Ǵylymdaǵy genderlik teńsizdik: álem elderi men Qazaqstandaǵy jaǵdaı
Ǵylym salasyndaǵy genderlik teńsizdik
Álemde zertteýshiler arasyndaǵy áıelderdiń úlesi 33,3%-dy quraıdy. Bul degenińiz úshten biri degen sóz. Sarapshylar onyń birqatar sebebi bar ekenin alǵa tartady. ıÝNESKO uıymynyń málimetinshe, qoǵamda qalyptasyp qalǵan túrli áleýmettik jáne mádenı stereotıpter ǵylymdaǵy genderlik teńsizdikke sebep bolyp otyr. Máselen, keıbir salalardyń tek erlerge (matematıka, fızıka, ınjenerııa) nemese áıelderge (óner, bilim) arnalǵan dep bólinýi, áıelderdiń mansap qurýdan góri bala tárbıesine basymdyq beretini sııaqty arhaıkalyq túsinikter áli bar. Mundaı túsinik álemniń barlyq aımaǵynda taralǵan, degenmen olardyń deńgeıi óńirdiń damýyna qaramastan, ár jerde ártúrli.
Eń qyzyǵy, ǵylymdaǵy áıelderdiń eń joǵary úlesi álemdegi eń baı, ekonomıkasy jaqsy damyǵan elderge tıesili bolmaı shyqty. Bul kórsetkish Mıanmada – 75,6%, Venesýelada – 61,4%, Ázerbaıjanda – 59% quraıdy. Al máselen, ekonomıkasy eń damyǵan elderdiń biri Japonııada áıelder eldegi barlyq ǵalymnyń 17%-yn ǵana quraıdy.
ıÝNESKO ǵylymdaǵy genderlik tepe-teńdikke qol jetkizýge baǵyttalǵan mundaı stereotıptermen kúresýdiń tıimdi joly retinde bilim berý mekemelerinde, ıaǵnı mektepterden bastap ýnıversıtetterge deıin, sonymen qosa ǵylymı akademııalar men ǵylymı uıymdarda genderlik teńdik baǵdarlamalaryn engizý kerek ekenin aıtady. Ata-analarmen tárbıe jumysynyń da mańyzy zor. Degenmen bul óte kúrdeli, uzaqmerzimdi jumys, sondyqtan tez nátıje bermeıdi. Alaıda osyndaı júıeli jumystardyń nátıjesinde, sońǵy jyldary álemde ǵylymdaǵy qyzdar men áıelder sany artyp keledi. Máselen, 2013 jyly álemde ǵalymdardyń 28,4%-y qyzdar men áıelder bolsa, 2016 jyly olardyń úlesi 29,3%-ǵa deıin ósti, al 2018 jyly ol 33,3%-dy (eń sońǵy derek) qurady.
Degenmen joǵary bilim beretin uıymdarda genderlik teńdik bar, tipti qyzdar basymyraq ekenin baıqaýǵa bolady. Mysaly, áleýmettik ǵylymdardyń búkil álem boıynsha orta eseppen stýdent qyzdardyń 61%, gýmanıtarlyq ǵylymdardyń 62%, densaýlyq saqtaýdyń 68%, jáne bilim berýdiń 71% negizinen áıelder. Tek eki salada ǵana, atap aıtsaq, IT men ınjenerııa salasyndaǵy áıel stýdentter sany 30%-dan az.
Mamandardyń sózinshe, áıelderdiń ǵylymı jumystary laıyqty qurmetke ıe bolmaı otyr. Oǵan Nobel syılyǵynyń tarıhynda júlde alǵan áıelder sanynyń óte az bolýy sebep bola alady. Nobel syılyǵy ıegerleriniń jalpy sanynyń tek 6,1%-yn áıelder quraıdy. Eger biz tek ǵylymı nomınatsııalardy qarastyratyn bolsaq (Ádebıet jáne Beıbitshilik syılyǵyn qospaǵanda), onda áıelderdiń úlesi 3,7%-ǵa deıin tómendeıdi.
Qazaqstanda ǵalymdardyń 50%-dan astamy – áıelder
Elimizde de otandyq ǵylymdy órkendetip, bar ómirin ǵylymǵa arnaǵan áıelder sany az emes. Máselen, QR Ǵylym jáne bilim mınıstrliginiń 2022 jylǵy aqpandaǵy deregi boıynsha, Qazaqstanda ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystarǵa qatysatyn áıel ǵalymdardyń úlesi 50%-dan asady (10 myńǵa jýyq áıel). Naqtyraq aıtsaq, 714 áıel – ǵylym doktory, 2427 - ǵylym kandıdaty, 992 - PhD doktory jáne 28 - beıini boıynsha doktor bar.
