Erte kóktemniń jarshysy báısheshektiń qadirin bileıik
Keshe Almatyda Birikken ulttar uıymy Damý baǵdarlamasynyń Taýly aımaqtaǵy agrobıologııalyq ártúrlilikti saqtaý jónindegi jobasynyń sarapshylar toby men Almaty qalalyq tabıǵı resýrstardy jáne tabıǵatty paıdalanýdy retteý basqarmasy buqaralyq aqparat quraldary ókilderiniń basyn qosyp, jalpaq jurtqa úndeý tastady. Mamandar kóktem merekeleri kezinde qazaqstandyqtardy báısheshekterdi julmaýǵa jáne er azamattardy áıelderge báısheshekten jasalǵan gúlshoqtaryn syılamaýǵa shaqyrdy. Naýryzdyń 8-i - halyqaralyq áıelder kúni merekesinde aıaýly anasyn, ardaqty ápkesin, qymbatty qaryndasyn, súıikti jaryn, syılas qurbylaryn gúl syılap qýantqysy keletin er adamdar úshin bul usynys bir qaraǵanda ersi kórinýi múmkin. Deıturǵanmen, máselege baıyppen qarap, tereńine boılasaq, bul bastamanyń bir sáttik pıar-aktsııa sııaqty pendeshilikten týǵan dúnıe emestigine kózimiz jete túsedi. Mamandardyń pikirine qulaq alsaq, jyl saıyn kóktem shyǵysymen naýqandyq sıpat alatyn báısheshek julý saldarynan onyń tabıǵattaǵy taralý shekarasy tarylyp barady. «Qazaqstannyń barlyq turǵyndarynan, ásirese almatylyqtardan báısheshek gúlshoqtaryn satyp almaýdy suraımyz. Óıtkeni kóktem habarshylary sanalatyn osy gúlder kóktemgi merekelerde myńdap julynady, aıaýsyz qyrqylady. Saldarynan olardyń tabıǵattaǵy taralý shekarasy tarylyp barady», - dedi keshegi baspasóz máslıhatynda ekologııalyq keńes múshesi Quralaı Káribaeva.
Málimetterge súıensek, Qazaqstannyń qyzyl kitabyna engizilgen báısheshek, ony Alataý jaýqazyny dep te ataıdy, onsyz da joıylyp ketý aldynda turǵan gúlderdiń sanatyna jatady. Almaty qoryǵy men Іle Alataýy ulttyq parki qyzmetkerleriniń baqylaýlary boıynsha, turǵyndar tarapynan báısheshekter kóp terilgendikten, sońǵy on jylda olar qaladan 5-7 shaqyrymǵa taý jaqqa «alystap» ketken. Aıtar aýyzǵa ońaı bolǵanymen, 5-7 shaqyrym ońaı qashyqtyq emes, kóp-kórim atshaptyrym jer. Eger kóktem saıyn báısheshekterdi julý jáne aıaýsyz qyrqý jumystary dál qazirgideı qarqynmen jalǵasa beretin bolsa, onda kóktemniń habarshysy bolyp sanalatyn bul gúldiń kóp uzamaı Alataý bókterlerinde kózden ǵaıyp bolmasyna eshkim de kepildik bere almaıdy. Sondyqtan da qorshaǵan orta úshin mańyzdy bul máselege qoǵam bolyp nazar aýdarý qajet.
