Ǵarysh salasy ulttyq múdde talabymen jumys isteýi kerek
Taǵy bir derek ǵarysh salasyna salynatyn árbir dollar keminde 5-6 dollar paıda ákeletinin alǵa tartady. Endeshe, bul salanyń keleshegi kemel. Al burynnan qalyptasqan bazasy bar, jetkilikti áleýetke ıe ǵarysh qyzmeti Qazaqstanda qalaı damymaq? Búgin Parlament Májilisinde osy máseleler tóńireginde sóz bolǵan edi. Shyndyǵynda, Qazaqstannyń ǵaryshtyq áleýeti kópshilik elmen salystyrǵanda kende emes, kerisinshe keremet damýǵa jol ashatyn múmkindikter de, jobalar hám josparlar da barshylyq. Búginge deıingi atqarylǵanǵa kelsek, eń alǵashqy joly bolmaı joǵalyp ketken «KazSat-1» jer serigin qospaǵanda, odan bólek «KazSat-2» jáne jaqynda ǵana ǵaryshqa ornyqqan «KazSat-3» spýtnıgi bar bizde. Mundaı jer serikteri kez-kelgen elde joq ekenin eskergen mańyzdy. «KazSat-2» jer se¬rigi qazirdiń ózinde óz áleýetiniń 66 paıyzyna jumys istep jatsa kerek. Endi oǵan seriktese ushyrylǵan «KazSat-3» qyrkúıek aıynda tolyq¬qandy jumys isteı bastaıtyn kórinedi. Eki jer seriginiń paıdasy sol, apparat jylyna ımporttyq qyzmetterdi tutynýdy 4 mıllıard teńgege deıin tómendetpek. Osylaısha, «KazSat-3» spýtnıgin ushyrý arqyly Qazaqstan baılanystyń tolyqqandy júıesin ıelenetin bolady. Budan bólek, taǵy da aýqymdy jobalar barshylyq. Degenmen, Májilis depýtaty, Ekonomıkalyq reforma jáne óńirlik damý komıtetiniń tóraǵasy Seıitsultan Áıimbetov ǵarysh salasyndaǵy oń kórsetkishterge qaramastan, keıbir kem-ketikterdiń, olqylyqtardyń oryn alyp otyrǵanyn alǵa tartady. «Birinshiden, Qazaqstan ǵarysh salasyn ınvestıtsııalap, onyń damýyna qarjy salyp jatqan memleketterdiń qataryna kiredi. Elimiz úshin «Báıterek» zymyran keshenin qurý strategııalyq baǵyttardyń biri bolyp tabylady, bul keshenniń negizin salý ekologııalyq qaýipsiz jáne ozyq qazaqstandyq ǵarysh kesheni retinde 2004 jyly bastaldy. Alaıda, jobany iske asyrý merzimi 4 jylǵa sozylyp, onyń quny 7 esege artyp ketti», - deıdi Májilis depýtaty Seıitsultan Áıimbetov. Onyń sózine qaraǵanda, «Báıterek» keshenin qurý týraly úkimetaralyq kelisimde paıdalanýǵa berý merzimi jónindegi kepildikter joq. «Sondyqtan Úkimet pen Qazǵarysh ulttyq múddeni talap etýge tıis. Búgingi kúni álemniń 80-nen astam eliniń túrli ǵaryshtyq apparattary bar ekeni belgili, biraq 11 eldiń ǵana orbıtaǵa shyǵarýdyń tehnologııalyq múmkindigi bar. Ǵarysh salasynda qýatty resýrsy, ıaǵnı ǵarysh aılaǵy bar, bizdiń elimiz ǵarysh derjavasy retinde ózin tanyta almaı otyr jáne óziniń ǵarysh aılaǵynan túsetin kommertsııalyq tabysy joq», - deıdi depýtat. Ekinshi másele spýtnıktik resýrstardyń tıimdi paıdalanylýy. Búgingi tańda «KazSat-2» spýtnıgi jumys istese, oǵan septesetin «KazSat-3» qyrkúıekte iske qosylady. Memleket osy spýtnıkterdi iske asyrýǵa 43 mlrd. teńgeden asa qarajat bólgen. Osy arqyly qyzmetter kórsetý ımportynyń aınalymyn jylyna 4 mlrd. teńgege azaıtý, salyqtyq tólemderdiń túsýin ulǵaıtý, aqparattyq qaýipsizdik máselelerin sheshý, sondaı-aq, qazaqstandyq baılanys operatorlarynyń spýtnıktik resýrstarǵa qajettiligin tolyq qanaǵattandyrý kózdelgen bolatyn. «Alaıda, spýtnıktik resýrstardyń qyzmetin qazaqstandyq telekommýnıkatsııalyq kompanııalardyń barlyǵy paıdalanbaıdy. Búgingi kúni ǵarysh spýtnıginiń júktemesi 69 %-dy quraıdy. Osyǵan baılanysty, ýákiletti organdar qazaqstandyq operatorlardyń ózimizdiń spýtnıkke kóshý kestesiniń oryndalýyn qadaǵalaýy, sondaı-aq ǵarysh júıesiniń toqtap qalýynyń jáne qarajattyń shetelge ketýiniń aldyn alýy qajet. Al Úkimet ulttyq múddeniń iske asyrylýyn qamtamasyz etsin jáne otandyq telekommýnıkatsııalyq kompanııalardyń «KazSat» spýtnıkterine kóshýin zańnamalyq deńgeıde mindettesin degen usynys aıtamyz», - deıdi depýtat S. Áıimbetov. Budan bólek, májilismender ǵarysh salasyna bólinetin qarajatqa baqylaýdy kúsheıtý qajettigin alǵa tartady. Málimetterge