Fleshmob. Toıǵa jarasa ma? - Óńirlik baspasózge sholý
Temir-tersekten qurama tehnıkanyń túr-túrin qurastyrǵan - Meniń ólkem gazeti
Kúrshim aýdanynyń Alǵabas aýylyna temir-tersekten qurama tehnıkanyń túr-túrin qurastyrǵan, tańdaı qaqtyratyn tehnıka mamany turady eken. «Meniń ólkem» gazeti tehnıkanyń tilin tereń meńgergen sheberdi jaqynnan tanystyrý maqsatynda talaıdyń tańdaıyn qaqtyrǵan Bolatbek Kókenovke arnaı barǵan eken. Sheberdiń «jeke murajaıynan» birqatar fotolar da beripti.
«Áńgimesimen birge ázili de alshysynan túsetin Bolatbek ata shabyty kelse temirdi bir-birine jalǵap jiberip, búp-bútin kólikke aınaldyryp jiberedi eken. Bala kezden tehnıkaǵa qumar bolypty. 15 jastan asqanda-aq aýyr júkti tehnıkalardyń motoryn shashyp, qaıta quraýdy qyzyq kórgen eken. Bozbala shaǵynda-aq motorly qaıraq oılap shyǵarǵan. Al mektep bitirgende aǵash qaıyqqa motor jalǵap, qoshtasý keshinde synyptastarymen birge Ertiste saıran qurypty», - dep jazady maqala avtory.
Bolatbek qarttyń qora jaıyna kire beriste buryn esh jerden kezdestirmegen sharýa tehnıkasy tur. Úlkendigi ózimiz «chıpý» atap ketken qytaıdyń qyzyl traktoryna uqsas tehnıkanyń artyqshylyǵyn anyq baıqaýǵa bolady. Kóliktiń sol jaq tusynda shóp shapqyshy jalǵanǵan. Tapqyr bul kóligine «shyryldaq» dep at qoıyp alypty.
- Shyryldaǵymnyń motory - «Ýral» mototsıkline tıesili, al róli «Zaporojets» avtokóliginen. GAZ-52-niń korobkasy ornatylǵan. Dóńgelekteriniń aldy ÝAZ, arty GAZ-52-niki. Benzınmen júredi. Ot alǵanda daýysy ushaqtykinen zor, - dep kúledi ónertapqysh.
Budan keıin qarttyń «Jaımashýaq» dep ataǵan tehnıkasymen tanystyq. Qurama tehnıkanyń motory Jıgýlı avtokóliligine tıesili bolsa, aldyńǵy dóńgelekteri «Nıva», artqysy GAZ-66-na tıesili. T-25 traktorynyń týrbınasy taǵy bar. Ónertapqyshtyń aıtýynsha, qurama tehnıkalardy qol jetken kólikterdiń saımandary arqyly ǵana jasaǵan.
- Al mynaý GAZ-52 kóliginiń artyna stogomet jalǵadym. Qurama tehnıkalarymnyń qaı-qaısysyna bolmasyn, jasap shyǵýǵa 2-3 aı ketedi. Bir kezderi trıtsıkldarym bolatyn. Jas kezimizde júıtkip trıtsıkldarymyzben balyqqa baratynbyz, - deıdi Bolatbek ata Kókenov.
Alǵyr aǵamyzdyń taǵy bir tapqyrlyǵyn atap ótpeske bolmas. GAZ-52 júk kóliginiń kýzovyn kóteriletindeı jasap alǵan qarttyń ónertapqyshtyǵyna qalaı tamsanbaısyń?!
- Jas kezimde aerosanı jasamaq boldym. Ony «Áýe vınti» dep ataıdy. Vınttiń ózin qaıyńnan shaptym da, qozǵaltqysh jalǵap kórdim. Áttegenaıy qozǵaltqyshym álsiz bolyp qaldy da, aerosanıym áýege kóterile almaı qaldy. Eldiń bári „Tikushaq jasamaısyń ba?„ dep aıtyp qoıady. Shirkin, bir qýatty qozǵaltqysh bolǵanda tikushaqtyń myqtysyn jasar edim, - dep kúledi Bolatbek ata.