Atap óterligi, Qazaqstan zańnamasynda báısheshekti julǵandar úshin ákimshilik qana emes, qylmystyq jaýapkershilik te qarastyrylǵan eken. Ortalyq Azııanyń aımaqtyq ekologııalyq ortalyǵynyń menedjeri Eskendir Mirhashımovtyń aıtýynsha, Qazaqstanda ondaǵan uıymdasqan top báısheshekterdi zańsyz satýmen aınalysatyn kórinedi. Alaıda, qazirgi tańda olardyń mundaı zańsyz is-áreketterine tyıym salatyn «áı, deıtin áje, qoı deıtin qoja» bolmaı turǵan sııaqty. Saıyp kelgende báısheshekterdi zańsyz satatyndardyń zańnyń quryǵynan ońaı qutylyp ketetindigine tómendegi jáıttar da yqpal etetin tárizdi. Máselen, Qyzyl kitapqa engen báısheshekti terý zańsyz. Ruqsatsyz julynǵan árbir báısheshek úshin 0,5 AEK kóleminde nemese 706,5 teńge aıyp pul salynady. Alaıda, ashyǵyn aıtaıyq osy kúnge deıin Qazaqstanda gúldi zańsyz julǵany nemese qyryqqany úshin azamattardyń bas bostandyǵynan aıyrylǵan faktilerdi (múmkin bar da shyǵar) estigen emespiz. Bunyń da ózindik sebepter bar tárizdi. Gúldi zańsyz julyp, qylmys ústinde ustalǵan kúnniń ózinde aıyppul tólep qutylyp ketetinin biletinder osy urymtal tusty bas paıdalaryna jaratyp, aıyldaryn jımaı júrgen tárizdi. Sondyqtan da tabıǵatty búldirip, zańdy belsheden basyp júrgen bundaı bassyzdyqtarǵa tyıym salyp, zańnamany qatańdatý qajet. Atap óterligi, Ýkraınada quqyq qorǵaý organdary osyndaı sharaǵa jumyldyrylatyn kórinedi. Byltyr Almatyda 10-15 báısheshekten quralǵan gúl shoqtary 300 teńgeden satylypty. Al bıyl onyń quny - odan da kóterilgen. Almaty oblysy boıynsha zańsyz julynyp alynǵan gúlderdi satý arqyly turǵyndardyń tabatyn tabysymen salystyrǵanda, keltirilgen zııan 20 ese joǵary bolyp otyrǵan kórinedi.
Jalpy, báısheshek jaıly naqty málimetterdi bilmek bolyp Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasynyń 2-shi tomyn aqtarǵanymyzda mynadaı málimetterdi taptyq. «Báısheshek qurtqashashtar tuqymdasyna jatatyn kóp jyldyq tamyr túınekti ósimdikter. Qazaqstanda Іle, Jetisý (Jońǵar), Kúngeı Alataýlarynda, Ketpen jotasynda, Qarataýda ósedi. Báısheshektiń Alataý báısheshegi jáne Korolkov báısheshegi degen túrleri bar. Bıiktigi - 10-30 sm-deı. Tamyr túınekteri uzynsha nemese shar tárizdi domalaq bolady. Shoǵyrlanyp bitken taspa japyraqtarynyń sany 6-9, uzyndyǵy - 10-12 sm. Sary nemese kókshil tústi daragúliniń gúl qorshaýy qarapaıym kúlte japyraqshalardan turady. Gúl qorshaýynyń ortasynan uzyndyǵy 15 sm-deı tútik shyǵady da, gúli sol tútiktiń ushynda jetiledi. Atalyǵy úsheý, atalyq jipteri qysqa bolady. Analyǵy bireý, ol 3 jemis japyraǵynan turady. Jemisi - úsh uıaly, kóp tuqymdy qaýashaq. Naýryz-mamyr aılarynda gúldeıdi. Gúlderi túnge qaraı jáne bultty kúnderi jabylyp qalady. Olardy aralar nemese kóbelekter tozańdandyrady. Báısheshekter negizinen sándik ósimdikter».
Qazaqstan jurtshylyǵynyń báısheshekti «tek birneshe kún ǵana merekeni áshekeıleý» úshin paıdalanyp júrgeni ras. Sosyn solyp qalǵannan keıin qoqys jáshigine laqtyryp tastaımyz. 8-shi naýryz ótkesin bir aptadan soń terezeniń aldynda nemese ústeldiń ústinde eriksiz solyp, sodan keıin qoqys jáshikterinde janshylyp jatatyn báısheshekter mundaı múshkil halge ushyraǵansha, odan da taýlardyń bókterlerinde tekemettiń oıýyndaı túrlenip, Jer anany sán-saltanatymen qulpyrtyp, adamdarǵa birneshe kúndik emes, uzaq ýaqyt qýanysh syılap turǵany myń ese artyq emes pe? Eger áıel qaýymyn mereke kúni shyn qýantqymyz kelse, arnaıy qumyrada ósirilgen gúldi syılaǵan abzal. Sebebi, qumyrada ósirilgen gúlderdi úı jaǵdaıynda jyldar boıy kútip-baptaýǵa, kóbeıtýge múmkindik bar. Mundaı gúlder úıdiń tazalyǵyn saqtap, adamnyń kóńil-kúıin kóteredi. Olaı bolsa, tabıǵatty qorǵap, aıalaýǵa úndeıtin kez-kelgen bastamany qoldap, selqos qaramaý bizdiń qoǵam úshin mańyzdy bola túsýi tıis. Endeshe, báısheshekti julyp nemese satyp alyp jaqyndaryńyzdy qýanyshqa bólegennen góri, báısheshektiń qyrlar men bókterlerde jaıqalyp ósip turǵanyn kórip qýanýǵa umtylǵan maqul-aý.