Bul kóp elmen salystyrǵanda jaman kórsetkish emes. Alysqa barmaı, postkeńestik elderdiń statıstıkasyna nazar aýdarsaq, Qazaqstan ǵylymdaǵy áıelder sany jóninen 52%-ben úshinshi orynda (ótken jylǵy kórsetkish) tur. Alǵashqy orynda 59%-ben Ázerbaıjan tursa, ekinshi orynǵa 52,7%-ben Grýzııa jaıǵasqan. Al ǵylymdaǵy áıelder sany jóninen Reseı (39,2%) men Tájikstan (38,4%) tizimde eń sońǵy tur.
Endeshe, elimizdegi ǵylym salasyn alǵa súırep, joǵaryda atap ótkendeı, alǵashqy úshtikten kórinýine yqpal etip, bar ǵumyryn arnap júrgen áıelderdiń birqataryna toqtalyp óteıikshi. Bul BAQ betterine jarııalanǵan, halyq arasynda tanymal bolǵan jandar. Degenmen jarııa bolmaı, ǵylymǵa úles qosyp júrgen áıelder sany óte kóp ekenin statıstıka dáleldep otyr.
Máselen, Márııam Almardanova - qazaqtyń ulttyq sút taǵamdaryn bıotehnologııalyq ádispen ázirleýshisi, Almagúl Kúzgibaeva – balalardaǵy sozylmaly gastrıt túrlerin dıagnostıkalaý ádisiniń avtory, Madına Sársenova – qurylys materıaldarynyń qaldyqtaryn kádege jaratý arqyly sýdy tazartýdyń ınnovatsııalyq ádisiniń avtory jáne taǵy basqalary.
Sońǵy jyldary ǵalym Kúnsulý Zakarıanyń esimi kóptep atalyp júr. Onyń esimi ásirese, elimizdi koronavırýs pandemııasy jaılaǵan tusta keńinen belgili bola bastady. Qazaqstandaǵy eń mańyzdy ǵylymı jańalyqtardyń birin, ıaǵnı bıolog ǵalym Kúnsulý Zakarıanyń basshylyǵymen ǵalymdar toby «QazVac» vaktsınasyn jasap shyqqan edi. Bul jańalyq ǵylym salasyndaǵy úlken jetistikterdiń biri bolyp qana qoımaı, kóptegen adamnyń ómirin aman alyp qaldy. Jalpy koronavırýs pandemııasy jaıylǵan tusta ǵylymǵa basa kóńil bólý kerek ekenin álem de, Qazaqstan da jaqsy túsindi. Sondyqtan da búgingi tańda elimizde ǵylymǵa bólinetin granttar sany artyp, ǵalymdardy qoldaý sharalary kúsheıgenin atap ótý kerek.
Foto:primeminister.kz
«Ǵylymdaǵy áıelderdiń róli artty»
Jalpy joǵaryda atap ótkendeı, genderlik teńdik, ásirese, ǵylym salasyndaǵy genderlik teńdikke jetý kún tártibinde turǵan máselelerdiń biri. Onyń ústine BUU-nyń Turaqty damý maqsattaryna jetý úshin de ǵylym salasyndaǵy teńdikti qamtamasyz etý mańyzdy.
Bıylǵy Ǵylymdaǵy áıelder men qyzdardyń halyqaralyq kúni qarsańynda BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh ǵylymda áıelder men qyzdar neǵurlym kóp bolsa, ǵylym salasy soǵurlym jaqsy damıtynyn aıtty.
«Áıelder men qyzdar ǵylymı-zertteý salasyna áralýandyq ákeledi, ǵylymı mamandar kontıngentin keńeıtedi jáne ǵylymı-tehnıkalyq salany jańa perspektıvalarmen baıytady», - dedi Antonıý Gýterrısh.
Foto:news.un.org
Sonymen qosa Bas hatshy áıelderdiń ǵylymdaǵy quqyqtaryn qorǵaýǵa jáne stereotıpterdi, alalaýdy jáne kedergilerdi joıýǵa shaqyrdy.
Rasynda da, ǵalymdardyń óz oıynsha, ǵylymı jańalyqtar ashý úshin 100 paıyz ǵylymǵa berilý kerek. Al áıelder úshin muny isteý qıynyraq, óıtkeni áıeldi bala týý men kútý, úı sharýashylyǵyndaǵy mindetterdi oryndaý alańdatady. Osylaısha, olar mansabyn jarty jolda tastap, kóbine otbasymen aınalysyp ketedi.
