Et qymbattaı ma?

áýirdiń 6-sy. QazAqparat /Qanat Mámetqazyuly/ - Ánsheıinde «malym janymnyń sadaǵasy» deıtin qazaq, keıde maly úshin qam jep, qaıǵyrǵanda da aldyna jan salmaıtyny belgili. Degenmen, bıylǵy qys qazaqqa maly úshin de, jany úshin de tótenshe qıyndyqtar týdyryp otyr. Bir ǵana Shyǵys Qazaqstan oblysynda oryn alǵan stıhııaly apattan qyrylǵan maldyń esebiniń ózi adamnyń jaǵasyn ustatady, kóz aldyńa úlken jutty elestetedi.

Máselen, osyǵan deıingi ala-qula málimetterdi saralasaq, sý tasqyny saldarynan 8 myń 296 iri qara mal, 33 myń 400 qoı-eshki, 1 myń 960 jylqy maly qyrylǵan. Bul derekter de naqty emes ári qaýiptiń áli de seıilmegenin eskersek, juttyń kıer kebi budan da zoraıa túsýi ábden múmkin.

Tabıǵat apaty saldarynan oryn alǵan jut bir ǵana shyǵystaǵy óńirdiń malyn jalmaǵan joq. Al osynyń aldynda Qyzylaǵashta oryn alǵan apatqa baılanysty mal turmaq adamnyń ólimine qatysty aıtylyp jatqan resmı derekterge jurttyń kóńili eshbir kónshimeıdi. Budan bólek, jappaı qyrylmaǵanymen, Almaty, Jambyl oblystarynyń birqatar óńirlerinde qystaǵy qardyń qalyń túsýi saldarynan sharýalardyń irili-usaqty maldary da aram qatyp qalǵanyn estidik. Tipti bıylǵy mal shyǵynyna qatysty Qazaqstannyń barlyq óńirlerinde de jaǵdaı uqsas dese bolady, tabıǵattyń tosyn minezi ájeptáýir mal basyn kemitti, jut jalmap ketti. Sondyqtan bolýy kerek «bıyl et qymbattaıdy eken» degen sypsyń sóz jurt arasynda gýlep barady.

Árıne, jurt arasyndaǵy bundaı shıki boljamdarǵa nazar aýdarmaýǵa da bolmaıdy. Óıtkeni, jyl saıyn sharýalardyń shaı-tuzdy ajyratýǵa arnap baptaıtyn irili-usaqty maly qaharly qystyń qurbandyǵyna shalynǵan. Jem-shóptiń azdyǵynan aram óltirmes úshin amalsyzdan arzanǵa saýdalap jatqandary da tolyp jatyr. Bir jutta mal basyn kemitken qazaq, ony qaıta kótergenshe shaqtap soıyp, jan baǵatyny belgili. Endeshe, bıylǵy jyldyń et máselesi qazaq úshin ońaıǵa soqpaıtyn ózekti máselege aınalatyn túri bar.

Toqtala ketetin jaıt, sońǵy kezderi Qazaqstan aldaǵy jyldardaǵy josparyna sáıkes et eksportyn sonaý ekpindi kezeńdegi deńgeıge kóterý úshin baryn salyp jatyr. Tipti Kedendik odaq aıasyndaǵy betke ustar basymdyǵymyzdyń biri de osy et salasy sekildi kórinedi. ıAǵnı, et eksportyn damytý bul elimizdiń eksporttyq saıasatynyń mańyzdy máselesi bolyp tur. Alaıda Reseıge búgingi kúni Qazaqstannan et eksporttalmaıdy dese de bolady. Aldaǵy jyldary osy baǵyttaǵy iri qara mal etiniń eksportyn jyl saıyn 60 myń tonnaǵa deıin arttyrýdy josparlap otyrmyz. Biraq, bundaı úlken jospardy júzege asyrý úshin de úlken kúsh kerek tárizdi. Áıtpese, basqasyn bylaı qoıǵanda, búgingi ishki naryqtaǵy jaǵdaıdyń ózi etti eksporttaýdan buryn, onyń ishki suranysyn ustap turý da ońaıǵa soqpaýy múmkin.

Rasynda, Qazaqstan ózi syrtqa shyǵarmaq túgili, osy ýaqytqa deıin ettiń birshama bóligin eksporttan alyp jeıtin. Amerıkadan «Býshtyń sıraqtary» sekildi qus etinen bastap, Altaıdyń arǵy jaǵynan iri qara maldyń da eti men júni tam-tumdap kelip turýshy edi. Biraq bıylǵy qys Mońǵolııadaǵy maldyń basyn da oısyratyp jutty. Bir qystyń ishinde 2 mln.-ǵa taqaý malynan aıyrylǵan Mońǵolııanyń ózi qazirgi kúni gýmanıtarlyq kómekke asa zárý.

Sondyqtan da, et baǵasyna qatysty jurt aýzyndaǵy kúbir-sybyrdyń da jany bar tárizdi. Toqtala ketetin jaıt, osydan birshama ýaqyt buryn soltústik oblystarda et baǵasynyń qymbattaýy jurtty dúrliktirgen edi. Bázbireýler bul jaǵdaıdy mal soıý alańdarynyń engizilýimen baılanystyrýǵa tyryssa, resmı mınıstrlik ony joqqa shyǵaryp baqty, naryqtaǵy arandatýshylardy áshkerelep kórsetkendeı bolǵan. Osy tusta Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi et baǵasyna qatysty pozıtsııany berik ustanatynyn bildirgen syńaı da tanytyp, jurtty dúrliktirgen jalǵan aqparattarǵa dúrkin-dúrkin túzetýler de engizgen bolatyn. Al aldaǵy ýaqytta et tapshylyǵy eldiń barlyq aımaqtaryna birdeı sezilse qalaı bolmaq? Sondyqtan da, et máselesine qatysty ýaqtyly qamdanǵan ıgi.