Ertis boıynyń ańshylary nege alańdap otyr
PAVLODAR. KAZINFORM — Pavlodarlyq ańshylar túz taǵylaryn aýlaýǵa ruqsat berilgen jerlerdiń tarylyp ketkenine, qarý saqtaý erejesine jónsiz talaptar qoıylatynyna alańdaıdy. Al qos aýdandaǵy ańshylyq aýmaqtar jabylyp, jergilikti áýesqoılar myltyǵynyń uńǵysyn qyzdyrmaǵaly úsh jyldan astam ýaqyt ótken.
Ertis boıynyń halqy ańshylyqpen erteden beri aınalysady. Baǵzy dáýirde ol tirshilik kásibi bolsa, búginde kóńildiń qushtaryn basatyn áýesqoılyq sıpat alǵan. Ókinishke qaraı, óńirdegi ańshylar sońǵy jyldary birqatar kedergige ushyrap otyr.
«Qansonar» ańshylardyń qoǵamdyq birlestikteri men sharýashylyǵy sýbektileriniń respýblıkalyq qaýymdastyǵy Pavlodar oblysy boıynsha ókildiginiń dırektory Baqtybek Baımuratovtyń aıtýynsha, is júzinde óńirdegi jerlerdiń teń jartysy ańshylar úshin jabyq.
— Aımaqta Baıanaýyl ulttyq parki men «Ertis ormany» tabıǵı rezervaty, «Ertis» jaıylmasynyń qaýmaly, ózge de erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar ornalasqan. Bul aýmaqtar ańshylyqqa jaramdy jerlerdiń kóbin alyp otyr. Biz júrgizgen saraptama nátıjesine súıensek, ańshylardyń 80 paıyzy dala qustaryn óz aýdandary aýmaǵynda aýlaǵandy jón kóredi. Keıbiri tipti óz aýylynyń aýmaǵynan shyqpaıdy. Al qaltaly, ózge oblystarǵa baryp ańshylyq quratyn azamattar úshin Pavlodar óńirindegi ańshylyq ish pystyrarlyq deńgeıde. Ókinishke qaraı, bul salany baqylaıtyn memlekettik organdar ańshylardyń bárin brakoner dep oılaıdy. Kánigi ańshy eshqashan brakoner bolmaıdy, sebebi brakoner bolyp baıyp ketýdiń qısyny joq. Ol eń áýeli tabıǵatty aıalap úırengen, qumaryn ań-qus aýlaýmen qandyratyn adam. Ańshylyq merzimin saqtap, zańǵa baǵynady, qusty belgilengen shamadan tys atyp almaıdy. Ańshylyq mınımýmy boıynsha zańnamany búge-shigesine deıin oqyp, sonyń aıasynda ǵana áreket etedi. Muny aıtyp otyrǵanym, úıinde ańshylyq qarý ustaıtyn azamattarǵa keıde quqyq qorǵaý organdary óreskel jaza qoldanady. Qarý saqtaıtyn seıfte qarýdan ózge zat bolmaýy kerek degen oıǵa syımaıtyn talap bar. Jaqynda Aqtoǵaı aýdanynyń polıtseıleri bir qarııanyń seıfinen nemeresine dep tyǵyp qoıǵan táttini kórip, 5 aılyq eseptik kórsetkish kóleminde aıyppul salǵan. Muny estýdiń ózi kúlkili, — deıdi ol.
Keıbir aýdandarda buryn jumys istep kelgen ańshylyq sharýashylyqtary jabylyp qalǵan. Ony qaıta iske qosýǵa aýktsıon jarııalanbaı otyrǵany da tańǵaldyrady. Bul jaǵdaıǵa narazy 300 ańshy sotqa júginip, máseleni sheshýdi suraǵan. Alaıda odan shyqqan nátıje joq.
— Ańshylyq sharýashylyqtardy aýktsıon arqyly taratý júıesi burynnan qyzmet etip kele jatqan ańshylyq sýbektiler úshin bas aýyrtatyn máselege aınalyp tur. Bul júıe bizdiń ańshylyq sharýashylyqtardy bara-bara tek tabys tabýmen aınalysýǵa májbúrleıdi. Ony syrttan kelip jalǵa alýǵa qarsymyz. Alqaptardy ıelený quqyǵy jergilikti adamdarǵa berilýi kerek. Sebebi óńirdiń barlyq uńǵyl-shuńǵylyn jergilikti kásipkerler jaqsy biledi. Ekinshi másele, Ertis ózeni jaıylmasynan ań aýlaýǵa tyıym salynýy. Bir Ertistiń sýyn paıdalanyp otyrǵan mynaý irgedegi Abaı oblysynda, Reseıdiń Omby oblysynda ózen qaýmalyn japqan joq, áýesqoı ańshylar óz mezgilinde ańshylyq qurady. Ertistiń Pavlodar óńirindegi bóliginde qart ańshylar ómir boıy ań aýlap kelgen. Qyzyl kitapqa engen aqquıryqty sýbúrkit pen aqqýlar bul mańdy ejelden mekendep keledi, olarǵa bizdiń ańshylar myltyǵyn kezemeıdi. Onyń ústine bular — jyl qustary, ańshylyq maýsym olarǵa qyrsyǵyn tıgizýi múmkin emes, — dep esepteıdi Baqtybek Efımuly.
