Germanııa qazaǵy Sadıe Sýrer: Maqsatymyz – kóılek-shapan kıip, óleń aıtý emes
- Sadıe hanym, ózińizdi qysqasha tanystyra ketseńiz? Shet jurttaǵy Sizdiń ata-tegińiz, týǵan jerińiz bizdiń oqyrman úshin de qyzyq dep oılaımyn...
- Meniń esimim – Sadıe Sýrer, 1960 jyly Túrkııanyń Ystanbul qalasynda dúnıege keldim. Ata-babam sonaý Altaıdan jetpis jyl buryn Pákistan arqyly Túrkııaǵa kóshken. Sóıtip, Ystanbul qalasyna ornalasqan eken. Odan soń Nıgde Ulyqyshla degen aýylǵa kóshipti. «Altaı kóı» (Altaı aýyly) degen jerde óstim. Keıin Ystanbulǵa keldim. 20 jasymda Germanııanyń qazaǵyna turmysqa shyqtym. Otbasymmen Geıdelberg qalasynda turdyq. Búgingi tańda úsh ul, bir qyzdyń anasymyn. Bıyl zeınet jasyna jettim. Biz Keln qalasynan 200 shaqyrym jerde turamyz. Birneshe jyldan beri sol qaladaǵy mádenı ortalyqtyń múshesi bolyp keldim. Qazir ortalyqtyń tóraıymy bolyp jumys atqaramyn.
- Keln qalasyndaǵy qazaq ortalyǵynyń qyzmeti jaıly aıtsańyz?
- Bul ortalyqtyń irgetasy sonaý 1982 jyly qalanǵan. Ol kezde úlken aǵalarymyz aýqymdy ister atqarǵan. Ortalyq qurylǵanda men 21 jasta bolǵan ekem. Búginde osy ıgi istiń basy-qasynda júrgen aǵalarymyzdyń aldy qartaıyp, keıbiri ómirden ótip ketti. Iman baılyǵyn bersin. Sol kisilerdiń qurǵan ortalyǵynyń aryqaraı jumys isteýine barynsha tyrysyp kelemiz.
Belsendi jeti áıel birigip, 2018 jyldan beri ortalyqtyń qaıta jumys isteýine kiristik. Jalpy, ózim nemis, túrik qoǵamdarynda jumys istegen. 30 jyldaı nemis qoǵamynda qyzmet ettim. Sondyqtan da, óz jurtymyzdyń amanatyn qolymyzdan kelgenshe keler urpaqqa qaldyrýdy jón sanap, ortalyqtyń jumysyn jandandyrýǵa barymyzdy salyp otyrmyz.
Qazaq halqynyń umytylyp ketken salt-dástúrlerin, ádet-ǵuryptaryn qaıta jańǵyrtý – basty maqsat. Mektep tabaldyryǵyn attaǵan búldirshinderge tilashar ótkizdik. Endi jastar tilashardy qalaı toılaýdy biletin bolady. Jalpy, atqarylyp jatqan is-sharalarymyz jetkilikti. Zeınetke shyqqan qarııalarymyzdy syılyqtarmen marapattap, ómirlik jarynan aırylǵan jesir áıelderge, jalǵyzbasty analarǵa qaıyrymdylyq kórsetýdi ádetke aınaldyryp kelemiz.
- Naýryz meıramyn qalaı toıladyńyzdar? Bálkim, biz bile bermeıtin salt-dástúrlerińiz bar shyǵar?
