G. Ábdiqalyqova: Mereıli otbasy - memlekettiń mereıi

ASTANA. QazAqparat - Ǵasyrlar boıy «Otan - otbasynan bastalady» degen uǵym qazaq qoǵamynda buljymas tujyrym retinde tamyryn tereńdetip, Uly Dala eliniń myzǵymas áleýmettik tuǵyrnamasyna aınaldy. Bul týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik hatshysy Gúlshara Ábdiqalyqova respýblıkalyq resmı basylymdarda jarııalanǵan maqalasynda áńgimeleıdi.

Baǵzy dáýirlerden árbir qoǵamnyń temirqazyǵy men dińgegi sanalatyn otbasy ınstıtýtynyń halqymyzdyń ómirindegi áleýmettik róli men asyl qundylyǵy erekshe. Ǵasyrlar boıy «Otan - otbasynan bastalady» degen uǵym qazaq qoǵamynda buljymas tujyrym retinde tamyryn tereńdetip, Uly Dala eliniń myzǵymas áleýmettik tuǵyrnamasyna aınaldy. Sondyqtan, otbasylyq áýlettiń negizgi tirekteri - qarııany qadirleý men ákeni qurmetteý, anany ardaqtaý jáne balaǵa jastaıynan tálimdi tárbıe berý ultymyzdyń ulaǵat mektebi jáne ónegelik salty retinde bekigen. Urpaǵynyń boıyna ulttyń salıqaly salt-sanasyn sińirip, ulyn ımandylyqqa, qyzyn ınabattylyqqa tárbıelegen, aq adal eńbegimen el-jurtqa elengen otbasy qashanda berekeli shańyraq retinde óz aýyl-aımaǵynda erekshe bedelge ıe bolǵan. ıAǵnı, iri dala fılosoftarynyń biri Buqar jyraýdyń «Aqtyń úıi - aq meshit» degen sóziniń astarynda tereń aqıqat jatyr. Mundaı kósheli otbasynyń úıine arnaıy túsip, aq dastarqanynan dám tatý úlken qurmet sanalǵany belgili.

El damýynyń uzaq merzimge belgilengen baǵdarlamasy - «Qazaq­stan-2050» Strategııasynyń túpki maqsattarynyń biri deni saý, básekege qabiletti, bilimdi urpaq ósirýge, aǵa býynnyń qamsyz qarttyǵyna qoldaý kórsetýge, ana men balanyń quqyǵyn qorǵaýǵa, ár otbasynyń bere­keli ómir súrýin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Qoǵamda osyndaı rýhanı-áleýmettik dińgegi berik otbasylyq qundylyqtardy tereńdetý maqsatynda Elbasy N.Á.Nazarbaev 2014 jyly Jarlyǵymen qyrkúıek aıynyń ekinshi jeksenbisin «Otbasy kúni» merekesi retinde bekitip, aıtýly data bıyl ekinshi jyl atap ótilmek.

Qytaıdyń uly ǵulamasy Konfý­tsııdiń «Qoǵamdy toptastyrý úshin eń áýeli otbasyn nyǵaıtý jáne qarttar men ata-analarǵa qurmet kórsetý kerek» degen sózi búgingi qoǵamda da ózi­niń mán-mazmunyn azaıta qoıǵan joq. Osy turǵydan alǵanda, byltyr­dan beri ótkizile bastaǵan «Me­reıli otbasy» baıqaýy eldiń órkenin ósirer ónegeli shańyraqtardy úlken-kishige úlgi etip, Otanymyzda otbasyn ulyqtaýdyń memlekettik turǵydaǵy jańa qadamy retinde qalyptasýda. Bul - mazmuny jaǵynan da, tárbıelik-ónegelilik turǵydan da ózgeshe is-shara. ıAǵnı, aǵa býynǵa «artymda qandaı urpaq qaldyram?» degen oı salyp, jas býyndy áke salǵan joldy jaı ǵana jalǵastyryp qoımaı, tyń ıdeıalarmen baıytyp, jańasha qarqynmen jetildirýge jeteleıtin, qoǵamdy izgi­lendirip, rýhanı baıytatyn «Mereıli otbasynyń» máni tereńde jatyr.

