ERLІKKE TAǴZYM. UOS bastalǵanyna 75 jyl - sholý
Soǵys aıaqtalǵannan keıingi jyldary naqty aıtqanda, 1946 jyly Qudaıbergen Suraǵanov, 1965 jyly general Sabyr Rahymov, al 1990 jyly Baýyrjan Momyshuly aldy. Eki márte Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn Talǵat Bıgeldınov, Leonıd Beda, Ivan Pavlov, Sergeı Lýganskıı, al Shymkentte ornalasqan Chýgýev áskerı avıatsııa ýchılışesi túlegi I.Kojedýb úsh márte Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelendi. Shyǵystan shyqqan qos juldyz pýlemetshi Mánshúk Mámetova men mergen Álııa Moldaǵulovalar da osy joǵary ataqqa laıyqty dep tanyldy. Sonymen qatar 142 qazaqstandyq Dańq ordeniniń tolyq ıegeri atansa, Keńes Odaǵynyń orden, medaldarymen marapattalǵan qazaqstandyqtar sany 100 myńǵa jýyqtaıdy. Bul soǵysqa Qazaqstan Keńester Odaǵynyń bir bóligi retinde qatysty. Qazaqstan soǵys ýaqytynda maıdan qajetine qaraı beıimdeldi. Kóptegen áskerı dıvızııalar men brıgadalar, artıllerııa, mınomet, avıatsııa polkteri jáne derbes batalondar quryldy. Qazaqstan jaýyngerleri keńes-german maıdanynyń sheshýshi shaıqastaryna qatysty. Soǵystyń alǵashqy sátinde shekara shebindegi Brest qorǵanysyn qorǵaýshylar qatarynda myńdaǵan qazaqstandyqtar boldy. 1941 jylǵy qyrkúıektiń aıaǵynda bastalǵan Máskeý túbindegi shaıqasta general I.Panfılov basqarǵan 316-atqyshtar dıvızııasy erekshe kózge tústi. Munda Baýyrjan Momyshuly basqarǵan 1073-gvardııashyl atqyshtar polki jaý shabýylyna erlikpen toıtarys berdi. Máskeýdi qorǵaýda panfılovshylar dıvızııasy bólimderiniń saıası jetekshileri P.Vıhrov, M.Ǵabdýllın, avtomatshylar T.Toqtarov, R.Amangeldıev erlik kórsetti. Qazaqstandyq áskerı quramalardyń úshten biri 1941 jylǵy 9 qyrkúıekten bastap Lenıngradty qorǵaýǵa qatysty. Qazaqstan 1942 jyldyń jazynda Stalıngrad shaıqasynyń eń jaqyn tylyna aınalyp, soǵys qımyldaryna Batys Qazaqstandaǵy temir jol stansalary men eldi mekender keńinen tartyldy. Kýrsk shaıqasynda jáne basqa da maıdandarda qazaqstandyq quramalar men bólimder boldy. Baltyq boıy respýblıkalaryn, Ýkraına men Belorýssııany, Shyǵys Eýropany azat etýge jáne Berlın operatsııasyn júzege asyrýǵa qazaqstandyq jaýyngerler de qatysty. Qazaqstandyqtar partızan soǵysyna da belsene qatysty. Lenıngrad oblysyndaǵy shaıqastarda - 220, Smolensk jerinde - 270-ten astam, Ýkraına men Belorýssııada - 3000-daı qazaqstandyq erlik kórsetti. Bulardyń ishinde Q.Qaısenov, Ǵ.Ahmedııarov, B.Jangeldın, Á.Sháripov, N.Baıseıitova men T.Jumabaeva, J.Saın, Ǵ.Omarov sııaqty qazaqtyń ul-qyzdary boldy. Partızandar komandırleri A.Egorovqa, N.Zebnıtskııge jáne F.Ozmıtelge Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. 300-deı qazaqstandyq Eýropadaǵy qarsylasý qozǵalysyna qatysty. Fashızmge qarsy soǵys jeńispen aıaqtalǵannan keıin qazaqstandyq jaýyngerler Kvantýn armııasyna qarsy shaıqasty. Qazaqstannyń tabıǵı baılyǵy Qyzyl Armııany áskerı tehnıkamen jaraqtandyrýda mańyzdy ról atqardy. KSRO HKK men BK(b)P OK-niń 1941 jylǵy 16 tamyzdaǵy qaýlysy Qazaqstannyń 1941 jyldyń 4 toqsany men 1942 jylǵa arnalǵan áskerı-sharýashylyq josparyn belgiledi. Osy qaýlyǵa sáıkes respýblıka ekonomıkasy soǵys múddesine baǵyttaldy. Respýblıka áskerı óndiris úshin qajet mys, qorǵasyn, metall, vısmýt, molıbden, polımetall kenderin óndirýde jetekshi orynda boldy. Marganets, volfram, nıkel, t.b. óndirý jolǵa qoıyldy. Qazaqstannyń qorǵanys zaýyttary qarý-jaraq pen oq-dári jasaýdyń jańa úlgilerin ıgerdi. Qaraǵandy kenshileri ónerkásip pen kólikti kómirmen qamtamasyz etti. Oral - Embi munaıly aýdandarynyń kásiporyndary suıyq otyn shyǵarýdy 39 paıyzǵa arttyrdy. Elektr qýatyn óndirý 2 ese derlik ósti. 1941-1945 jyldary barlyǵy 460 jańa óndiris orny salyndy. Bulardyń qatarynda soǵys júrip jatqan aýdandarda Qazaqstanǵa kóshirilgen 142 kásiporyn qysqa merzim ishinde ornalastyrylyp, iske qosyldy. Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy maıdan men tyldy azyq-túlikpen, ónerkásipti shıkizatpen jabdyqtady. 1942 jyly mal basy 2 mln-ǵa, egis kólemi 8 mln gektarǵa jýyq arttyryldy. Respýblıka 1941-1945 jyldary 5829 myń tonna astyq, 734 myń tonna et jáne basqa azyq-túlik berdi. Soǵys jyldary respýblıka eńbekshileri maıdanǵa kıim-keshek, azyq-túlik jiberip, jeke azamattardyń qarjysyna tankter, ushaqtar, súńgýir qaıyqtar jasaldy. Respýblıka halqynyń maıdan qajetine erikti jınaǵan qarjysy 4 700 mln som boldy. Uly Otan soǵysyndaǵy jeńis kúni Qazaqstan men TMD-da ǵana emes, sonymen qatar odan tysqary jerlerde de keńinen atap ótiledi. Bul jyl saıynǵy atalyp ótetin meıramnyń erekshe jáne qurmetti orny bar. Bizdiń bolashaǵymyz úshin qurban bolǵan mıllıondaǵan adamdardy eske túsirý úshin, árbir qazaqstandyq bul merekeni Otanǵa degen súıispenshiliginiń nyshany retinde atap ótedi. Uly Otan soǵysyndaǵy Uly Jeńistiń 71 jyldyǵy qurmetine elimizde kóptegen sharalar ótkizildi. Búginde qatary sırep qalǵan maıdangerlerge degen qurmet erekshe. Respýblıkamyzdyń túpkir-túpkirinde eske alý vahtalary, ártúrli aktsııalar, ardagerlermen kezdesýler ótti.
Keshegi tarıhyn umytpaǵan eldiń ǵana bolashaǵy jarqyn bolady. Búgingi beıbit kúnge jetkizgen maıdangerlerimizdiń erligi eshqashan umytylmaıdy. «QazAqparat» osy qaıǵyly data qarsańynda aqparat agenttiginiń saıtynda bıylǵy jyly jaryq kórgen eń qyzyqty materıaldaryna sholýdy usynady.
***
Oralda 101 jastaǵy maıdangerdi Ulttyq ulan kúnimen quttyqtady
ORAL. QazAqparat - QR Ulttyq ulanynyń kúni qarsańynda Ulttyq ulannyń bas qolbasshysy, general-leıtenant Rýslan Jaqsylyqovtyń atynan onyń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar jónindegi orynbasary, polkovnık Muhametqalı Satov Oral qalasynda turatyn 101 jastaǵy Uly Otan soǵysy jáne ishki ister organdarynyń ardageri, doǵarystaǵy polkovnık Semen Danılındi atalmysh merekemen quttyqtady.«Batys» óńirlik qolbasshylyǵynyń baspasóz qyzmetinen túsken málimetke qaraǵanda, polkovnık M.Satov bas qolbasshynyń quttyqtaý haty men baǵaly syılyǵyn tabys etti. Maıdangerdiń qyzy Tatıana Semenovna bas qolbasshyǵa quttyqtaýy úshin shynaıy rızashylyǵyn bildirdi. Ulttyq ulannyń qurylǵan kúnine oraı osyndaı quttyqtaýlar QR ishki ister organdarynyń barlyq ardagerine jiberilgen. Semen Akımovıch Danılın 101 jastan assa da, áli tyń, jigerli. Osy jasqa jetýiniń ózi jasynan áskerı tártipke úırenip, densaýlyǵyn shyńdap, kútkeniniń arqasy dep biledi. Ol áskerı qyzmetkerlerge syılyqtary úshin alǵysyn aıtyp, óz ómiri týraly qysqasha áńgimelep berdi. Syrnaıyn qolyna alyp, án de saldy. Kýrsk oblysynda 1914 jyly 30 qyrkúıekte sharýa otbasynda dúnıege kelgen S.Danılın ákesinen erte aıyryldy. Ózi ómir esigin ashqan jyly birinshi dúnıejúzilik soǵys júrip jatqan edi, ákesi sodan oralmady. Anasy bul qazany kótere almaı, ómirden erte ketti. Aǵasy Andreı men Semendi ata-ájesi tárbıelep ósirdi. Jetijyldyq mektepti bitirgennen keıin pedtehnıkýmda bilim alǵan Semen Danılın soǵysqa deıin tarıh pániniń muǵalimi bolyp jumys jasady. Úılenip, 1939 jyly úlken qyzy Galına ómirge keldi. Uly Otan soǵysyna bastan-aıaq derlik qatysyp, 1942 jyly Brıansk áskerı-saıası ýchılışesiniń kýrsanttyǵynan 143-gvardııalyq mınomet polky batalon komandıriniń saıası bólim jónindegi orynbasarlyǵyna deıingi joldan ótti. «Qyzyl Juldyz», ekinshi dárejeli Otan soǵysy ordenderi, kóptegen medaldarmen marapattaldy. «Saıası jetekshi retinde jaýyngerlerdi talaı ret shabýylǵa kóterýge týra keldi. Ol úshin sóz taba bilý de kerek edi. Stalıngrad túbindegi, sodan keıin Kýrsk ıinindegi alapat shaıqastar esimde. Tipti Kýrsk ıinindegi urysta oq keýdemdegi «Qyzyl Juldyzǵa» tıip, orden meni bir ajaldan saqtap qaldy», dep eske alady maıdanger. Soǵystan keıin Semen Danılın Almatyda, keıin Qaraǵandyda ishki áskerler polki komandıriniń saıası bólim jónindegi orynbasary bolyp qyzmet etti. Qyzy Tatıana Oralda turǵannan keıin zaıyby Anna Pavlovna (qazir marqum) ekeýi osynda kóship keldi. «Biz, eń bastysy, kóp ultty Qazaqstanda tatý-tátti ómir súrýdemiz. Elimiz qarqyndy damyp keledi. Nursultan Nazarbaevtaı Elbasymyz barda bári de jaqsy bolady», dedi S.Danılın.
Jambyl oblysynyń ákimi Uly Otan soǵysy ardagerin quttyqtady
TARAZ. QazAqparat - Jambyl oblysynyń basshysy Kárim Kókrekbaev Uly Otan soǵysynyń ardageri Tólegen Baqtybaevty Jańa jylmen quttyqtady. Bul týraly Jambyl oblystyq ákimdiginiń baspasóz qyzmetinen habarlady.Aımaq basshysy ardagerge teledıdar men syılyqtar salynǵan sebetti, aqsaqaldyń jary Rahıma apaǵa gúl shoǵyn syılady. UOS ardageri Stalıngrad pen Kýrsk mańyndaǵy qandy shaıqasqa qatysqandyǵyn baıandap berdi. «Krasnoıarsk qalasynda toǵyz aı boıy gospıtalda jatyp, keıin 1944 jyly Jambylǵa oraldym», - dep eske aldy Tólegen ata. Soǵystan keıin ardager tarıh páninen sabaq berip, 30 jyl mektep dırektory qyzmetin atqarǵan. Muǵalimdik qyzmettiń birinshi jylynda mekteptegi oqýyn aıaqtaǵaly jatqan Rahımany unatyp, úılengen. Jary keıin mektepte kitaphanashy bolyp qyzmet etti. Ekeýi bes qyz ben alty ul tárbıeledi. Qazir olarda 35 nemere men 36 shóbere bar. Tólegen ata men Rahıma apa balalary men nemerelerin maqtan tutady. Olardyń arasynda ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, pedagogıka ǵylymdarynyń kandıdaty, matematık, quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri, zańgerler, sáýletshiler bar. «Biz Qazaqstannyń patrıotymyz, - deıdi ardagerdiń qyzy Raýshan Maqulova. - Ákemniń balalary men nemereleriniń biri de jaqsy ómir izdep shetelge ketken joq». Kárim Kókirekbaev Baqtybaevtar januıasyn Jańa jyl merekesimen quttyqtap, densaýlyq pen elimizge beıbitshilik tiledi. Aqsaqal bılik tarapynan kóńil bólinip jatqanyna alǵys aıtty. «Saýsaqpen sanarlyqtaı soǵys ardagerleri qaldy. Bizdi esten shyǵarmaı, baǵalaıtynyna razymyn, - dedi Tólegen ata. - Bıyl Astanada Uly Jeńistiń 70 jyldyǵyna arnalǵan sherýge qatysqanda buǵan taǵy bir ret kóz jetkizdim».
90 jastaǵy maıdanger I. Ǵalıýllın T-72 tankisin júrgizdi
ASTANA. QazAqparat - QR QK-niń áskerı qyzmetshileri Uly Otan soǵysy ardageriniń tilegin oryndady. «Astana» óńirlik qolbasshylyǵynda «Spassk» oqý-jattyǵý ortalyǵynyń bazasynda Uly Otan soǵysynyń ardageri, tankishi Ismagıl Ǵalıýllın jas áskerı qyzmetshilerge sheberlik synybyn ótkizdi. Seksenniń seńgirinen asyp, toqsan jasqa kelgenine qaramastan, jaýyngerlik mashınany basqarý daǵdysyn joǵaltpaı ardager T-72 tankisiniń ıintiregine otyrdy,dep habarlaıdy QR QM baspasóz qyzmeti. Qazirgi kezde armııanyń jaraǵynda anaǵurlym aýyr quryshty, qarý-jaraǵy men tehnıkalyq turǵyda jabdyqtalǵan zamanaýı jaýyngerlik mashınalar bar ekenin aıta keteıik. Alaıda, tankishi ardager úshin jańa tehnıkany meńgerý asa bir qıyndyq týǵyzǵan joq. 90 jastaǵy Ismagıl Ǵalıýllın Uly Otan soǵysy jyldary tankishi boldy jáne óziniń qyzmet etken jyldaryn esine túsirgisi keldi. «Astana» óńirlik qolbasshylyǵynyń áskerı qyzmetshileri ardagerge bul jaıtty esine alýǵa kómektesti. Uly Otan soǵysy jyldarynda Ǵalıýllın aty shýly T-44-te shaıqasty. Búkil Eýropany artqa tastap, maıdan jolyn Berlınde aıaqtady. Jaqynda ǵana Uly Otan soǵysynyń batyry óziniń 90 jyldyǵyn atap ótti. «Astana» óńirlik qolbasshylyǵy áskerleriniń qolbasshysy general-maıor Sultan Kamaletdınov ardagerdi quttyqtap, baǵaly syılyq tabys etti. «Ismagıl Nıgmatuly, biz Sizge uzaq ǵumyr tileımiz jáne árqashan kómektesýge daıynbyz. Búgingi tańda Siz sııaqty Uly Otan soǵysynyń batyrlary óte az. Biz erligińizdi eshqashan umytpaımyz», - dep atap ótti qolbasshy óz sózinde.
