Hal ústinde jatqan naýqasty qutqarýdan artyq abyroı joq – hırýrg Erbol Eseev

ORAL. QazAqparat – Aq Jaıyq óńirinde óz eńbegimen jarqyraı kórinip, emdelýshilerdiń alǵysyna bólenip júrgen aq jeleńdi jandar az emes. Solardyń biri, oblystyq kópbeıindi aýrýhananyń №9 júrek-qan tamyrlary hırýrgııasy bóliminiń meńgerýshisi, joǵary sanatty dáriger, «Bolashaq» prezıdent stıpendııasynyń ıegeri, medıtsına ǵylymdarynyń magıstri Erbol Eseev tól merekesine oraı QazAqparat tilshisine suhbat berdi.

- Erbol Qýanyshúly, ákeń Qýanysh (el ishinde Qýan atanyp ketken) Eseevtiń Bókeı ordasy aýdanynda qyryq jyldan astam ýaqyt boıy medıtsına salasynda minsiz eńbek etip, jurtshylyqqa tanymal, maqtaýly dáriger bolǵany belgili. Dárigerlik mamandyqty tańdaýyńa osy faktor áser etti me?

- Iá, ákemniń jumys istep júrgen kezinde soǵan qyzyǵyp, ynta-yqylasym oıanǵany ras. Tipti segizinshi synypta shyǵarma jazǵan kezde dáriger bolamyn deppin. Aqyry sol arman-maqsatymnan aınyǵanym joq.

- Jalpy, Eseevterdi dárigerler áýleti deýge bolady ǵoı?

- Ol da shyndyqtan alys emes. Óıtkeni ákemniń apasy Sara Eseeva ómir boıy dáriger boldy. Ákemniń qaryndastary Aıgúl men Nurly apalarym da osy joldy tańdady. Aıgúl ftızıatr bolsa, Nurly akýsher-gınekolog retinde óz qyzmetin abyroıly atqaryp, zeınetke shyqty. Qazir osy joldy ózim jalǵastyryp kelemin.

- Endeshe, ósý men eseıý jolyna toqtalsań?

- 2009 jyly Aqtóbe qalasyndaǵy Marat Ospanov atyndaǵy Batys Qazaqstan medıtsına ýnıversıtetin támamdaǵannan keıin Oralǵa oralyp, bastapqyda №3 qalalyq emhanada eńbek ettim.

Sol kezde-aq oblystyq aýrýhanaǵa kezekshilikke baryp júrdim. Jyl jarymnan keıin oblystyq aýrýhanaǵa aýystym. Mine, on jyldan astam ýaqyt boıy sonda qyzmet etip kelemin.

Qaı mamannyń da óz bilim-biligin úzbeı jetildirip otyrǵany asa mańyzdy. Ózim «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha Ońtústik Koreıa elinde bilim aldym. Sodan keıin magıstratýrada oqyp shyqtym.

- Búginde ota jasaýdyń kúrdeli de ozyq tásilderin meńgergen hırýrgsyń. Bul jóninde ne aıtar ediń?

- Osy kezge deıin biraz kúrdeli otalar jasap, ınnovatsııaǵa bet buryp, jańa túrlerin engizýdemiz. Mysaly, oblystyq aýrýhanada lazermen ota jasaýdy jolǵa qoıdyq. Atap aıtqanda, aıaqtyń qan tamyrlary keńeıgen kezde lazermen ota jasalyp, qalpyna keltiriledi.

Sondaı-aq oblystyq aýrýhanaǵa angıograf apparatyn alyp, qan tamyrlaryn ishinen ashatyn tásilderdi qoldanýdamyz. Buryn jalpy jansyzdandyrý (narkoz) arqyly ota jasalatyn edi. Qazir jergilikti jansyzdandyrý arqyly kúrdeli otalar jasaýdy da qolǵa aldyq.

- Keıbir erekshe este qalǵan oqıǵalar bar ma?

- Hırýrg bolǵannan keıin ondaı oqıǵalar kezdesip turady ǵoı. Birde aýrýhanaǵa 50 jastaǵy er adam tústi. Ajarlaý mashınasymen (bolgarka) jumys istep jatqan kezde bilegin tamyrlarymen qosa kesip ketken eken. Súıegi ilinip tur. Jaraqat alǵanyna jarty saǵattaı ýaqyt ótken. Shuǵyl ota jasap, qolyn aman alyp qaldyq.

Segiz kúnnen keıin naýqas úıine shyqty. Taǵy birde ókpe, baýyr, ishine qosa júreginen pyshaq jaraqatyn alǵan jap-jas jigitti qutqaryp qaldyq. Keýdesin ashqan kezde júregi toqtap qalǵan eken. Soǵan tikeleı massaj jasap, sosyn pyshaq tıgen jerlerin tigýge týra keldi.

Sol sekildi atys kezinde asqazan, baýyr, kók et qana emes, júreginiń syrtqy qabyǵyna oq qadalyp qalǵan jigitke de tańǵa deıin ota jasap, betin beri qaıtardyq. Taǵy birde pyshaq jaraqatynan óńesh, keńirdek, moıyn qan tamyrlary kesilgen áıel de ýaqtyly kómek kórsetý nátıjesinde aman qaldy.

Eń bastysy, Gıppokrat antyna adal bolyp, aldyńa kelgen, hal ústinde jatqan naýqasty qutqarýdan artyq abyroı joq der edim.

- Erbol, áńgimeńe rahmet! Aldaǵy ýaqytta da eńbegińniń jemisti bola berýine tilektespin.