Ótken jyly «Mereıli otbasy» ulttyq konkýrsynyń tuńǵysh jeńimpazdaryn marapattaý saltanatynda sóılegen sózinde Memleket basshysy N.Á.Nazarbaev HHІ ǵasyrdyń ortasynda «otbasylarynyń basym kópshiligi molshylyqta, mamyrajaı ómir súrip, balalaryn tárbıeleýdi, olarǵa sapaly bilim berýdi basty murat etetin, aǵa býynǵa qamqorlyq tanytyp, salamatty ómir saltyn ustanatyn elder eń damyǵan memleketter bolatynyn» atap kórsetti. Bul jahandaný dáýiri de otbasy men baqytty neke qun­dylyqtarynyń baǵasyn arttyra túsip, ony jetistikke jetýdiń basty sharty retinde bıikke kótergenin kórsetedi.

Elbasynyń otbasyǵa jaǵdaı jasap, onyń bedelin arttyrý maqsatynda bergen tapsyrmalarynyń aıasynda «Otbasylyq qatynastardy, moraldyq-etıkalyq jáne rýhanı adamgershilik qundylyqtardy nyǵaıtýdyń 2015-2020 jyldarǵa arnalǵan Jalpyulttyq is-sharalar jospary» bekitildi. Óz kezeginde atalǵan jospar elimizde osy baǵytta júrgiziletin barsha jumysta basshylyqqa alynatyn qujatqa aınalyp, onyń oryndalýyn jergilikti ýákiletti organdar baqylaýynda ustap otyr.

Otbasyǵa qatysty mańyzdy jumystyń negizgi máıegi bolyp otyr­ǵan Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıa­sat jónindegi ulttyq komıssııanyń quramyn kúsheıtý týraly tapsyrmaǵa sáıkes onyń qurylymy ózgertilip, jumysyna azamattyq qoǵamnyń bedeldi ókilderi tartyldy. Atap aıtsaq, dara daýsymen tanylǵan daryndy ánshi, kópbalaly ana Qaraqat Ábildına, qazaq qyzdarynyń qatarynda tuńǵysh ret eń joǵary áskerı shen - general ataǵyn ıemdengen prokýratýra salasynyń sańlaq mamany Sáýle Aıtpaeva, qoǵamdyq belsendiligimen tanylyp, erte jastaǵy yqtııarsyz nekege qarsy sharalar qoldanyp, ata-ananyń asyraýynsyz balalarǵa qoldaý kórsetip júrgen Ásııa Haırýllına, talantty telejúrgizýshi retinde kópshilikke tanymal bolǵan belgili jýrnalıst Aıgúl Múkeı jáne basqa da belsendi qaıratker qyzdar bar. Sonymen birge, bul jumysty júrgizýde memlekettik organdardyń belsendiliginiń arta túsýin - Otanymyzdyń kúsh-qýaty otbasynyń ıgiligi men ál-aýqatyna baılanysty ekendigin shynaıy qabyldaý dep uǵynýǵa bolady.

Búgingi ǵylym men tehnıka óris jaıyp otyrǵan órkenıetti qoǵamda óńirlerdegi áleýmettik ál-aýqat ahýa­lyna monıtorıng jasap otyrý asa mańyzdy. Bul maqsatta 20 baǵyt bo­ıynsha áleýmettik problemalar kartasy jasalyp, Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrliginiń halyqqa usynyp otyrýy quptarlyq. Bul kartaǵa jasóspirimder arasyn­daǵy qylmys jasaý deńgeıi, halyq arasyndaǵy, sonyń ishinde áıelder men balalardyń esirtkige áýestenýshiligi, ana men balanyń ólim-jitim deńgeıi, jasóspirim qyzdardyń arasyndaǵy júktilik, jetim balalar men ata-ana qamqorlyǵynsyz qalǵan balalardyń sany sııaqty kórsetkishter jınaqtalyp, olar boıynsha nysanaly shara qoldanýǵa septigin tıgizýde.

