Ǵarysh salasyn damytý isin jibergen kemshilikterimizden sabaq ala otyryp jalǵastyrýymyz kerek– T. Musabaev
Qazaqstanǵa Keńes odaǵynan muraǵa qalǵan bul keshendi búginde Reseıge uzaq jylǵa jalǵa berdik. Onyń da ózindik sebepteri bar. Bastylarynyń biri - Qazaqstandaǵy ǵarysh salasyn basqaratyn mamandardyń tapshylyǵy. Osy olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin elimiz ǵarysh salasyn damytýdy qazirgi tańda negizgi basymdyqtarynyń qataryna jatqyzyp otyr. Sebebi, XXI ǵasyr ozyq tehnologııalardyń, zamanaýı aqparattyq-kommýnıkatsııanyń dáýiri. Al bul baǵyttaǵy isterdi kóbine-kóp ǵarysh salasyn órkendetpeı ilgeriletý múmkin emes.
Elimizde osy jyldar ishinde ǵarysh salasyn damytýda birshama ister atqaryldy. Ǵarysh derjavalarynyń qataryna qosylý úshin «QazSat-1» jer serigin jasatqyzyp, ushyrdyq. Biraq qadamymyz sátsiz boldy. Jer serigimiz ǵarysh keńistiginde basqarýdan shyǵyp ketip, tabylmady. BNews.kz portalyndaǵy búgingi konferentsııada osy «QazSat-1» jer serigine qatysty másele alǵashqylardyń biri bolyp kóterildi.
T. Musabaevtyń aıtýynsha, quny 65 mln. dollar turǵan «QazSat-1» jer seriginiń saqtandyrylǵan qarjyny qaıtaryp alý jumystary kúrdeli jaǵdaıda bolsa da jalǵasýda. «Atalmysh jer serigin saqtandyrý jumystaryn kimniń jáne qandaı jolmen iske asyrǵanyn bilmeımin. Biraq ol saqtandyrylǵan qarjyny qaıtaryp alý jumystary óte kúrdeli jaǵdaıda júrip jatyr. Bul uzaqqa sozylatyn kúrmeýi kúrdeli úderis. Sondyqtan ol áli de jalǵasady. Bul jaǵdaı boıynsha úkimettiń deńgeıinde másele kóterý kerek boldy. Osy úderistiń ózi uzaqqa sozyldy», -dedi agenttik tóraǵasy.
Onyń sózine qaraǵanda, spýtnık ǵaryshta bir jarym jyldan astam ýaqyt ushyp júrdi. Osy ýaqytta ol shamamen 18 mıllıon dollarǵa jýyq qarjy tapqan. «65 mıllıonnan 18 mıllıondy alyp tastaǵanda 47 mıllıon qalady. Sonymen qatar eskeretin másele - spýtnık ózdiginen ushyp júre bermeıdi. Ony jerden basqaratyn da qurylǵylar kerek. Mysaly Astanadan 100 shaqyrym jerde osy spýtnıkti jerden basqarý ortalyǵy ornalasqan. Bul eń ozyq tehnologııalar negizinde salynǵan sońǵy úlgidegi qurylǵy. Ol bizdiń maqtanyshymyz desek bolady. Óıtkeni onda tek elimizdiń joǵary bilikti mamandary jumys isteýde. «QazSat-1» spýtnıgin paıdalaný kezinde bizdiń mamandar tarapynan eshqandaı da kemshilik jiberilgen joq. Al ol qurylǵyny salý úshin shamamen 5 mıllıon dollardyń kóleminde qarjy jumsaldy. Osylaısha spýtnıktiń baǵasynyń mólsherlep alǵanda 20 mıllıonǵa jýyq dollary alyndy dep esepteýge bolady. Sonymen qatar onda osy tektes taǵy da birqatar esepteýdi qajet etetin dúnıeler bar», dedi T.Musabaev.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstan saqtandyrýshy kompanııadan «QazSat-1» jer seriginiń qunynyń 47 paıyzy mólsherinde, bul shamamen 30,5 mln. dollar, ótemaqy alýy tıis. «Táýelsiz kompanııalardyń esep-qısaby boıynsha Qazaqstan atalmysh júıege salǵan qarjysyn joǵalpaýy jáne óziniń múddesinde qalýy úshin saqtandyrýshylardan jáne qaıta saqtandyrýshylardan jer serigi qunynyń 47 paıyzy mólsherinde ótemaqy alsa jetkilikti. Biz bul máseleni Úkimette kóterdik, ruqsat berildi, aınalasy bir apta bolyp qaldy biz osy ispen shuǵyldanyp jatyrmyz», - dedi ol.
Osy arada «mıllıardtaǵan qarjyǵa salynǵan «QazSat-1» jer seriginiń taǵdyry nege bulaı qalyptasty?», degen zańdy saýal týyndaıdy.
