«Eski úı esińizdi shyǵardy ma?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Elbasynyń «Qazaqstan Respýblıkasy quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerlerin kezekten tys attestattaý týraly» Jarlyǵyna saı ótkizilgen attestattaý barlyq quqyq qorǵaý organdary úshin úlken synaq. Bul synaqtan ótýshilerge respýblıka zańdarynyń tizbesi, logıkalyq oılaý syndary, qyzmetkerdiń quqyq qorǵaý organy mártebesine saı keletindigin adamgershilik-psıhologııalyq jáne dene shynyqtyrý jaǵynan anyqtaý jáne qarý qoldana bilý alǵa qoıyldy. Kezekten tys attestattaýdyń taǵy bir ereksheligi, munda quqyq qorǵaý júıesi qyzmetkerleriniń barlyǵy, ıaǵnı generaldan bastap praporşıkke deıin tekseristen birdeı ótti. Mundaı synnan Qarjy polıtsııasy akademııasynyń qyzmetkerleri de qaǵys qalǵan joq», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Attestattaý» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Qarjy polıtsııasy akademııasy qyzmetkerleriniń synaqtan qalaı ótkendigi týraly Qarjy polıtsııasy akademııasynyń bastyǵy, general-maıor Rústem Ybyraıymov aıtyp berdi. Erejege saı vedomstvolyq JOO qos attestattaýdan, ıaǵnı quqyq qorǵaý júıesi salasy men joǵary oqý júıesi salasynan ótedi, deıdi ol. Máselen, ústimizdegi jyldyń qańtar-aqpan aılarynda Qarjy polıtsııasy akademııasy joǵary jáne JOO keıingi bilim berý baǵdarlamasyn júrgizýshi retinde Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń memlekettik attestattaýynan súrinbeı ótti. Endi kelesi besjyldyqta «Zań», «Quqyq qorǵaý qyzmeti», «Keden isi» sekildi mamandyqtar boıynsha oqytý quqyǵy bekitildi. Ústimizdegi jyldyń osy ótken aıynda akademııa qyzmetkerlerin qaıta attestattaý barysy da sátti júrgizilgen kórinedi.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Avstrııa Respýblıkasyna resmı sapary tabysty aıaqtaldy. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Іskerlik baılanystar - ilgerileý belgisi» degen taqyryppen basyldy. Nursultan Nazarbaev Avstrııanyń isker toptaryna Qazaqstannyń, Reseıdiń, Belorýssııanyń qatysýymen qurylǵan Keden odaǵynyń múmkindikterin de ashyp kórsetip, onda 170 mıllıon adam turatynyn, ishki jalpy óniminiń jıyntyq mólsheri 2 trıllıon AQSh dollaryn quraıtynyn da eske salyp ótti. Sóziniń sońynda Qazaqstan basshysy Avstrııa bıznesiniń kórnekti ókilderin Astanada 2013 jyldyń 22-24 mamyrynda ótetin VI ekonomıkalyq forýmǵa qatysýǵa shaqyrdy.
***
«Búginde Qazaqstanda 157 mln. sharshy metr kópqabatty turǵyn úı bar desek, sonyń 32 paıyzy, ıaǵnı 50 mln. sharshy metri jóndeýdi qajet etedi. Negizinen, páterlerdiń barlyǵy jeke tulǵalardyń jekemenshigindegi dúnıe sanalǵandyqtan ony jańǵyrtýdyń máselesi kóp. Úkimet jańa sharýany qolǵa alyp, Turǵyn úı qoryn jańartýdyń 2020 jylǵa arnalǵan baǵdarlamasyn jasap shyǵardy. Toǵyz jylǵa sozylatyn jumysty júzege asyrý úshin qazynadan 300 mlrd. teńge jobalanyp, álgi jóndeýdi kerek etetin 32 paıyzdy 10 paıyzǵa deıin tómendetýdi kózdep otyr», dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda. Gazettegi bul maqala «Eski úı esińizdi shyǵardy ma?» degen taqyryppen basyldy.
***
«Asyra silteý bolmasyn, asha tuıaq qalmasyn» degen uranmen qazaq dalasynda qoldan jasalǵan asharshylyqtyń aşy shyndyǵy áli kúnge ashylmaı otyr. Mundaı pikirdi biz emes, osy zulmat jaıly zerttegen kásibı tarıhshylardyń ózi aıtýda», dep jazady «Alash aınasy» gazeti búgingi sanyndaǵy «Asharshylyq máselesin toqmeıilsip qaraýǵa bolmaıdy» atty maqalasynda. Taıaýda Astanada asharshylyq týraly konferentsııa bolyp ótse, Almatyda da ol óz jalǵasyn tapty. «1930-32 jylǵy asharshylyq jáne ulttyq elıta» taqyrybynda órbigen dógelek ústeldi «Alash joly» qoǵamdyq qory uıymdastyrǵan. Asharshylyq kezinde jantúrshigerlik tarıhı faktilerdiń shet jaǵasy ǵana ashylǵany bolmasa, búginde biz bilmeıtin jaqtary óte kóp bolsa kerek, sonyń bárin esepke almaǵan kúnniń ózinde ult tarıhy úshin eń mańyzdy bir másele - asharshylyq kezinde qansha qazaq qyrylǵandyǵy jóninde naqty faktini anyqtaý.
Osy basylymnyń Oı-kókpar aıdarynda «Qarjylyq qurylymdar aldynda halyqtyń quqyǵyn qorǵaıtyn arnaıy ókiletti organ kerek pe?» degen másele kóterilip otyr. 2010 jyldary halqymyzdyń 30 paıyzǵa jýyǵy ekinshi deńgeıli bankterdiń qyzmetine júginip, nesıe tirketken bolsa, bul kólem búginderi eki esege kóbeıgen. Oǵan bir jaǵynan tutyný taýarlarynyń, sonyń ishinde turmystyq tehnıkanyń, sheteldik jáne otandyq sý jańa kólikterdiń qaryzǵa berile bastaýy da sebep. Qalaı degenmen de, qarjylyq ınstıtýttardyń kórsetetin qyzmet túri molaıǵan saıyn olarǵa degen qoǵamda kóńil tolmaýshylyq ta údep barady. Bankten, shaǵyn nesıelik uıymnan zardap shekken talaı adam búgin sottyń tabaldyryǵyn tozdyryp júr. Alaıda olardyń kóbisi ádilettikke jete almaı, orta jolda tutylyp qalýda. Osy jaǵynan alǵanda, qarjylyq qurylymdar aldynda halyqtyń quqyǵyn qorǵaıtyn arnaıy ókiletti organ kerek sekildi. Buǵan sarapshy-mamandar ne deıdi?