Jetim jáne qamqorshysyz qalǵan balalardyń biryńǵaı jalpyulttyq derek qoryn qalyptastyrý boıynsha Bilim jáne ǵylym mınıstrligi dáıekti jumys júrgize bastaýy da istiń ilgeri basýyna septigin tıgizbek. Bul rette aqparattyq júıeniń ońtaıly túri oılastyrylýy balalardyń bul sanatyna qatysty múddelilik tanytatyndardyń (bala asyrap alǵysy keletin adamdar; perzenthanalar, balalar úıleriniń basshylary, qamqorshylyq jáne qorǵanshylyq organdarynyń mamandary; ortalyq memlekettik organdar (Bilim jáne ǵylym mınıstrligi, Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrligi, Ádilet mınıstrligi, Syrtqy ister mınıstrligi, Qazaq­stannyń sheteldik mekemeleri jáne t.b.) ózara is-qımylyn ońaılatyp, ózara ushtastyrýǵa kómektesedi. Bul jumystyń baǵdarlamalyq qamtamasyz etilýi úshin 2015-2017 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjette 330 mln. teńge qarajat kózdelgen.

Qazirgi aqparattyq qoǵamda teledıdar, baspasóz arqyly jastarǵa otbasylyq qundylyqtardyń mánin, baqytqa jetý jolynda shańyraqtyń irgesin berik ustaý qajettigin, árbir jarasymdy januıa memlekettiń myqty ýyǵy ekenin jan-jaqty túsindirip, sanasyna sińirýdiń mańyzy zor. Búgingi tańda «Otbasylyq qatynastardy, moraldyq-etıkalyq jáne rýhanı adamgershilik qundylyqtardy nyǵaı­týdyń 2015-2020 jyldarǵa arnalǵan Jalpyulttyq is-sharalar josparyn» aqparattyq súıemeldeý boıynsha jumys júıelenip, bir jyl ishinde respýblıkalyq jáne óńirlik buqaralyq aqparat quraldarynda otbasy ınstıtýtyn ilgeriletýge baǵyttalǵan 8500-ge jýyq materıaldyń kópshilik nazaryna usynylýy eleýli kórsetkish.

Bala asyrap alatyn azamattardyń quqyqtyq ortasyn kúsheıtý maqsatynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine jetim balalar men ata-ana qamqorlyǵynsyz qalǵan balalardyń quqyqtaryn qorǵaý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasynyń tujyrymdamasy ázirlendi. Onda ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan otbasylardy, balalardy qorǵaýdyń quqyqtyq negizderi, bala asyrap alýdyń tetikteri oılastyrylǵan.

Elde bala asyrap alý isinde oń ózgeristerdiń ornyǵyp, sonyń arqasynda birneshe ınternattyq uıym­­dardyń jabylǵany kóńilge qýa­nysh uıalatady. Júrgizilip otyrǵan jumys­tar qazynalyq jetim balalar úıinen góri otbasylyq úlgidegi balalar úıin ashýdyń tıimdiligin anyq baıqatty. Atap aıtsaq, Jambyl oblysynda osyndaı 4 otbasylyq balalar úıi, Qyzylorda oblysynda otbasylyq balalar aýyly ashyldy. Nátıjesinde jetimin jylatpaǵan, jesirin qańǵyrt­paǵan ulttyq qasıetimiz qaıta jańǵy­ryp, 2008-2013 jyl aralyǵynda respýb­lıkamyzda balalar úılerindegi 22 myń 163 sábı otbasylyq ortaǵa oralǵan. Bıylǵy jyldyń alty aıynda qazaq­standyq azamattardyń otbasy qam­qorlyǵyna alynǵan 256 bala­men tolyqsa, 118 bala patronattyq tár­bıege berildi, 158 balany asyrap aldy.