T.Musabaevtyń paıymdaýynsha, munyń eń basty sebebi - elimizdegi ǵarysh degenniń ne ekenin túsinbeıtin adamdardyń jer serigi sııaqty kúrdeli ári táýekeldi iske bel býyp, kótere almaıtyn shoqpardy belderine baılaýynda jatyr. «Kezinde «QazSat-1» jer serigin daıyndaýmen Ulttyq ınnovatsııalyq qor aınalysty. Ǵarysh salasymen eshqandaı qatysy joq ol qor ókilderi 65 mıllıon dollardyń spýtnıgin jasaý jóninde kelisimshart jasasty. Eń soraqysy qor ókilderi kelisimge otyrǵan kásiporyn myqty bolǵanymen, spýtnık jasaýdan múldem tájirıbesi joq reseılik kásiporyn bolatyn. Ol tek zymyrantasymaldaǵyshtardy jasaýmen aınalysatyn uıym edi. Al zymyran men jer seriginiń arasyndaǵy aıyrmashylyq jer men kókteı. Bilimsizdikten, tájirıbesizdikten jasalǵan kelisimniń sońy taqyrǵa otyrǵyzdy», - deıdi T. Musabaev.
Bir ret jiberilgen qatelik búginde búkil Agenttikti bedelden jurdaı etip otyrǵandyǵyna toqtalǵan ol: «Kezinde jiberilgen kemshilikke nege ekeni belgisiz barlyǵy Ulttyq ǵarysh agenttigi men onyń basshylyǵynda otyrǵan azamattar kináli dep esepteıdi. Sondyqtan biz keleshektegi isterimizdi jibergen kemshilikterimizden sabaq ala otyryp jalǵastyrýymyz kerek», - dedi.
Bul jerde T. Musabaevtyń «QazSat-2» jer serigi jaıly aıtyp otyrǵany anyq. «QazSat-1» jer seriginiń ǵarysh keńistiginde basqarýǵa kónbeı, isten shyǵyp qalǵany árıne Qazaqstanǵa ońaıǵa soqpady. «Shegirtkeden qoryqqan egin ekpeıdi», demekshi bastaǵan isimiz bátýásiz boldy eken dep, qolymyzdy qýsyryp, qarap otyrýǵa taǵy bolmaıdy. Sondyqtan da qazirgi ýaqytta «QazSat-2» jer serigi qurastyrylyp, ushyrýǵa ázirlenip jatqany belgili.
Búgingi konferentsııa barysynda «QazSat-2-ge» qatysty másele de nazardan tys qalmady. «Biz jýyrda ǵaryshqa ushyrylady dep úmit artyp otyrǵan «QazSat-2» spýtnıgi de Ulttyq ǵarysh agenttigi qurylǵanǵa deıin jáne «QazSat-1-di» jasaǵan kásiporynda jasalǵan jer serigi. Onyń qanshalyqty sátti joba bolatyndyǵy belgisiz. Al jaýapkershilik qaıtadan agenttik ókilderine júktelmek. Bul sheshimdi ózgertý qıyn. Óıtkeni «QazSat-2» jobasy boıynsha kelisim 2006 jyly, ıaǵnı Agenttik qurylǵanǵa deıin jasalyp qoıǵan jáne aqshasy da tolyq mólsherde tólengen. Bul ýaqytta biz ǵarysh salasyndaǵy mamandardy dúnıeniń túkpir-túkpirinen izdestirip júrgen bolatynbyz. Al elge kelgende «QazSat-2» júıesiniń daıyndalyp jatqandyǵyn estip, qaıran qaldyq. Biz árıne spýtnıkti tekserip, «QazSat-1» jobasy boıynsha ketken qatelikterdi zerdelep, jańa jobaǵa birshama túzetýler engizdik. Tekserý barysynda birshama saýatsyz jasalǵan dúnıelerdiń de kýási boldyq. Alaıda onyń búkil ıdeologııasyn ózgertý múmkin emes edi. Óıtkeni ol aldyn ala josparly túrde daıyndalǵan dúnıe bolatyn», - dedi T.Musabaev.
Osy arada T. Musabaev «QazSat-2» spýtnıgi belgilengen merzimde ushyrylmaı qalýy da yqtımal ekendigin aldyǵa tartty. «QazSat-2» spýtnıgi aǵymdaǵy jyldyń jeltoqsan aıynda ushyrylady. Alaıda onyń belgilengen merzimde ushyrylmaýy da múmkin», dedi ol.
Onyń sózine qaraǵanda, aldyn-ala jasalǵan kelisim boıynsha reseılikter bul jer serigin 2009 jyldyń jeltoqsan aıynda ushyrýy qajet bolatyn. Alaıda reseılikter kelisimge ózgeris engizip, taǵy bir jyl ýaqyt berýdi suraǵan. «Onyń ózi reseılikter úshin az bolyp otyr. Endi «KazSat-2» spýtnıgi osy jyldyń jeltoqsan aıynda ushyrylýy tıis dep otyrmyz. Alaıda ol belgilengen merziminde ushyrylmaı qalýy múmkin», - dedi agenttik tóraǵasy. Onyń aıtýynsha, spýtnık ýaqytynda ushyrylmaı qalǵan jaǵdaıda Qazaqstan tarapy óziniń talaptaryn qoıyp, aıyppul sanktsııalaryn sala alady. «Basqasha aıtqanda biz bul máselege keshendi túrde daıyndaldyq» -, dedi T.Musabaev.