Petropavlda 314-shi atqyshtar dıvızııasynyń jaýyngerlerin eske aldy
PETROPAVL. QazAqparat - Jyl saıyn 27 qańtarda petropavldyqtar 314-shi atqyshtar dıvızııasy jaýyngerleriniń eskertkishine kelip Lenıngradty blokadalaý kezinde qalany qorǵaǵan sarbazdardy eske alyp, qurmet bildiredi. Jınalǵandardyń arasynda sol oqıǵalardyń kýágeri bolaǵndar da bar.«Anamyzdyń úsh balasy bolǵanbyz, sebebi biz qyzy Lenıngradta qaıtys bolǵan. Sol kezde ol tórt jasta edi. Óte aýyr boldy. 125 gramm nannan basqa eshteńe berilmedi. Biz tipti anamyzǵa da senbeıtinbiz. Ózimizdiń nan kartochkalarymyzdy surap alyp, dúkenge baratynbyz», - dep bólisti blokadaly Lenıngradtyń turǵyny Lıýbov ıAkovleva. Petropavlda lenıngradtyq blokadanyń tiri kýágerlerinen nebári 11 adam qalǵan. Jınalǵandar qaza tapqan sarbazdardy bir mınýt únsizdikpen eske aldy.
B.Momyshulynyń kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵynyń kelesi 15 tomy daıyndalýda
ASTANA. QazAqparat - Taraz memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń «Baýyrjantaný» ǵylymı-zertteý ortalyǵynda Halyq qaharmany Baýyrjan Momyshulynyń kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵynyń kelesi 15 tomy daıyndalýda. Buǵan deıin onyń 30 tomy jaryq kórgen bolatyn. Atalǵan oqý ornynyń baspasóz qyzmeti taratqan málimdemege qaraǵanda, kóptomdyqta qazaqtyń kórnekti jazýshysy, dańqty qolbasshy týraly estelikter, dramalyq shyǵarmalar, arnaýlar, poemalar men balladalar toptastyrylǵan. 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38-shi tomdarda B. Momyshuly týraly esimi elge belgili qalamgerler, ǵalymdar men qoǵam qaıratkerleriniń estelikteri jınaqtalǵan. Olardyń qatarynda Mamytbek Qaldybaev, Dmıtrıı Snegın, Ázilhan Nurshaıyqov, Tahaýı Ahtanov, Táken Álimqulov, Tursyn Jurtbaı, Myrzataı Joldasbekov, Bahytjan Momyshuly, Mekemtas Myrzahmetuly, Muhtar Shahanov, Qasym Qaısenov, Sherhan Murtaza, Ǵabıt Músirepov, Zeınep Ahmetova, Ákim Tarazı syndy azamattar bar. Al 39-tomǵa Málik Ǵabdýllınnyń «Baýyrjan Momyshýly» atty orys tilindegi ocherki berilgen. Batyr týraly dramalyq shyǵarmalar 40, 41-shi tomdarda. Onda Sherhan Murtazanyń «Noqtaǵa basy syımaǵan», Járken Bódeshtiń «Juldyztas» jáne ózge de jazýshylardyń týyndylary bar. 42, 43-shi tomdarda jalpy sany 200 arnaý óleń toptastyrylǵan. 44-shi tomda poemalar, 45-shi tomda jyr, balladalar jınaqtalǵan. «Búgingi kúnde 15 tom baspaǵa tolyqtaı daıyn deýge bolady. Jalpy, dúnıe júzinde Baýkeń týraly jazylǵan eńbekter óte kóp. Solardyń bárin jınap, aýdarý qajet. Osylardy rettesek, batyr aǵamyzdyń 100 tomdyǵyn shyǵarýǵa múmkindigimiz bar», - deıdi «Baýyrjantaný» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń bas ǵylymı qyzmetkeri Álimbaı Naızabaev. Taraz memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń rektory Darııa Qojamjarovanyń qoldaýymen ortalyq búginde Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq Memlekettik muraǵatyndaǵy Baýyrjan Momyshulymen qarym-qatynasta bolǵan qoǵam qaıratkerleri, aqyn-jazýshylar basqa da óner adamdarynyń jeke qorlaryndaǵy Baýkeńe baılanysty arhıvtik qujattardy jınaqtaý ústinde. Aıta keteıik, ǵylymı ortalyq B. Momyshulynyń muralaryn jınaý, zertteý jáne basyp shyǵarý baǵytynda jumys atqarady. Jýyrda «Legendarnyı batyr» degen atpen estelik kitaby men «Fotoqujattyq albomyn» kópshilik nazaryna usynylǵan bolatyn.
93 jastaǵy Ǵ. Ergeshov soǵys ardageri kýáligine 70 jyldan keıin qol jetkizdi
ShYMKENT. QazAqparat - Shymkentte qart jaýynger soǵys ardageri kýáligine 70 jyldan keıin qol jetkizdi. Ǵanı Ergeshov aqsaqal osylaısha qaladaǵy resmı tirkelgen 158-soǵys ardageri atanyp otyr. 93 jastaǵy qarttyń Uly Otan soǵysyna qatysqanyn dáleldeý úshin osynsha jyl qajet boldy, dep jazady otyrar.kz. Endi qarııanyń kónetoz kostıýminiń tósinde soǵys ordenderi men medaldary jarqyrap tur. Biraq, buǵan deıin osy tósbelgilerdiń ózi soǵys ardageri mártebesin bere almaǵan. Sebep - áskerı bılettiń joǵalýy. Ardager urystyń birinde aýyr jaralanyp, gospıtalǵa túskenin aıtady. Esin jısa, áskerı bıleti joq. -Meni gospıtalǵa jetkizgen sanıtarlar áskerı bıletti alǵan. Ary qaraı qaıda qoıǵandaryn eshkim bilmeıdi, - dep eske alady Ǵanı aqsaqal. -Keıin sol gospıtaldan basqasyna aýystyrdy. Elge 1947 jyly oraldym. Kele sala qujatymdy qalpyna keltirý úshin áskerı komıssarıatqa barsam, ondaǵylar resmı suranys jiberý kerek deıdi. Sóıtip, bir-eki barǵan soń ol jaqqa múlde aıaq baspaı qoıdym. Al qarttyń nemeresi atasy úshin izdeýge kirisedi. Ol ádilettilikti qalpyna keltirýde kózdep, áskerı komıssarıatqa barǵan. Jaýap 6 aıdan keıin keldi. - Biz Reseıdiń Podolsk qalasyndaǵy ortalyq arhıvi men Sankt-Peterbordaǵy áskerı-medıtsınalyq mýzeıge suranys jiberdik, - deıdi Shymkent qalalyq qorǵanys isteri basqarmasynyń ardagerlermen jumys isteý bóliminiń bas mamany Darıǵa Qojamuratova. - Ol jaqtarda soǵysta jaraqat alǵan jaýyngerlerdiń barlyq qujattary saqtalady. Sodan, 2016 jyldyń qańtar aıynda Reseıden muraǵat anyqtamasy keldi. Onda «Qyzyl armııa sarbazy Ǵanı Ergeshov Uly Otan soǵysynda áskerı urystarǵa qatysty jáne jaǵyna jaryqshaq tıip, jaraqat alǵan» dep jazylǵan. Osy anyqtama negizinde qart jaýynger Ǵanı Ergeshov ardager kýáligine qol jetkizdi. Endi, Darıǵa Qojamuratovanyń aıtýynsha, qarııaǵa soǵys ardagerleri qoldanatyn barlyq jeńildikteri tıesili.
Joǵary áskerı oqý oryndarynyń birine tuńǵysh general Sh.Jeksenbaevtyń esimi berilse deımiz - E.Aıtalıev
ORAL. QazAqparat - QR Qorǵanys mınıstrligine qarasty joǵary áskerı oqý oryndarynyń birine qazaqtan shyqqan tuńǵysh tehnıkalyq áskerlerdiń general-maıory, kórnekti qaıratker Shákir Jeksenbaevtyń esimi berilse deımiz. Bul týraly Oral qalasynda turatyn general urpaqtarynyń biri, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıteti ınformatıka kafedrasynyń meńgerýshisi Ermek Aıtalıev málim etti.Onyń aıtýynsha, bıylǵy 28 aqpanda general-maıor Shákir Jeksenbaevtyń (1901-1988) týǵanyna týra 115 jyl tolmaq. Batys Qazaqstan oblysyna qarasty Bókeı ordasy aýdany Qarakól-Shońaı mańynda ómir esigin ashqan general Uly Otan soǵysynan keıin Máskeýde turǵanymen, týǵan jerimen baılanysyn úzgen joq. Sol kelgen kezderinde ózi eske alǵanyndaı, Adaı rýynyń keńshalbar bóliminen taraıtyn Qolótkenov Jeksenbaıdan úsh ul, eki qyz órbigen. Uldary Aıtaly, Orynbaı, Shanabas. Shákir men Sátbaı Aıtalydan týǵan. Shákirdi qart anasy Aıǵanym baýyryna basqandyqtan, ol Jeksenbaev, Jeksenbaıuly bolyp jazylǵan. Nýly da sýly Shońaı kólin qazan tóńkerisine deıin han tuqymdary Mahambet, Naýsha, Náresh, Sultan, Ibrash, Sálim (shyn aty Sálimgereı) Bókeıhanovtar jaılaǵan. Osy mańdaǵy eń bıik te sándi ǵımarat Mahambettiń qaraǵaı úıi bolǵan (Mahambet pen Naýsha Bókeıhanovtardyń ataqty kúıshi ekeni de málim). Jalpy, Shońaı kólinde jıyrmadan astam rýdyń eki júzdeı shańyraǵy tútin tútetken. Shońaı kóliniń shyǵys betindegi 6-7 shaqyrym qashyqtyqta Tastóbe atalǵan jerde Jeksenbaıdyń jazǵy orny bolǵan. Tabıǵaty erekshe, aınala kók shalǵyn. Jazda kıiz úıler tigilgen. Sonyń birinde 1901 jyly Shákir shyr etip jerge túsken. Aldymen Shońaı kólindegi bastaýysh mektepke jaıaý baryp oqyǵan jasóspirim 1912-1917 jyldary Ordada bilim alady. Tipti osyndaǵy pedagogıkalyq ýchılışeniń 1 kýrsyn támamdap úlgeredi. Aǵalaryna ilesip, Basqunshaq tuz óndirisinde jumys jasaǵan Shákir 1919 jyly 20 maýsymda dál osy Shońaıdyń kók shalǵyn jerinen atqa otyryp, Ordaǵa birjola attanady. Anasy Jámıla kóz jasyn kól qylyp, qımaı shyǵaryp salady. Bul Han ordasynda jańa ókimet ornap, qazaqtyń tuńǵysh atty ásker polki uıymdastyrylyp jatqan kez-tin. Shákir Jeksenbaevtyń áskerı ómiri osylaısha bastalǵan edi. Generaldyń óz qolymen jazǵan ómirbaıanyna qaraǵanda, atalmysh polktiń kýrsanty bolyp qabyldanǵan jas jigit keıin atty ásker eskadrony quramynda Orynborǵa aýysady. Borısoglebsk atty ásker kýrsynda oqyp, 1920 jyly 30 maýsymda komandır ataǵyn alyp, І derbes qazaq atty ásker dıvızıonyna oralady. Áýeli vzvod komandıri, keıin eskadron komandıriniń kómekshisi bolǵan Shákir Jeksenbaev arnaıy joldamamen Bas shtab akademııasynda tórt jyl oqyp, 1924 jyly joǵary áskerı bilim alyp shyǵady. Qyzmet baspaldaǵymen órlegen qazaq jigiti rota komandırliginen Qazaq ASSR Ortalyq atqarý komıteti atyndaǵy birikken áskerı mekteptiń oqý bóliminiń bastyǵy, Qazaqstan áskerı komıssarıaty saptyq bóliminiń bastyǵy, Belorýs áskerı okrýgi 37-atqyshtar dıvızııasy 110-atqyshtar polkiniń shtab bastyǵyna deıin kóterildi. Al 1930-1931 jyldary Joǵary hımııalyq akademııalyq kýrsynda oqyp shyqqannan keıin áskerı ómiriniń jańa kezeńi bastaldy. ıAǵnı hımııalyq qyzmetke aýysqan ol 1932 jyldan bastap osy qıyn salanyń aýyr júgin qaıyspaı kóterdi. Bylaıǵy jurt qyr-syryna qanyq bolmasa da, áskerde hımııalyq qorǵanystyń mańyzy zor edi. Uly Otan soǵysyna deıin-aq biraz laýazymdy qyzmettiń basyn qaıyryp úlgergen Shákir Jeksenbaev birneshe maıdannyń hımııalyq qorǵaý salasyn basqarysýǵa tikeleı qatysyp, erekshe kózge túsedi. Hımııalyq qarýdyń asa qaýipti ári zardaby zor ekendigin túsingen áskerı basshylar Bas qolbasshy I.V.Stalınniń 1941 jylǵy 13 tamyzdaǵy №0285 buıryǵy negizinde arnaıy áskerlerdi qaıta qura bastady. Uıymdastyrýshylyq jumystardyń basy-qasynda júrgen polkovnık Sh.Jeksenbaev 1941 jylǵy 28 qazanda Brıansk maıdany hımııalyq qorǵanys bóliminiń bastyǵy bolyp taǵaıyndalyp, osy qyzmetti 1943 jylǵy qazanǵa deıin abyroımen atqardy. Sonyń dálelindeı qolbasshy tapsyrmalaryn úlgili oryndaǵany úshin sol jylǵy 11 naýryzda Qyzyl tý, 23 qyrkúıekte birinshi dárejeli Otan soǵysy ordenderimen marapattalyp, 16 qazanda tehnıkalyq áskerlerdiń general-maıory ataǵy beriledi. Sh.Jeksenbaev osyndaı joǵary ataqty ıelengen tuńǵysh qazaq edi. Qyzyl tý - KSRO-da joǵary baǵalanǵan alǵashqy ordenderdiń biri. Otan qorǵaýda erekshe batyrlyǵy men qaısarlyq kórsetkeni úshin beriletin osynaý ordenmen Shákir Jeksenbaev bir emes, tórt márte marapattalǵan. Tarıh magıstri, batysqazaqstandyq ólketanýshy Aıbolat Qurymbaevtyń anyqtaǵanyndaı, onyń alǵashqysyn alǵan kezde Brıansk maıdanyn general-leıtenant Martınısh (Maks) Reıter basqarǵan. Al shtab bastyǵy, general-leıtenant Leonıd Sandalov Sh.Jeksenbaevqa: «...erekshe jigerli jáne yntaly. Áskerı tapsyrmalardy oryndaýda maıdannyń búkil hımııalyq áskerleri jaqsy daıyndyqtan ótkizilgen. Jaýdyń hımııalyq shabýylyna qarsy daıyndyq boıynsha ásker arasynda úlken jumys júrgizilgen. Bul jumys áli de jalǵasýda. Maıdannyń áskerı jáne arnaıy hımııalyq bólimsheleri jaýyngerleriniń hımııalyq bilimderin shyńdaýǵa saýatty da batyl basshylyq jasaıdy. Óz mamandyǵyna adal, tolyq berilgen bilimdi áskerı qolbasshy. Nemis fashısterine qarsy shaıqastarǵa jeke ózi de tikeleı qatysqan. Memlekettiń Qyzyl tý ordeni marapatyna laıyq» degen minezdeme bere otyryp, marapattaý qaǵazyna qol qoıǵan. Uly Otan soǵysy kezinde hımııalyq áskerler az kózge túsken joq. Hımııalyq ásker bólimsheleri talaı qurmetti ataqqa qol jetkizse, 28 jaýyngeri Keńes Odaǵynyń Batyry atanyp, myńnan astamy orden-medaldarmen marapattaldy. Bir ǵana mysal, solardyń bel ortasynda júrgen Shákir Jeksenbaev daıyndap, basshylyq etken fýgasty otshashqysh rotalar 1942 jyldyń aqpanynda 13-armııa quramynda erlik kórsetti. Sol jyldyń jazynda atalǵan rotalar 13-inshi jáne 38-armııa quramynda jaýdyń 9 tankisi men myńǵa jýyq soldat-ofıtserlerin joıǵan. Sondaı-aq Voronej-Kastornoe operatsııasy (1943 jylǵy 24 qańtar - 2 aqpan) kezinde áskerı hımık Sh.Jeksenbaev shabýyl barysynda hımııalyq reaktsııa nátıjesinde jaýdan tasalaný úshin qoıý tútindi 8 shaqyrym qashyqtyqta qoldanyp, keńes áskerleri jaýdyń 12 dıvızııadan turatyn 2-nemis armııasynyń qorǵanysyn shyǵynsyz buzǵan. Bul operatsııaǵa eki jaqtan 125 myń adam, 2100-den astam zeńbirek-mınometter, 65 tank qatynasqan. 17 myń dushpan qaza bolyp, 82 myńy tutqynǵa túsken. Kýrsk, Orel, Brıansk qalalary azat etilgennen keıin 2-Prıbaltıka maıdany qurylyp, onyń da hımııalyq qorǵanys bólimin Sh.Jeksenbaev basqarady. Keńes odaǵy qalalary men selolaryn, sonyń ishinde Rıga qalasyn jaýdan bosatqan áskerler keıin Lenıngrad maıdanyna qosylady. Aqyry 1945 jylǵy 8 mamyrda nemis fashısteriniń «Kýrlıandııa» toby da tize búgedi. 1944 jylǵy qarashada taǵy da Qyzyl tý, 1945 jylǵy 23 aqpanda Lenın ordenimen marapattalǵan qazaq generalynyń mártebesi bıiktep turǵan kez edi ol. Qanquıly soǵys bitken soń áskerlerdi taratyp, qaıta bólý, qarý-jaraq pen tehnıkany qabyldaýmen aınalysqan Sh.Jeksenbaevtyń óńirine 1945 jylǵy 6 maýsymda Lenıgrad maıdanynyń qolbasshysy, marshal L.A.Govorov taǵy bir Qyzyl tý ordenin taǵady. Tek L.A.Govorov qana emes, Uly Otan soǵysy barysynda Keńes Odaǵynyń marshaldary S.K.Tımoshenko, B.M.Shaposhnıkov, K.K.Rokossovskıı syndy áskerı qolbasshylarmen qyzmettes bolyp, talaı jaýapty mindetterdi oryndaǵan qazaq generaly eshkimnen kem emes edi. Soǵystan keıin hımııalyq qorǵanys salasyndaǵy qyzmetin jalǵastyrǵan Shákir Jeksenbaev bilimin jetildire túsip, 1949 jyldan V.V.Kýıbyshev atyndaǵy áskerı akademııada dáris beredi. 1950 jylǵy mamyrda tórtinshi Qyzyl tý ordenimen marapattalǵan general-maıor áskerı kadrlardy daıarlaýǵa da aıryqsha eńbek sińirdi. Generaldyń jary Nına Ivanovna farmatsevt bolsa, uly Oleg medıtsına ǵylymdarynyń doktory, mıkrobıolog atanyp, jary, dáriger-okýlıst Vera Aleksandrovnamen osy salada ómirden ótkenshe talmaı eńbek etti. Qazirgi tańda Shákirden qalǵan nemeresi Marına ǵana, ol Máskeý qalasynda turady. Al inisi, Uly Otan soǵysynyń ardageri, uzaq jyl Bókeı ordasy aýdanynda ustazdyq etken Sátbaı Aıtalıevten taraǵan urpaqtar, shúkir, barshylyq. Osy aýdandaǵy Uıaly aýylyndaǵy mektep Sh.Jeksenbaevtyń esimimen atalsa, Oral qalasyndaǵy bir kóshege generaldyń aty berilgen. Bıyl qazaq tarıhynda erekshe orny bar biregeı tulǵanyń týǵanyna 115 jyl tolyp otyr. Endeshe, halyqtyń qaharman ulyna qandaı qurmet te artyq emes.
