Ǵalym qytaısha-qazaqsha sózdikter keshenine 160 myńnan artyq sóz jınaqtaǵan
Búgin Astanadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada «Qytaısha-qazaqsha úlken sózdikti» qurastyrýshy, kórnekti til mamany, qytaısha-qazaqsha sózdikter kesheniniń negizin qalaǵan kásibı aýdarmashy, ǵalym Naımanǵazy Sapanulynyń ǵumyrnamalyq essesiniń tusaýkeseri ótti. Osy oraıda Kazinform tilshisi qytaısha-qazaqsha sózdikter keshenine 160 myńnan artyq sóz jınaqtaǵan ǵalymmen tildesip, ǵylymı termınderdi aýdarýǵa qatysty kókeıde júrgen saýaldaryna jaýap aldy.
Ǵalymnyń aıtýynsha, qazirge deıin shyqqan 5 sózdikke qytaı tiliniń jeke sózderi, sóz tirkesteri, ıdıomdarynyń 160 myńnan artyq sózi qamtylǵan. Bul sózdikter 60 myńnan artyq tırajben jaryq kórgen.
«Eń alǵash 1979 jyly shyqqan sózdikte 65 myń sóz qamtylǵan. Bul sol kezde Qytaıdaǵy az sandy ulttar tilinde shyqqan eń úlken sózdik boldy. Ol sózdik 7 ret basylyp, 30 myń tırajben taratyldy. Al araǵa 27 jyl salyp shyqqan «Qytaısha-qazaqsha úlken sózdikke» 120 myńnan astam sóz engizildi. 17 jyldan keıin, ıaǵnı qazir tolyqtyrylyp qaıta jasalyp jatqan sózdikke 123 myńnan artyq sóz jınaqtaldy. Bul sózdik 2016 jyldan bastap, qazirge deıin 13 ret óńdeldi. Qazir daıyn tur. Qytaıdaǵy baspalar endi meniń sózdigimdi basa ma, baspaı ma, ol jaǵy maǵan beımálim. Al Qazaqstanda shyǵarýǵa memleket jaǵynan qoldaý bolmasa, meniń kúıim kelmeıdi. Qazaqstan azamattyǵyn alǵannan keıin ómir boıy beriledi degen Qytaı memlekettik keńesiniń arnaýly qosymsha qarjysyn da 2018 jyldan beri toqtatyp tastady. Jalpy sózdik shyǵarý barysynda tartqan áýre-sarsańdarym jaqynda jazǵan «Aýyldan alys sol jyldar» (Zeınetker eskermeleri) kitabymda keńinen baıandaldy», - deıdi N.Sapanuly.
Ol óz kezeginde ǵylymı termınderdi aýdarý jaıyn da sóz etti.
«Ǵylymı ataýlardyń barlyǵyn qazaqshalaý kerek degen oıda emespin. Ǵylymı ataýdyń qazaqshaǵa sińisti bolyp ketkenderin ózgertpesek te bolady. Degenmen halyqqa tez sińetin qazaqsha balamasy tabylsa, óz tilimizde alsaq, tipti jaqsy bolar edi. Sońǵy sózdikte keıbir ataýlardy qazaqshaladyq. Óıtkeni oqyrmandarymyzǵa túsinikti bolǵanyn qaladyq. Máselen, «kometany» biz «quıryqty juldyz» dedik. Bul ataýdy janymyzdan shyǵaryp otyrǵanymyz joq, Abaıdyń óleńinde de bar sóz ǵoı. Men bul jerde shetel ataýlaryn túgel derlik joqqa shyǵarǵym kelmeıdi, paıdalaný kerek, biraq ornymen qoldanylǵany durys.
Aıtalyq, biz «ulttyq» degen sózdi oryndy paıdalanyp júrmiz be? Mysaly memleket, «Ulttyq bank», «Ulttyq kitaphana», «Ulttyq ýnıversıtet» degennen góri «Memlekettik bank», «Memlekettik kitaphana», «Memlekettik ýnıversıtet» dese, bedeli bıik bolar edi.