qaraǵanda, túrli maqsattaǵy ǵaryshtyq apparattardyń quramdas bólikterin shyǵarýdy, qurastyrýdy jáne synaqtan ótkizýdi aıtpaǵanda, sońǵy 5 jylda álemde ǵaryshtyq apparattar óndirý kólemi 65,5 mlrd. dollarǵa baǵalanyp otyr eken. «Ókinishke qaraı, biz «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» ulttyq kompanııasynyń burynǵy basshylaryna qatysty qylmystyq is kórsetkendeı, bıýdjet qarajatynyń maqsatsyz jáne tıimsiz jumsalyp jatqanyna, kóbine tikeleı jymqyrylyp jatqanyna kýá bolyp otyrmyz. Sondyqtan, ǵarysh salasy qomaqty bıýdjet qarajaty jumsalyp otyrǵan ekonomıkanyń eń qymbat salasynyń biri bolǵandyqtan Agenttik pen jaýapty memlekettik organdar tarapynan júıeli ári muqııat baqylaý qajet», - deıdi S. Áıimbetov. Taǵy bir mańyzdy másele - ekologııalyq ahýal. «Bul bizdiń elimiz úshin asa mańyzdy, óıtkeni bizde «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵy uzaq ýaqyttan beri paıdalanylyp keledi. Jyl saıyn aýyr klasty jáne ýly suıyq otynmen jumys isteıtin «Proton» tasymaldaǵysh zymyranyn ushyrý jıiligi artyp otyr. Al sheteldik polıgondardan ushyrylatyn zymyrandardyń kópshiliginde quramynda ýly zattary joq otyn paıdalanylady. Biz ǵarysh qyzmetiniń qorshaǵan ortaǵa teris áser etip, halqymyzdyń densaýlyǵyn buzatyn problemaǵa aınalǵanyn qalamaımyz. Sondyqtan adamdardyń ómiri men densaýlyǵyna qaýip tóndiretin, sondaı-aq qorshaǵan ortaǵa teris áser etetin ǵarysh tehnıkasy men tehnologııalaryn paıdalanýdy shekteý qajet. Ótken jylǵy «Proton» tasymaldaǵysh zymyranymen bolǵan avarııa Qazaqstan Respýblıkasy Ekologııalyq kodeksiniń Reseı tarapy jalǵa alǵan aýmaqqa qoldanylmaıtynyn kórsetti. Osyǵan oraı, bul máseleni zańnamalyq turǵyda retteý qajet», - dep atap ótti Seıitsultan Áıimbetov. Sóz arasynda depýtat ǵarysh ındýstrııasy álemdik ekonomıkanyń iri, kommertsııalyq jaǵynan tartymdy quramdas bóligine aınalǵanyn alǵa tartady. Alaıda, osy salada sońǵy úlgidegi tehnıkamen jabdyqtalǵan qazirgi zamanǵy óndiristik baza bolmasa jáne olar ǵylymı ázirlemelermen, sondaı-aq biliktiligi joǵary ǵylym kadrlar men kásibı daıyndyǵy bar mamandarmen bekitilmese, mundaı kórsetkishke qol jetkizýdiń múmkin emes ekeni anyq. «Bizdi alańdatyp otyrǵan jaǵdaı, sońǵy jyldary Qazaqstannyń kóptegen jastary ǵarysh derjavalarynyń jetekshi joǵary oqý oryndarynda bilim alyp, tıisti daıarlyqtan ótti. Alaıda, olardyń barlyǵy óziniń bilimi men tájirıbesin ǵarysh qyzmetinde iske asyrylyp jatqan jobalarǵa qoldanbaı otyr. Nemese osy salada jumys istegenimen, basqa mamandyqtyń fýnktsııasyn atqaryp otyr. Bul taıaý ýaqytta kadrlardyń shetelge ketýine sebep bolýy múmkin», - dep alańdaıdy Seıitsultan Áıimbetov myrza. Sóz sońynda depýtat, ǵaryshty ıgerý modeli túbegeıli ózgerip kele jatqanyn da alǵa tartady. Máselen, onyń aıtýynsha, alǵashqy onjyldyqta ǵarysh qyzmetin tek iri memleketter ǵana júzege asyrdy jáne ol ulttyq qaýipsizdik pen qorǵanys múddelerimen tikeleı baılanysty boldy. Al ótken ǵasyrdyń sońynda ǵarysh qyzmetin kommertsııalandyrý protsesi bastaldy. Ǵarysh tehnıkasy men tehnologııasynan mol tabys túsetinin ańǵarǵan jeke bıznesmender de ǵaryshty ıgerýge kiristi. «Árıne memlekettik sektor da ǵarysh keńistigin beıbit maqsatta paıdalanýdyń kommertsııalyq baǵyttaryna erekshe kóńil bóle bastady. Mysaly, amerıkalyq jeke menshik SpaceX (SpeısEks) kompanııasynyń zymyrandary jer orbıtasynyń kez kelgen bıiktigine júk jetkizýge arnalǵan. Sonymen qatar bul kompanııanyń zymyran ushyrý quny birneshe ese arzan ári ekologııalyq qaýipsiz. Osyǵan baılanysty, óz aýmaǵynda ǵarysh salasynyń biregeı ınfraqurylym obektileri, ekonomıkalyq jáne tehnıkalyq múmkindikteri bar Qazaqstan ǵarysh salasyn damytýǵa, onyń ishinde memlekettik-jeke menshik áriptestigin damytýǵa járdemdese otyryp, jeke menshik ınvestorlardy tartýdy basymdyq retinde qoıýǵa tıis», - deıdi Seıitsultan Áıimbetov.
