«Halal naryǵy qadaǵalanbaı tur» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Qazaqstan basshysy Nursultan Nazarbaev Máskeýde ótken UQShU Ujymdyq qaýipsizdik keńesiniń sessııasynan keıin Joǵary Eýrazııalyq ekonomıkalyq keńestiń memleket basshylary deńgeıindegi otyrysyna qatysty. Eýrazııalyq ıntegratsııalyq úderisterdi tereńdetý máselesi qozǵalǵan otyrysqa Keden odaǵy «úshtiginiń» basshylarymen qatar, Armenııa Prezıdenti Serj Sargsıan men Qyrǵyzstan Prezıdenti Almazbek Atambaev qatysty.
Memleket basshylary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqty 2015 jyldan bastap iske qosý jáne onyń sheteldik seriktestermen ózara yqpaldastyǵy máselelerin qarastyrdy. Otyrys barysynda memleket basshylary EAEO organdarynyń qyzmetin reglamentteýge, Odaq soty men Komıssııasyn qurýǵa jáne onyń jumysyna, sondaı-aq, T.Mansurovty Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııanyń Energetıka jáne ınfraqurylym jónindegi alqasynyń múshesi (mınıstr) etip taǵaıyndaýǵa baılanysty birqatar sheshimderge qol qoıdy. Sonymen qatar, prezıdentter 2014 jylǵy 29 mamyrdaǵy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly shartqa Qyrǵyz Respýblıkasynyń qosylýy týraly shartqa qol qoıdy. Bul týraly maqala «Integratsııalyq keńistikte kedergiler bolmaýy tıis» degen taqyryppen jarııalandy.
Bas basylymda «Memleketimizdiń rýhanı tiregi» atty taqyryppen Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, Bas múftı Erjan qajy Malǵajyulynyń maqalasy jaryq kórdi.
«Sońǵy kezde túp-tamyrymyzǵa zer salyp, «biz osy kimbiz, qandaı halyqpyz?» degen saýaldarǵa jaýap izdep, asyl dinimizden bastaý alatyn salt-dástúrimiz tereń zerdelený ústinde. Burynǵy belgili jaıttardyń ózi jańasha saraptalyp, rýhanııat turǵysynan qaıta júıelený ústinde. Sebebi, kez kelgen halyqty óziniń tóltýma rýhanı qundylyqtary men izgi qasıetteri ǵana biriktire alady. Sondyqtan, din men dástúr degen bastama zııaly qaýym tarapynan úlken qoldaýǵa ıe boldy.
Ras, dál qazirgi ómirimizden din men dástúrimizdiń sabaqtastyǵyn qalaı ańdap, qalaı zerdeleımiz? Munyń astarynan din men dástúrdi qalaı nasıhattaımyz degen ekinshi saýal týyndaıtyny haq. Ár halyq el bolyp, bereke-yntymaqta ǵumyr keshýi úshin jastardyń sanasyna dástúrli qundylyqtaryn sińirip, rýhanı bolmysymen ómir súrýge baýlıdy. Ol úshin meshit, medreselerden bastap, barlyq aqparat quraldary, tárbıe salalary osy baǵytqa jumylýy kerek. Ásirese, tárbıe salasynyń mańyzy óte zor. Jastarymyz mektep qabyrǵasynan bastap, úlken oqý oryndarynda din men dástúrimizdi oqyp sýsyndap ósse, teris aǵymdar men jat mádenıettiń jeteginde ketpes edi. Salt-dástúri men dinine erekshe mán bergen eldiń tuǵyry bıik, irgesi qashan da berik bolmaq», - dep atap ótilgen maqalada.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Halal – arab tilinen aýdarylǵanda «ruqsat etilgen» degendi bildiretin ıslamdyq dinı termın. ıAǵnı ıslam zańy iship-jeýge jáne tutynýǵa ruqsat bergen nárselerge tıesili. Bul «halal» azyq-túlik ónimine qatysty maquldama CODEX ALIMENTARIUS halyqaralyq Eýropalyq komıssııa standartynyń halyqaralyq normalarymen, 2002 jyly Qazaqstannyń bekitýimen ıslam zańy ruqsat bergen ónim bolyp tabylady.
