Halyqty sý tasqynynan qorǵaı almadyq, meniń de kinám bar – Ádil Jubanov
ATYRAÝ. KAZINFORM – Elimizdiń birneshe óńirine tasqyn sýdan qaýip tóndi. Ásirese, Reseıden bastaý alatyn Jaıyq ózeninen tónetin sý tasqynynyń qaýpi áli de saqtalyp otyr. Osyǵan baılanysty Atyraý jáne Batys Qazaqstan oblysynyń aýmaǵynda ózenge jaqyn ornalasqan eldi mekenderdi qorǵaý úshin bóget salynyp jatyr. Osy jumyspen tanysyp júrgen Parlament Májilisiniń depýtaty Ádil Jubanovpen áńgimelesken edik.
– Ádil Orynbasaruly, birneshe kúnnen beri Jaıyq jaǵalaýyndaǵy bógetti bekitý jumysymen tanystyńyz. Sý tasqynyna qarsy daıyndyq qalaı júrip jatyr?
– Qazir Jaıyq ózeniniń jaǵalaýynda jańadan bóget salý, burynǵysyn nyǵaıtý sharalary kúni-túni júrip jatyr. Atyraý oblysynda az kúnde 100 shaqyrymnan astam bóget turǵyzyldy. Bul – ońaı atqarylatyn sharýa emes. Batys Qazaqstan oblysynda da osyndaı jumys qolǵa alyndy. Eki oblysta da jergilikti turǵyndar bóget salýǵa bir kisideı jumylǵan.
Sý tasqyny – aıtyp kelmeıtin tabıǵı apat. Onyń qaýpi kezeń-kezeńimen bolyp turady. Máselen, Jaıyq ózeni 1993-1994 jyldary arnasynan asyp-tasydy. Keıbir aýyldardy jartylaı sý basty. Jalpy, barlyq ózenniń tabıǵı arnasy bar. Tasqyn sýdan qorǵaný úshin osyǵan mán berý kerek. Biraq, sol kezdegi tasqynnyń saldarynan sabaq almadyq. Jaıyqtyń sýy jaıylatyn aýmaq turǵyn úı qurylysyna, basqa da maqsattarǵa berilgen. Mysaly, 1994 jyly Orynbor oblysyndaǵy sý deńgeıi 8 metr 10 sm bolǵan. Al bıyl sý bul deńgeıden asyp ketti. Bıyl Orynborda qardyń qalyń jaýǵanyn eskersek, Jaıyq ózenine keletin tasqyn sýdyń mólsheri óte kóp bolýy múmkin. Muny ǵalymdar, ózge de mamandar eseptep, eskerip otyrǵan bolar.
Bir-eki kún buryn Batys Qazaqstan oblysyna baryp, Jaıyq ózenindegi sý deńgeıin baqylap keldim. Sol óńirdegi ıAntartsev aýylynyń turǵyndarymen kezdestim. Olar bıyl Jaıyqtyń sýy 8 shaqyrymǵa deıin jaıylǵanyn aıtyp otyr. Biraq, bul – Orynbor óńirinen kelgen sý emes.
Qazir Memleket basshysynyń tapsyrmasymen Atyraý men Batys Qazaqstan oblysyna adam resýrsy da, arnaıy tehnıkalar da jiberildi. Elimizdiń ár óńirinen eriktiler, áskerı qyzmetshiler kelip jatyr. Maqsat – eki óńirdegi eldi mekenderdi, Oral men Atyraý qalasyn tasqyn sýdan qorǵap qalý.
– Jaqynda Qulsary qalasyn tasqyn sý basty. Endi onyń zardabyn joıý kezinde neni eskerý kerek?
– Tabıǵı apattyń zardaby bolatyny daýsyz. Sý tasqynynyń birneshe sebebi bar.
