Eýropada klımattyń ózgerýine baılanysty qaýipti vırýs taralýy múmkin
Kóbine Balqanda, Afrıkada, Azııada jáne Taıaý Shyǵysta jıi kezdesetin kene shaqqannan ólimge ákeletin aýrý kóp uzamaı Eýropaǵa taralýy múmkin. Ǵalymdar mundaı boljamdy klımattyń ózgerýi jándikterdi kontınent boıynsha mekenin ózgertýge májbúr etýine baılanysty aıtyp otyr.
Sarapshylar Kongo-Qyrym gemorragııalyq qyzbasynyń yqtımal órshýine baılanysty dabyl qaǵýda. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy (DDSU) ony pandemııa týdyrýy múmkin 9 «basym patogen» tizimine engizdi.
Uıymnyń pikirinshe, bul tizimge halyqtyń densaýlyǵyna úlken qaýip tóndiretin aýrýlar kiredi.
Ǵalymdardyń eskertýleri boljamdy bolashaqqa emes, Eýropada qazir bolyp jatqan oqıǵalarǵa qatysty: byltyr ǵana Ispanııada osy ólimge ákeletin aýrýdyń bir jaǵdaıy tirkeldi.
Іs júzinde KQGQ ınfektsııasyn juqtyrýdyń alǵashqy jaǵdaıy 2011 jyly tirkelgen. 2016 jyly Ispanııada kene shaqqannan keıin osy dıagnozben er adam qaıtys boldy.
Jaqynda qaýipti vırýs Irak pen Namıbııada anyqtalǵan, al Pákistanda odan eki adam qaıtys boldy. Ótken jyly Irakta KQGQ órshidi: 1 qańtar men 22 mamyr aralyǵynda onda vırýs juqtyrýdyń 212 jaǵdaıy tirkelgen. Bıyl elde 100-ge jýyq tirkelgen, sonyń 13-i ólimge ákeldi.
Túrkistan oblysynda Kongo-Qyrym qandy qyzbasyn juqtyrǵandar sany 53-ke jetti.
Qaýipti vırýs alǵash ret 1944 jyly Qyrymda anyqtaldy.
Ony Bunyaviridae tuqymdasyna jatatyn Nairovirus tuqymdasynyń kene vırýsy týdyrady. Aýrýǵa shaldyǵý belgileri: joǵary temperatýra, bastyń aýyrýy, arqa jáne býynnyń qaqsaýy, ishtiń aýyrýy, qusý. Vırýstan bolatyn ólim deńgeıi 10-nan 40%-ǵa deıin.
