Halal Túrkistan: Aqsaqaldar usynysy qabyl bola ma
TÚRKІSTAN. KAZINFORM — Túrki elderiniń túpki tóri atanǵan Túrkistanda araq-sharap satýǵa tyıym salyna ma? Kazinform tilshisi máseleni zerttep kórdi.
Depýtat usynysy
Túrkistandy araqsyz qalaǵa aınaldyrý máselesi birshama ýaqyttan beri kún tártibinen túspeı keledi.
Birinshi bolyp oblystyq aqsaqaldar alqasy qolǵa alǵan másele jýyrda Parlament Májilisinde de kóterildi. Depýtat Ardaq Nazarov Túrkistandy araqsyz qalaǵa aınaldyrsaq degen usynysyn jetkizdi.
Halyq qalaýlysynyń bul bastamasyna qoldaý bildirýshiler de, qyryn qaraýshylar da boldy.
Árıne qoǵam bolǵan soń túrli kózqaras bolary anyq. Al shyn máninde erekshe mártebesi bar rýhanı astana halal qala ataǵyn ıelene ala ma?
Túrkistan oblystyq kásipkerlik palatasy usynǵan málimetke súıensek, qalada 180-ge jýyq tamaqtaný orny bar.
131 shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektisi araq-sharap satýǵa ruqsat alǵan.
Sondaı-aq, qalada 38 toıhana jumys isteıdi. Túrkistandaǵy keı toıhanalarda aptanyń jeti kúninde de toı ótedi. Al toıdyń araq-sharapsyz ótpesi anyq.
Іshimdikke táýeldi túrkistandyqtardyń sany 2 ese artqan
Túrkistan oblystyq psıhıkalyq densaýlyq ortalyǵynda 2023 jyly 1314 turǵyn emdelgen bolsa, 2024 jyly bul kórsetkish 1403-ke deıin ósken.
Al, Túrkistan qalasy boıynsha 2023 jyly 19 adam esepke alynsa, 2024 jyly 43 túrkistandyq tirkelgen.
Esepte turatyn qala turǵyndarynyń sany da ósip otyr. ıAǵnı, 2023 jyly 179 jergilikti turǵyn esepte tursa, 2024 jyly olardyń sany 213-ke jetti.
Bul Túrkistanda ishimdikke suranystyń joǵary ekenin kórsetedi.
Sondaı-aq oblysta jyl saıyn 1 myńǵa jýyq adam mas bolyp kólik júrgizgeni úshin júrgizýshi kýáliginen aıyrylady. 2023 jyly osyndaı turǵyndardyń sany 969-ǵa jetse, byltyr 936 bolǵan. Bári de sot sheshimimen 7 jyl boıy kólik júrgize almaıdy.
Jalpy qalany araqsyz qalaǵa aınaldyrýdyń tıimdi jáne tıimsiz tustary qandaı? Bul boıynsha zııaly qaýym men sala mamandarynyń pikirin tyńdap kórdik.
7 jyldan beri osy bastamany kóterip kelemiz — aqsaqal
Oblystyq aqsaqaldar alqasynyń tóraǵasy Jarylqasyn Áziretbergenov keleshekte Túrkistan araq-sharapsyz qalaǵa aınalýy kerek dep biledi.
— Biz Túrkistandy araq-sharaptan ada qalaǵa aınaldyraıyq degen maqsatpen 2018 jyly jáne 2022 jyly oblys halqyna úndeý tastap, bastama kóterdik. Úndeýimiz gazetterge jarııalandy. Parlamentke de jazdyq. Ózimiz de qarap otyrmaı osy baǵytta jumys júrgizdik. Nátıje aqyryndap shyǵa bastady. Ótken jyly oblys aýmaǵynda araqtan bas tartqan eldi mekender sany eselep artty. Ol aýyldarda toı-jıyndar ishimdiksiz ótedi. Túrkistandaǵy 3 sýpermarket pen 25 dúken araq-sharap satpaıtyn boldy. Saýran aýdanyna qarasty 11 aýyl araqsyz aýyl statýsyna ıe boldy. Qazir de keı dúken ıeleri araq satpaıtyn boldyq dep habarlasyp jatyr. Al, keıbir kafe-toıhanalar halalǵa aınaldy, — deıdi Jarylqasyn Áziretbergenov.
Jýyrda oblys jáne qala ákimderiniń qatysýymen aqsaqaldar alqasynyń jıyny ótedi dep josparlanyp otyr.
Sol jıynnyń da kún tártibine Túrkistandy araqsyz qalaǵa aınaldyrý máselesi qoıylmaq.
Al, Túrkistan qalasynyń bas ımamy Talǵat Seıdalıev aqsaqaldar kótergen bastamaǵa ımamdar da qoldaý kórsetip otyrǵanyn aıtty.
— Árıne Túrkistan araqsyz qalaǵa aınalsa deımiz. Biz de bul baǵytta juma kúngi ýaǵyzdarymyzda jıi aıtyp otyramyz. Araq ishýdiń, satýdyń, alyp kelgen adamnyń úlken kúnáǵa batatynyn túrli mysaldarmen túsindiremiz. Jastarǵa jaman jolǵa túspeý kerektigin aıtyp aqyl-keńes beremiz. Qazirdiń ózinde oblysymyzda kóp aýyldar araqtan bas tartyp jatyr. Túrkistannyń da araqsyz qalaǵa aınalýy qıyn emes dep oılaımyn. Bul jerde tek nıetti durystasaq kóp is tyndyrýǵa bolady, — deıdi bas ımam.