«Biz mıllıondaǵan panfılovshylarmyz»: Almaty estelik shtandartyn Ekaterınbýrgqa tabystady
ALMATY. QazAqparat - Búgin Almatyda «Biz mıllıondaǵan Panfılovshylarmyz» halyqaralyq estelik shtandartyn Ekaterınbýrg qalasyna saltanatty túrde tabystaý rásimi ótti.Jıynǵa qala turǵyndary, qurmetti qaraýyl jasaǵy, Ulttyq Gvardııa, aeroutqyr áskerı jasaǵy, áskerı-úrlemeli aspap orkestri, general Panfılov atyndaǵy №54 mektep oqýshylary qatysty. Jınalǵandar 28-Panfılovshylar parkindegi Máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıdy. «Bul tek Almaty úshin ǵana emes, Qazaqstan úshin de mereıli oqıǵa. Sońǵy ýaqytta túrli qaýeset tarap jatyr. Onyń erligi tarıhta bolmaǵan dep. Reseı men Qazaqstan tarıhshylary jappaı erlikti qazaqstandyqtar jasaǵanyn dáleldedi. Eshkim Málik Ǵabdýllınniń, Tólegen Toqtarovtyń erligin joqqa shyǵara almaıdy. 17 tank joıǵysh, 11 saper týraly da tarıhta jazylǵan. Sondyqtan, qazaqstandyqtardyń boıynda jeńimpazdyń qany aǵyp jatyr», - dedi generaldyń nemeresi Alýa Baıqadamova. Resmı bólimnen soń jıylǵan qaýym Ofıtserler úıinde Panfılov dıvızııasynyń erligine arnalǵan fılmdi, kontsertti tamashalady. Aıta ketý kerek, aktsııa Orynborda bastaldy. Tórtinshi qala retinde Almaty shtandartty Novosibirden qabyldap alǵan bolatyn. Búgin Ekaterınbýrg qalasy alyp jatyr. Odan ári estelik shtandarty Qyrǵyz Respýblıkasy, Tájikstanǵa sapar shegedi. Bul aktsııa qarasha, jeltoqsanda Volokolamsk qalasynda aıaqtalady. 20 aqpanda atalǵan oqıǵaǵa oraı Almaty ákimdiginiń, qalalyq qorǵanys isi boıynsha departamentiniń bastamasymen jaýyngerler sherýi ótedi.
Qalmaq jerinde 13 qazaqstandyq maıdangerdiń máıiti tabyldy
PAVLODAR. QazAqparat - Qalmaq Respýblıkasyndaǵy Hýto aýylynan «Sarmat» astrahandyq izdeý jasaǵy Uly Otan soǵysynda mert bolǵan 13 qazaqstandyq maıdangerdiń máıitin tapty.Sarbazdardyń esimderi tabylǵan medalondar boıynsha anyqtaldy. Barlyǵy 152-shi qorǵanys-atqyshtar brıgadasynshyń jaýyngerleri bolǵan. Olardyń ishinde úsh pavlodarlyq bar. Bul ıAkovenko Ivan Trofımovıch, 1922 jyly týǵan, snarıad tasýshy, Belıakov Ivan Grıgorevıch, 1922 jyly týǵan, qatardaǵy nysanashy jáne Sakın Nıkolaı Trofımovıch, 1922 jyly týǵan, qatardaǵy nysanashy. Barlyǵy maıdanǵa Pavlodar oblysy Tsýrıýpın aýdanynan shaqyrtylǵan. Bul týraly pavlodarlyq «Maıdan joly» izdeý jasaǵynyń komandıri Aleksandr Shıtov №11 Pavlodar mektebindegi «Erlik sabaǵynda» aıtty. Nemis áskeri Qalmaq jeriniń 8 ulysyn 1942 jyly shildede basyp alǵan. Munda Qyzyl ásker olardyń basqynshylyǵyn toqtatty. A.Shıtovtyń sózine qaraǵanda, pavlodarlyq izdeýshiler osy jerde qaza tapqan erjúrek jaýyngerlerdiń týystaryn taýyp, olardyń erligi jaıly baıandaıdy. «Maıdan joly» komandıri Qalmaq jerinde tabylǵan qazaqstandyq jaýyngerlerdiń tizimin atady: 1. Lopatın Aleksandr Moıseevıch, 1922 jyly týǵan, nysanashy, Almaty oblysy. Gaınıtskıı AÁK shaqyrtylǵan, meken-jaıy: Taldyqorǵan oblysy Saryózek stansasy, 5-shi aýdan, №5 páter. 2.Kishimbaev Málik, 1915 jyly týǵan, Qyzylorda oblysy Qarmaqshy aýdany Qarmaqshy AÁK shaqyrtylǵan. 3.Romanıýk Ivan Makarovıch, 1922 jyly týǵan, serjant, bólimshe komandıri, Almaty oblysy Qoǵaly aýdany Qoǵaly AÁK shaqyrtylǵan. 4. Polıakov Dmıtrıı Grıgorevıch, atqysh, Arhangelsk oblysy. 5.ıAkovenko Ivan Trofımovıch, 1922 jyly týǵan, qatardaǵy jaýynger, snarıad tasýshy, Pavlodar oblysy, Tsýrıýpın aýdany, Kýzmınka aýyly. 6.Aýrambetov Ahmýt, 1922 jyly týǵan, qatardaǵy jaýynger, oq tasymaldaýshy, Qyzylorda oblysy Tereńózen aýdany, Tereńózen stansasy. 7. Isabekov Qaıpek, 1922 jyly týǵan, qatardaǵy jaýynger, oq tasýshy, Qyzylorda oblysy Syrdarııa aýdany, 1 maı kolhozy. 8. Mıhaılov Ilıa Ivanovıch, 1915 jyly týǵan, bólimshe komandıri, Shymkent, Prıvokzalnaıa slobodka №2a. 9. Gavrılov Petr Nıkolaevıch, 1922 jyly týǵan, qatardaǵy jaýynger, nysanashy, Almaty oblysy Qoǵaly aýdany, Saryózek stansasy. 10. Belıakov Ivan Grıgorevıch, 1922 jyly týǵan, qatardaǵy jaýynger, nysanashy, Pavlodar oblysy Sharbaqty aýdany (Tsýrıýpın), Sergeevka kenti. 11.Sakın Nıkolaı Trofımovıch, 1922 jyly týǵan, qatardaǵy jaýynger, nysanashy, Pavlodar oblysy Tsýrıýpın aýdany. 12. Ivanov Aleksandr Georgıevıch, 1922 jyly týǵan, qatardaǵy jaýynger, oq tasýshy, Ońtústik Qazaqstan oblysy Túrkistan aýdany. 13. Baryshnıkov Mıhaıl Makarovıch, 1922 jyly týǵan, qatardaǵy jaýynger, snarıad tasýshy. Jambyl oblysy Merke aýdany Kýzmınka aýyly (qazirgi Sarymoldaev aýdany, Sarymoldaevka aýyly).
Ekaterınborda «Biz mıllıondaǵan panfılovshylarmyz» eske alý sharasy ótti
MÁSKEÝ. QazAqparat - Búgin Ekaterınborda keńes Odaǵynyń marshaly G.K.Jýkov eskertkishiniń mańynda «Biz mıllıondaǵan panfılovshylarmyz» eske alý vahtasyn tapsyrý rásimi ótti. Bul týraly Reseı Federatsııasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Elshiliginen habarlady. Halyqaralyq eske alý vahtasy 2015 jyldyń qazanynda Orynborda bastaldy. Keıin Chelıabi, Novosibir jáne Almatyǵa jol tartty. Almatyda týdy Ekaterınborǵa ataqty 316-shy atqyshtar dıvızııasynyń komandıri Ivan Vasılevıch Panfılovtyń nemereleri tapsyrdy. Ekaterınbor - vahtaǵa qatysyp otyrǵan besinshi qala. Ol 2016 jyldyń kúzinde Máskeýde aıaqtalady. Shara aıasynda «Reseıdiń izdeý qozǵalysy» jalpyreseılik qozǵalysynyń Sverdlov óńirlik bólimshesiniń basshysy Tatıana Hardına 1919 jyly týǵan Petr ıAbekovtyń sarbazdyq medalony men muraǵat qujattaryn týystaryna tapsyrdy. Onyń máıitin Tver oblysy Rjev aýdany Solomıno aýylynda «Pobeda» izdeý jasaǵy tapty.
Máskeýde Álııa Moldaǵulovany eske túsirdi
MÁSKEÝ. QazAqparat - Máskeýde ulttar úıinde Keńes Odaǵynyń Batyry Álııa Moldaǵulovanyń týǵanyna 90 jyl tolýyna arnalǵan kesh ótti.Keshti «Qazaq dıasporasy» Máskeý qory men máskeýlik «Murager» qazaq mádenıeti qoǵamy uıymdastyrdy. Bul shara Máskeý qalasynyń «Álııa Moldaǵulova atyndaǵy №402 gımnazııa» memlekettik bıýdjettik bilim mekemesimen birlesip ótkizildi. Kesh qonaqtary Máskeý qalasynyń orta mektepteri oqýshylary, astana turǵyndary, máskeýlik joǵary oqý oryndarynyń, qoǵamdyq uıymdardyń, qazaq dıasporasynyń ókilderi, sondaı-aq qazaqstandyq stýdentter boldy. «Álııa Moldaǵulova - qazaq halqynynyń dańqyn kótergen shyǵys shynary. Batyrdyń obrazy jastarymyzǵa áskerı-patrıottyq tárbıe berýde óte mańyzdy. Bizdiń jas urpaq osyndaı batyrlarymyzdy eske saqtap, olardy maqtanysh etýi tıis», dedi máskeýlik «Murager» qazaq mádenıeti qoǵamynyń prezıdenti Ernazar Nurıev. «Murager» qoǵamynyń jetekshisi bizdiń ańyzǵa aınalǵan otandasymyzdy máskeýlikter qurmet tutatynyn maqtanyshpen atap ótti. «Qala kósheleriniń biri onyń esimimen atalǵan. Biz ony maqtan tutamyz», - dedi E.Nurıev.
Almatyda «Biz mıllıondaǵan panfılovshylarmyz» sherýine myńnan asa áskerı qyzmetshi qatysty
ALMATY. QazAqparat-Búgin Almatyda jaýynger-panfılovshylardyń Máskeýdi qorǵaý barysynda kórsetken erlikterine 75 jyl tolýyna oraı ótkizilgen «Biz mıllıondaǵan panfılovshylarmyz» aktsııasy aıasynda qala kóshelerimen myńnan asa áskerı qyzmetshi júrip ótti. Uıymdastyrýshylardyń aıtýynsha, sharany ótkizýdegi basty maqsat - jas qazaqstandyqtardy áskerı-patrıottyq rýhta tárbıeleý. «Almatyda jergilikti atqarýshy organdar jáne Almaty qalasyn qorǵaý isteri jónindegi departamenttiń qoldaýymen «Biz mıllıondaǵan panfılovshylarmyz» atty aktsııa birneshe kúnnen beri júrgizilip keledi. Budan 75 jyl buryn Almaty qalasynda qurylǵan 316-shy atqyshtar dıvızııasy Máskeý qalasyn nemis basqynshylarynan erlikpen qorǵap, jaýdy keıin shegindirgen bolatyn. Biz bul erlikterdi erekshe maqtanyshpen eske alamyz», - dedi Almaty qalasy qorǵanys isteri departamenti bastyǵynyń orynbasary, polkovnık Ermuhan Aspambetov. Sherý Bógenbaı batyr men Qonaev kóshesi qıylysyndaǵy eskertkishten bastalyp, 28 panfılovshylar atyndaǵy saıabaqta aıaqtaldy. Máńgilik alaý aldynda búgingi sharaǵa qatysýshylar Máskeýdi qorǵaý barysynda qaza tapqan jaýyngerlerdi bir mınýt únsizdikpen eske alyp, rýhtaryna taǵzym etip, Máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıdy. «Kópultty Qazaqstan halqy Uly Jeńiske aıtarlyqtaı úles qosty. Soǵys jyldary elimizden ásker qataryna - 1 196 164 jaýynger, al eńbek armııasyna - 700 myńnan astam adam shaqyryldy. Qazaqstanda 21 atqyshtar, 4 kvalerııalyq dıvızııa, 7 atqyshtar brıgadasy jáne 50-ge tarta jekelegen polktik batalondar jasaqtaldy. Bizdiń ákelerimiz ben atalarymyz 4 jylǵa sozylǵan surapyl soǵysta erliktiń talaı tamasha úlgilerin kórsetti. Máskeý úshin bolǵan shaıqastardy talaı tarıhshy zerttedi. Biraq, áli kúnge deıin sol kezdegi oqıǵalarǵa qatysty kóptegen qujattar ashylǵan joq. Biraq qolda bar málimetterdiń ózinen-aq, shaıqastardyń qalaı órbigenin bilýge bolady», - dedi óz sózinde «Generaldar keńesi» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy, otstavkadaǵy general-maıor Rústem Qaıdarov. Aıta ketelik, Almatyda osydan bir apta buryn «Biz mıllıondaǵan panfılovshylarmyz» atty Halyqaralyq eske alý vahtasynyń baıraǵy Ekaterınbýrg qalasyna berilgen bolatyn. Bul baıraq keıin TMD elderiniń basqa da qalalaryna jetkiziledi.