Ana men balany qoldaý, jetim balalarǵa qamqorlyq jasaý baǵy­tynda ortalyq memlekettik organdar jergilikti atqarýshy organdarmen birlesip, qazirgi kezde jumys istep turǵan, jas náresteli analarǵa arnalǵan «Analar úıi» - «Dom mamy» daǵdarys ortalyqtaryna qoldaý kórsetý isi birtindep jolǵa qoıylýda. Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrligi Astana qalasynyń, Soltústik Qazaqstan, Ońtústik Qazaqstan oblystarynyń ákimdikteri densaýlyq saqtaý basqarmalary men daǵdarys ortalyqtarynyń arasynda «Analar úıi» - «Dom mamy» jobasy boıynsha memorandýmdarǵa qol qoıdy. Іshki ister mınıstrligi tarapynan kámeletke tolmaǵandar isi jónindegi ınspektorlar men áıelderdi zorlyq-zombylyqtan qorǵaý jónindegi bólimshelerdiń atalǵan ortalyqtarmen birlese jumys isteýi jolǵa qoıyldy. Áıelderdi turmystyq zorlyq-zombylyqtan qorǵaý boıynsha ishki ister bólimsheleri qabyldap otyrǵan sharalar týraly qoǵamnyń keńinen qulaqtanýyna, adasqan jas­tardy jolǵa salýǵa mán berilýde. Bul jerde basty maqsat - jazalaý emes, qoldaý kórsetý jáne otbasyn saqtap qalý ekeni basty nazarda ustalýda. Qazirgi kezde elimizdiń 15 óńirinde «Analar úıi» - «Dom mamy» ataýymen qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan jas analarǵa qoldaý kórsetýge arnalǵan 20 ortalyq jumys istep jatyr. Mundaı mekemelerdiń jumysy jas áıeldiń úlken ókinishke aparyp soqtyratyn qadamdar jasamaýyna baǵyttalǵan. Búginge deıin osyndaı ortalyqtarǵa 1000-ǵa jýyq áıel habarlasyp, olarǵa tıisti qyzmet kórsetilgen.

«Balasyn tastap ketý» sııaqty adamı túsinikke jat qadam qaı qoǵamda bolmasyn kezdesip turatyn jaǵymsyz qubylys. Biraq, onyń kóbeıip ketý sebebin anyqtap, aldyn alý joldaryn qarastyrý barsha qoǵamnyń aldynda turǵan mindet. Sońǵy jyldary bul máseleni qosa alǵanda, otbasynyń róli, onyń máni ártúrli alańdarda tal­qylanýda. Olarǵa belsendi túrde qatysyp júrgen Ulttyq komıs­sııa músheleri ata-saltymyzǵa tán moral­dyq-etıkalyq jáne rýhanı adam­ger­shilik qundylyqtardy jańǵyr­tý qajettigi máselelerin alǵa tartýda.

Elbasynyń memleket pen jeke-menshiktiń seriktestigi negizinde jumys isteıtin, jas otbasylarǵa, jalǵyzbasty analarǵa, balalarǵa, qarttarǵa jan-jaqty kómektesetin ınstıtýttar jelisin damytý jónindegi tapsyrmasyn iske asyrýǵa «Otbasylyq tárbıe ınstıtýty», «Qazaq qyzy», «Otbasym», «Jas otbasy mektebi», «Otbasylyq tárbıeleý» sııaqty qoǵam­dyq birlestikter úles qosýda. Olar qoǵamda otbasy men otbasylyq qun­dylyqtar mártebesin nyǵaıtý, jurt­shylyqpen ótkiziletin tıisti jumys­tardy júrgizýge ádistemelik kómek kórsetý boıynsha tıimdi is atqarýda.

El Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń erekshe strategııalyq saıasatynyń arqasynda Qazaqstan memleketi degen úlken shańyraqtyń ýyqtary - árbir otbasynyń ortasy tolyp, rýhanı-áleýmettik dińgegi bekı túsýde. Máselen, statıstıkaǵa júginsek, 1994 jyly elimizde dúnıege kelgen sábılerdiń sany 305 myń 624 balany qurasa, aradaǵy jıyrma jyl ishinde nárestelerdiń dúnıege kelýi satylap ósip, 2014 jyly 399 myń 951 bala dúnıege keldi. ıAǵnı, salystyrmaly kórsetkish 100 myńǵa jýyq sábıge artýyn respýblıkamyzda ana men balaǵa jasalyp jatqan memlekettik qamqorlyqtyń shynaıy úlgisiniń eleýli nátıjesi dep baǵalaýǵa bolady.

