń esimi bul kúnde eleýsiz qalyp barady. Óz urpaqtarynan izdeýshi joq desek, Qaırat Baıbosynov, Qapash Qulysheva, Qanat Qulymjanov, Sembek Jumaǵalıev, Kúlshara Esetova, Gúljan Talpaqova, Naǵıma Esqalıeva, Tursynǵazy
Rahımov, Ǵalym Muhamedın syndy balasyndaı bolyp ketken shákirtteri bar ǵoı. Aldaǵy ýaqytta osy óner ıeleri Gúljıhannyń artynan izdeýshi bolyp, esimin el esinde saqtaýǵa atsalyssa degen oıym bar.
Respýblıka kóleminde týǵanyna 80-90 jyl tolýyna oraı ótetetin is-sharalar ataýsyz qaldy. Endigi jerde ózi irgetasyn qalaǵan Qazaq tsırkine Qazaqstannyń halyq ártisi Gúljıhan Ǵalıevanyń esimi, Almaty kósheleriniń birine esimi berilse óner ıesiniń rýhy shattanar edi.
Osynshama qazaq ónerine orasan úles qosqan Gúljıhan Ǵalıevanyń áli beıitiniń basy durys qaraıtylmaǵan degenge senesiz be?
Aldaǵy ýaqytta Mádenıet mınıstrligi bile júrsin deıtin bolsaq, bı óneriniń keremet bıshisi Nursulý Tapalovanyń da beıitiniń basy qoqysqa toly, el kózine túserlik eskertkishiniń joq ekenin nesine jasyramyz.
Qazaq ónerine sholpan juldyzdaı jarqyrap sáýlesin shashqan daraboz daryn ıesi, aǵynǵa qarsy júzgen qoǵam qaıratkeri, halqyn súıgen tamasha kórkemsóz sheberi Qazaqstannyń halyq ártisi Gúljıhan Ǵalıqyzy óner kóginde ónegeli isimen erekshelene bilgen iri tulǵa, taǵlymdy tálimger, jańashyl jan edi... Esimi el esinde saqtalar asyl týǵan qyzdyń torqaly toıy memleket tarapynan qoldaý kórse, esimi Qazaq tsırkine berilse, «óli rıza bolmaı tiri baıymaıdy» degenge saıatynyna esh daý joq...
