Ǵylymnyń sapasyn arttyrmaıynsha, alǵa basý múmkin emes – ǵalym
Ǵalymnyń aıtýynsha, Prezıdent: «Mysaly, biz shıkizatqa áli de táýeldimiz. Eńbek ónimdiligi tómen, ınnovatsııa jetkiliksiz», - dep atap kórsetti. Munyń elimizdegi túrli ǵylymı-zertteý ınstıtýttaryna, menshik túrine qaramastan, barlyq joǵary oqý oryndaryna tikeleı qatysy bar.
Osy oraıda «Jańa Qazaqstan» ıdeıasy aıasynda uıymdastyrylǵan «Qazaqstannyń ǵylymy men joǵary bilimi: qaıta qurý núkteleri» atty tamyz konferentsııasynda QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbek: «Ýnıversıetterdegi ǵylym máselesine keletin bolsaq, qazirgi tańda joǵary oqý oryndarynyń 70 paıyzy ǵylymmen aınalyspaıdy. Olar – oqytýshy ýnıversıtetter. Bizdiń maqsatymyz – ýnıversıtetterdi zertteý modeline kóshirý, - dep atap ótti.
Jalpy álemdik tájirıbede bakalavrıat kólemi 55-60 paıyz, magıstratýra 35-40 paıyz, al doktorantýra 2-3 paıyzdy quraıdy. Bizdiń elde bakalavrıat úlesi 93-97 paıyzǵa jetken. Sonymen birge 2025 jyly ǵylymdy qarjylandyrý kólemi eldegi jalpy ishki ónimniń 1 paıyzyna deıin artady delinýde. Olaı bolsa, ýnıversıtettik ǵylymdy damytý, ınnovatsııalyq jobadan naqty óndiriske kóshý basty mindetterdiń birine aınalmaq, osy oraıda kózboıaýshylyqqa salynbaı, sany kóp, sapasy joq, basy bar, nátıjesi joq jobalardan arylýymyz kerek. Jeke tulǵanyń qamy emes, jańa jumys oryndaryn, ınnovatsııalyq kásiporyndardy ashýǵa múmkindik beretin ǵylymı jetistikter qoǵamnyń ıgiligine aınalýy tıis.
Ǵalymnyń paıymdaýynsha, ult ustazy Ahmet Baıtursynov «Basqa halyqtan kem bolmas úshin biz baı, kúshti, bilimdi bolýymyz kerek. Baı bolý úshin kásip kerek, kúshti bolý úshin birlik kerek, bilimdi bolý úshin oqý kerek», – dep óskeleń urpaqqa ósıet etken bolatyn. Ýaqyt óte «bilim-kásip-eńbek jáne birlik» qaǵıdasy búginde ómirlik qajettilikke aınaldy. Joǵary bilim salasyndaǵy reformalar bolashaqta da jalǵasa bermek, bir qýantarlyq jaı – QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń ekige bólinýi ǵylymı ortaǵa úlken serpilis ákeldi.
Tamyz keńesiniń forsaıt-sessııasynda qaralǵan ulttyq qundylyqtar negizinde bilimdi tulǵany qalyptastyrý, ǵylymı áleýetti damytý jáne kommertsııalandyrý, bilim sapasy, tsıfrlyq tehnologııany jetildirý máseleleri kún tártibinen túspek emes. Forsaıt – bul bir sátke kúndelikti kúıbiń-tirlikti umytyp, josparlanǵan naqty ister boıynsha ujymdyq taldaý, boljaý arqyly jańa úlgidegi bolashaqty qurý ádisi. Bir jyldyǵyn oılaǵan egin egedi, on jyldyǵyn oılaǵan aǵash ósiredi, al 100 jyldyǵyn oılaǵan urpaq tárbıeleıdi degen qanatty sóz tegin aıtylmasa kerek.
Basqosýdaǵy usynystar men saraptama qorytyndylary Ǵylym jáne joǵary oqý mınıstrliginiń ókilderine joldandy. Mundaı jańa bastamalar qyzmet barysynda strategııalyq turǵydan durys sheshimderdi qabyldaýǵa, jumys ónimdiligin arttyrýǵa jáne ýaqytty tıimdi paıdalanýǵa zor múmkindik beredi. Bıylǵy jyly granttar sany ótken jylmen salystyrǵanda 19 paıyzǵa artty, ıaǵnı 88 myńǵa teńesti, onyń 60 paıyzy tehnıkalyq mamandyqtarǵa baǵyttaldy, bul kórsetkish jyldan-jylǵa ósýde. Álemniń beldi 3 joǵary oqý ornynyń fılıaldary óńirlerde óz jumystaryn bastady. Mektep túlekteriniń 64 paıyzy otandyq bilim ordalaryn tańdady, ótken jyldarmen salystyrǵanda, shet elderden bilim izdegen jastardyń sany tómendedi. Jylma-jyl jas ǵalymdarǵa alys jáne jaqyn shet memleketterde ǵylymı tájirıbeden ótýge 500 grant bólý isi odan ári jalǵasyn taba bermek.