«Ertis ormany» rezervaty aýmaǵynda ańshylyqqa tyıym salynǵanyn aıtyp óttik. Bir qyzyǵy, sonaý 2009 jyly oblys ákimdigi rezervattan 50 kılometr jerge deıin ań aýlaýǵa tyıym salý týraly qaýly qabyldaǵan. Alaıda qaýly sol qabyldanǵan kúıinde 12 jyl boıy shań basyp sórede jatqan.
Tek 2021 jyly prokýratýra sybaılas jemqorlyq derekteri jıi baıqalatyn rezervattyń jáne onymen baılanysty mekemelerdiń qujattaryn tekserip júrip, oblys ákimdiginiń álgi qaýlysyna kezigedi.
Quzyrly organ birden qaýlyny júzege asyrýdy talap etken soń oblystaǵy Aqqýly jáne Sharbaqty aýdandaryndaǵy ańshylyq sharýashylyqtarynyń qyzmeti toqtatylady. Sonyń saldarynan atalǵan aýmaqtardaǵy jergilikti ańshylar úsh jyldan astam ýaqyt boıy ań-qus atýdan qalǵan.
Al aýmaqty jalǵa alyp kelgen ańshylyq sýbektisi álgi qaýly tyıym salǵan jerlerden ózge bóligin ańshylyq sharýashylyqqa qaıtaryp berýdi suraǵan eken. Ókinishke qaraı, Pavlodar oblysynyń jer qoınaýyn paıdalaný, qorshaǵan orta jáne sý resýrstary basqarmasy máseleni áli kúnge sheshe almaı otyr.
— Ańshylyqpen sonaý 2007 jyldan beri aınalysyp kelemin. Alǵash Sharbaqty aýdanyndaǵy 465 myń gektar jerdi ańshylyq alqap retinde jalǵa alyp jumys isteı bastadyq. Odan soń Aqqýly aýdanynda 2015 jyly 512 myń gektar jer shyǵaryldy. Ony da konkýrs negizinde ıelenip, jumys júrgizdik. Ańshylyq ruqsaty bar adamdar maýsym ashylǵanda dala qustaryn, qoıan, túlki, dala shoshqasyn, tuıaqty ańdardy aýlap, qumaryn tarqatatyn. Al 2009 jyly oblys ákimdigi qabyldaǵan qaýly týraly bizge eshkim eskertken joq. Sondyqtan 2021 jylǵa deıin esh alańsyz jumys istep keldik. Prokýratýra pármenimen eki sharýashylyqty da tolyqtaı jaýyp tastady. Sol ýaqyttan beri Sharbaqty men Aqqýly aýdandary aýmaǵynda ańshylyq sharýashylyqtary joq. Jer qoınaýyn basqarý basqarmasy jańadan karta jasap, ańshylyq alqaptardy qaıta belgileımiz degen. Alaıda onyń nátıjesi áli kúnge joq. Keler jylǵa konkýrs ta oınatylǵan joq. Jerler qaıtadan berilgenniń ózinde ol tek 2026 jyldan ǵana ómirsheń etiledi. Sebebi konkýrs jyl buryn jarııalanýy kerek. Al «Ertis ormany» rezervaty aýmaǵynda tyıym salynǵan jerler áli kúnge baqylaýsyz jatyr. Aýmaqtarda tipti anshlag ta ornatylmaǵan. Saldarynan ol jerlerde brakonerlik derekteri kóbeıip ketken. Osylaısha quzyrly jáne jaýapty organdar artyq qylamyz dep tyrtyq qyldy, - dep muńyn shaqty «Allıýr Kompanı LTD» JShS-nyń basshysy Vıtalıı Chernyh.
Jalpy ańshylyq jerlerdiń tarylyp ketýi máselesi kerekýlik qusbegilerdi de alańdatady. Qusbegilikten oblystyń aǵa jattyqtyrýshysy Bekbolat Ysqaqov Aqsý qalasynyń mańyndaǵy kóp jerlerde saıatshylyq qurýǵa tyıym salynǵanyn túsine almaı otyr. Aıtýynsha, shaharǵa jaqyn orman-toǵaı men alańqaılarda búrkitimen ań-qus qaǵýǵa ruqsat joq. Májbúrli túrde qyrda ornalasqan aýyldarǵa sapar shegedi. Eki orta biraz jer. Sondyqtan Ertis ózeni boıyndaǵy jaıylmalardyń ańshylar úshin ashyq bolýyn suraıdy.