- Naýryz meıramy – qazaq halqynyń eń úlken merekesi. Ókinishke qaraı, bıyl Naýryz merekesin aýqymdy etip toılaı almadyq. Alaıda, otbasymyzben bir-birimizdi quttyqtap, ár úıde naýryz kóje daıyndaldy. Ulttyq kıimderimizdi kıip, bir-birimizben qushaqtasyp kóristik. Ulystyń uly kúnin qalaı toılanatynyn jastarǵa kórsetýdi keleshekte áli de qolǵa alamyz. Jalpy, buǵan deıin Naýryz meıramyn toılap keldik. Otyz jyldyq táýelsizdigi bar Qazaqstanymyzdy, onyń egemendik kúnin ulyqtadyq. Atajurtymyzdyń baryna, jańadan týǵan jas baladaı táı-táı basyp kele jatqan elimizdiń baryna qýandyq. Ol da bizge bir baqyt. Burnaǵy jyldary Naýryz toıymyzǵa Keln qalasynda turatyn qazaqtar, sonymen qatar Qazaqstannan oqýǵa kelgen stýdent jastar qatysty. Odan bólek, Mońǵolııadan, Altaı óńirinen kelgen qazaq jastary da qatysyp, joǵary deńgeıde atap óttik. Álemdi jaılaǵan indet kelip, Naýryzdy toılaýdan qalys qalǵan edik. Bıyl bir-birimizben kórisip, atajurttaǵydaı bolmasa da, barynsha qyzyqty etip toılaýǵa tyrystyq.
Іndet demekshi, koronavırýs indeti taraǵanda, dúnıejúzi, onyń ishinde Qazaqstandaǵy jaǵdaıdy estip, kómek qolyn sozýdy jón sanadyq. Jańalyqtardan kórip, estip otyryp, kómek kórsetkimiz keldi. Ártúrli apparattar men dári-dármekterdi elge jiberýdi uıymdastyrdyq. Bir qazaǵymyzdyń ómirin saqtap qalsaq ta degen oı boldy. Qaıyrymdylyq aktsııasyn uıymdastyryp, joldyń uzaqtyǵyna qaramaı, tynys alý apparattaryn jónelttik. Reseıden satyp alyp, eldegi aýrýhanalarǵa jetkizdik.
Odan bólek, Túrkııada pandemııa kezinde oqý oryndary jabylyp, onlaınǵa kóshken jyly qazaq balalaryna jıyrmaǵa jýyq planshet jiberdik. Jumystyń bári onlaınǵa kóshken kez edi ǵoı ózi. Oqıtyn balalar bilimsiz qalmasyn degen nıet boldy. Qasıetti oraza aıynda 120 adamǵa aýyzashar uıymdastyryp, jaǵdaıy tómen otbasylarǵa da kómek qolyn sozdyq.
- Qazaq eline sálemińiz bar ma?
- Ár qazaq – meniń jalǵyzym! Osynaý sózdi qatty ustanatyn janmyn. Qazaǵym aman bolsyn!
- Aldaǵy ýaqytta Eýropa qazaqtarynyń quryltaıy kele jatyr, Siz basqaryp otyrǵan ortalyqtyń daıyndyǵy qalaı?
- Quryltaı demekshi, bul is-shara basynda tek fýtboldan týrnır ótkizý retinde josparlanǵan eken. Keıinnen adam kóbeıip, kishi quryltaı dep ózgerttik. Mundaǵy maqsat – Eýropadaǵy az qazaqtyń basyn qosý. Ádet-ǵurpymyzdy umytpaıyq, jastar úırensin, bilsin, biri-birimen tanyssyn degen nıet.
Jalpy, Eýropada túrli jarystar men kontsert zaldaryn jalǵa alyp uıymdastyrý óte qıyn. Sózben aıtý ońaı bolǵanymen, is júzinde óte kúrdelileý. Alaıda, qıynshylyǵyna qaramaı, qarajattyń salmaǵyna qaramaı, osy isti júzege asyrsaq deımiz. Óıtkeni, biz bala kúnimizden ata-anamyzdyń aıtýymen úıde qazaq tilinde sóılesý, qazaqı ǵurpymyzdan jańylmaýdy ustanyp óstik. Al, qazirgi kezde qazaq tili umyt bolyp barady. Sebebi, Frantsııadaǵy qazaq balasy tek frantsýzsha, Germanııadaǵy qazaǵymyz tek nemisshe sóıleıdi. Mundaǵy jastardyń 80 paıyzy óz tilin umytyp ketti deýge bolady. Olardyń qazaqy ortasy joq. Sol úshin bir-birin bilse, óz ana tilinde baılanyssa degen maqsat. Osy jastarymyz bizden úlgi alsa degen oıymyz bar. Eýropada tarap júrgen qazaq sol jaqqa sińip, joǵalyp ketpeı, qazaq ekenin este saqtap, bizdiń isimizdi jalǵastyrsa eken. Biz qazir osy jastarymyzdyń basyn qossaq, aryqaraı ózderi jalǵastyrady dep úmit artamyn. Quryltaıdy kóbi kishigirim toı sııaqty uıymdastyra salady, negizgi maqsatymyz – Eýropada qazaqshylyqty ustap qalý.
