Ǵylymı joba avtorlary aralyq esep berýden bosatylady

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Bilim jáne ǵylym mınıstri «Ǵylym» týraly Zańǵa engiziletin ózgerister týraly pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Memleket basshysy jyldyń sońyna deıin «Ǵylym týraly» zańnamaǵa ózgerister engizýdi tapsyrǵan bolatyn. Atap aıtsaq, ǵalymdardyń jalaqysyn bazalyq qarjylandyrýǵa qosý, irgeli zertteýlermen aınalysatyn ǵylymı ınstıtýttardy tikeleı qarjylandyrý tetigin engizý, ǵylymı zertteýlerdi qarjylandyrý merzimin bes jylǵa deıin uzartý, Ulttyq ǵylymı keńester sheshimderi boıynsha apellıatsııa ınstıtýtyn qurý. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń qoldaýynyń arqasynda atalǵan máselelerdi sheshý múmkin bolyp otyr», - dep jazdy mınıstr Facebook paraqshasynda.

Vedomstvo basshysy endigi jerde qarjylandyrý men esep berý rásimderin áli de bolsa jeńildetý, bıýrokratııalyq kedergilerdi joıý jáne ǵalymdardyń óz ıdeıalary men áleýetin júzege asyrýy úshin qolaıly orta qurý sııaqty máselelerdi sheshý qajettigin aıtady.

Ǵylym týraly zańnamaǵa engiziletin ózgerister osy máselelerdiń sheshimin tabýǵa tıis.

«Qazan aıynyń sońynda Úkimet qaýlylarymen úsh negizgi normatıvtik-quqyqtyq aktige ózgerister engizildi. Olardyń qatarynda Ulttyq ǵylymı keńester týraly ereje, Memlekettik ǵylymı-tehnıkalyq saraptamany uıymdastyrý jáne júrgizý qaǵıdalary men Bazalyq, granttyq, baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý qaǵıdalary bar», - degen Ashat Aımaǵambetov bul normalar ǵalymdardyń ómirine qalaı áser etetinin qysqasha baıandady.

«Birinshiden, endi 12 aıdan astam merzimge granttyq qarjylandyrý alatyn jobalar boıynsha aralyq esepter tapsyrýdyń qajeti joq. Memlekettik standarttyń bıýrokratııalyq normalary boıynsha birneshe ret engiziletin túzetýlerdi eskere otyryp, buryn-sońdy joba jetekshilerine jyl saıyn qazan-qarasha aılarynda granttyq qarjylandyrý boıynsha aralyq esepterdi tapsyrý úshin tórt apta qajet bolatyn. Endigi kezekte 40 betten turatyn esep jazyp, tapsyrmaı-aq joba týraly qysqasha málimetteri bar saýalnamany toltyrýǵa jarty saǵat jetkilikti», - deıdi mınıstr.

Onyń jazbasyna qaraǵanda, konkýrstyq rásimderdi ótkizý merzimi 145 jumys kúninen 92-ge deıin qysqartylyp otyr. Sondaı-aq, konkýrstyq ótinimmen birge beriletin qosymshalardyń sany 12-den 5-ke deıin azaıtylǵan. Tipti keleshekte bir ótinimge bir qosymsha ǵana ilestirip berý qamtamasyz etilmek.

Ótinim bergen kezde fors-major jaǵdaı bolyp qasla, úsh kúnniń ishinde ótinish berýshi uıymnan basqa derektiń bárin ózgertýge múmkindik beriledi.

«Ǵylymı jáne ǵylymı-tehnıkalyq qyzmettiń nátıjelerin kommertsııalandyrý boıynsha jeke Ulttyq ǵylymı keńes qurylady. Onyń quramyna negizinen ekonomıkanyń naqty sektory men venchýrlik bıznestiń ókilderi, marketologtar, táýekel-menedjerler, iri ınvestıtsııalyq jobalardyń qatysýshylary, qarjy sarapshylary jáne taǵy basqalar kiredi. Ulttyq ǵylymı keńes músheleriniń Ádep kodeksi bekitildi. Ony buzý keńesten shyǵaryp jiberýge negiz bolady. Endi Ulttyq ǵylymı keńes quramyndaǵy ǵalymdardyń sany kóp bolady, ıaǵnı 50%-dan astamy ǵalymdardan quralady. Buryn ereje boıynsha Ulttyq ǵylymı keńes quramynda memlekettik organdar men qoǵamdyq birlestikterdiń ókilderi kóp bolatyn», - delingen mınıstrdiń jazbasynda.

Onyń aıtýynsha, zań aıasynda ǵalymdarǵa eleýli qarjylyq erkindik berilip otyr. Jobaǵa bólingen qarajat únemdelgen jáne paıdalanylmaı qalǵan jaǵdaıda ǵylymı jetekshi ony jalaqyǵa, ózge de qyzmetter men jumystarǵa, materıaldar men jabdyqtardy satyp alýǵa, jalǵa alýǵa, jabdyqtar men tehnıkany paıdalaný shyǵystaryna óz betinshe bóaǵyttaı alady.

«Buǵan deıin ǵalymdar árbir usaq-túıek úshin Ulttyq ǵylymı keńeske júginýge májbúr bolatyn.Atalǵan mańyzdy túzetýler toptamasy qabyldanyp, kúshine ene bastady. Alaıda, bul da jetkiliksiz. Ǵylym komıtetine protsesterdiń basym bóligin elektrondyq formatqa kóshirý jáne barlyq protsess pen memlekettik qyzmetterdiń tolyq reınjınırıngin júrgizýge, sondaı-aq rásimderdiń merzimin azaıtýǵa baǵyttalǵan taǵy bir ózgerister toptamasyn ázirlep, engizý tapsyryldy», - dep jazdy Ashat Aımaǵambetov.


Сейчас читают
telegram