Pavlodarda Baýyrjan Momyshulynyń jańa sýretteri tabyldy
ASTANA. QazAqparat - Pavlodarda Keńes Odaǵynyń batyry, Halyq qaharmany, Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń dańqty jaýyngeri, jazýshy Baýyrjan Momyshulynyń shıpajaıda túsken sýretteri tabyldy, dep habarlaıdy pavlodarnews.kz."Anam Nesibeldi Ábdikárimova 1975 jyly «Saryaǵash» shıpajaıyna demalýǵa barǵanda Baýyrjan Momyshulyn kezdestirgen. Baýkeń sýretke túsýdi unata qoımaıtyn. Sondyqtan demalýshylar ol kisige jaqyndaı almaı júr eken. Degenmen, anam óziniń pysyqtyǵy men tapqyrlyǵynyń arqasynda ańyz adammen sýretke túsipti. Tipti, bir sýrette ekeýiniń áńgimelesip kele jatqanyn kórýge bolady, biraq ne jaıly sóıleskenderi bizdiń esimizde qalmaǵany ókinishti", - dedi Nesibeldi Ábdikárimovanyń qyzy Saıram Aıashınova. Nesibeldi Ábdikárimova 2007 jyly 21 naýryzda dúnıe salǵan. Ol jubaıy Mukáram Aıashınovpen 1969 jyly otaý qurǵan. Búginde aqsaqal Kenjekól aýylynda turady.
Panfılov dıvızııasynyń erligi - jańa qazaqstandyq patrıotızmniń negizi - general -maıor Q.Qaıdarov
ALMATY. QazAqparat - Almatyda "Generaldar keńesi" qoǵamdyq birlestigi "Panfılovshylardyń jappaı erligi - jańa qazaqstandyq patrıotızmniń negizi" əskerı-tarıhı konferentsııa ótkizdi. Otyrys barysynda panfılovshy jaýyngerlerdiń Məskeýdi qorǵaý jolyndaǵy shaıqasy týraly talqylandy. Muraǵat jəne mýzeı qyzmetkerleri, akademııalyq jəne zertteý ınstıtýttarynyń mamandary zertteý jumystaryn qorytyndylady. Ǵalymdar əskerı tarıhtyń negizgi baǵyttary boıynsha daý týǵyzatyn tustardy tilge tıek etip, Uly Otan soǵysynyń tarıhyn odan əri tereń zertteýdi qolǵa alý kerektigin jetkizdi. "Biz tarıhty bilýimiz kerek. Bizdiń otandastarymyz 75 jyl buryn Məskeýdi erlikpen qorǵady. Qazirgi jastar, tipti ofıtserler de Panfılov dıvızııasyn bile bermeıdi. Jastardyń tarıhtan qol úzbeýi úshin únemi aǵartý jumystaryn júrgizý kerek. Bizdiń qazirgi alǵa qoıǵan maqsatymyz - Armııa úıin "Məńgilik el" patrıottyq jumys ortalyǵyna aınaldyrý",- dedi tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Ləıla Ahmetova. Jańa qazaqstandyq "Məńgilik el" patrıottyq qozǵalysy týraly ədilet general-maıory, professor Rústem Qaıdarov aıtty. "Məńgilik el" patrıottyq qozǵalysy jastarǵa Memleket basshysy usynǵan Ult josparyn júzege asyrýdyń 5 ınstıtýtsıonaldy reformasy men "Nurly jol - bolashaqqa bastar jol" joldaýyn, Almaty qalasynyń damý baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa kómektesedi. Jańa qazaqstandyq patrıotızm - bizdiń memlekettiligimizdiń, birligimiz ben qaýipsizdigimizdiń kepili",- dedi ol. Konferentsııaǵa bılik ókilderi, "Nur Otan" partııasynyń músheleri, UOS ardagerleri, əskerı oqý oryndarynyń oqytýshylary men stýdentter qatysty.
Jasotandyqtar ardagerlerge kómek kórsetýde - Aqmola oblysy
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Kókshetaýda «Ardagerlerdi ardaqtaıyq» partııalyq jobasy aıasynda «Jas Otan» JQ Aqmola oblystyq fılıalynyń belsendileri turaqty negizde ardagerlerge, tyl eńbekkerlerine, múmkindigi shekteýli adamdarǵa turmystyq jáne ataýly kómek uıymdastyrýda.Bul týraly «Nur Otan» partııasy oblystyq fılıalynyń baspasóz qyzmetinen habarlady. Jýyrda jastar Uly Otan soǵysynyń ardageri Leonıd Dmıtrıevıch Sınelnıkovtiń úıine bardy. Óz kezeginde aqsaqal Keńes Odaǵynyń halqy Jeńiske jetý úshin qandaı batyrlyq pen erliktiń úlgilerin kórsetkenin aıtty. Sonymen qatar qarııa jastardyń qoıǵan suraqtaryna, ıaǵnı óz jaýyngerlik erlikteri týraly aıtyp berdi. Maıdanǵa qalaı attanǵanyn, tutqynǵa túsken sátin eske aldy. Leonıd Dmıtrıevıch 1921 jyldyń 21 sáýirinde Kókshetaý qalasynda týǵan. Jaqynda 95 jas mereıtoıyn atap ótpek. Uly Otan soǵysynyń bastalǵanǵa deıin muǵalim bolyp jumys istedi. Keıin keńes áskeri qataryna shaqyrylyp, boryshyn Belorýssııada ótedi, bul jerden maıdanǵa attandy. Soǵysta jaraly bolyp, úsh ret tutqynǵa tústi, biraq ta kontslagerden qashyp ketýge tyrysty. Kópten kútken Jeńis kúnin Leonıd Dmıtrıevıch Mınskide qarsy aldy. Budan keıin ol Qıyr Shyǵysqa áskerı qyzmet etýge jiberildi. Týǵan jeri Kókshetaýǵa tek 1948 jyly ǵana oraldy. Ómir boıy júrgizýshi retinde jumys istep, tyń jerlerdi ıgerýge qatysyp, Qazaqstannyń úzdik júrgizýshisi bolyp tanylǵan, birneshe ret eńbekshiler depýtattar qalalyq Keńesiniń depýtaty bolyp saılandy. Leonıd Dmıtrıevıch kóptegen medaldarmen marapattalǵan. Ol úsh balany tárbıelep ósirip, odan jeti nemere men toǵyz shóbere súıip otyr. Sol kúnde azamattyq qorǵanys kópsalaly kolledjiniń «Jas Otan» JQ belsendileri tyl eńbekkeri, birinshi toptaǵy múgedek Rýdoba Djýsýpbaevanyń otbasyna kómek kórsetti. Rýdoba apa Kókshetaýda 1925 jyly kópbalaly otbasynda dúnıege kelgen. Kezinde tatar mektebin bitirgen. Soǵys jyldarynda sol kezdegi 16-jasar qyz áskerı zaýytta qıyn da aýyr jumys atqardy. 1948 jyly Mahmud Djýsýpbaevpen otbasyn quryp, Zýbaıra men Sagıda esimdi qyzdaryn dúnıege ákeldi. Jastar aıtqandaı, bundaı jyly kezdesýlerdi men suhbattardy umytýǵa bolmaıdy - ol degenimiz beıbitshilikti saqtaýdyń mańyzdylyǵy retinde óskeleń urpaqqa ǵıbrat pen estelik. Aıta ketetin jaıt, «Jas Otan» JQ Aqmola oblystyq fılıalynyń mańyzdy baǵyty aǵa býyn urpaq ókilderine kómek kórsetý bolyp tabylady: búginde aımaqta turatyn barlyq Uly Otan soǵysynyń ardagerleri qamqorlyqqa alyndy. Belsendiler turǵyn úı máseleleri, bos ýaqyt ótkizý, sapaly medıtsınalyq qamtamasyz etý, turmystaǵy kúndelikti járdem kórsetý sııaqty kóptegen mańyzdy suraqtardy kóterdi. Árbir suraqtyń sheshilýi júıeli partııalyq baqylaýda turýda.
Qazaqstanda soǵysta iz-tússiz ketken jaýyngerlerdi eske alý úshin jańa saıt iske qosylady
ALMATY. QazAqparat - Qazaqstanda Uly Otan soǵysynda iz-tússiz ketken jaýyngerlerdiń biryńǵaı vırtýaldy zıraty ashylady. Bul týraly búgin Almatyda ótken mádenı shara barysynda belgili boldy.Jańa medıaresýrsta habarsyz ketken maıdangerler týraly muraǵattan, kontslager tutqyndary tiziminen, baýyrlastar zıraty men qazba jumystary barysynda anyqtalǵan sońǵy derekter jarııalanatyn bolady. Eske sala keteıik, byltyr kúzde «pýtkpobede.kz» saıtynda «Esimderin eske alaıyq» bólimi ashylǵan bolatyn. Ondaǵy «Birtutas sap» aıdarynda qazaqstandyq jaýyngerdiń árqaısysyna arnalǵan jeke paraqsha ashylǵan. Mundaǵy derekterdiń barlyǵy jańadan ashylatyn «Panteon.kz» saıtyna 1 aı kóleminde tolyq kóshiriletin bolady. Mamandardyń aıtýynsha, Qazaqstannan shaqyrylǵan soldattardyń erligi týraly biryńǵaı medıaresýrs dańqty ata-babalarymyzdyń erligin madaqtaıtyn fılmderdiń túsirilýine, kitaptar men maqalalardyń jazylýyna sebepshi bolady. Aıta ketý kerek, Respýblıkalyq «Generaldar keńesi» birlestigi maıdanǵa qatysqan qazaqstandyqtardyń erligi eske alý maqsatynda jeńispen oralǵan, ólgen, habarsyz ketken, jyraqta jerlengen, belgisiz soldat retinde ataýsyz qalǵandardyń «Esimderin eske alaıyq» uzaq merzimdi baǵdarlama naýqanyn bastady. «Qazaqstannan Uly Otan soǵysyna 1 mln 200 myń adam qatysqan. Soǵys bastalmaı turǵanda 200 myń qazaqstandyq qyzyl ásker qatarynda bolǵan. 1 mln 400 qazaqstandyqtan 12 atqyshtar dıvızııasy, 4 kavalerııalyq dıvızııa, 7 atqyshtar brıgadasy, 50-deı arnaıy polk qurylǵan. Solardyń jartysy qaıtyp keldi. Jartysy qaza boldy. 93 myń adam iz-tússiz joǵalyp ketti. Olardyń artynda mıllıondaǵan urpaq qaldy», - dedi QR Ádilet general-maıory, generaldar keńeiniń tóraǵasy Rústem Qaıdarov.Onyń aıtýynsha, tarıhı qujattardy ashý jaǵynan Reseıde juys belsendi júrip jatyr. Bul jumystyń barlyǵy qarjyǵa kelip tireledi. «Reseı úkimetimen qoıan-qoltyq jumys jasaı kele biz de 100-ge tarta adamdy taptyq. Búgin 27 jaýyngerdiń týysqanynan arnaıy sertıfıkat berip jatyrmyz. Bunyń barlyǵy keler urpaqqa úlken patrıottyq tárbıe beredi. Óz otanyn, halqyn qorǵaýǵa daıyn bolý, bergen anttaryna adal bolýy tıis. Osy máseleni kóteremiz», - dedi R.Qaıdarov.
Reıhstagqa atyn jazyp qaldyrǵan maıdanger Shymkentte turady
ShYMKENT. QazAqparat - Jastyq shaǵy qan maıdanda ótken soǵys ardageri Alekseı Voronkın bıyl 90 jasqa toldy. Elin jaýdan azat etip, tynyshtyǵyn kúzetýde 7 jylyn sarp etken ardagerdi Eńbekshi aýdanynyń ákimi Ǵalymjan Іlııasov arnaıy quttyqtaı baryp, tartý-taralǵy jasady.Berlındi jaýdan azat etýge atsalysyp, Reıhstagqa óz esimin jazyp qaldyrǵan soǵys ardageri qonaqtaryn ózi kútip aldy. Ǵasyrǵa jýyq ǵumyr keshse de, áli tyń. Júrisi shıraqy. Oıyn da anyq jetkizedi. Ózin mereıtoıymen quttyqtap kelgen topqa qatty qýanyp qaldy, dep habarlaıdy otyrar.kz. Otan úshin ot keship, jeńisti jaqyndatqan batyrdyń estelikterin tyńdaýǵa osy aýmaqtan synnan ótken depýtat jáne ardagerler keńesiniń tóraǵasy da keldi. Maıdangerdiń aıtqan estelikterin tyńdap, soǵystan keıingi jyldary óńirdiń órkendeýi jolynda sińirgen eńbegi ólsheýsiz ekenin aıtqan olar, ózderiniń, óskeleń urpaqtyń tilegin jetkizdi. 1943 jyly áskerge shaqyrylǵan Alekseı Voronkın birden Hvalınsk qalasyna №7 oqý avtopolkine jiberiledi. 1944 jyly №396 jeke jaıaý artıllerııalyq polkiniń quramynda maıdan shebin buzýǵa qatysady. Marshal Jýkovtyń basqarýymen Belorýsııa maıdanynda bolǵanyn eske aldy qarııa. Varshavadaǵy bógetterdi buzyp ótip, Berlınmen shekaralas Oder qalasyn jaýdan azat etken kúnderi umytylmaq emes. «Bul bir qyrǵyn soǵys boldy. Qorǵanys myqty edi. Artıllerııalyq kúsh te osal emes. Asa kóp qıynshylyqpen shepti buzyp, Berlınge qaraı jyljydyq. Nemister sońyna deıin shaıqasty. Biz de berispedik. Іsher tamaq, kıer kıim bolmady. Jalǵyz shınelmen soǵysqan sátter boldy. Sóıtip júrip, 2 mamyr kúni, 1945 jyly jaýdy tize búktirdik. Jaýyngerlerdiń barlyǵy Reıhstagqa lap berdi. Men de tek alǵa jyljyp, «Munda shymkenttik Voronkın bolǵan» dep jazý qaldyrdym», dekp eske alady UOS ardageri Alekseı Voronkın. Sol jyly 9 mamyrda atap ótken Jeńis kúniniń de árbir sáti qart jaýyngerdiń jadynan shyqqan emes. Eń jas jaýynger qandy, qaraly kúnder aıaqtalsa da eline birden qaıtpaı, 1950 jylǵa deıin Germanııada áskerı salada qyzmet etedi. «Otan soǵysynyń ardageri», «Varshavany jaýdan azat etkeni úshin», «Berlındi alǵany úshin» medalderimen marapattalady. Ótken kúnder esteligi kókireginde saırap turǵan ardager búgingi beıbit zaman men toqshylyq ómirge táýba etedi. Shańyraǵyna kelgen qonaqtarǵa «Búgingi urpaq baqytty balalyǵynan, jalyndaǵan jastyq shaǵynan aırylmasyn» degen tilegin aıtyp, batasyn berdi.
Mańǵystaýlyq UOS ardagerleri Jeńis kúnine oraı 212 myń teńgeden alady
ASTANA. QazAqparat - Mańǵystaý oblysynda 9 mamyr qarsańynda Uly Otan soǵysynyń ardagerlerine júz aılyq eseptik kórsetkish kóleminde járdemaqy tólenedi. Bul týraly ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti fılıalynyń brıfınginde Mańǵystaý oblysy jumyspen qamtýdy jáne áleýmettik baǵdarlamalardy úılestirý basqarmasynyń basshysy Gúlmıra Qalmuratova málim etti, dep habarlaıdy lada.kz. - Mańǵystaý oblysynda UOS 52 ardageri bar. Ótken jylǵy sáýirde 60 bolatyn. Bıyl mereıtoıly jyl bolmasa da, sol kólemde járdemaqy tóleımiz, 2015 jyly da osy kólemde berilgen. Bul aqsha jergilikti bıýdjetten bólinedi. Ár ardager 212 myń 100 teńge alady», - dep málimdedi Qalmuratova. Qarajat Jeńis kúni qarsańynda aýdarylady.