Tamyz konferentsııasyndaǵy taǵy da bir erekshe jaı, QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbek pen «Jańarý» sybaılas jemqorlyqqa qarsy jalpyulttyq qozǵalysy» RQB tóraǵasy Mels Semǵalıev birlesken memorandýmǵa qol qoıdy. Qujattyń maqsaty – Prezıdent Q.K.Toqaevtyń memlekettik saıasatyn qoldaı otyryp, ǵylym men joǵary bilim salasynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy mádenıetti jáne jemqorlyqqa tózbeýshilikti qalyptastyrý, ulttyq qundylyqtarymyzdy saqtaı otyryp, jastarymyzdy ádilettilik pen adaldyqqa tárbıeleý.
-Prezıdent Joldaýy «Jańarý» jalpyultyq sybaılas jemqorlyqqa qarsy qozǵalysy» RQB Batys Qazaqstan oblystyq fılıalynyń dırektory, «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» atalymynyń ıegeri, akademık Aqserik Áıtimovtiń Qazaqstan ınnovatsııalyq jáne telekommýnıkatsııalyq júıeler ýnıversıteti, halyqaralyq tsıfrlyq tehnologııa, sáýlet jáne quqyq, respýblıkalyq joǵary tehnıkalyq kolledjderi stýdentterimen kezdesýinde jan-jaqty talqylandy. Onda naqty usynys-pikirler aıtylyp, oryndy pikirler ortaǵa salyndy. Aıtalyq, «Ulttyq qor – balalarǵa» jáne basqa da qabyldanǵan áleýmettik baǵdarlamalardy júzege asyrý úshin bıznes myqty bolýy shart. Bos ýádeler men ádemi sózderden eshteńe shyqpaıdy, eń aldymen naqty jumystar men nátıjeler, azamattar men kásipkerlerdiń quqyqtary men múddelerin qorǵaýdy qamtamasyz etetin quqyqtyq júıe qajet. Osy oraıda túrli oqý oryndary da óz qyzmetin jańasha júrgize bilýi tıis, - deıdi ǵalym.
«Qazaqstan ınnovatsııalyq jáne telekommýnıkatsııalyq júıeler ýnıversıtetiniń oqytýshy-professor quramy Joldaýdy tolyǵymen qoldaıdy ári ǵylym men bilim sapasyn arttyrýda óz úlesterin qosady dep sendiremin. Oǵan tolyq múmkindik bar, ótken oqý jylynyń qorytyndysy boıynsha jas ǵalymdar Aıdana Qajımova, Ardaq Qazıeva Memleket basshysynyń granttaryna ıe boldy. Birneshe ǵalym Rhd doktory atandy. Scopus jáne basqa da beldi jýrnaldarda jaryq kórgen maqalalar sany ósip otyr. Bilim ordasynyń materıaldyq-tehnıkalyq negizi jyl ótken saıyn nyǵaıýda, jastardyń ǵylymmen aınalysýlaryna tolyq jaǵdaı jasalǵan, zamanaýı zerthanalar, jas ǵalymdar kampýsy iske qosyldy. Akademııalyq áriptestik aıasynda otandyq bilim ordalarynan basqa, 100-den astam shet memleketterdiń, sonyń ishinde Máskeý, Dýbna, Saratov, Samara, Astrahan (Reseı), Mınsk (Belarýs), Sofııa (Bolgarııa), Lıýblın, Krakov (Polsha) qalalarynyń beldi joǵary jáne ǵylymı-zertteý ınstıtýttarymen memorandým jasalyp, birlesken mamandar daıarlaý, ǵylymı jobalardy júzege asyrý baǵytynda tyǵyz baılanys ornatyldy. Joldaý jańa mindetter júkteıdi, sheshimin tappaǵan másele kóp. Sondyqtan jańashyldyqpen jumys jasap, jańa da ádiletti Qazaqstandy qurýǵa adal eńbekpen úles qosýdyń mańyzy zor», dep túıindedi oıyn Álibı Baıahov.
Eske sala keteıik, budan buryn jas kásipkerdiń kásip bastaýǵa nıetti jastardyń tyń ıdeıalardy júzege asyra alatyny týraly aıtqanyn jazǵan bolatynbyz.