— Qusbegiler myltyq asynǵan ańshy emes, ańdy jaralamaımyz. Qyran qus túz taǵysyn alsa aldy, shala almasa ań-qus esh zııan kelmesten qutylyp kete beredi. Onyń ústine búrkittiń aýlaıtyny qoıan, túlki, qarsaq sekildi usaq ańdar ǵoı. Sondyqtan qusbegiler úshin qaýmalǵa kirip, saıatshylyq qurýǵa ruqsat berýi kerek dep esepteımiz. Taǵy bir másele, respýblıkalyq jarystarǵa barǵanda búrkitimizdi tasymaldaý qıyn. Qyrandy poıyzǵa almaıdy. Myńdaǵan shaqyrymǵa qusty avtokólikpen tasymaldaý qıyn. Osyny respýblıka deńgeıinde sheshý kerek. Buǵan qosa jergilikti jerde qusbegilikke jas urpaqty baýlýǵa mańyz berilmeı otyr. Aqsýdaǵy balalar-jasóspirimder sport mektebinde arnaıy shtat joq. Al elimizdiń kóptegen aýdan-qalalarynda jattyqtyrýshylar shtatta eńbek etip jatyr. Osy máselelerdi jaýapty organdar eskerse eken, — deıdi qusbegi.
Pavlodar oblystyq orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasynyń málimetinshe, Ertis-Baıan óńirinde 2005-2013 jyldar aralyǵynda 38 ańshylyq alqaptary qurylǵan.
Jalpy jer kólemi — 9 mln 393 myń gektar. Qazirgi ýaqytta onyń 7,4 mln gektaryn 7 ańshylyq sharýashylyq jalǵa alyp otyr.
Atap aıtqanda, Pavlodar ańshylar men balyqshylar qoǵamy qoǵamdyq birlestigi, «Allıýr kompanıı LTD» JShS, Skvortsov Mıhaıl Aleksandrovıch JK, Mazýkın Vadım Vıktorovıch JK, «Arlan» halyqaralyq kólik kompanııasy» JShS, B.Marsalykov JK, «AKTÝKOOP» JShS.
— Pavlodar oblysynyń aýmaǵyndaǵy bos turǵan ańshylyq jerlerdi alýdyń tártibi Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń 2015 jylǵy 19 naýryzdaǵy № 18-04/245 buıryǵynda kórsetilgen. Naqtyraq alǵanda atalǵan buıryqtyń 1-qosymshasynda «Ańshylyq alqaptar men balyq sharýashylyǵy sý aıdyndaryn jáne ýchaskelerin bekitip berý jóninde konkýrs ótkizý qaǵıdasy» kórsetilgen. Buıryqtyń 2-qosymshasyna sáıkes, konkýrsqa qatysýshylarǵa qoıylatyn biliktilik talaptary bar. Bul konkýrsty uıymdastyryp, ótkizýshi – óńirlik jer qoınaýyn paıdalaný, qorshaǵan orta jáne sý resýrstary basqarmasy, -deıdi óńirlik orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasynyń basshysy Rýslan Tólepbaev.
Al óńirlik jer qoınaýyn paıdalaný, qorshaǵan orta jáne sý resýrstary basqarmasyndaǵylar 2025 jyldyń sońyna deıin búkil alqaptardy bekitý úderisin aıaqtaý josparlanyp otyrǵanyn habarlady.
Jospar júzege assa, oblystaǵy jerdiń 70%-ynda áýesqoı ańshylyqqa ruqsat beriledi. Bul óz kezeginde ańshylyq týrızmdi yntalandyrýda mańyzdy qadam bolmaqshy.
— «Ertis ormany» rezervatynda jalpy aýdany 721,3 myń gektar bolatyn orman alqabynyń aınalasynda qorǵanys aımaǵy belgilengen. Ony qurýdaǵy maqsat — qylqan japyraqty ormandardy qorǵaý jáne qalpyna keltirý, sondaı-aq zańsyz orman sharýashylyǵy qyzmetiniń (brakonerlik) aldyn alý. Ańshylyq alqaptardyń pasportyn taldaý barysynda «Sharbaqty» jáne «Aqqýly» sharýashylyqtarynyń aýmaqtary keńeıtilgen qorǵanys aımaǵymen ishinara qıylysatyny anyqtaldy. Erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar týraly zańnyń 53 jáne 48-baptaryna sáıkes, qorǵanys aımaqtarynda, sonyń ishinde «Ertis ormany» rezervatynda ań aýlaýǵa qatań tyıym salynady. Basqarma ańshylyq alqaptardyń shekarasyn qaıta qaraý jumysyn uıymdastyrdy. Jańartylǵan pasporttarǵa sáıkes, 2025 jylǵy 10 qańtardan bastap alqaptardy bekitý boıynsha konkýrs ótkiziledi. Al 2025 jyldyń kóktemine qaraı olardyń mártebesin túpkilikti rásimdeý aıaqtalady. Bul keıinnen belgilengen shekaralarda ańshylyqty qaıta bastaýǵa múmkindik beredi, — deıdi basqarma basshysy Saǵyn Tóleýtaev.
Aıtyp óteıik, Pavlodar oblysynda bıylǵy maýsymda 173 tuıaqty janýar, 7577 terisi baǵaly ań jáne 33 586 qusty aýlaýǵa ruqsat berilgen.
Lımıttiń 90 paıyzdan astamy búginde ıgerilgen.
Eske sala keteıik, SQO-da úsh aptada zańsyz ańshylyqtyń 100-den astam faktisi tirkelgen edi.