15 myńǵa jýyq soǵys ardagerine 52 mln. teńgeniń dári-dármegi tegin berildi - T.Dúısenova
ASTANA. QazAqparat - Qazaqstanda 15 myńǵa jýyq Uly Otan soǵysy ardagerine 52 mln. teńgeniń dári-dármegi tegin berildi. Bul týraly búgin QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstri Tamara Dúısenova málim etti.«Ózderińizge belgili, memleket tarapynan Uly Otan soǵysy ardagerlerine barlyq ýaqytta da erekshe qamqorlyq kórsetiledi. Áleýmettik qoldaý jaǵynan aıtar bolsaq, bıyl biz barlyq ardagerlerge memleket tarapynan kórsetiletin áleýmettik mindettemelerdi Elbasy bergen tapsyrmaǵa sáıkes oryndadyq. ıAǵnı, áleýmettik tólemderdiń barlyǵy kóterildi», - dedi T.Dúısenova. Onyń aıtýynsha, Uly Otan soǵysyna qatysqan azamattar eki sanatqa bólinedi. Birinshisi - Uly Otan soǵysyna qatysýshylar. Olardyń memlekettik bıýdjetten alyp otyrǵan zeınetaqylary men áleýmettik tólemaqylary aı saıyn 106 myń teńge kóleminde bolyp otyr. Al, ekinshisi - Uly Otan soǵysy múgedekteriniki - 109 myń teńge. «Biz aı saıyn osy qarajattardy ardagerlerge ýaqtyly aýdaryp otyrmyz. Ekinshi úlken kómek - bul medıtsınalyq kómek. Aldaǵy úsh aıdyń kóleminde 3300-ge jýyq Uly Otan soǵysyna qatysýshylardy jáne olarǵa teńestirilgen azamattardy medıtsınalyq tekserýden ótkizip, dıspanserlik kómek kórsetýdi bastadyq. Buǵan qosa, 15 myńǵa jýyq ardagerge 52 mln. teńgeniń dári-dármekterin tegin jetkizip berdik. 700-ge jýyq ardagerdi shıpajaılyq emdeýge jiberdik. Sonymen birge 200-ge jýyq ardagerdiń tisterin protezdeýdi bastadyq. Bul jumystar odan ary da jalǵasady», - dedi mınıstr. Aıta keteıik, búginde elimizde 3886 soǵysqa qatysýshy men soǵys múgedekteri, 22 myńnan astam soǵysqa qatysýshylarǵa teńestirilgen azamattar bar.
Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı ardagerlerge 2,6 mlrd. teńgeniń materıaldyq kómegi kórsetiledi - T.Dúısenova
ASTANA. QazAqparat - Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı ardagerlerge 2,6 mlrd. teńgeniń materıaldyq kómegi kórsetiledi. Bul týraly búgin QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstri Tamara Dúısenova málim etti.«Jergilikti atqarýshy organdar da óz taraptarynan Uly Otan soǵysy ardagerlerine kómek kórsetýde. Oblys ákimderiniń aqparatyna súıener bolsaq, jyl basynan 540 mln. teńgeden astam qarajat osy kisilerge jumsaldy. Onyń ishinde 141 mln. teńge kommýnaldyq tólemderge jumsalsa, 320 mln. teńgege jýyq qarjy bir rettik járdemaqy retinde berildi. Sonymen birge 15 myńǵa jýyq azamattyń kólikpen tegin júrý máselesi de qarastyrylǵan», - dedi T.Dúısenova. Mınıstrdiń atap ótýinshe, Uly Otan soǵysy ardagerleriniń úılerin kúrdeli jóndeý jumystary da qolǵa alyndy. Búgingi kúni 15 ardagerdiń úıi jóndelýde. «Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyq merekesi de jaqyndap qaldy. Oblys ákimderiniń derekterine sáıkes jergilikti bıýdjetterden 2,6 mlrd. teńge qarjyny Uly Otan soǵysyna qatysýshylar men múgedekterge bólý kózdelgen. Bul qarjynyń barlyǵy sol kisilerdiń áleýmettik, materıaldyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa jumsalady», - dedi ol.
Jeńis kúni qarsańynda ardagerlerge «Tulpar-Talgo» bıletine jeńildik beriledi
ASTANA. QazAqparat - Jeńis kúni qurmetine UOS ardagerleri men olarǵa teńestirilgenderge «Qazaqstan temir joly» AQ «Tulpar-Talgo» poıyzymen júrýge jeńildikter beredi.«Jolaýshylar tasymaly» AQ baspasóz qyzmeti habarlaýynsha, Jeńis kúni qurmetine «Tulpar-Talgo» poıyzymen júrýge jeńildikter beretin jańa dıskontty kartalar shyǵarylady. «Ardager» dıskontty kartasy boıynsha Uly Otan soǵysyna qatysqandarǵa, Uly Otan soǵysynyń I, II, III toptaǵy múgedekterine arnalǵan 99% jeńildik jasalady. Dıskonttyq karta tegin jáne merzimi shekteýsiz. «Ardager+» dıskontty kartasy boıynsha Uly Otan soǵysyna qatysqandarǵa teńestirilgen barlyq toptardyń ókilderine (onyń ishinde aýmaqtyq soǵystarǵa qatysqandar, Chernobyl apatyn joıýǵa qatysqandar jáne t.b. bar) 50% kóleminede jeńildik jasalady. Qazirgi ýaqytta «Tulpar-Talgo» poıyzdaryna bıletti satyp alý merzimine (poıyzdyń júrýine qansha kún qalǵanyna) baılanysty qosymsha 40 paıyzǵa deıin jeńildikter jasalady. Endeshe «Ardager+» dıskontty kartasy bar jolaýshy bıletti kúni buryn alsa 70 paıyzǵa deıin jeńildik usynylady. Jeńildikter júıesi «Týlpar-Talgo» poıyzdarynyń tómendegi baǵyttarynda qarastyrylǵan: №1/2 «Almaty-Astana», №19/20 «Astana-Atyraý», №49/50 «Almaty-Aqtóbe», №67/68 «Astana-Zaşıta», №69/70 «Almaty-Zaşıta», №79/80 «Astana-Shymkent», №87/88 «Astana-Aqtóbe», №89/90 «Astana-Qyzylorda», №701/702 «Almaty-Petropavl. Dıskonttyq kartany alý úshin vokzaldaǵy «Jolaýshylar tasymaly» AQ temir jol kassalaryna kelip, jeke kýálik pen birge atalǵan mártebeni rastaıtyn qujattar usynylýy tıis. Eske sala ketsek, QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe 2016 jyldyń 1 qańtaryndaǵy jaǵdaı boıynsha elimizde 3 917 Uly Otan soǵysyna qatysýshylar men múgedekteri, sondaı-aq 41 729 Uly Otan soǵysyna qatysýshylarǵa teńestirilgen adamdar bar.
Uly Jeńis qarsańynda soǵys ardagerine jańa baspananyń kilti tapsyryldy
ASTANA. QazAqparat - Uly Jeńis merekesiniń qarsańynda Jambyl aýdany Qastek aýylynyń turǵyny, Uly Otan soǵysynyń ardageri 105 jasar Musahan Týlaqov Jambyl aýdanynyń ákimi Jandarbek Dabalaevtyń qolynan jańa baspananyń kiltin aldy, dep habarlady Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti.Ardagerge Qarasaı aýdanyndaǵy «Asyl Arman» turǵyn úı kesheninen 3 bólmeli páter berildi. Ony satyp alýǵa aýdandyq bıýdjetten qarjy bólindi. Musahan Týlaqov soǵystan keıingi jyldarda týǵan jerin túletýge úles qosty. Otbasynda 10 bala ósirip, qazir nemere-shóberelerin tárbıeleýde.
Avstrııada 30 keńes sarbazy jerlengen belgisiz zırat tabyldy
ASTANA. QazAqparat - Avstrııalyq izdeýshiler osy el aýmaǵynda Uly Otan soǵysynyń sońǵy kúnderi qaza tapqan Qyzyl áskerdiń 30 áskerı qyzmetshisiniń qabirin tapty, dep habarlady Ren.tv.Іzdeýdi júrgizgen top basshysynyń aıtýynsha, ol Vengrııamen shekaraǵa jaqyn jerde ornalasqan Velten aýylynyń mańyndaǵy ormannan tabylǵan, júrgizilgen eksgýmatsııa barysynda sarbazdardyń Reseı, Moldavııa, Belarýs, Qazaqstannan ekendigin kýálandyratyn qujattar tabyldy.
Elordalyq joǵary synyp oqýshylary patrıottyq konkýrsqa belsendi qatysýda
ASTANA. QazAqparat - M. Ótemisuly atyndaǵy Oqýshylar saraıynda jasóspirimderdiń vokaldyq ujymdary arasyndaǵy «Jeńis degen uly sóz» qalalyq konkýrsy ótip jatyr. Shyǵarmashylyq saıys Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan «Kóktemniń izgi kúnderi 2016» patrıottyq aktsııasy aıasynda uıymdastyryldy, dep habarlady astana.gov.kz. Konkýrstyń ashylýyna M. Ótemisuly atyndaǵy Oqýshylar saraıynyń vokaldyq jáne horeografııalyq ujymdary qatysty. Sharanyń maqsaty jastardyń boıynda patrıottyq sezimin qalyptastyrý, belsendi azamattyq pozıtsııasyn tárbıeleý, joǵary synyp oqýshylarynyń arasynda vokaldyq ónerdi keńinen taratý bolyp tabylady. Konkýrs barysynda ujymdar taqyryp boıynsha vokaldyq nomerler men 1941-1945 jyldary oryn alǵan ataýly oqıǵalarǵa jáne tarıhta óshpes iz qaldyrǵan tulǵalarǵa arnalǵan asa kórkem shyǵarmalardy kópshilik nazaryna usynatyn bolady. Konkýrs 24 sáýirge deıin jalǵasady. Jarys qorytyndysy boıynsha №30 orta mekteptiń, №47, 67 mektep-gımnazııalarynyń, №48, 28, 64, 55, 58 mektep-lıtseıleriniń jáne №1 matematıkalyq-ekonomıkalyq lıtseıdiń jasóspirimder vokaldyq ujymdary aqtyq synda baǵyn synamaq.
S.Kýlagın UOS ardageriniń 90 jyldyq mereıtoıyna oraı jańa páterdiń kiltin tapsyrdy
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmola oblysynyń ákimi Sergeı Kýlagın Tselınograd aýdanynda turatyn UOS ardageri, tanymal jýrnalıst, «Alef» evreı mádenı ortalyǵynyń tóraǵasy Moıseı Goldbergti 90 jasqa tolǵan mereıtoıymen quttyqtap, 2 bólmeli jańa páterdiń kiltin saltanatty túrde tapsyrdy, dep habarlady oblys ákiminiń baspasóz qyzmetinen.Aqmol aýlynda jańa páterge ıe bolǵan ardagerdi oblys ákimi quttyqtap, izgi tilekterin arnady. «Elbasy atap ótkendeı, biz búgingi bolashaǵymyz úshin ot keshken maıdangerlerimizdi eshqashan umytpaımyz. Olarǵa árdaıym kómek qolyn sozyp, kómektese beretin bolamyz. Bizdiń olarǵa degen alǵysymyz sheksiz», dedi S.Kýlagın. Óz kezeginde ardagerde qarap qalmady, osyndaı qamqorlyq jasap jatqan aımaq basshysyna alǵysyn bildirdi. Eske sala keteıik, Moıseı Mıhaılovıch Goldbergtiń otbasy UOS aldynda Ýkraınanyń Melıtopol qalasynan Pavlodar oblysyna kóshirilgen. Keıin osy jaqtan 1943 jyly Moıseı Goldberg ásker qataryna shaqyrylady. Odessadaǵy ushqyshtar daıarlaıtyn mekteptiń kýrsanty bolyp júrgende jaraqat alyp, Pavlodarǵa qaıta oralady. «Bolshevıstskıı pýt» atty oblystyq gazette jýrnalıstik jolyn bastap, 1955 jyly TASS-tyń Aqmola oblysy boıynsha menshikti tilshisi bolady. Odan keıin Tselınograd oblystyq radıosyn 15 jyl basqarady. Uzyn-yrǵasy 70 jyl boıyna Qazaqstan jýrnalıstıkasyna adal qyzmet etken ol qazaqstandyq áskerlerdiń maıdan jolyndaǵy dańq-shejiresin jasady. 1975 jyldyń mamyr aıynda QazKSR Joǵary keńesi tóralqasy jarlyǵymen QazKSR-ge eńbegi sińgen mádenıet qyzmetkeri ataǵy beriledi.
Avtosherýshiler 15 myń shaqyrym jol júrip UOS shaıqasy bolǵan jerlerdi aralaıdy
ALMATY. QazAqparat - Almatyda «Jeńimpazdardyń dańqy artsyn!» avtosherýi bastalady. Oǵan qatysýshylar Reseı, Baltyq jaǵalaýy jáne Batys Eýropa elderi arqyly 15 myń shaqyrymnan astam jol júrip, UOS jyldarynda shaıqas bolǵan jerlerdi aralaıdy. «Jobanyń basty maqsaty - jastardy patrıottyq rýhta tárbıeleý, jaqyn jáne alys shet elderdiń jurtshylyǵyn burynǵy Keńes Odaǵy halyqtarynyń erlikke toly tarıhymen tanystyrý», - dedi búgingi ótkizilgen baspasóz máslıhaty barysynda uıymdastyrýshylardyń biri Álibek Begalınov. Bul jobany «Almaty Nomad» Saıahatshylar klýby» qoǵamdyq birlestigi «Generaldar keńesi» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigimen birlese otyryp, «Gazprom-neft» JShS-nyń qoldaýymen júzege asyrmaq nıette. «Avtosherýdiń qatysýshylary Volgograd, Máskeý, Kýrsk sekildi qaharman-qalalarda bolyp, ardagerlik qaýymdastyqtar men jergilikti qazaq dıasporasy ókilderimen kezdesedi. UOS jyldarynda qyzyl armııa quramyna 1,2 mln qazaqstandyq azamat shaqyryldy. Al 200 myń otandasymyz soǵys bastalǵanda ásker qatarynda bolǵan. Sondyqtan, bizdi ákelerimiz, atalarymyz barlyq shaıqasqa qatysqan. Saıahattyń qorytyndysy boıynsha derekti fılm túsiriledi. Bizge QR Іshki ister mınıstrligi jáne Reseıdiń Qazaqstandaǵy elshiligi men konsýldyǵy qoldaý kórsetip jatyr», - dedi «Generaldar keńesi» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigi tóralqasynyń tóraǵasy Rústem Qaıdarov. Avtosherý aldaǵy 16 sáýirde Almatyda bastalyp, 9 mamyrda Berlın qalasynda aıaqtalady. Onyń qatysýshylary - blogerler men operatorlar eki mashınamen 15 myń shaqyrymnan astam joldy júrip ótedi. Kún saıyn ázirlenetin foto ocherekter men jazbalar áleýmettik jelilerde jarııalanatyn bolady. Óıtkeni, uıymdastyrýshylardyń taǵy bir kózdegen maqsaty - avtokólik týrızmin dáripteý. «Bul joba, Panfılov dıvızııasy erliginiń 75 jyldyǵyna oraılastyryldy. Sondyqtan, osy ıgi sharaǵa úles qosqanymyz biz úshin zor qurmet. Onyń ústine meniń atam osy dıvızııa quramynda soǵysqan», - dedi «Gazprom neft-Qazaqstan» JShS-nyń bas dırektory Marat Malataev.