Birinshiden, muny sý aıdyndarynyń arnasy bastalatyn óńirge qardyń kóp mólsherde jaýýymen baılanystyrý kerek. Bıyl elimizde kún erte jylynyp, qar tez eridi. Máselege osy turǵydan kelgende, Jem ózeni bastaý alatyn Aqtóbe oblysyna qar qandaı mólsherde túskeni eskerilýi kerek edi. Jem ózenimen keletin sýdyń mólsherin bilý úshin Aqtóbege baryp-kelý, sol óńirdegi mamandarmen keńesý qıyn sharýa emes qoı.
Ekinshiden, Aqtóbe óńirindegi sý tasqyny eskerilmedi. Sol óńirdegi mol sý Oıyl, Saǵyz, Jem ózenderimen Atyraý oblysyna keletinin boljaý asa qıyn emes. Bul ózendermen kelgen sýdyń aǵysyn báseńdetý úshin tabıǵı arnalarǵa, saı-jyralarǵa shyǵatyn jolyn erterek ashýǵa bolmaı ma?
Osyndaı máseleler eskerilgende, Qulsary qalasyn tasqyn sýdan qorǵap qalýǵa bolatyn edi. Demek, adamı faktordyń áseri bar bolýy múmkin. Osyǵan baılanysty Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń tóraǵasyna Qulsarydaǵy sý tasqynyna zań aıasynda quqyqtyq baǵa berý, sebebine tekserý júrgizý týraly hat joldaımyn.
Al, tasqyn sýdyń zardabyn joıý máselesine toqtalsaq, osyǵan baılanysty Úkimettiń jasaqtaǵan arnaıy algorıtmi bar. Soǵan sáıkes, qazir zardap shekken ár otbasyǵa 100 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde bir rettik tólem berilip jatyr. Degenmen, eskeretin birneshe másele bar.
Birinshiden, tasqyn sýdyń saldarynan epıdemıologııalyq ahýaldy asqyndyrmaý máselesine basa nazar aýdarylýy qajet. Óıtkeni, Qulsaryda sasyq ıis shyǵatyny aıtylyp otyr. Sasyq ıis qaıdan, neden shyqty? It pen maldyń óleksesi me? Álde ár úıdegi tońazytqyshta turyp qalǵan azyq-túlik shiridi me? Tasqyn sýdan mal ólekselerin kómetin qorym ashylyp qaldy ma? Zıratty da sý shaıdy. Daladaǵy qoqys ta, maldyń óleksesi de aǵyp kelgen bolýy múmkin. Tasqynnan ólgen mal da bar. Munyń bári turǵyndardyń densaýlyǵyna keri áser etedi. Sondyqtan, Densaýlyq saqtaý mınıstrligi osyndaı túıtkildi máselege nazar aýdarýy kerek.
Ekinshiden, zardap shekken otbasylardy turǵyn úımen qamtamasyz etý máselesine qatysty usynys bar. Óıtkeni, men qurylysshy retinde bul máseleni jete bilemin. Máselen, úıin sý basqan otbasylarǵa 22 mln teńgeden berý máselesi qozǵalyp otyr. Biraq, Atyraý oblysynda, onyń ishinde Qulsaryda dál osy qarjyǵa jańadan jeke turǵyn úı salý múmkin emes. Nege? Óıtkeni, bul óńirde qurylys materıaldary tapshy. Máselen, Atyraý oblysynda betonnyń bir tekshe metri 50 myń teńge turady. Al, Almatyda sol beton 18 myń, Aqtóbede 20 myń teńge turady. Atyraýda qıyrshyq tas, tsement, basqa da materıaldar joq. Kirpish qajetti mólsherde shyǵarylmaıdy. Osyndaı qurylys materıaldaryn ózge óńirlerden tasymaldaý quny qymbat bolǵandyqtan, munyń ózi shyǵynǵa batyrady. Sol sebepten, bul máseleni tezirek talqylap, ońtaıly sheshim qabyldaǵan jón.
