Erte pisken jemis-jıdek pen kókónisti abaılap jeńiz - sanıtar mamandar

ASTANA. QazAqparat - Sanıtarlyq-epıdemıologııalyq baqylaý komıtetiniń mamandary erte pisken kókónis pen jemis-jıdekti qalaı tańdaý jáne tutyný jóninde aqyl-keńes berdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Kóktemniń sońy men jaz aılary – kóptegen aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń pisetin ýaqyty. Bazarlarda kókónis pen jemistiń túrleri kóp.

Erte pisken kókónister men jemister aýyr ýlanýǵa ákelýi múmkin.

Bul organızmniń «jedeldetilgen rejımde» ósirilgen kókónisterde belgili bir mólsherde kezdesetin pestıtsıdter men nıtrattarmen qanyǵýyna baılanysty bolýy múmkin.

Josyqsyz óndirýshiler tyńaıtqyshtardyń ruqsat etilgen dozalaryn ádeıi asyrady, nátıjesinde kókónister men jemister tartymdy kórinedi, biraq árqashan dámdi ári paıdaly bola bermeıdi.

Nıtrattar, azot qyshqylynyń tuzdary adam aǵzasynda, keıde tońazytqyshtyń ishinde nıtrıtterge, azot qyshqylynyń tuzdaryna aınalady, al osy sońǵylary óte zııan.

Másele nıtrattardyń bolýynda emes, olardyń mólsheri men kontsentratsııasynda.

Az mólsherde nıtrattardy jáne odan da az nıtrıtterdi aǵzamyz qysqa ýaqyt ishinde shyǵara alady, biraq aǵza olarmen qanyǵatyn bolsa, bul ýlanýdyń aýyr túrlerine ákep soǵady.

Kóbinese nıtrattardyń kóp mólsheri qyzylsha, kádi, qyryqqabat, shópter, shalǵam, qarbyz jáne qaýynda kezdesedi.

Ásirese erte pisken kókónister men jemisterdi tutynǵanda abaı bolý kerek.

«Qarbyz ben qaýyn sórelerde maýsym aıynda paıda bolady, osy jaǵdaıdyń ózi qaýipti, sebebi nıtrattarmen ýlaný yqtımaldyǵy óte joǵary! Eń «jyldam» suryptardyń ózi shilde aıynyń sońyna qaraı pise bastaıdy. Tamyzdyń sońynan bastap qazanǵa deıin – jaqsy pisken qarbyz ben qaýyndy tutynýdyń eń qolaıly ýaqyty» dep eskertedi sanıtar mamandar.

Ýlanýdyń alǵashqy belgileri: tez sharshaý, bastyń qatty aýyrýy, júrek aıný, qusý jáne dıareıa, keıbir jaǵdaılarda temperatýra, qurysýlar jáne býyndardyń aýyrýy múmkin.

Ýaqtyly emdeý úshin dárigermen keńesý kerek.

Qarapaıym keńester nıtrat mólsherin azaıtýǵa jáne qaýipsiz taǵam ázirleýge kómektesedi:

- kókónister men jemisterdi beı-bereket uıymdastyrylǵan jerlerden satyp almańyz;

- erte pisken kókónisterdi satyp alýdan aýlaq bolyńyz;

- satyp alynatyn ónimniń qaýipsizdigin rastaıtyn qujattardy talap etińiz;

- nıtrattardyń tutynylatyn dozasyn azaıtý úshin kókónister men jemisterdi qabyǵynan, tamyrynan (kókónisterde), sabaqtarynan (aqjelken, askók, baldyrkók, qyryqqabat) tazartyńyz.

Tamyr jemisterin jáne japyraqtardy bir-eki saǵat sýǵa salyp qoıý arqyly nıtrattardy «jýyp tastaýǵa» bolady. Nıtrattardyń mólsherin azaıtý turǵysynan jemisterdi daıyndaýdyń eń tıimdi ádisi – pisirý.

Erte pisken jemis-jıdekterge, kókónisterge saqtyqpen qaraý kerek. Durys tamaqtaný salaýatty ómirdiń kepili ekenin umytpaǵan jón.