Elordada UOS qatysýshylary men múgedekterine bir mıllıon teńge kóleminde áleýmettik kómek kórsetiledi
ASTANA. QazAqparat - Búgin elorda ákimdigi ǵımaratynda altynshy shaqyrylymdaǵy qalalyq máslıhat depýtattarynyń ekinshi kezekten tys sessııasy ótkizildi. Otyrysqa Astana ákiminiń orynbasary Andreı Lýkın, qalalyq máslıhat hatshysy Janat Nurpeıisov, sessııa tóraǵasy Mıras Shekenov, sondaı-aq, elordalyq basqarmalardyń basshylary qatysty, dep habarlady qalalyq ákimdiktiń baspasóz qyzmeti.Kún tártibinde eń aldymen Astana qalasy turǵyndarynyń jekelegen sanattaryna ataýly jáne mereke kúnderi qosymsha áleýmettik kómek kórsetý máselesi qaraldy. - 2016 jyly jergilikti bıýdjet esebinen azamattardyń keıbir jekelegen sanattaryna 192 mıllıon 650 myń teńge kóleminde qosymsha áleýmettik kómek kórsetý kózdelgen: 26 sáýir - Chernobyl atom elektr stantsııasyndaǵy apat kúni - Chernobyl AES apat saldaryn joıýǵa qatysqan 580 tulǵaǵa 80 myń teńge, jesir qalǵan áıelge 50 myń teńge mólsherinde. Jeńis kúnine oraı UOS qatysýshylar men múgedekterine (172 adam) 850 myń teńgeden berilmek. Sonymen qatar, Astana qalasynda áleýmettik kómek kórsetý, onyń mólsherlerin belgileý jáne muqtaj azamattardyń jekelegen sanattarynyń tizbesin aıqyndaý qaǵıdasyna sáıkes, 9 mamyr merekesine oraı UOS ardagerlerine 150 myń teńgeden aqshalaı tólem jasalady. ıAǵnı, ústimizdegi jyly Uly Otan soǵysyna qatysýshylar men múgedekterine jalpy esepte bir mıllıon teńge kóleminde áleýmettik kómek kórsetiledi, - dedi Jumyspen qamtý, eńbek jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasynyń basshysy Ermek Ospanov. Altynshy shaqyrylymdaǵy qalalyq máslıhat depýtattary bul usynysty biraýyzdan maquldady. Otyrys barysynda depýtattar kireberister men aýlalarda ardagerlerge qolaıly jaǵdaılar jasap, abattandyrý máselesin kóterdi. Turǵyndar habarsyz bolǵandyqtan, soǵysqa qatysýshylar turatyn úılerge «Munda UOS ardageri turady» degen jazýlardy ilý týraly usynys jasaldy. Munymen qosa, depýtattar memlekettik satyp alýlar salasynda otandyq taýar óndirýshilerge qoldaý kórsetý boıynsha vedomstvoaralyq komıssııa quramyn qarady. Astana qalasy Kommýnaldyq múlik jáne memlekettik satyp alýlar basqarmasynyń basshysy Ersin Ótebaevtyń habarlaýynsha, atalǵan mekeme Astana qalasynyń kásipkerler palatasymen birlesip memlekettik satyp alýlar salasynda otandyq taýar óndirýshilerge qoldaý kórsetý boıynsha vedomstvoaralyq komıssııa qurdy. Komıssııanyń negizgi mindetteri memlekettik satyp alýlar salasynda qazaqstandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý boıynsha memlekettik saıasatty tıimdi iske asyrýdy qamtamasyz etý, memlekettik satyp alýlar protsesteriniń aıqyndylyǵy, ashyqtyǵy, zańdylyǵy qaǵıdattary negizinde memlekettik organdar men otandyq taýar óndirýshilerdiń jergilikti mazmundy qamtamasyz etý boıynsha qyzmetin úılestirýdi júzege asyrý bolyp tabylady. Komıssııa quramy biraýyzdan bekitildi, oǵan jergilikti atqarýshy organdardyń, Astana qalasy prokýratýrasynyń, qalalyq Memlekettik kirister departamentiniń, «Nur Otan» partııasynyń, qalalyq máslıhat pen Kásipkerler palatasynyń ókilderi endi.
Ulttyq ulan Astanada ardagerlerge qurmet kórsetti
ASTANA. QazAqparat - Búgin elorda mańynda ornalasqan 5573 áskerı bóliminde Uly Otan soǵysy ardagerleri men eńbek ardagerlerin qurmetteý keshi ótti. Saltanatty sharany Ulttyq ulannyń astanalyq brıgadasy men «Nur Otan» partııasy Esil aýdandyq fılıaly alda kele jatqan Jeńis kúnine oraı uıymdastyryp otyr. QR Ulttyq ulan baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, «Batyrlar máńgi esimizde!» atty aqparattyq-nasıhattyq aktsııasy jáne «Ardagerlerdi ardaqtaıyq» partııalyq jobasynyń aıasynda ótkizilgen bul sharaǵa ulandyq jaýyngerler, áskerı-patrıottyq klýbtar, sondaı-aq elorda mektepteriniń joǵary synyp oqýshylary qatysty. Al soǵys jáne tyl ardagerleri, Astana qalalyq máslıhatynyń depýtattary arnaıy qonaq retinde shaqyryldy. «Batyrlar máńgi esimizde» aktsııasy tájik-aýǵan shekarasynda qaza bolǵan Іshki áskerdiń 17 jaýyngeriniń rýhyna jáne Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis kúnine oraı uıymdastyrylǵan. Atalmysh aktsııa sheńberinde Ulttyq ulannyń barlyq áskerı bólimderinde sáýir-mamyr aılarynda túrli is-sharalar ótkiziledi. «Ardagerlerdi ardaqtaıyq» jobasy «Nur Otan» partııasy kóshbasshysynyń tapsyrmasymen dúnıege kelgen. Bul jobanyń negizinde elimizdiń barlyq óńirlerinde ardagerler men qarttarǵa qoldaý kórsetý, jastardy atrıottyq rýhta tárbıeleý baǵytynda birneshe jyl qatarynan keshendi jumystar atqarylyp keledi. «Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta bizdiń erjúrek otandastarymyz jaýynger babalarymyzdyń dańqty jolyn laıyqty jalǵastyra bildi. Aryn - baıraq, namysyn - naıza etken erlerdiń qaharmandyǵy ańyzǵa aınaldy. Soǵysqa elimizden 1 mln 200 myńdaı adam attanyp, olardyń 620 myńǵa jýyǵy maıdannan oralmady. 500-den astam jerlesimiz Keńes Odaǵynyń Batyry atandy. Jer betinde beıbitshilik ornatý úshin jasalǵan erlikti eshqandaı shekara, kedendik kedergiler men qıyndyqtar, áleýmettik-ekonomıkalyq, saıası ómirdiń qarama-qaıshylyqtary kóleńkede qaldyra almaıdy» - dedi bólim komandıriniń orynbasary polkovnık Bolat Smaǵulov. Saltanatty kesh Ulttyq ulan jaýyngerleri men Án-bı ansambliniń shyǵarmashylyq ujymy ázirlegen kontserttik-teatrlandyrylǵan baǵdarlamaǵa ulasty. Qonaqtarǵa áskerı jyldardan syr shertetin beınerolıkter kórsetilip, qarý-jaraq, ınjenerlik qyzmet quraldary, áskerı jáne arnaıy kıim úlgilerinen kórme uıymdastyryldy. Shara sońynda uıymdastyrýshylar ardagerlerge arnaıy ázirlegen syı-sııapattaryn tabys etti.
Jambyl oblysynda Jeńis kúnine ardagerlerge 150 myń teńgeden beriledi
TARAZ. QazAqparat - Jambyl oblysynda Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyn ótkizýge ázirlik aıaqtalyp keledi.Jambyl oblysy ákimdiginiń ishki ister basqarmasynan habarlaǵandaı, Jeńis kúni 9 mamyrda Tarazda Uly Otan soǵysynyń ardagerlerine arnalyp, «Jeńis» saıabaǵynda dastarqan jaıylmaq, onda dástúrli «soldat botqasymen» dalalyq ashana jumys isteıdi. Jambyl oblysynyń barlyq aýdandarynda oblystyq fılarmonııa men «Ońtústik» aımaqtyq qolbasshylyǵy ártisteriniń merekelik kontsertteri ótedi. Búginde Jambyl oblysynda Uly Otan soǵysynyń 174, Tarazda - 91 ardageri men múgedegi turady. Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men múgedekterine respýblıkalyq, oblystyq jáne aýdandyq bıýdjetterden jalpy kólemi 150 myń teńgeden beriledi, dep habarlady Jambyl oblysy ákimdiginiń ishki saıasat basqarmasynan. 2015 jyly aımaqta 237 soǵys ardageri, 2 326 olarǵa teńestirilgen adamdar jáne 7 067 tyl ardageri turdy.
Maıdannan kelgen óleń-hattar
ASTANA. QazAqparat - Soǵys jyldaryndaǵy óleńmen jazylǵan hattar... Sol bir el basyna kún týǵan qaterli shaqta eline degen saǵynyshyn baıandaıtyn, týma-týys, týǵan jerge degen mahabat pen jaýdy erterek jeńip elge oralsaq degen armandardan syr shertetin hattar tolastamaǵan, dep jazady «Syr boıy» Qyzylorda oblystyq gazeti.Maıdannan kelgen hat - bir otbasynyń jádigeri. Keskilesken shaıqastyń ortasynda júrip urys arasynda qoly qalt etkende janyn shúberekke túıip otyryp jazǵan osy hattar maıdangerdiń elge degen sheksiz saǵynyshyn bildirer edi. «Jalaǵash aýdany Jańatalap aýylynan Otanyn qorǵaý úshin maıdanǵa attanǵan jaýynger aǵalarymyzdyń urysta júrip, shalǵaıda qalǵan týǵan-týysqandaryna jazǵan hattary týraly aıtpaqpyn», dep jazady maqala avtory Shaızada Áshimov. Bul jyrlardy men qazirgi kúni dombyramen termeletip aıtyp otyramyn. Bir sátke kóz aldymnan ótken kúnder legi ótedi. Keshegi surapyl soǵys jyldarynda meniń anam Qońyrsha Musaeva (1924-1997 j.j.) maıdandaǵy týysqan aǵalarymen únemi hat alysyp turǵan. Ol kezde aýylda saýatty adam az bolypty. Ol maıdannan kelgen hattardy aýyldastaryna oqyp berip, aǵalaryna ýaqytyly jaýap qaıtaryp otyrǵan. «Ot ishinen kelgen árbir hattyń joldarynan soǵystyń demi, urys dalasyndaǵy qıynshylyqqa toly kúnder, soldattyń Jeńiske degen senimdiligi seziler edi. Sol kezdegi adamdar árbir kelgen hat-habardy «qara qaǵaz» bolmasa eken degen qorqynyshpen ashatyn», - deýshi edi anam marqum. Ol kisi keshege deıin sol óleńmen jazylǵan hattardy yńyldap jatqa aıtyp otyratyn. Endi esimde qalǵan jyrlarǵa kezek bereıin. Jaýynger aqyn Ádıs Ahetov aǵamyz óleńmen jazylǵan hatyn aýylda turatyn barsha týǵan-týysqa arnapty: «...Al, duǵaı jazdym sálem, ósken elge, Ańsaǵan aty qymbat týǵan jerge. Tamyry tastan qatty bolsa-daǵy, Erimes júrek bar ma el degende? Ulyńa rıza bol, Uly Otanym, Qan túgil, jandy qııam sen degende! Qamqorshy ǵarip ana qarııalarǵa, Іzátil bastas ósken jeńgelerge. Qatary qarııalardyń azaıypty, Bolmasa qalǵandary shende-shende. Kúte bil qolyńdaǵy kúmisińdi, Basqanyń altynyna basyńdy ıme! Búrkitiń bóri almasyn, qoıan alsyn, Óziń bil, syrt dushpanǵa syr bildirme! Qatary qarııalardyń azaıypty, Áshet, Ýálı, Júsip, Jálı jáne Jahııa - Shaldardan soń shyǵar tórge». Al, maıdanger Álibek Qulmyshov aǵanyń haty bylaı bastalatyn: «Hat jazdym qalam alyp, jan Balaıym, Qııaldyń keń jerine qol salaıyn. Osyndaı qıynshylyq eske túsip, Sóz qurap, janym, saǵan hat jazaıyn! «Kókemdi saǵyndym» dep hat jazypsyń, Týysqan baýyrlasym, aınalaıyn! Janym-aý, men de ózińdeı kókshe kóz bop, Alystan ańsap júrgen men aǵaıyń. Alystan aryp-ashyp kelgenimde, Aldymnan qaınaýshy edi-aý, ystyq shaıyń! Jınalyp qatar-qurby, dombyra alyp, O, dáýir, kettiń qaıda, bizden taıyp?» Endi Asqar Qojahmetov aǵanyń óleńmen jazylǵan hatyna keleıik: «Atadan týmaq ras, ólmek mıras, Bul ekeý burynǵydan qalǵan ras. Buıryqsyz demiń tynbas, shamyń synbas, Adamzat jazylǵandy kórmek ras. Er jigit týǵan jerin saǵynady, Opasyz aıtqan sertten jańylady. Saǵyný jan bitkenniń qasıeti, Jamandyq ońaı nárse tabylady. Táýekel keme sýǵa ketirmeıdi, Qaıramaı pyshaq júzi jetilmeıdi». Bul qan maıdanǵa Jalaǵash aýdanynyń Jańatalap aýylynan attanǵan jaýynger aǵalarymyzdyń óleńmen jazǵan hattarynyń jadymda qalǵan bir bólshegi ǵana. Aıta keterligi, bul hattar buryn-sońdy baspa betin kórgen emes. Anamnyń aıtýynan esimde qalǵany, sol hattardyń kóbi: «Júz kórip jolyqqansha esen bop tur, osymen meniń sózim boldy tamam!» dep aıaqtalatyn.
Maıdannan oralmaǵan qazaqstandyqtar: Ahmadjan Madybekovtyń aty baýyrlastar zıratynda jazyldy
ALMATY. QazAqparat - Maıdannan oralmaǵan qazaqstandyq sarbaz Ahmadjan Madybekovtyń aty Reseıdiń Hvastovıchı aýylyndaǵy baýyrlastar zıratynyń kók tasynda jazylǵan.Óziniń maıdanger týysqanynyń taǵdyry týraly Janar Jeksenova aıtyp berdi. Ahmadjan Madybekov Janardyń ájesi Kámılániń týǵan jezdesi bolyp keledi. Kámılá apanyń kózi tiri, ol 90 jasqa taıap qaldy. Qarııanyń áńgimesinen belgili bolǵandaı, Ahmadjan 1912 jyly Almaty oblysy Bıdash aýylynda dúnıege kelgen. 1941 jyly soǵysqa attanyp, sodan qaıtyp oralmady. «Soǵysqa deıin Ahmadjan keńsharda esepshi bolyp qyzmet atqarǵan. Maıdannan únemi saǵynyshqa toly hat jazyp turǵan. Onyń ishinde baldyzy - meniń ájeme de: «Qymbatty baǵaly ediń aqsuńqardaı. Ańqyǵan júrgen jolyń bir bulttanbaı. Tompıyp aqyl oıdy kóp oılaýsh eń, ıkemdi bol, qoǵamshyl bol, qarap turmaı. Lebiziń sary altynnan bolady artyq. Aqylyń jaman-jaqsy júrgen joldaı», dep óleńdetip hat jiberetin», - dedi J.Jeksenova. Kámılá ájeniń aıtýynsha, atanyń jibergen hattaryn saqtaý múmkin bolmaı qalǵan. -Onyń barlyǵy kórshi kelinshek alyp, gazetke jarııalaımyn dep joǵaltty, - deıdi ol. Kámılá ájeniń ózi soǵys bastalǵan jyly 14 jasta bolǵan eken. «Eńbekpenen erte eseıdik. Tylda qalǵannyń barlyǵy taıly-tuıaǵy qalmaı eńbek etetin, bıdaı ektik. Ár jyl saıyn ár tútinnen 40 keli et, 90 jumyrtqa, 2 usaq mal terisin, sút ótkizý kerek bolatyn. Osynyń bárin oryndadyq. Ózimiz ash bolsaq ta», - dedi qarııa. «Men ol kisi týraly derekterdi Reseıdiń «Memorıal» málimetter bankinen izdedim. Onda «1943 jyly 19 shildede Orlov oblysynda Hvastovıchskıı aýdany Tereben aýylynda ólgen degen derek shyqty. Tipti áıeli Zaǵıra degen de aqparat bar eken. Odan keıin atalǵan aýdannyń basshylyǵyna hat jazdym. A.Madybekovtyń atyn tasqa jazsynshy dep. Óz kezeginde olar «Memorıal» bankine zapros jiberdi. 1 aı ótpesten tas tuǵyrda «Madybekov Ahmadjan» degen jazýy bar sýret kelipti. Kózime jas aldym. Tereben aýylynyń ákimshiligine myń alǵys. Aýyl mektebinde Ahmadjannyń sýreti ilinip tur eken», - dedi J.Jeksenova.