Túrkistanǵa aǵylǵan týrıster legi azaıyp ketpeı me?
Qoja Ahmet ıAsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti menedjment jáne týrızm kafedrasynyń professory, PhD doktor Dinmuhamed Kelesbaev musylman ekenmin dep birjaqty emotsııaǵa berilmeý kerektigin aıtady.
— Munyń kóptegen áleýmettik, ekonomıkalyq saldary bar. Búginde qoǵamda rýhanı týrızm degen sala damyp jatyr. Máselen, Túrkııadaǵy Konııaǵa, Eýropadaǵy Vatıkanǵa, Úndistandaǵy músinderge, Qytaıdaǵy hramdarǵa halyq tek syıyný úshin barmaıdy, týrıster sol rýhanııatty kórý úshin barady. Sol jerdegi músinder men ǵımarattardy, dinı tanymdyq nysandardy, sáýlet ónerlerin tamashalaıdy. Bul da týrızm. Eń bastysy jergilikti halyqtyń ekonomıkalyq jaǵdaıyna oń septigi tıip jatyr. Túrkistannyń da sondaı tusy bar. Túrkistan — qazaq halqy men túrki álemi úshin úlken rýhanı ortalyq. Tipti Ekinshi Mekke dep ataıtyndar bar. Sonymen birge bul týrıstik shahar. Qazaqstannyń ishki týrızmin damytyp otyr. Qala berdi Orta Azııa, Túrki dúnıesiniń týrızm ortalyǵy sanalady, — deıdi ǵalym.
Onyń aıtýynsha, búginde Túrkistan týrızm ortalyǵy retinde óte jaqsy damyp keledi. Al eger ishimdikke tosqaýyl qoıylsa, qala taza dinı jabyq ortalyq sekildi bolyp qalady. Bul týrıst tartýǵa óte úlken kedergi.
— Sonymen qatar, bıýdjettiń ekonomıkalyq túsimin de azaıtady. Búgingi kúnge deıin Mekkege tek qajylyq vızasy beriletin. Bul Mekkege barýshylardy shekteıtin. Dinı talaptary bolǵandyqtan vıza alý qıyn edi. Qazir ony arab memleketteri túsindi de, týrıstik vızany engizdi. ıAǵnı, qazir týrıstik vızamen de kishi qajylyqqa baryp-kelýge bolady. Jalpy Túrkistan qalasynyń turǵyny, ekonomıst maman retinde Túrkistanda ishimdikke shekteý engizýge áli erte dep oılaımyn. Halyqtyń mentalıteti, qalanyń ekonomıkalyq jaǵdaıy bar, shaǵyn jáne orta kásipkerlik salasy, ishki jáne syrtqy týrızm jaıyn, jalpy barlyǵyn elep-eskerip, jan-jaqty qaraý kerek, — deıdi ekonomıst-ǵalym.
Araq-sharapty jasyryp satatyndar kóbeıedi — kásipker
Túrkistandyq kásipker Indıra Qýatova adamı turǵydan alǵanda muny durys másele dep sanaıdy. Degenmen, kásipkerlik turǵydan qaraǵanda ekinshi jaǵyn kóremiz.
— Araq-sharap satylmasyn degenmen ony tyǵyp satýshylar kóbeıedi. Sebebi jumysshylarǵa jalaqy beremiz, salyq tóleımiz, jalpy shyǵyn kóp. Al, bizdegi tabystyń basym bóligi ishimdikten túsedi. Sondyqtan bul birinshiden salyqtyń túsýine keri áser etedi. Sońynda kóleńkeli ekonomıka damyp, sybaılas jemqorlyqqa uryndyrady. Jalpy, Konstıtýtsııada eldegi barlyq adam teń quqyly dep kórsetilgen. Sol sebepten bul adam quqyǵyn, kásipkerlerdiń quqyǵyn buzýshylyq dep aıtsaq ta bolady. Sondyqtan, kásipkerler Túrkistandy araqsyz qalaǵa aınaldyrýǵa qarsy dep oılaımyn, — deıdi Indıra Qýatova.
Búginde Túrkistan oblysynda ishimdikten bas tartqan aýyldar sany jyl saıyn artyp keledi. Qazirgi kezde oblysta 30-ǵa jýyq aýyl ishimdikten múldem bas tartqan.
Máselen, bir ǵana Saıram aýdanynda mundaı aýyldardyń sany 10-ǵa jetip otyr. Olardyń qatarynda Shirkin, Oshaqty, Qurlyq, Taskeshý, Ásilaryq, Saryaryq, Toǵan, Tespe, Hanqorǵan, Qutarys aýyldary bar.
Munda ornalasqan dúkenderde araq-sharap satylmaıdy. Jıyn-toılar halal ótedi.
Sondyqtan bolar, jyl boıy bir de bir qylmys tirkelmegen. Tyń ıdeıaǵa jergilikti aqsaqaldar men zııaly qaýym ókilderi uıytqy bolyp otyr.
Túrkistandyq qarııalardyń bastamasy iske assa, Túrkistan elimizdegi tuńǵysh araqsyz qala bolary anyq.