Men «Birikken Ulttar Uıymy» degen ataýdy da qabyldaı almaımyn. Ol ulttardyń uıymy ma? Joq álde memleketterdiń uıymy ma? Dúnıede qazir 2 000-nan kóp ult bar ekeni aıtylady. BUU-ynda sol 2 000 ulttyń ókili túgel otyr ma? Ol uıymǵa 200-ge jýyq memleket múshe emes pe? Menińshe, «Birikken Memleketter Uıymy» dep atalǵany durys. Bastapqyda jibergen qatelik búginge deıin túzelmeı keledi. Al órip júrgen oryssha ataýlar jaıly aıtýdyń ózi artyq. Ony qadaǵalap, memlekettik tildiń mártebesin ósirý turǵysynan jumys isteıtin mekeme joqtyń qasy. Qazaq tili ǵylym tiline aınalý úshin eń aldymen, bıliktiń tiline aınalýy, ataýy da ǵylymǵa beıimdelýi kerek», - deıdi ǵalym.
Sharaǵa qatysqan ǵalymdar Naımanǵazy Sapanulynyń eńbegine qatysty oılaryn ortaǵa saldy.
«Eńbegimen er syıly, ónbegimen jer syıly», - deıdi halqymyz. Naımanǵazy Sapanuly aǵamyz óziniń sanaly ǵumyrynda shettegi qazaqtyń rýhanııatyna, ǵylymyna, til-jazýyna ásirese sózdik salasyna qaltqysyz eńbek etken tulǵa. Búkil ómiri izdenispen, eńbekpen ótip jatyr. Ótken ǵasyrdyń 70 jyldary tuńǵysh retki «Qytaısha-qazaqsha úlken sózdikti» qurastyrý jumysyn óz moınyna alyp, bas qurastyrýshy mindetin atqarýy úlken erlik. Óıtkeni ol kezde ultymyzda sózdik jasaý tájirıbesi joq edi. Qazaq halqy birinshi márte qytaı sóziniń qazaqsha balamasyn ǵylymı júıege keltirýge kirisken. Sózdik jasaý - belgili bir ulttyń, ǵalymdardyń qarym-qabletiniń deńgeıin, mádenıetin kórsetetin úlken belgi. Sózdikte keltirilgen sózder men ataýlar, uǵymdar zań termınderimen birdeı. Zańda qate ketse de, sózdikte qate ketýge bolmaıdy. Óıtkeni zańdardyń ózi sózdikke baǵynady. Bul rette ǵalymnyń basshylyǵynda qurastyrylǵan «kók sózdik» jáne odan keıingi jaryqqa shyqqan sózdikter osyndaı qatań ǵylymı talaptarǵa tolyq jaýap beredi dep aıta alamyz», - deıdi tarıh ǵylymdarynyń doktory, jazýshy Tursynhan Zákenuly.
Naımanǵazy Sapanuly - 1941 jyldyń tamyz aıynda QHR Shyńjań ólkesine qarasy Tarbaǵataı aımaǵynyń Maıly taýynyń eteginde dúnıege kelgen. Ol – Qytaıdaǵy 2 mıllıonǵa jýyq qandasymyzdyń rýhanııatyna jarty ǵasyrǵa jýyq qundy terin tógip, eseli eńbek sińirgen aıtýly ǵalym. Shyńjań ólkesiniń eki ret tańdaýly mamany, kórnekti eńbek sińirgen memleket dárejeli maman ataǵyn alǵan. Naımanǵazy – Qytaı qazaqtary arasyndaǵy Qytaı Memlekettik Keńesiniń ǵalymdarǵa beriletin arnaýly stıpendııasynan ıgiliktengen sanaýly qazaq ǵalymdarynyń biri.