Mamyr aıynyń 26-28 kúnderi marafon uıymdastyramyz, oǵan «Atamekennen kóshkenine 70 jyl tolýyna baılanysty» degen ataý berdik. Ondaǵy maqsat – jastarymyz qaıdan kelgenin bilsin deımiz. Sondaı-aq, belsendi jastar arasynda dóńgelek ústel, konferentsııa ótkizýdi josparladyq. Odan bólek, qatysýshylardyń kóńilin kóterip, merekelik kontsert uıymdastyrsaq, oǵan Qazaqstandaǵy ánshi, kúıshi, dombyra shertetin ónerpazdarymyzdy qatystyryp, Eýropadaǵy qazaq jastarymyzǵa kórsetsek degen oı bar. Ondaı kontsertter tek Berlın qalasynda ótkizilip júrgen. Bizdiń Keln qalasymen arasy 700 shaqyrym. Bizdegi qarııalar ondaı alysqa bara almaıdy. Sondyqtan, osy Keln mádenı ortalyǵynyń uıymdastyrýymen kontsert ótkizip, atamekenin saǵynǵan qarııalarǵa án men kúı syılasaq dep otyrmyz. Jalpy, quryltaıǵa Túrkııa men Eýropa elderinen 30-ǵa jýyq uıym men 1500-ge jýyq qazaq jınalady degen jospar bar.
- Sheteldegi qandastarmen jumys isteıtin QR SІM janynda «Otandastar» qory bar. Osy qormen áriptestik baılanys qalaı? Birlesken jobalar bar ma?
- «Otandastar» qorymen tyǵyz baılanystamyz. Bul baılanys kóp jyldardan beri bar, biraq byltyrǵa deıingi kezeńde kóńilge qonatyndaı bir mámilege kele almaǵan edik. Qordyń basyna Abzal Saparbekuly kelgennen beri jaǵdaı ózgerdi. Múmkin Ankarada elshilik qyzmetin atqarǵannan ba eken, áıteýir ol kisiniń sheteldegi qazaq qandastaryn qoldaýy, jaǵdaıdy túsinýi qatty unady. Abzal myrzanyń túrik tilin biletindiginiń paıdasy da bizge tıip jatyr. Maǵan eki ret Astanaǵa barý buıyrǵan eken. Sonda qonaqjaılyǵyn da kórdim. Buryndary bir dombyra men ulttyq kıim alý degen arman edi. Osy joly alty dombyra men bir shabadan ulttyq kıim kóterip qaıttym. Mundaı dúnıelerdi jastarymyzǵa kórsetip, tanytqymyz keledi. Áıtse de, bizdiń basty maqsatymyz – kóılek-shapan kıip, án salý emes, onyń astarynda tereń maǵyna jatyr… Óıtkeni, bul jastarymyz erteń Eýropadaǵy qazaqtyń daýysy bolady. Solaı bolyp qalýy da kerek, biz soǵan senemiz. Biz qazaqylyǵymyzdy barynsha saqtap qalǵymyz keledi. Osy oıymdy Abzal myrzaǵa aıtyp edim, birden qoldady. Sondyqtan, osy «Otandastar» qorynyń basshylyǵynda osyndaı sheteldegi qandastarǵa óte janashyr adam kerek. Bul – shettegi bizder úshin úlken múmkindik.
Umytpaı turǵanda aıtaıyn, aldaǵy ótetin quryltaıǵa atajurtymyz Qazaqstannan qatysamyn deýshi aǵaıyndar bolsa, asyǵa kútemiz.
- Ýaqyt bólip suhbattasqanyńyzǵa raqmet!
