Ǵarysh salasyn tereń zerttegim keledi – jas ǵalym
- Aıdana Tabyldyqyzy, aldymen ózińniń eńbek jolyńa toqtalsań?
- Óz basymnyń ómir jolymda pálendeı ózgeshelik joq. Jastaıymnan ǵylym qýǵan jastardyń birimin. 2007 jyly Kaztalov aýdany Qaraózen mektep-lıtseıin bitirgennen keıin Qazaqstan ınnovatsııalyq jáne telekommýkatsııalyq júıeler ýnıversıtetine radıotehnıka, elektronıka jáne telekommýnıkatsııa mamandyǵy boıynsha oqýǵa tústim. Osy ýnıversıtette bilimimdi jetildirip, 2013 jyly aqparattyq júıeler mamandyǵy boıynsha tehnıka ǵylymdarynyń magıstri atandym. Odan keıin «KazIITÝ» ǵylymı-bilim kesheniniń strategııalyq áriptesi – Máskeý oblysyndaǵy «Dýbna» tabıǵat, qoǵam, adam halyqaralyq ýnıversıtetin 2015 jyly bitirip, menedjment magıstri ataǵyna qol jetkizdim.
Jalpy, 11 jyl boıy atalmysh keshende qyzmet atqaryp kelemin, keıingi tolqynǵa ustazdyq etýdemin. Qazirgi kezde halyqaralyq tsıfrlyq tehnologııalar, sáýlet jáne quqyq kolledjiniń dırektorymyn. Keshen quryltaıshysy, elge tanymal professor-ǵalym Aqserik Áıtimov ǵylymmen aınalysyp júrgen jastarǵa árkez janashyrlyq tanytyp otyrady. Sonyń bir dáleli – bizdi 2017 jyly baspanamen qamtamasyz etti, qazir sol úıde turyp jatyrmyn.
«EKSPO-2017» kórmesine ǵylymı jetekshim, tehnıka ǵylymdarynyń doktory Alpamys Ibraevpen birge «Iondy zymyran dvıgatelderin jáne ǵarysh apparattaryn jasaý» atty jobamyzdy usynyp, 150 mln teńge grant utyp aldyq. Kúni búgin osy jobany júzege asyrý baǵytynda jumystanyp jatyrmyz.
- Bárekeldi, talaptaryń oń bolsyn! Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tehnıkalyq mamandyqtarǵa basymdyq berýdi atap kórsetkeni belgili. Bul jónindegi oıyń qandaı?
- Bul bastamany óte quptaımyn. Shynynda da tehnıkalyq mamandyqtarǵa basa mán beretin kezeń keldi.
Elimizde zamanaýı tehnologııalarmen jabdyqtalǵan joǵary jáne kásibı oqý oryndary barshylyq. Olarda jastardyń laıyqty bilim alýy úshin barlyq jaǵdaı jasalyp otyr. Degenmen elde zańgerler men qarjygerler jáne gýmanıtarlyq sala mamandary basym ekeni eshkimge de jasyryn emes. Alaıda joǵary oqý ornyn bitirgenderdiń arasynan tańdap alǵan mamandyǵy boıynsha jumys tappaı, qurylysta, bazarda nemese basqa da salalarda nápaqa tabýǵa májbúr bolyp júrgen adamdar jeterlik. Olardyń birqatary kásiptik-tehnıkalyq oqý oryndarynda qaıta daıarlyqtan ótýde.
Shyn mánisinde búgingideı ınnovatsııalyq-ındýstrııalyq damý baǵytyn ustanǵan elimiz úshin tehnıkalyq jáne kásiptik bilimi bar mamandar men zaman talaptaryna jaýap beretin jańa mamandyqtar úlken suranysqa ıe.
Elimizde jan-jaqty bilim alamyn degen jastarǵa memleket tarapynan barynsha qoldaý kórsetilýde. Tek mamandyq tańdaý barysynda talapker de, ata-ana da jaqsylap oılanǵany durys. Árkim óz kásibiniń sheberi bolýy úshin úlkender jaǵy mamandyq tańdaý adam ómirindegi mańyzdy kezeńderdiń biri ekenin eskerip, balalaryn qalaǵan, janyna jaqyn mamandyqty tańdaýyna múmkindik bergeni jón. Al, mektep bitirgen túlekter «Qandaı kásip ıesi bolǵanda elime paıdam tıedi?» degen saýal tóńireginde oılansa, dardaı dıplomy bola tura, jumyssyz júrgenderdiń qataryna qosylmas edi.
- Aldaǵy oı-josparlaryń, arman-maqsattaryń qandaı?
- Oı-josparym, árıne, barshylyq. Ǵylymmen etene aınalysyp, arman-maqsattaryma qol jetkizgim keledi. Shyn mánisinde qazaq jastary ǵarysh salasyn da zerttep, tyń dúnıelerdi júzege asyra alady. Qaı sala bolsyn ǵylymdy tereń meńgerip, qatarynyń aldy bolǵandar ǵana álemdik deńgeıde bilim talastyra alady. Tek soǵan jetý úshin talmas talap, únemi izdenis kerek.
- Áńgimeńe rahmet. Ǵylym jolynda tyń tabys-jetistikterge jetýińe tilektespin.
Eske sala keteıik, budan buryn halyqaralyq olımpıada júldegeriniń barlyq dúnıeniń kilti bilimde ekenin aıtqanyn jazǵan bolatynbyz.
