Ǵalymdar «100 oqýlyq» jóninde: Áleýmettik psıhologııadan qazaqsha 2-3 oqýlyq qana bolǵan
«Bizdiń fakýltettiń 8 mamany Devıd Maıerstyń «Áleýmettik psıhologııa» oqýlyǵyn aýdarýǵa qatysty. Negizi, aýdarmaǵa ilikken kitaptar stýdentterge qajet oqý quraly ekeni burynnan belgili. Sondyqtan úzdik ári ózekti oqýlyqtardy aýdarý sharalary der kezinde jasaldy. Sáıkesinshe, bul kitaptardy bilim baǵdarlamalaryna kirgizý jumystaryn pysyqtap jatyrmyz. Joǵaryda atalǵan «Áleýmettik psıhologııa» oqýlyǵyna suranys bar ekenin kópshiligi biledi. Bul rette bizdiń ǵalymdar ony kerek kitap ekenin osyǵan deıin jıi aıtyp júrgen bolatyn. Máselen, buryndary aǵylshyn tilinen orysshaǵa, keıin qazaqshaǵa aýdaratyn. Al endi qolymyzǵa tıip otyrǵan tikeleı aýdarma jaqsy ǵoı, maǵynasy túsinikti jetkiziledi. Atap aıtqan, bizde bul oqýlyqtarǵa suranys bolady», - dep toqtaldy L.N. Gýmılev atyndaǵy EUÝ Áleýmettik ǵylymdar fakýltetiniń dekany Baıjuman Qashhynbaı.
Óz kezeginde atalǵan «Áleýmettik psıhologııa» kitabyn aǵylshyn tilinen qazaqshaǵa aýdarýǵa tikeleı qatysqan Qadısha Qadyrqyzy aýdarma protsesi týraly aıtyp berdi. Qadısha Shalǵynbaeva qazirgi kezde EUÝ-nyń Áleýmettik ǵylymdar fakýlteti Áleýmettik pedagogıka jáne ózin-ózi taný kadrasynyń meńgerýshisi qyzmetin atqaryp júr.
«Bizdiń kafedradan aýdarmaǵa 8 oqytýshy qatysty. Devıd Maıerstyń «Áleýmettik psıhologııasy» 2012 jyly shyqqan bolatyn. Ulttyq aýdarma bıýrosynyń usynysynan keıin, bizdiń ýnıversıtet oqytýshylary bul jumysqa kiristi. Elimiz boıynsha áleýmettik psıhologııadan qazaq tilinde 2-3 oqýlyq qana bar. Atalǵan kitaptyń qazaqsha nusqasy bolmaǵan edi. Jalpy, Devıd Maıerstyń oqýlyǵy stýdentter úshin qajet bolyp tur. Endi jańa oqý jylynan bastap osy oqýlyqpen bilim berý sharalary bastalady degen oıdamyn», - dep toqtaldy ǵalym.
Q. Shalǵynbaeva oqýlyqty aýdarý jumystary ótken jyldyń maýsymynda bastalyp, qyrkúıek aıynda aıaqtalǵanyn atap ótti.
«Aýdarma kezinde birshama qıyndyqtar boldy. Aýdarmanyń barlyǵyn tapsyrǵan kezde keıbir termınderdi ádebı tilge burý talpynysy da boldy. Biraq biz bul protsess oqýlyqtyń ǵylymı mazmunyn joǵaltýy múmkin ekenin aıttyq, osy oraıda ony qaıtadan ǵylymı mazmunǵa burdyq. Degenmen de bul ǵylymı mazmun stýdentter úshin kúrdeli bolady dep oılamaımyn. Sondyqtan oqyrmandarǵa óte jeńil ári tartymdy shyqty dep aıta alamyn», - dedi professor.
Eske sala ketsek, 12 sáýirde «Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy aıasynda aýdarylǵan alǵashqy kitaptar QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevqa tanystyrylǵan bolatyn.