Álbette, qoǵam bolǵan soń otbasy jáne neke ınstıtýtyna qatysty kúrdeli máseleler men kókeıkesti problemalardyń da bar ekenin ashyq aıtýymyz kerek. Bul turǵyda jas otbasylardyń ajyrasýy, tastandy balalardyń taǵdyry, turmystaǵy zorlyq-zombylyq sııaqty keleńsiz faktilerdiń oryn alyp jatatyny jurtshylyqqa málim. Qoǵamdaǵy mundaı qolaısyz oqıǵalar tym etek alyp ketpese de, el ishinde tarala bas­taýy alańdatarlyq jaıt. Sondyqtan, osyndaı keseldi qubylystarmen búkil halyq bolyp kúresip, tunyǵymyzdy laılamaı, tumamyzdy taza ustaý barshamyzdyń ortaq paryzymyz.

Otbasy ınstıtýtyn nyǵaıtýda atqarylyp jatqan jumystarǵa birshama sholý jasaı otyryp, elimizdegi ónegeli otbasylardyń mereıin tasytatyn «Mereıli otbasy» ulttyq konkýrsynyń bıylǵy ótkizilý barysyna kelsek, baıqaýdyń óńirlik kezeńi aıaqtalyp, búgin jeńimpazdar fınaldyq saıysqa qatysady. ıAǵnı, Ulttyq konkýrstyń qorytyndysy respýblıkamyzdaǵy 4 mıllıon 728 myńnan astam otbasynyń ortaq qýanyshy, tól merekesi.

Qazirdiń ózinde konkýrsqa degen jurtshylyqtyń yqylasy men qyzyǵýshylyǵyn tanytatyn faktorlar anyqtalyp otyr. Mysaly, bıylǵy jyly oǵan qatysýshylar sany ótken jylǵydan 1,7 ese kóbeıgen. Qatysýshylardyń basym kópshiligi - aýyldyq jerlerdiń turǵyndary (2014 jyly - 16%); Ótken jylǵymen salystyrǵanda kópbalaly otbasylar sany eki ese, jas otbasylar sany bir jarym ese kóp.

Konkýrsqa 319 eńbek áýletteri men 19 etnos ókilderi qatysyp otyr. Bul otbasylardy erekshelendiretin qasıet - patrıotızm, aǵa býyn ókilderine degen qurmet, rýhanı-adamgershilik negizderdiń beriktigi. Solardyń ishinde Otanǵa, qoǵam ıgiligin arttyrýǵa ata kásipti jalǵastyrý, áke-sheshe ustany­myn damytý arqyly qyzmet etip júrgen, otbasynda alǵan tárbıeniń arqasynda Qazaqstan atyn álemge tanytqan otbasylar halyq nazaryna iligip, qurmetke bóleneri anyq.

Ótken jyly Ulttyq konkýrs jeńimpazdaryn marapattaý rásiminde Elbasy N.Á.Nazarbaev «Áýlettiń izgilikti jolyn jalǵastyrǵan urpaq - eń mereıli urpaq» dep atap kórsetti. Bul - «Mereıli otbasy» ulttyq kon­kýrsynyń maǵynasyn ashatyn bas­ty uranyna aınalýy tıis. Jarqyn mereke otbasynyń mereıi arqyly jas urpaqtyń boıyna otanshyldyq dánin egetin, olardy ata-anasyndaı otbasy qurýǵa umtyldyratyn taǵylymdy is-shara retinde jalǵasatynyna senim mol. ıAǵnı, «Mereıli otbasy» ulttyq konkýrsy urpaqtar sabaqtastyǵyn jarııa etetin, áýlettiń bir býyny bastaǵan jaqsy bastamasyn ekinshi býyny jalǵastyrǵanyn, Uly Dala eline qyzmet etýdiń eń ozyq úlgilerin kórsetip, súısindiretin, ónege alatyn saıys bolýymen de qoǵam aldyndaǵy qundylyǵy arta túspek.

«Egemen Qazaqstan» gazeti, 2015 jylǵy 12 qyrkúıek