Toıǵa jarasa ma? - Syr boıy
Qandaı da bir oqıǵaǵa baılanysty jastar arasynda dástúrge aınalyp bara jatqan úderistiń biri - fleshmob. Bunyń qazaq toılaryna da ene bastaǵanyn baıqaýǵa bolady. Qyzylorda oblystyq Syr boıy gazetinde jaryq kórgen maqalada «Fleshmob degen ne?» degen máselege mán berilgen eken. Maqala avtory aldymen osy máseleni qaýzaı otyryp, álgindeı áreketterdi toıǵa tańý oǵashtaý emes pe degendi oqyrmannyń enshisine tastaıdy.
«Fleshmob - aǵylshyn sózi, qazaqsha balamasy - «lezde jınalǵandar». Kópshiliktiń qandaıda bir oqıǵaǵa, saıası sheshimderge qoǵamdyq pikir bildirýiniń qarapaıym ári jedel túri. Búginde ony bıleý arqyly nemese án aıtý túrinde jetkizedi» dep jazady avtor. Paıymynsha, túp-tórkine qoǵamdyq pikirdi bildirýge negizdelgen fleshmob qazaq jastaryn da eliktirip otyr. Aıtpaqshy, qaıbir jyly eks-depýtat Baqyt Syzdyqovanyń qaraǵandylyq eki stýdenttiń oqýdan shyǵarylǵanyna narazylyǵyn qoǵamdyq orynnyń birinde jastarmen birge harlem-sheık bılep bildirgeni eske salady.
«Ony qoıshy, qazir bul dúnıe jastardyń ortasyn qoıyp, qazaq toıyna eptep enýde. Alaıda, toı bala-shaǵa men men qyz-bozbalanyń ǵana ortasy emes. Oǵan jas ta, jasamys ta qatysady. Sondyqtan bolar «toıda asyr salyp bılegen kelinnen qandaı izet, qandaı ıbalylyq kútýge bolady?» degen pikir kezdesip jatady. Rasymen, keıde bul nárse kózge qorash, bolmysqa jat dúnıedeı kórinedi. Fleshmobtyń da mánin mysalǵa tekke keltirgen joqpyz, joǵaryda «kópshiliktiń qandaıda bir oqıǵa, saıası sheshimderge qoǵamdyq pikir bildirýiniń jedel ádisi» degen bolatynbyz. Sonda deımiz-aý, jas jubaılar óz toıynda qoǵamdyq pikirin kimge bildirgisi keledi? Jas kelin ata-enesine me? Kúıeý jigit qaıyn-jurtyna ma? Áıteýir, muny zaman ózgerdige, sánge aınalǵan dúnıege balaǵanmen mardymdy jaýap taba almadyq», - dep jazady avtor.
Tehnıkamen jylqy baǵý tektilik emes - Dıdar gazeti
Shyǵys Qazaqstan oblystyq Dıdar gazetinde avtor Qadyrbek Kákimulynyń Qambar ata túlegine qatysty jazǵan maqalasy jarııalanǵan. Avtor aldymen Tarbaǵataı óńirindegi jaıylymda jylqy basynyń azaıyp bara jatqanyna alańdaıdy. Memleket qarjylandyratyn «Qulan» baǵdarlamasy da buǵan serpin bere almaǵan. Sonyń saldarynan asyl tuqymdy qylquıryq joqtyń qasy dese de bolady. «Oqta-tekte qaltasy qalyń aǵaıyndardyń sánge ustaıtyn aǵylshyn men orystyń jelisti júırikterin ushyrataryńyz ras. Alaıda, atam qazaqtan qalǵan «Saryarqa» jylqysyn kóp keziktire almaısyz», - deıdi avtor. Osy rette Qadyrbek Kákimuly buǵan ne sebep degenge de izdenedi. Paıymynsha, buǵan adam faktory da qolbaılaý bolyp otyr. Rasynda, qazir burynǵydaı qosta qona jatyp, jylqy baǵatyn adam az. Baıaǵynyń jylqyshylary joq. Qolyna 100-150 myń teńge jalaqy ustatsańyz da qylquıryqtyń sońynda júrýge eshkim yńǵaı tanytpaıtyn kórinedi.