1960 jyly Úrimjidegi Muǵalimder ınstıtýtyn qytaı tili fakýlteti boıynsha támamdaǵan. Sol jyly «Shyńjań halyq baspasyna» jas maman retinde jumysqa shaqyryldy. 1977 jyly atalǵan baspanyń Qazaq redaktsııasy bólim basshysynyń orynbasary, 1980 jyly bólim basshysy, 1983 jyly baspa bas redaktorynyń orynbasary qyzmetin atqardy. Osy jyldarda «Shalǵyn», «Kókjıek», «Oqyrman óresi», «Til jáne aýdarma» sııaqty 4 iri qazaqtildi jýrnaldyń bas redaktorlyq qyzmetin qosa atqardy. Qazaqstanda jaryq kórgen 10 tomdyq «Qazaq tiliniń túsindirme sózdigi», «Qazaq tiliniń frazeologııalyq sózdigi» sııaqty iri eńbekterdiń tóte jazýǵa aýdarylyp, Qytaıda jaryq kórýine muryndyq boldy. 2003 jyly zeınetke shyqty. 2018 jyly atajurtqa oraldy.
Belgili ǵalym – «Qytaısha-qazaqsha ıdıomdar sózdigi», «Qytaısha-qazaqsha qysqasha sózdik», «Qytaısha-qazaqsha ıdıomdar úlken sózdigi», «Qytaı ıdıomdarynyń qazaqsha balamalary» atty 4 tórt úlken sózdiktiń avtory. Sondaı-aq Qytaıda «kók sózdik», «Naıman kók» atanyp ketken «Qytaısha-qazaqsha sózdiktiń» bas qurastyrýshysy boldy. 1974 jyldan bastap ujymdyq eńbek retinde daıyndalyp, 1979 jyly latyn qarpimen baspadan shyqqan bul sózdikke 60 myńnan astam qytaı sózi engizilgen. Osydan keıingi 40 jyl ýaqytta Naımanǵazy Sapanuly basshylyq qyzmette júrse de, jumystan qoly bosaı qalǵan ýaqytty paıdalanyp, osy sózdiktiń kólemin keńeıtip, sózdik qoryn baıytty. ıAǵnı alǵashynda ujymdyq eńbekpen daıyndalǵan osy sózdiktiń sózdik qoryn molaıtý jumysyn jalǵyz ózi istep, qamtylǵan lıngvıstıkalyq quram sanyn 120 myńǵa jetkizdi. Bul sózdik 2006 jyly «Shyńjań halyq baspasynan» «Qytaı-qazaqsha úlken sózdik» degen atpen basylyp shyqty. Qazirge deıin osy sózdik 7 ret basylyp, 30 myń tırajben taratyldy. Qazirgi tańda bul sózdiktiń 124 myńǵa jýyq lıngvıstıkalyq quramy qamtylǵan sózdik baspaǵa daıyndalyp jatyr.
Naımanǵazynyń ádebı aýdarma eńbekteri de bir tóbe. Ol Charlz Dıkkens, Hans Anderson, Ernest Hemıngýeı, Karl Marks, Mıhaıl Sholohov syndy álemdik klassıkterdiń jáne Qytaı ádebıetiniń kórnekti ókilderi Go Moro, Bajınnyń eńbekterin de qazaqsha sóıletti. Atap aıtqanda, «Lenın týraly áńgimeler», «Araıly aspan» (2 tomdyq), «Ýaqyt belgileri», «Gıtlerdiń zaýaly», «Andersenniń balalar ertegilerinen», «Devıd Kopperfıld», «Balalar ertegileriniń báıteregi», «Shal men teńiz» qatarly 10 tomdyq aýdarmasy jaryq kórgen. Ol aýdarǵan álemdik klassıkterdiń qysqartylǵan nusqalary Qytaıdaǵy qazaq ádebıeti oqýlyqtaryna engen.