Deıturǵanmen, T. Musabaevtyń sózine qaraǵanda, ǵarysh salasynda qazir birshama ilgerileýshilikter bar. Elimizdiń ǵarysh derjavasyna aınalýy úshin barlyq kúsh-jigerdi sarqa paıdalaný qajet jáne ózimizdiń jeke spýtnıkter toptamamyz bolýy kerek. Elimizde bul baǵytta tıisti josparlar jasap, tipti naqty jumystar da atqarylýda. Bul baǵyttaǵy jumystar barynsha jan-jaqty, tereń ári tolyq zerttep-zerdelengen. Qazirgi tańda ǵaryshty damytý boıynsha 2014 jylǵa deıingi kezeńdi qamtıtyn baǵdarlama bekitildi. Oǵan sáıkes jaqyn bolashaqta orbıtaǵa telekommýnıkatsııalyq maqsattardy júzege asyratyn «QaSat» sııaqty jer serigi ushyrylady. Bul joly Agenttik ótkenniń kemshilikterinen sabaq ala otyryp, spýtnıkke tapsyrysty halyqaralyq tender negizinde beripti. «Qazir «QazSat-3» jer serigin jasaýǵa tender jarııalandy. Tenderge Frantsııa, Germanııa, Japonııa, Reseı, AQSh, Izraıl, Úndistan sııaqty memleketter qatysýda», dedi ol.
T.Musabaevtyń paıymdaýynsha, bolashaqty ǵaryshsyz elestetý múmkin emes. Ǵarysh salasynda ózgelerge tapsyrys berip nemese mol qarjy tólep, qajet dúnıeniń barlyǵyn satyp alyp otyra berý ońaı. Biraq álemdik tájirıbeden qalys qalmaý úshin jáne ǵarysh derjavasyna aınalý úshin Qazaqstannyń óziniń ǵarysh salasy, osy saladaǵy jeke kásiporyndary, mamandary bolýy tıis.
«Ǵarysh salasyn damytýdy kózdeıtin baǵdarlamada osy tektes máselelerdiń barlyǵyn qamtıdy. Buǵan qosa elimizde qazir jerdi qashyqtyqtan zondtaıtyn qurylǵylar toptamalary iske qosylýda. Bul da ǵarysh derjavasyna aınalýda qolǵa alynýy tıis basty máselelerdiń biri. Sondaı-aq Qazaqstan Reseıden basqa ǵarysh salasyndaǵy óziniń strategııalyq áriptesin tapty. Ol memleketpen de tıisti kelisim jasalyp, osy ýaqytta spýtnık jasaý jumystary jalǵasýda. Ázirge ol jer serikteri Frantsııada jasalýda. Bul spýtnıkterdi qajetti deńgeıde paıdalaný úshin arnaıy kadrlar kerek. Al Qazaqstanda olar ázirge joq nemese tapshy. Bul máseleni sheshý úshin Agenttik óziniń quzyryna jatpaıtyndyǵyna qaramastan, otandyq kadrlardy daıyndaý isin jolǵa qoıyp otyr»,- deıdi T. Musabaev.
Onyń aıtýynsha, qazaqstandyq mamandar qazirdiń ózinde Frantsııada arnaıy bilim alyp, ózimizdiń ǵarysh apparattarymyzdy daıyndaýdy úırenýde. Bunyń barlyǵy arnaıy kelisimde anyq kórsetilgen. Al qazan aıynyń sońynda Elbasynyń Frantsııaǵa sapary barysynda ǵarysh salasy boıynsha birneshe memorandým men kelisimge qol qoıyldy. Olar boıynsha jýyq arada elordada qazirgi zamanǵa saı ǵarysh apparattaryn qurastyrý - synaq kesheni salynatyn bolady. Bul kelisim «Qazaqstan ǵarysh sapary» ulttyq kompanııasy» AQ men «EADS-Astrium» kompanııasy arasynda jasalǵan. Bul keshende ǵarysh apparattaryn synaqtan ótkizýden bastap, olardyń jınaý men jobalaý sııaqty jumystardyń barlyǵy júrgiziledi. Kelisimshartta qazaqstandyq kadrlardy oqytý men zamanýı tehnologııalardy jetkizý sııaqty keń aýqymdy máseleler qarastyrylǵan. «Osy rette aıta keterligi bizde buryn sońdy mundaı jumystar atqarylǵan emes. Mundaı keshen TMD keńistiginde alǵash salynǵaly otyr. Ol tipti Reseıdiń ózinde de joq», - deıdi T. Musabaev.
