Frantsýzdyń ataqty ǵalymy Qazaqstan mádenıeti týraly kitap jazyp jatyr
«100 jańa oqýlyq qazaq jastaryn kemel bilimge jeteleýmen qatar álemdegi áıgili ǵalymdarǵa Qazaqstan degen ǵajaıyp álemdi ashty. Biz aýdarǵan kitaptyń avtory Remı Hess qazaqsha oqýlyqtyń alǵysózin ózi jazyp berdi. Ol sózinde bylaı deıdi: «Ózge mádenıetke boılap, ony ana tilinde sóıletý erekshe kúrdeli protsess. Osyǵan deıin meniń eńbekterim 12 tilge aýdaryldy. Men úshin qazaq tili taǵy bir jańa mádenıetke jol ashqan qaqpaǵa aınalyp otyr» dedi. Astanada ótken arnaıy konferentsııaǵa alǵashqy 18 kitaptyń avtorlarynyń biri retinde Remı Hess te qatysqan edi. Biz ózimiz aýdarǵan kitaptyń avtorymen suhbattasyp, oı bólisýge múmkindik alsaq, ol Qazaqstandy kórip ań-tań boldy. Ony eline barǵannan keıin bizge jazǵan hatynda ashyq aıtty», - dedi A. Ryskıeva búgin «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy aıasynda jaryq kórgen kitaptardyń tanystyrylymynda.
Osy rette A.Ryskıeva ózimen birge alyp kelgen sol hattan jınalǵandarǵa úzindi oqyp berdi.
«Buǵan deıin Qazaqstan týraly biletinim az edi. Sondyqtan keler kezde qobaljyǵanym ras. Alaıda Astanany alǵash kórgenimde jáne sizderdiń elderińizde atqarylyp jatqan jumystarmen tanysyp, jastarmen suhbattasqanda munda mádenı revolıýtsııanyń qazanynda qaınap jatqan gıperzamanaýı halyqqa tap bolǵanymdy túsindim. Bul saparym men úshin aıtýly tarıhı sát boldy. Osy birge ózgeshe sezim meni kenetten jasartyp jibergendeı» dep jazdy ǵalym. Astananyń búgingi tamasha kelbeti, jas ǵalymdardyń onyń kitabyn qazaq tiline tikeleı aýdarylyp jatqandyǵy, jalpy qazaq jastarynyń bilimi, jalpy elimizde júrip jatqan rýhanı jańǵyrý frantsýz áriptesimizdi erekshe tańqaldyrdy. Onyń bizdiń elge súısingendigi, tánti bolǵandyǵy sonshalyq Qazaqstannyń zamanaýı mádenıeti men Uly Abaı haqynda kitap jazýǵa bel býdy. Tipti sol Astanada júrgen kezinde-aq 20 betin jazyp, bizge qaldyrdy», - dedi ol.
Onyń sózine qaraǵanda, frantsýz ǵalymy qazaq tilinde jaryq kóretin óz kitabyn oqý arqyly qazaq tilin úırenýge bel býyp otyrǵandyǵyn aıtqan.