Qazir Qazaqstanda halal azyq-túligi shekteýsiz shyǵarylyp, erkin satylýda. Elimiz zaıyrly memleket bolǵandyqtan, «halal» azyq-túlik naryǵy memleket tarapynan jeke kóńil bóletin salaǵa kirmeıdi jáne dinı mazmunda retteýge jatpaıdy. «Halaldy» retteý jergilikti bılik organdarymen kelisile otyryp dinı jáne qoǵamdyq birlestikterdiń quzyryna berilgen. Osy jerde «Qazaqstan Respýblıkasynda «halal» termınin qoldaný sonshalyqty mańyzdy problema ma?» degen suraq týýy múmkin, oǵan jaýap tómendegideı: 2009 jylǵy halyq sanaǵynyń málimeti boıynsha, Qazaqstan Respýblıkasynyń 11237947 azamaty, ıaǵnı turǵyndarynyń 70,19 paıyzy ózderin dinı-senimi boıynsha musylman sanaıdy. Olaı bolsa,osynsha adamdy Qazaqstandaǵy «halal» óniminiń negizgi tutynýshylary retinde qarastyramyz. ıAǵnı bul – «Halal» ónimin tutynýshy alyp sektor, 11 mıllıonnan astam Qazaqstan azamattary – bul asa aýqymdy suranys pen usynys naryǵy! Osy jaıynda «Halal naryǵy qadaǵalanbaı tur» atty maqaladan oqı alasyzdar.
Osy gazette «Ulttyq ulanǵa asyqqandar kóp» degen maqala berilgen. Qazaqstannyń Ulttyq ulany álemdegi qaqtyǵys oshaqtaryna baryp, bitimgershilik operatsııalarǵa qatysýy múmkin. Bul týraly keshe Senatta málim boldy.
Osy kúni Joǵarǵy palatanyń Halyqaralyq qatynastar, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıteti óziniń keńeıtilgen otyrysynda «Ulttyq ulan týraly» jáne oǵan ilespe, qos jańa zań jobalaryn qarady. Senatorlar Ulttyq ulanǵa sarbazdardy qabyldaýda qandaı qıyndyqtar baryn surady. Óıtkeni áskerge shaqyrý naýqany qorytyndysynda, resmı statıstıka boıynsha, árbir 10 jigittiń 7-eýi jaramsyz bolyp shyqqan. «Úsh jyldaı buryn áskerı komıssarlardyń biri aqparat quraldaryna suhbat berip, boıy suńǵaq, denesi shymyr, aqyldy jigitterdi tabý qıynǵa aınalǵanyn málimdegeni este. Qazir qalaı?» degen saýal qoıyldy.
«Buryn Іshki áskerlerdi densaýlyqtyń 3-sanatyndaǵy áskerı qyzmetshilermen jasaqtaýǵa ruqsat etiletin, – dedi Ulttyq ulannyń bas qolbasshysy Rýslan Jaqsylyqov.
– Ózderińiz bilesizder, buǵan kim jatatynyn: keıbir aýrýlary barlardy da alýǵa jol ashyq. Al boıy tipti 1 metr 60 santımetr bolsa da, qabyldaı beretin. Qazirgi kezde bas shtabpen jumys jasaı otyryp, biz Іshki ásker men Ulttyq ulandy áskerge shaqyrylǵandar arasyndaǵy densaýlyǵy boıynsha 2-sanattan tómen emes jigitterden jasaqtaýǵa qol jetkizdik».
***
«Ekspress-K» gazetiniń jazýynsha, SQO-da órt kezinde polıtseıler er adam men eki balany qutqardy. Oblystyq ІІD endi bul polıtseılerdi marapattaýǵa nıetti. Birneshe kún buryn Qyzyljar aýdanyndaǵy Nalobıno aýylynda turǵyn úıdi órt sharpyǵan. Abyroı bolǵanda ýchaskelik ınspektor Qanat Mendekeev der kezinde kelip, órtke oranǵan úıge kirip, er adamdy qutqaryp qaldy.
Osyǵan uqsas oqıǵa Petropavl qalasynda oryn aldy. Tórtinshi qabatta qyzyl jalyn astynda qalǵan páterden ýchaskelik ınspektor Dáýren Shırajıev órt sóndirýshilermen birge eki balany alyp shyqqan. Bul materıal «Shagnývshıe v ogon» degen taqyryppen berilgen.
