Ǵashyqtar kúni: ShQO-daǵy eń mereıli otbasy atanǵan erli-zaıyptynyń ózindik erejeleri bar

ғашықтар
Фото: кейіпкерлердің жеке мұрағатынан

ÓSKEMEN. KAZINFORM – Búgin 15 sáýir – Qozy Kórpesh – Baıan sulý kúni. Mahabbattyń sımvolyna aınalǵan qos ǵashyqtyń aty berilgen bul kúnde jastar bir-birine sezimin bildirip, juptar syılyq berisip, ekinshi syńaryn qýantyp jatady. Tek jastar emes, bir shańyraqtyń astynda uzaq jyl turyp kele jatqandar da merekeni atap ótisedi. Solardyń biri – ShQO boıynsha «Mereıli otbasy» kýboginiń jeńimpazy atanǵan kópbalaly erli-zaıypty Janbolat Murat pen Kenjegúl Dúısenbaıqyzy.

Ekeýiniń sert berisip, otbasyn qurǵanyna bıyl 17 jyl tolyp otyr. Stýdenttik shaqta tanysyp, bir-birine sezimi oıanǵan. 

ǵashyqtar
Foto: keıipkerlerdiń jeke muraǵatynan

«Ramazan aıy bolatyn. Ortaq tanystarymyz aýyzasharǵa shaqyryp, sol jerde tanystyq. Qasıetti aıda jolyqqanymyzdy jaqsylyqqa baladyq. Sóıtip, eki jarty bir bútin bolyp qosyldyq. Qazir 4 balamyz bar. Tuńǵyshymyz Anel 14 jasta, ekinshi balamyz Ersultan 11-de, úshinshimiz Malıka 9-da, kenjemiz Bekarys 2 jarymda», - deıdi Janbolat Murat.

Otaǵasy Óskemendegi jeke menshik kompanııada mashınıst bolyp jumys isteıdi. Al áıeli Abaı atyndaǵy №33 orta mektepte muǵalim. Balalarynyń bári bilimdi, shetinen ónerli. Ártúrli saıystarǵa qatysyp júldeli oryndardy ıelenýde. Bilimin qalalyq, oblystyq, respýblıkalyq olımpıadalarda pash etip júrse, óner, sport jaǵynan da Gramotalar men medaldary jeterlik. Odan keıin otbasynyń ózi de san alýan saıystardan basqalardan oq boıy ozyq shyǵyp júr. 

ǵashyqtar
Foto: keıipkerlerdiń jeke muraǵatynan

«Biz negizinen osyndaı saıystarǵa áýelde qatyspadyq. Bul balalarymyzdyń tilegi edi. Bir jerden oqyp alady da, «qatysaıyqshy» dep qoımaı qoıady. Kóńilin qaldyrǵymyz kelmeıdi. Sóıtip, alǵash ret «Ákem, anam jáne men» degen sporttyq jarysqa qatysyp kórdik. Qarsylastarymyz myqty boldy. Biraq oılamaǵan jerden úshinshi oryndy ıelendik. Aqshalaı, zattaı syılyqtar alyp, tamasha kóńil kúımen qaıttyq. Sodan soń «Ónegeli ene, ıbaly kelin» degen baıqaýǵa qatysyp bas júlde aldyq. Oblystyq deńgeıde ótken baıqaýda ónerlerimizdi, salt-dástúrdi qanshalyqty biletinimizdi pash ettik. Oǵan ájemiz de, balalarymyz da túgel qatysty. Al byltyr otbasy kúninde «Mereıli otbasy» kýbogin jeńip aldyq», - deıdi Kenjegúl Dúısenbaıqyzy.

Erli-zaıypty shańyraq kótergen kúnnen bastap ózderiniń erejelerin bekitken. Balalary dúnıege kelgende sol erejelerge az-maz ózgeris engizilip otyrypty. Úıdiń erkeleri de otbasynyń ishki zańdaryn jaqsy biledi. 

ǵashyqtar
Foto: keıipkerlerdiń jeke muraǵatynan

«Otbasymyzdyń negizgi erejelerin jatqa bilemiz. Birinshi – erte turý. Biz tipti demalys kúnderi de erte turamyz. Sonda josparlarymyzdy iske asyrýǵa ýaqyt kóp bolady. Ekinshi – óz súıikti isimizben aınalysý. Úshinshi – eshqashan moıymaý, ózińe sený. Tórtinshi – tazalyqty saqtaý. Besinshi – bir-birimizge kómektesý, qamqor bolý, bergen ýádeni oryndaý», - deıdi ekinshi balalary Ersultan.

Janbolat Murattyń aıtýynsha, otaǵasynyń eń negizgi mindeti – áıelin, bala-shaǵasyn asyraý, kerek-jaraǵyn alyp berý. Odan keıin qorǵan bolyp, ul-qyzdaryna durys tárbıe berý. Al Kenjegúl Dúısenbaıqyzy óz sózinde úıde mynaý áıeldiń, osy erkektiń mindeti dep bekitip tastaǵan durys emestigin jetkizdi. 

ǵashyqtar
Foto: keıipkerlerdiń jeke muraǵatynan

«Qazir názik jandylar arasynda úlken laýazymdarda qyzmet atqaryp, el basqaryp júrgender bar. As úıde tamaqty dámin til úıiretindeı etip pisiretin er adamdar da kezdesedi. Sondyqtan erli-zaıyptylar arasynda mindetterdi bekitip tastamaǵan durys. Bizde úıge birinshi kim kelse sol tamaq pisiredi. Únemi bir-birimizge kómek kórsetemiz. Balalarymyzdy da soǵan tárbıelep jatyrmyz», - deıdi otanasy.

Shattyq uıalaǵan otbasy tek merekelerde emes, bylaı kúnderi de qydyryp, birge ýaqyt ótkizgendi unatady. Basqa qalalarǵa sapar shegip, jańa jerlerdi kórip jańa emotsııalar alyp turady.

«Osy sátti paıdalanyp qazaqstandyqtardy Ǵashyqtar kúnimen shyn júrekten quttyqtaımyz! Qozy Kórpesh pen Baıan sulý jas býynǵa naǵyz mahabbattyń qandaı bolýy kerektiginiń jarqyn úlgisi. Sondyqtan bul kún qyz-jigitterge bir-birine adal bolýǵa, sezimi úshin kúrese bilýge shaqyrady», - deıdi Kenjegúl Dúısenbaıqyzy.

Сейчас читают
telegram