«Qaısybir sharýashylyq ıeleri qasıetti janýardy avtokólikpen jaıýdy sánge aınaldyrǵan. Kól jaǵasynda jylqyny mototsıklmen tyrqyratyp qýyp júrgen talaı fermerdi óz kózimmen kórdim. Qazaq jylqyny qýalaı jaıǵandy jaman yrymǵa jorýshy edi ǵoı. «Jaý shapqandaı aıdap, ne kórindi?»- deıtin baıaǵynyń qarttary», - dep jazady ol.
Bunymen qosa, maqalada jylqy jaıylymynyń tarylyp bara jatqanynan bastap, túlikke, onyń shıpaly ónimine degen kózqaras ta, ony óndirý joldary da ózgergenin alǵa tartady. Qymyzdy daıyndaý dástúriniń de umyt bola bastaǵanyna nazar burady.
«Baıaǵyda quldyrańdaǵan qulyndar jeliniń basynda oınaq salyp júrýshi edi. Qazir tas qoranyń ishinen shyǵarylmaıdy. Enesi kúni boıy ishegi buratylyp ash turady. Búıtip otyryp bal tatyǵan qymyz isherimiz de, bulań qaqqan júırik minerimiz de ekitalaı. Qazaǵymyzǵa ǵasyrlar boıy serik, ómirine kórik, ári sýsyn, ári as, ári kólik bolǵan qylquıryqtyń qadirine qashan jeter ekenbiz?», - dep túıindeıdi avtor.
Atyraýda «kryshasy» bar brakoner kóp - Ne habar gazeti
«Ne habar» gazetiniń jazýynsha, Atyraý oblysyndaǵy Isataı aýdanynda ótken konferentsııada Aqqystaý aýylynyń turǵyny Saǵynǵalı aqsaqal oblys ákimi Nurlan Noǵaevqa úlken ótinish aıtypty. «Men ózim brakoner degenderge qarsymyn. Qazir úsh brakonerdiń ekeýiniń mindetti túrde «kryshasy» bolady. Olar ustalsa da, álgi «kryshalary» olardy qoıa beredi. Úsh máshıne ótedi, ekeýin ustaıdy, bireýin taǵy qoıa beredi. Munyń bári bizdiń kóz aldymyzda bolyp jatqan jaǵdaı. Al, osyndaı ádiletsizdikti kórgen halyq ýshyǵady ǵoı!» - degen turǵyn. Aımaq basshysy brakonerlermen kúrestiń áli de kúsheıe túsetinin aıtypty.
Gazettiń jazýynsha, «kryshasy» bar brakonerler týraly pikirge qatysty Atyraý oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti dereý málimdeme jasaǵan. Baspasóz qyzmetiniń habarlaǵanyndaı, zańsyz balyq aýlaý men sý marjanyn kóbeıtý jolyndaǵy kúres báseńsimeıdi. «Eki aı ishinde eldiń batysyndaǵy úsh oblysta zańsyz aýlanǵan 60 tonnadan astam balyq pen 3 myńǵa jýyq balyq aýlaý quraldary tárkilendi. «Bekire-2017» aktsııasynyń aıasynda barlyǵy 711 zańsyzdyq tirkelip, onyń júzge jýyǵyna qylmystyq is qozǵaldy», - delingen habarlamada.
Otaý qurǵanyna 4 aı bolǵan jas jubaılar ózderine qol jumsady - Qostanaı tańy
Oqıǵa Arqalyq qalasynda bolǵan eken. Jas jubaılar - Torǵaı gýmanıtarlyq kolledjiniń stýdentteri óz-ózderine qol jumsaǵan. «Mustafa men Indıra tórt aı buryn úılengen eken. Ekeýi Mustafanyń úıinde ómir súrgen, olarmen birge azamattyń anasy turypty. Jubaılar «Dene shynyqtyrý» mamandyǵy boıynsha úshinshi kýrsta oqyp júrgen. Ekeýi de kolledjdiń qoǵamdyq jumystaryna belsendi aralasyp kelgen. Indıra - voleıbolshy, Mustafa - fýtbolshy. Enshilerinde talaı jeńis, maqtaý qaǵazdary bolypty. ıAǵnı, ólimge ıtermeler esh sebep sezilmegen», - dep jazady Qostanaı tańy gazeti. Kolledj oqytýshylary da, stýdentter de bul ólimge esh sengisi joq. Óıtkeni ekeýi de ashyq sabaqqa belsendi qatysqan. Polıtseıler sýıtsıd máselesine qatysty tergeý júrgizýde.