Jambyl oblysynda Jeńis kúnine oraı «Máńgilik polk» sherýi ótedi
TARAZ. QazAqparat - Jambyl oblysynda Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna qyzý daıyndyq ótip jatyr. Bul týraly ÓKQ brıfınginde ákim orynbasary Erqanat Manjýov habarlady.«Jan-jaqty daıyndalyp jatyrmyz, - dedi jýrnalısterge spıker. - Bıyl sherý bolmaıdy. Jeke quram «qoraby» ótedi. Stsenarıı daıyndalý ústinde. Tarazda «Máńgilik polk» sherýi josparlandy. Qazir qozǵalys baǵyty pysyqtalýda. Ol Ortalyq alańnan bastalyp, «Máńgilik alaý» mańynda aıaqtalýy múmkin». Oblys ákimdiginiń ishki saıasat basqarmasynyń derekterine sáıkes 9 mamyr Jeńis kúni Tarazda «Jeńis» saıabaǵynda UOS ardagerlerine arnalǵan merekelik dastarqan jaıylady. Dalalyq ashana uıymdastyrylady. Aýdandarda da oblystyq fılarmonııa «Ońtústik» ÓQ ártisteriniń kontserti ótedi. «71 jyl buryn elimiz Uly jeńisti toılaǵanyn umytpaımyz. Ákemiz, atamyz beıbit ómir úshin jandaryn qıdy. Ókinshke oraı, UOS ardagerleri jyl sanap azaıýda. Olardyń ár qaısysyn erekshe baǵalaı bilgenimiz abzal. Mereke aıasynda ardagerlerge qurmet kórsetiledi. Bul kúnderi birde-bir maıdanger, tyl eńbekkeri eleýsiz qalmaǵanyn qalaımyz», - dedi ol. Búgin Jambyl oblysynda UOS 174 aradgeri men múgedegi bar. Tarazda - 91. Olardyń barlyǵyna respýblıkalyq, oblystyq, aýdandyq bıýdjetterden 150 myń teńgeden syılyqaqy tólenedi. 2015 jyly óńirde 237 soǵys ardageri, 2 326 olarmen teńestirilgen tulǵalar, 7 067 tyl eńbekkerleri boldy.
Almaty aımaqtyq onkologııalyq dıspanseri UOS ardagerlerine arnap ashyq esik kúnin ótkizdi
ALMATY. QazAqparat - Almaty aımaqtyq onkologııalyq dıspanseri Jeńis kúnine oraı UOS ardagerleri men olarǵa teńestirilgen tulǵalarǵa arnap ashyq esik kúnin ótkizdi.Búgin tańǵy 9-dan onkohırýrg, onkomammolog, onkogınekolog mamandar Uly Otan soǵysyna, Chernobyl apatynyń saldaryn joıýǵa qatysqan, saıası qýǵyn súrgin qurbandarynyń týystary men 65 jastan asqan 60-qa jýyq adamdy qabyldap, qyzmet kórsetti. Sondaı-aq, kelýshiler ýltradybystyq zertteý apparatynan tegin profılaktıkalyq tekserýden ótti. Almaty aımaqtyq onkologııalyq dıspanseriniń emhana meńgerýshisi Júnisova Merýerttiń aıtýynsha, mundaı aktsııalar atalǵan emdeý mekemesinde bıyl 4-ret ótkizilip otyr. «2016 jyly Dúnıejúzilik qaterli isik kúnine, Alǵys aıtý kúnine, áıelder merekesi qarsańynda úsh ret ashyq esik kúnin ótkizdik. Oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń tapsyrmasy men QR DSÁQ 2014 jylǵy 65 jastan asqan adamdardy profılaktıkalyq tekserýden ótkizý týraly tapsyrmasyna sáıkes búgin de 60-qa jýyq adamdy qabyldadyq. Olardyń ishinde 15 adamda qaterli isik belgileri anyqtalyp, tereńirek tekserýge jiberildi. Onyń ishinde jatyr moıny isigi, sút bezi isigi, qýyqasty bezi men qalqansha bezi isiginiń belgileri anyqtaldy», - dedi Merýert Júnisova. Onyń aıtýynsha QR onkologııalyq kómekti damytý baǵdarlamasyna sáıkes , dıagnoz rastalǵan jaǵdaıda atalǵan tulǵalar dıspanserlik tizimge alynyp, tegin emdeýge alynady. Aıta ketý kerek, jyl saıyn álemde 10 mln adam onkologııalyq aýrýǵa ushyraıdy. Olardyń 6 mln-y qaterli dertten kóz jumady. Onkologııalyq aýrýlardyń qatary jyl saıyn álemde 5 paıyzǵa artyp keledi. 2015 jylǵy derekterge súıensek, elimizde 100 myń adamnyń 213,9-y onkoaýrýǵa shaldyǵady. Qaterli isik dertin erte bastan anyqtasa odan bolatyn ólim-jitimdi 30 paıyzǵa azaıtýǵa bolady deıdi mamandar. «Osyǵan baılanysty oblystyq Densaýlyq saqtaý basqarmasy aýrýdy erte anyqtaýǵa baǵyttalǵan sharalardy turaqty túrde ótkizip turmaq», - dedi oblystyq Densaýlyq saqtaý basqarmasynyń baspasóz hatshysy Aqnıet Baltanova.
Oraldaǵy M.Mámetova mýzeı-úıiniń eksponattary Astanada kórsetilmek
ORAL. QazAqparat - Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı Keńes Odaǵynyń Batyry M.Mámetova mýzeı-úıiniń ekspozıtsııasy alǵash ret 5-15 mamyr kúnderi Astanadaǵy Áskerı-tarıhı mýzeıde kórsetilmek.M.Mámetova mýzeı-úıiniń kishi ǵylymı qyzmetkeri Gúlnár Bazarovanyń sózine qaraǵanda, astanalyqtar batyr qyzdyń jeke zattarymen, maıdannan jazǵan hattarymen, sondaı-aq ózi men ata-anasynyń fotosýretterimen, basqa da qundy jádigerlermen tanysa alady. Sharaǵa Mánshúktiń maıdandasy Sultan Jıenbaev, basqa da soǵys ardagerleri, patrıottyq klýb músheleri, jas sarbazdar jáne oqýshylar qatyspaqshy. Aıta keteıik, Mánshúk Mámetova 1922 jyly Bókeı ordasy aýdanynda Jeńsikáli men Toıylshanyń otbasynda dúnıege kelgen. Kóp uzamaı ony kishkentaı kezinde ákesiniń týystary Ahmet pen Ámına asyrap alady. Batys Alashorda qaıratkeri, aǵartýshy, dáriger, aqyn ári jýrnalıst Ahmet Mámetov keńes ókimeti ornaǵannan keıin ár túrli jaýapty qyzmetter atqarady. Sonyń ishinde ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary Oral qalasynda oblystyq densaýlyq saqtaý bólimi meńgerýshisiniń orynbasary bolǵan kezinde qazirgi mýzeı-úıde otbasymen turǵan. Oraldaǵy mektepte, keıin Almaty medınstıtýtynda oqyǵan Mánshúk 1937 jyly ákesi «halyq jaýy» atanyp, atylyp ketkennen keıin biraz qıyndyq kóredi. Aqyry ákemdi qaıtsem de aqtap alamyn dep, maıdanǵa attanady. Aǵa serjant, pýlemetshi M.Mámetovanyń 1943 jyly 15 qazanda Nevel qalasy úshin bolǵan shaıqasta jaýdyń jetpisteı soldaty men ofıtserin jer jastandyryp, asqan qaharmandyqpen qaza tapqany belgili. M.Mámetovanyń memorıaldyq mýzeı-úıi 1982 jyly ashylyp, sodan beri halyqqa qyzmet etip keledi.
Aqtóbelik izshilder Novgorod oblysyna Eske alý vahtasyna attandy
AQTÓBE. QazAqparat - Aqtóbelik izshilder Uly Otan soǵysy kezindegi shaıqastar ótken jerlerde izdestirý jumystaryn júrgizedi jáne halyqaralyq eske alý vahtasyna qatysady.Іzshilderdi 1941-1942 jyldary fashıstik shapqynshylarmen qııan-keski urystarǵa Aqtóbede qurylǵan 74-shi teńizdik atqyshtar brıgadasynyń jaýyngerleri qatysqan Novgorod oblysynyń Parfın aýdanyna saltanatty shyǵaryp salý dástúr boıynsha «Máńgilik alaý» memorıaldyq kesheni janynda ótti. «Biz osy kezde jyl saıyn izdestirý jumystaryna shyǵamyz. Bıylǵy saparymyzdy QR Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna, sondaı-aq 312-shi atqyshtar dıvızııasynyń qurylǵanyna 75 jyl tolýyna arnaımyz», - dedi «Jaýyngerlik baýyrlastyq» qoǵamdyq qorynyń quryltaıshysy Gýmer Galeev. Ol 1988 jyldan beri izshilder birde-bir ret oljasyz qaıtqan joq, olar mýzeıdiń baǵaly eksponattaryna aınaldy, dep atap ótti. Novgorod oblysyna 10 tájirıbeli izshilder attandy. Dástúr boıynsha olarmen birge jastar ókilderi de júrip ketti. Bul joly olardyń ishinde qalalyq jáne aýdandyq mektepterdiń úsh oqýshysy jáne Q.Jubanov atyndaǵy ýnıversıtettiń bir stýdenti bar. Іzshilderdi shyǵaryp salýǵa qala turǵyndary, ÚEU ókilderi, Keńes Odaǵynyń Batyry Álııa Moldaǵulovanyń mýzeıi qyzmetkerleri, №19 orta mektep pen áskerı-tehnıkalyq mekteptiń oqýshylary keldi. Іzshilder Máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıdy.
Jeńis kúni qarsańynda Aqsý energetıkteri «Jaýyngerlik qorym» atty shara ótkizdi
ASTANA. QazAqparat - Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı Aqsý energetıkteri «Jaýyngerlik qorym» atty naýqan ótkizdi, dep habarlady «EEK» AQ ES korporatıvtik baılanystar boıynsha qyzmetinen.Jeńis kúni qarsańynda Eýrazııalyq Top quramyna kiretin «Eýroazıattyq energetıkalyq korporatsııasy» AQ Aqsý elektr stantsııasynyń Jastar keńesi qaraýsyz qalǵan mazarda senbilik uıymdastyrdy. «Jaýyngerlik qorym» atty dástúrli naýqan aıasynda jastar eski zırattardy tazartyp, qalpyna keltirdi. Patrıottyq senbilikke 70-ke jýyq adam qatysty. Energetıkter eski molalardy jańartyp, aınalasyn qalpyna keltirýdi ózderiniń boryshy sanaǵan. Qala turǵyndarynyń aıtýynsha, bul beıit 70-jyldardyń ortasynan jabyq. Osynda jerlengen adamdardyń týystary ne qaladan ketken, ne egde tartyp bul jerdi tarazartýǵa shamasy joq. Sol sebepti qaraýsyz qalǵan molalar lastanǵan. Alaıda, bul jerde Otandy qorǵaǵan jaýyngerlerdiń jerlengeni belgili.- Jeńis kúni árbir qazaqstandyq úshin erekshe mereke. Biz ardagerlerdi, soǵys qaharmandary men tyl eńbekkerleriniń erligin maqtan tutamyz. Uly Otan soǵysy ardagerleriniń erligi ólsheýsiz. Búgin qolǵa alǵan bastamamyz - olarǵa degen sheksiz qurmetimizdiń bir belgisi, - dedi «EEK» AQ Jastar keńesiniń múshesi Anton Ibraev. «Jaýyngerlik qorym» atty bul naýqandy jas energetıkter bıyl osymen besinshi jyl qatarynan uıymdastyryp otyr.
SQO-da UOS ardagerlerine Jeńis kúnine oraı 106 myń teńgeden tólenedi
PETROPAVL. QazAqparat - Búginde Soltústik Qazaqstan oblysynda Uly Otan soǵysynyń 203 ardageri turyp jatyr, sonyń ishinde 53-i - soǵys múgedekteri.Áleýmettik kómek bólimsheleri soǵysqa qatysqan 24 jalǵyzbasty qatysýshy men múgedek adamdarǵa úılerinde qyzmet kórsetedi. Medıtsınalyq-áleýmettik mekemelerde 2 ardager jáne 54 tyl eńbekkeri turyp jatyr. Bul týraly SQO jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń baspasóz qyzmetinen habarlady. «2016 jyly Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan birqatar sharalar josparlanyp otyr, sonyń ishinde oblys ákimdiginiń 2013 jylǵy 24 qazandaǵy № 356 qaýlysymen áleýmettik kómektiń biryńǵaı kólemi qarastyrylǵan. Uly Otan soǵysynyń qatysýshylary men múgedekteri úshin 9 mamyr merekesine oraı 50 AEK, nemese 106.050 teńge; tulǵalardyń basqa kategorııalaryna - 5 AEK, nemese 10 605 teńge tóleý qarastyrylǵan. Aýdan jáne Petropavl qalasynyń bıýdjetterinen barlyǵy 39 mln. teńge qarastyryldy», - delingen habarlamada. Uly Otan soǵysynyń qatysýshylary men múgedekterine, sondaı-aq jeńildikter men kepildikter boıynsha olarǵa teńestirilgen tulǵalardyń tis protezdeýi úshin áleýmettik kómek kórsetý josparlanyp otyr. Aǵymdaǵy jyldyń 1 sáýirindegi jaǵdaı boıynsha 136 adam kómek aldy. Sondaı-aq soǵys múgedekteri sýrdo jáne tıflo tehnıka, shıpajaıda emdeý, protez-ortopedııalyq kómek, qozǵalys quraldarymen jabdyqtalady. Budan basqa, joǵaryda atalǵan azamattardyń barlyq kategorııalary arnaıy memlekettik járdemaqylar alyp jatyr. Soǵystyń qatysýshylary men múgedekteri - 31 815 teńge, tyl eńbekkerleri - 4 242 teńge kóleminde járdemaqy alýda.
UOS ardagerleri TMD aýmaǵynda tegin saparlaıdy
ASTANA. QazAqparat - «Qazaqstan temir joly» UK» aktsıonerlik qoǵamy Uly Jeńistiń 70 jyldyq mereıtoıyna oraı 2015 jyldyń 1 mamyrynan 31 jeltoqsanyna deıin Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men múgedekteri úshin jolaýshylar poıyzdarynda dástúrli tegin jol júrý múmkindigin usynyp otyr. Bul týraly «Jolaýshylar tasymaly» AQ baspasóz qyzmeti habarlady. Merekelik shara aıasynda maıdangerler Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy elderi aýmaǵynda temir jol kólikteriniń barlyq sanattary men baǵyttarynda (baratyn eldi mekenge deıin jáne keri qaraı) tegin júre alady. Atap aıtqanda, ardagerler qala mańy poıyzdarymen qatar «Tulpar-Talgo» poıyzdarynyń «Týrıst» vagondary men múmkindigi shekteýli adamdarǵa arnalǵan kýpelerde de tegin júredi. TMD elderine saparlaý úshin bıletter Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynda ornalasqan temir jol kassalarynda resimdeledi. Ol úshin ózimen birge jeke kýáligi, sonymen qatar, UOS ardageri nemese múgedegi týraly kýáliginiń túpnusqasy men kóshirmesi bolýy qajet. Jýyrda maıdangerlerge «Tulpar-Talgo» poıyzdarynda júrýge 99 paıyzǵa deıin jeńildik beretin arnaıy «Ardager» dıskonttyq karta shyqqanyn esterińizge sala keteıik. Qazaqstan Respýblıkasy densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe 2016 jyldyń 1 qańtaryndaǵy jaǵdaı boıynsha elimizde 3 917 Uly Otan soǵysyna qatysýshylar bar. Bul týraly qosymsha aqparatty 8-(7172) 600-205, 600-163 telefondary boıynsha alýǵa bolady.
