Ǵylymı ekspedıtsııa Reseıde ornalasqan Jáńgir hannyń jazǵy ordasynda boldy
Jáńgir han atyndaǵy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnıkalyq ýnıversıteti uıymdastyrǵan «Han bógeti» halyqaralyq ǵylymı-tanymdyq ekspedıtsııasy Reseıdiń Volgograd qalasy men Pallasov aýdanynda bolyp, zertteý jumystaryn júrgizdi.
Top jetekshisi, ýnıversıtet janyndaǵy Jáńgir han mýzeıiniń meńgerýshisi Nurjan Tólepov QazAqparat tilshisine málim etkendeı, sapar maqsaty oryndaldy.
Aldymen Volgograd memlekettik agrarlyq ýnıversıtetindegi áriptesterimen júzdesken batysqazaqstandyqtar Jáńgir hannyń izi qalǵan jerlerdi birigip zerttemekke ýaǵdalasty. Volgograd agrarlyq ýnıversıtetiniń qosymsha bilim berý jáne halyqaralyq baılanystar jónindegi prorektory Elena Patrına ózara tıimdi baılanystyń mańyzy zor ekendigin atap kórsetti. Volgogradtyq ǵalymdar sonyń ishinde Jáńgir hanǵa baılanysty maǵlumattarǵa qyzyǵýshylyq tanytqan.
«Jáńgir hannyń jazǵy ordasy men «Han bógeti» týraly tarıhı derekter burynnan belgili tuǵyn. Pallasov aýdany turǵyndarymen kezdesip, pikirlese kele, osy málimetter tolyqtaı dáleldendi», - dedi Nurjan Tólepov.
1843 jyly kóktemde Jáńgir hannyń ózi mekendeıtin aýmaqty keńeıte túsý maqsatynda Tarǵyn ózeni boıynan bógetti salyp bitirgeni málim. Jaz mezgilinde tórt túlik maldyń emin-erkin jaıylyp, toıynýy úshin mundaı qurylystyń mańyzy zor edi. Sol jerden jazǵy ordasyn da turǵyzdy. 1845 jyly 11 tamyzda Jáńgir han Tarǵyn ózeni boıyndaǵy rezıdentsııasynda kenetten ómirden ótedi. Jaz kezinde súıekti uzaq jolǵa alyp júrýge bolmaıtyndyqtan, amanat esebinde áýeli osynda jerlenedi. Keıin qazirgi Bókeı ordasy aýdanyna qarasty ózi salǵan Han ordasy mańyndaǵy Han zıratynan máńgilik qonys tabady.
Han bógeti Pallasov qalasynan - 15, Savınka aýylynan shamamen 5 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan. Uzyndyǵy 27 km bóget keıin Han sý qoımasy bolyp kartaǵa engen. Jáńgir han zamanynda Edil boıynda bógetter bolǵan joq. Sondyqtan Han bógetiniń salynýy nátıjesinde sý Qaraózen men Saryózen arqyly Bókeı handyǵyna qaraı aǵyp, jaıylym mol bolǵan. Sol sekildi keıin qymyzben emdeıtin orynǵa aınalǵan eldi mekende Jáńgir han turǵyzǵan jeti ǵımarattyń úsheýi saqtalǵan. Qazirgi kezde em qabyldaıtyn oryn esebinde paıdalanylatyn bir ǵımarat qyzyl taspen syrtynan qaıta qalanǵan. Qalǵan ekeýi aǵashtan jasalǵan kúıinde áli tur. Mundaǵy tóre tańbalary, qazaqy oıý-órnekter Jáńgir han murasy ekendigin áıgilep tur. Oǵan qosa kóne qulpytastardyń tóre tuqymyna jatatyn adamdarǵa qoıylǵany kórinedi.
Qazirgi kezde Savınkaǵa qosylyp ketken Býrsy degen aýyl bar, arasyn kópir bolyp tur. Pallasovpen shektesetin Batys Qazaqstannyń Jánibek aýdanynda Borsy degen aýyl bar ekendigi málim. Sondaı-aq qazirgi qymyzben emdeıtin orynda ataqty aqyn Sháńgereı Bókeev te turǵan. Buryn kartada Sháńgereı dep atalatyn meken bar-tuǵyn, ol qazir orysshalanyp, Smychka bolyp ketken sekildi.
«Bizdiń maqsatymyz Jáńgir hannan qalǵan tarıhı oryndardy memleket qamqorlyǵyna alýǵa yqpal etý edi. Sol sekildi Han bógetin ashyq aspan astyndaǵy jádiger, Jáńgir hannyń jazǵy ordasyn mýzeı jasasa da bolar edi. Buǵan, árıne, halyqaralyq deńgeıde qoldaý kerek. Kóne qulpytastardaǵy jazýlardy batysqazaqstandyq mamandar Muratbek Jahatov pen Qazybek Quttymuratulyna oqytpaqshymyz. Ekspedıtsııa qorytyndysyna sáıkes Jáńgir han atyndaǵy BQATÝ rektory Asqar Nametovtiń qoldaýymen arnaıy monografııa shyǵarmaqshymyz. Buǵan Volgograd memlekettik agrarlyq ýnıversıtetiniń ǵalymdary da materıaldaryn jiberetin bolyp kelisti. Osy baǵyttaǵy jumystarymyzdy bolashaqta jalǵastyratyn bolamyz», - dedi N.Tólepov.
Eske sala keteıik, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda «Han bógeti» halyqaralyq ǵylymı-tanymdyq ekspedıtsııasynyń saparǵa shyqqanyn budan buryn jazǵan bolatynbyz.