Úshinshiden, sý basqan turǵyn úı úshin ótemaqy beriletin bolsa, bul qarjyny esepteýdiń algorıtmi bolýy kerek. Óıtkeni, báriniń úıiniń sharshy metri birdeı emes. Biriniń úıiniń aýmaǵy 40 sharshy metr, al ekinshisiniń baspanasy 300 sharshy metr bolýy múmkin. Sondyqtan, ótemaqy beriletin bolsa, turǵyn úıdiń ár sharshy metrine beriletin qarjy 300 myń teńgeden kem bolmaýǵa tıis. Sonda ádiletti sheshim bolady.
Tórtinshiden, búlingen turǵyn úılerdi jóndeý, nemese jańadan salý jumysyn kesheýildetpeı, erterek bastaǵan jón. Sebebi, qajetti qarjyny esepteý, bólý, tender ótkizý sekildi máselelerdi ótkizýdiń ózindik protsedýrasy bar. Zardap shekken otbasylardy aldaǵy jaz maýsymyn paıdalanyp, kúzgi sýyq túskenge deıin jańa baspanamen qamtyp úlgerýimiz qajet.
– Bul jumystardy jedeldetý úshin ne isteý qajet?
– Salalyq mınıstrler Qulsaryǵa áli kelgen joq. Mysaly, Ónerkásip jáne qurylys mınıstri osynda nege kelmeıdi? Qulsaryda qurylys júrgizý Astanadaǵy kabınette sheshetin másele emes. Bul úshin jergilikti turǵyndardyń talap-tilegin tyńdap, qurylys materıaldaryn jetkizý máselesine kóńil aýdarý qajet.
– Jaıyq ózenindegi qazirgi ahýal qandaı?
– Shyndyǵyn aıtqanda, Jaıyqtyń jaǵdaıy áli de kúrdeli bolyp tur. Batys Qazaqstan oblysynyń aýmaǵyna Orynbordaǵy sý qoımasynan sý áli kelgen joq. Sonda da Jaıyq ózenindegi sý deńgeıi edeýir kóterildi. Demek, Jaıyq ózeninen jaǵalaýǵa jaqyn ornalasqan eldi mekenderge tónetin qaýip áli bar. Sýdyń ekpini qatty, kólemi kóp. Mysaly, 1994 jyly Ireklı sý qoımasynan Jaıyqqa jiberilgen sýdyń aǵysy sekýndyna 1300 tekshe metr bolǵan. Al, bıyl eki aptaǵa jýyq sýdyń aǵyny sekýndyna 2 myńnan astam tekshe metrge jetti.
Qazir sýdyń kólemi azaıǵanymen, aldaǵy ýaqytta qaıtadan kóbeıýi múmkin. Sondyqtan, 5 jasar baladan 90-nan asqan qarııaǵa deıin jaǵada bóget salýǵa atsalysyp júr. Jumystyń bári halyqtyń kúshimen atqarylyp jatyr. Halyqtyń sol nıetine oraı eldi mekenderdi tasqyn sý baspasa eken deımin.
Eń bastysy, tasqyn sýdyń qaýpinen sabaq alýymyz kerek. Men muny qarapaıym turǵyndarǵa emes, jergilikti atqarýshy bılikke, Úkimetke qatysty aıtyp otyrmyn. Úkimet osyndaı jaǵdaıda abdyrap qalmaý úshin ár mınıstrliktiń atqaratyn mindeti týraly algorıtm daıyndaýy qajet. Óıtkeni, sý tasqyny kóp kemshiliktiń, osal tusymyzdyń betin ashyp berdi. Eń qıyny, biz halyqty tasqyn sýdan qorǵaı almadyq. Buǵan zań shyǵarýshy organnyń ókili retinde meniń de kinám bar. Men jaýapkershilikti arqalaýdan qashpaımyn.
Eske sala ketelik, budan buryn Atyraýda Jaıyq ózeni mańyndaǵy saıajaı turǵyndaryna kóshý usynylǵanyn habarlaǵan edik.
Keıin Atyraýda Jaıyq jaǵasyndaǵy Aspa eldi mekeniniń 86 turǵyny kóshiriletinin jazǵan bolatynbyz.