Sondyqtan sarapshylardyń pikirinshe, áıelderdiń ǵylymǵa teń jáne tolyq qoljetimdilikti qamtamasyz etýdi arttyrý qajet. Ol úshin, mysaly, jumys oryndarynda balalarǵa arnalǵan arnaıy bólmeler, balabaqshaǵa bara alatyndaı jaǵdaı jasaý kerek. Sonymen birge qashyqtan jumys isteý múmkindigi nemese jumys kúniniń jartysyn keńsede, al jartysyn qashyqtan isteýge múmkindik berý kerek.
Profeesor, doktor Janar Temirbekova qazaqstandyq BAQ-qa bergen suhbatynda elimizde ár saladaǵy genderlik teńsizdikti joıý úshin basqarýshy áıelder sany kóp bolý keregin aıtady. «Sheshim qabyldanatyn jerde áıelder sanyn kóbeıtý kerek. Kásiporyndarǵa nemese memleketke qatysty sheshim qabyldanatyn basqarý deńgeıinde áıelder neǵurlym kóp bolsa, áıelderdiń máseleleri soǵurlym kóbirek kún tártibine shyǵady»,-deıdi ol.
Jalpy dástúr boıynsha, ǵalymdardyń ǵylymǵa qosqan úlesin jarııalanymdar sany boıynsha qarastyrady. Degenmen sarapshylardyń pikirinshe, bul árqashan durys bola bermeıdi.
QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń mamany Indıra Rystına álem boıynsha áıelderdiń ǵylymı jumysy tıisti baǵa alyp otyrǵanyna kúmán keltiredi. Ol óz sózin Nobel syılyǵynyń statıstıkasymen dáleldeı túsedi.
«Biraq búkil álemde áıelderdiń ǵylymı jumysy laıyqty baǵasyn alýy ekitalaı. Bul tezısti Nobel syılyǵynyń tarıhy barynsha aıqyn kórsetedi – áıelder laýreattardyń jalpy sanynyń 6,1%-yn ǵana quraıdy»,-dep atap ótti ol óziniń Feısbýk paraqshasynda.
Degenmen Qazaqstan áıelderdiń ǵylym salasyna qatysýyn arttyrý úshin qolǵa alynǵan is-sharalardyń júıeli túrde iske asyp jatqanyn baıqaýǵa bolady. Oǵan statıstıka kórsetkishteri dálel. Búginde sońǵy málimetter boıynsha, elimizdegi ǵalymdarydń 54%-y áıelder. Bul jaman kórsetkish emes.
«Qazaqstan damýynyń jańa kezeńindegi otbasy-demografııalyq jáne genderlik saıasat» taqyrybyndaǵy Halyqaralyq ǵylymı konferentsısynda QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbek áıelderdiń ǵylymdaǵy róli artqanyn atap ótken edi.
«Qazaqstandaǵy ǵylymı qyzmetkerlerdiń jartysy – áıelder. Olar ǵalymdardyń jalpy sanynyń 54%-yn quraıdy jáne jyl saıyn olardyń sany artyp keledi. Jalpy búginde áıelderdiń ǵylymdaǵy róli artty. Mysaly, bıolog Kúnsulý Zakarıa, koronavırýsqa qarsy «QazVac» vaktsınasyn jasady. Biz Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi retinde genderlik teńdik saıasatyn tolyq qoldaımyz, ǵylymǵa, joǵary bilimge, onyń ishinde basqarý fýnktsııalaryna, ásirese áıelderge teń qoljetimdilikti qamtamasyz etetin bolamyz», - dedi.
Qazirgi tańda elimizdegi ǵalymdar sany 22 myńnan asady.
Jalpy qorytyndylaı kele, qazaqstandyq áıelderdiń ǵylymmen aınalysýyna jaǵdaı jasalyp jatqanyn baıqaýǵa bolady. Óıtkeni, sandardy sóıletsek, alysqa barmaı-aq, alpaýyt derjava sanalatyn Reseı sekildi memleketpen salystyrǵanda, ǵylymdaǵy áıelder sany jóninen alda kele jatyr. Óıtkeni búginde elimizde ǵylym salasyna basa nazar aýdarylyp otyr. Máselen, Memleket basshysy 2019 jyly ǵylymnyń el damýyna qosatyn úlesin arttyryp, baǵdarlamalyq qujat qabyldaýdy tapsyrǵan bolatyn. 2020 jyly «Ǵylym týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna túzetýler engizilip, elimizdiń ǵylymı salasyn qarjylandyrýdy tolyǵymen ózgertip, ǵalymdardyń eńbekaqysyn kóbeıtti. Sonymen birge ǵylymmen aınalysatyn jastarǵa arnalǵan grant sanyn kóbeıtti. Osylaısha, elimizdegi ǵylym salasy jolǵa qoıylyp keledi. Munyń áıelder úshin tıimdi bolatyny sózsiz...