Aqmola oblysynda S.Nurmaǵambetovtiń qurmetine oraı qazaq kúresinen 3-shi respýblıkalyq týrnır ótti
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmola oblysynyń Aqkól qalasynda asa kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Keńes Odaǵynyń Batyry, Halyq Qaharmany, Qazaqstan Respýblıkasynyń alǵashqy Qorǵanys mınıstri, armııa generaly Saǵadat Qojahmetuly Nurmaǵambetovtiń qurmetine oraı 2004-2005 jyldary týǵan jasóspirimder arasynda qazaq kúresinen dástúrli 3-shi respýblıkalyq týrnır ótti.Balalar men jasóspirimder sport mektebinde uıymdastyrylǵan dodaǵa Astana qalasy jáne Soltústik Qazaqstan, Aqtóbe, Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan, Qyzylorda, Jambyl, Pavlodar jáne jergilikti Aqmola oblysynan kelgen 217 adam 19 komanda qatysyp, toǵyz salmaq boıynsha synǵa tústi. Onyń ishinde 29 keli salmaqta aqkóldik Dııar Júsipov birinshi oryn alsa, 32 keli salmaqta Jambyl oblysynan kelgen Ádilet Ahmetqalı, 35 keli salmaqta Ádilet Poıyzbaev, 38 keli salmaqta ereımentaýlyq Oljas Erenǵaıypov, 42 salmaqta pavlodarlyq Almas Ábdýálıev, 46 keli salmaqta qyzylordalyq Ernar Esengeldi, 51 keli salmaqta qorǵaljyndyq Maqsat Ǵalymov, 57 keli salmaqta tarazdyq Raıys Beıbarys jáne odan joǵary salmaqta ereımentaýlyq Jandos Tleýberdınov jeńimpaz atandy. Eske sala keteıik, Saǵadat Qojahmetuly Nurmaǵambetov 1924 jyly 25 mamyrda Aqmola oblysynyń Aqkól aýdanynda (burynǵy Alekseev aýdany) ómirge kelgen. 1942 jyly mektepten Qyzyl Armııa qataryna shaqyrylyp, Túrkimenstannyń Kýshka qalasyndaǵy áskerı ýchılışege jiberildi. Oqýyn bitirgen soń 1943 jyldyń sáýir aıynda maıdanǵa attandy. Osydan keıingi eki jyl boıy pýlemet vzvodynyń, pýlemet rotasynyń komandıri, 5-ekpindi armııanyń ІІ dárejeli Sývorov ordendi 301-Donetsk atqyshtar dıvızııasynyń 1052-atqyshtar polki quramynda batalon komandıri laýazymynda jaýǵa qarsy shaıqasty. 1945 jyly 27 aqpanda Polsha jerinde jaý qorǵanysyn buzyp ótý kezindegi jaýyngerlik tapsyrmany erjúrektilikpen oryndap, kórsetken erligi úshin oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Osydan soń maıor Saǵadat Nurmaǵambetovtiń batalony reıhskantselıarııa ǵımaratyna jasalǵan shabýylǵa qatysyp, qaharman qazaq ulany soǵysty Berlınde aıaqtady. Ol 1946-1949 jyldar aralyǵynda Máskeýdegi M.I.Frýnze atyndaǵy Áskerı akademııany támamdap, Orta Azııadaǵy Túrkistan áskerı okrýgine polk basqarýǵa jiberildi. Sodan soń ártúrli shtabtyq, komandalyq laýazymdarda, onyń ishinde Qazaq SSR Azamattyq qorǵanys shtabynyń bastyǵy, Orta Azııa áskerı okrýgi qolbasshysynyń orynbasary, Ońtústik top áskerleri qolbasshysynyń birinshi orynbasary (Vengrııa) qyzmetin atqardy. KSRO Qarýly Kúshteri Bas shtabynyń akademııasyndaǵy kýrstarda oqydy. Saǵadat Qojahmetuly Nurmaǵambetov 1989 jyldan bastap Qazaq SSR soǵys jáne eńbek ardagerleri keńesiniń tóraǵasy, Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesindegi Ardagerler men Qarýly Kúshter múgedekteri isteri komıteti tóraǵasy qyzmetterin atqardy. 1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵymen Memlekettik Qorǵanys komıtetiniń tóraǵasy, al 1992 jylǵy 7 mamyrda respýblıka Qorǵanys mınıstri bolyp taǵaıyndaldy. 1994 jylǵy 23 mamyrda Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Saǵadat Qojahmetuly Nurmaǵambetovke Halyq Qaharmany ataǵy men № 1 «Altyn Juldyz» tabys etildi. 1995 jylǵy qarashada armııa generaly ataǵymen otstavkaǵa shyǵyp, el Prezıdentiniń keńesshisi boldy. Saǵadat Qojahmetuly Nurmaǵambetov 1971-1994 jyldary respýblıka Joǵarǵy Keńesine birneshe márte depýtat bolyp saılandy. Úkimet Qaýlysymen Astana qalasyndaǵy «Jas ulan» mektebine armııa generaly Saǵadat Nurmaǵambetovtiń esimi berildi. Onyń jaýyngerlik jáne qaıratkerlik ómir jolyndaǵy erlikteri men eseli eńbekteri joǵary baǵalanyp, kóptegen KSRO nagradalarymen, Qazaqstannyń jáne shetelderdiń ordenderimen marapattaldy. 2013 jylǵy 24 qyrkúıekte 90 jasqa qaraǵan shaǵynda ómirden ozdy.
BQO-da maıdangerlerge 150 myń teńgeden áleýmettik kómek berilmek
ORAL. QazAqparat - Batys Qazaqstan oblysynda Uly Jeńistiń 71 jyldyǵy merekesine oraı bıyl aldyn ala málimetter boıynsha jergilikti bıýdjetten 10810 adamǵa 143,0 mln. teńge bir jolǵy áleýmettik kómek kórsetilmek.BQO jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynan habarlaǵanyndaı, ótken jyly 11169 adamǵa 152,7 mln. teńge tólengen bolatyn. Bıyl Uly Otan soǵysy múgedekteri men qatysýshylary 150 myń teńgeden almaqshy. Sondaı-aq Lenıngrad qursaýynda bolǵandarǵa, fashıstik kontslagerler men gettolardyń kámeletke tolmaǵan tutqyndaryna, keńes áskerinde bolǵan jaldamaly qyzmetkerlerge 20 myń teńgeden (Oral qalasynda 60 myń teńgeden), soǵysta qaza tapqan jaýyngerlerdiń qaıtadan nekege turmaǵan jesirlerine 20 myń teńgeden (Oralda 15 myń teńgeden), qaıtys bolǵan soǵys múgedekteriniń jubaılaryna 15 myń teńgeden, soǵys kezinde tylda eńbek etkenderge 10 myń teńgeden (marapaty barlarǵa 15 myń teńgeden) berilmekshi. Sondaı-aq soǵysqa qatysýshylar men solarǵa teńestirilgen tulǵalardy (fashıstik lagerde tutqynda bolǵandar, Lenıngrad qursaýy turǵyndary) kommýnaldyq qyzmet aqysynan tolyqtaı bosatý úshin olarǵa aı saıyn 5 AEK kóleminde (10605 teńge) áleýmettik kómek kórsetiledi.
Pavlodarda Jeńis kúnine oraı tólemaqyǵa 64 mıllıon teńge qarastyrylǵan
PAVLODAR. QazAqparat - Pavlodarda Jeńis kúnine oraı tólemaqyǵa qalalyq bıýdjetten 64 mıllıon teńge qarastyrylǵan. Bul týraly búgin Mamyr merekelerine arnalǵan brıfıng barysynda qalalyq jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar bólimi ardagerler men tyl eńbekkerleri jáne olarǵa teńestirilgendermen jumys isteý boıynsha sektor meńgerýshisi Lıazzat Ahmetjanova málim etti."Jeńis kúnine oraı 131 UOS ardagerine 150 myń teńgeden tabys etiledi. Sondaı-aq, shamamen 700-den asa UOS múgedekteri men ardagerler qataryna teńestirilgender, olardyń ishinde toǵyz eriktiler quramy men áskerı mindettiler, 11 qorshaýda bolǵan jaýynger, 31 kontslager tutqyny, qaza tapqan jeti jaýyngerdiń jesir qalǵan áıelderi, «1941-1945 jyldary Uly Otan soǵysy kezinde aıanbaı eńbek etkeni úshin» medalimen marapttalǵan 327 tyl eńbekkeri, beıbitshilik kezinde qaıtys bolǵan jaýyngerlerdiń 376 jubaıy 21210 teńgeden alady. Budan basqa, UOS kezinde alty aıdan kóp jumys istegen 4180 tyl eńbekkerine 10605 teńgeden beriledi, - dedi L.Ahmetjanova. Esterińizge sala ketsek, Pavlodar oblysynda Jeńistiń 71 jyldyǵyn 183 maıdanger qarsy alady, dep habarlaıdy pavlodarnews.kz.
«Máńgilik dańq» sherýine daıyndyq bastaldy - OQO
ShYMKENT. QazAqparat - Jeńis kúnine oraı «Máńgilik dańq» sherýi bıyl da jalǵaspaq. «Otyrar» medıaholdınginiń bastamasyn oblys, qala ákimdigi qoldap otyr. 9 mamyr kúni uıymdastyrylatyn sherý tańǵy saǵat 8:00-de ortalyq stadıon aldyndaǵy alańshadan bastalyp, Dańq memorııalynda aıaqtalady. Sharaǵa soǵys jyldary qaza tapqan jaýyngerlerdiń urpaqtary men maıdan dalasynan aman oralǵan ardagerler, sondaı-aq, tylda eńbek etken qarııalar, tutqynda bolǵan bozdaqtardyń ul-qyzdary da qatysa alady. Erlikke taǵzym etýshiler ardagerlerdiń portretterin alyp shyǵady, dep habarlaıdy otyrar.kz.
Shymkent kósheleriniń birine maıdanger Abdolla Seıdanovtyń esimi berildi
ShYMKENT. QazAqparat - Shymkenttegi Qatyn-kópir shaǵynaýdanyndaǵy kóshelerdiń birine Uly Otan soǵysynyń ardageri Abdolla Sedanovtyń esimi berildi. Munda onyń qurmetine memorıaldyq taqta ashyldy.Maıdanger Uly Otan soǵysy Ordeniniń kavaleri boldy. Jaýyngerlik jolyn 1937 jyly bastaǵan, al Uly Otan soǵysy jyldarynda túrli maıdandarda soǵysqan. Týystarynyń aıtýynsha, Abdolla Seıdanov Otanǵa adal qyzmet atqarǵany úshin kóptegen nagradalar jáne alǵystar alǵan. Soǵystan keıin ardager uzaq jyldar boıy quqyq qorǵaý organdarynda jumys istedi. «Meniń ákem qurmetti adam bolǵan. Ol eli úshin kóp eńbek atqardy. Biz kóshege onyń esimi berilgenin maqtan tutamyz. Soǵys qaharmandaryn este saqtaý óte mańyzdy, balalarymyzdy dál osylaı tárbıeleýge tyrysyp júrmyz. Otansúıgishtik osydan bastalady», - dep baıandady ardagerdiń balasy Mars Seıdanov. Bul - Shymkenttiń Abaı aýdanynda Uly Otan soǵysy ardageriniń qurmetine atalǵan besinshi kóshe, dep aqparattandyrdy ákimdikte. Ereje boıynsha, kóshege maıdanger esimin soǵys qatysýshysy qaıtys bolǵannan 10 jyl ótken soń berýge bolady. Shymkenttiń Abaı aýdandyq ákimdiginiń qyzmetkerleri elordaǵa qaladaǵy 10 kóshege Uly Otan soǵysy ardagerleriniń esimderin berý usynystaryn jibergen. Beseýi jańa ataýǵa ıe boldy.
Pavlodarda Jeńis kúni qarsańynda ardagerler 150 myń teńgeden alady
PAVLODAR. QazAqparat - Pavlodarda Jeńis kúni qarsańynda UOS ardagerlerine 150 myń teńgeden beriledi, dep habarlady qala ákiminiń baspasóz qyzmeti.«Budan basqa, bizde ardagerlerge teńestirilgen adamdarǵa járdemaqy kózdelgen», - dep atap ótti jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar sektorynyń meńgerýshisi Lázzat Ahmetjanova. - Kontslager tutqyndary, qorshaýdaǵy Lenıngrad turǵyndary, soǵysqa qatysýshylardyń jesirleri, marapattalǵan tyl eńbekkerleri, óz erkimen qatysqan tulǵalar 10 AEK járdemaqy alady. Soǵys jyldary keminde alty aı jumys istegen tyl eńbekkerleri 5 AEK syıaqy alady». Oblys ortalyǵynda 2016 jylǵy 26 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha 131 maıdanger turyp jatyr. Qazir Jeńis kúnine arnalǵan merekelik sharalarǵa qatysatyn ardagerlerdiń tizimi jasalýda. Qalalyq ardagerler keńesiniń derekterine súıensek, 53 maıdanger Dańq memorıalynyń janynda ótetin merekeni qarsy alýǵa tilegin bildirdi. Pavlodar oblysynda barlyǵy 185 ardager, UOS múgedekteri turady. Olardyń kópshiligi Pavlodarda. Ekibastuzda 24, Aqsýda alty ardager qaldy. Beseýi Sharbaqty aýdanynda, úsh-úshten Qashyr, Ýspenskıı, eki-ekiden Ertis, Aqtoǵaı, Lebıajınsk, Jelezın, Baıanaýyl aýdandarynda, al Pavlodar aýdanynda 1 adam turady.
Elordada Eske alý alleıasy ashyldy
ASTANA. QazAqparat - Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵy qarsańynda № 60 mektep-lıtseıi aýmaǵynda Eske alý alleıasynyń saltanatty ashylýy ótti. Mektep oqýshylary ardagerlermen birge jas qaraǵaılar otyrǵyzyp, ár ardager týraly aqparattyq taqtaıshalar ornatty. Bul týraly elorda ákimdiginiń resmı saıtynda habarlady.Saltanatty sharaǵa Saryarqa aýdanynda turatyn Uly Otan soǵysynyń ardagerleri Sıqymbaı Mamyrov, Japash Kashekov, Vasılıı Makarov, Seıitjan Esilov, Alekseı Frolov, Mıhaıl Kochetkov, Ekaterına Plýjnıkova qatysty. Oqýshylar Jeńis kúnine arnalǵan ánder oryndady. Ardagerler balalarmen birge jas kóshetter otyrǵyzyp, soǵys ardagerleri týraly aqparattyq taqtaıshalar ornatty. Ár aǵashty baǵyp kútetin oqýshylar belgilendi.
Belgııadaǵy «Shtalag» kontslagerinde bolǵan tutqyndardyń ishindegi qazaqstandyqtar tizimi
BRıÝSSELЬ. QazAqparat - Uly Otan soǵysy jeńisiniń 71-jyldyǵyn merekeleý qarsańynda «QazAqparat» HAA «Memorıal» derekteriniń jınaqtalǵan bank málimetteri men basqa da muraǵattyq málimetter negizinde UOS jyldary qaza tapqan jáne Belgııa aýmaǵynda jerlengen qazaqstandyqtar jaıly materıaldar jarııalaıdy.Bar qujattardy jáne Belgııa aýmaǵynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta qaza tapqan keńes áskeri tutqyndary men partızandardyń jerlengen oryndaryn zerdeleý qorytyndysy boıynsha nemis lagerinde bolǵan qazaqstandyq alty tutqyn jaıly belgili boldy.1941-1942 jyldary bizdiń otandastarymyz gıtlershilerge tutqynǵa túsken. Olar myńdaǵan keńes tutqyndarymen birge Belgııa kómir ónerkásibi nysandarynda májbúrli jumystarǵa jegilip, Uly Jeńisti kórmeı ketti.Olardyń barlyǵy nemisterdiń Keńes Odaǵyna shabýyldaý aldynda qurylǵan «Shtalag» (nem. Stammlager (negizgi lager)) túrindegi kontslagerdiń soraqy júıesine tap boldy. BISENOV Nurdadym Bısenuly, 1908 jyly týylǵan, Qyzylorda oblysy Qazaly aýdanynyń týmasy, 974 atqyshtar polkiniń áskeri, Rostov qalasynyń mańynda 1942 jyly 27 shildede tutqynǵa tústi, «Shtalag» IV-B kontslagerine jiberilip, 1944 jylǵy 30 mamyrda qaza tapty. Lımbýrg provıntsııasy, Genk qalasynda zıratta jerlengen.LıAHOVSKII Vasılıı Tarasovıch, 1907 jyly týylǵan, OQO Leńgir aýdany (Tóle bı aýdany) Egorevka aýylynyń týmasy, 519 atqyshtar polkiniń áskeri, Starobelsk qalasy aýdanynda 1942 jyly 12 shildede tutqynǵa túsip, «Shtalag» IV-B kontslagerine jiberildi, 1944 jylǵy 9 qańtarda qaıtys boldy, Lımbýrg provıntsııasynyń Kýrsel qalasyndaǵy zıratqa jerlendi.NALIVAIKO Nıkolaı Vasılevıch, 1922 jyly týǵan, Almaty oblysynyń týmasy, Harkov qalasy jaǵynda 1942 jylǵy 24 mamyrda tutqynǵa túsip, «Shtalag» IV-B kontslagerine jiberildi, 1942 jylǵy 8 jeltoqsanda qaza tapty, Lımbýrg provıntsııasynyń Lanklaar zıratynda jerlengen. SKRINNIKOV Dmıtrıı Vasılevıch, 1907 jyly týylǵan, Almaty oblysy Andreevka aýylynyń (burynǵy Qabanbaı) týmasy, 467 atqyshtar polkiniń serjanty, 1942 jylǵy 28 maýsymda tutqynǵa túsip, «Shtalag» IV-B kontslagerine jiberildi, 1943 jylǵy 10 mamyrda qaza tapty, Lımbýrg provıntsııasynyń Lanklaar zıratynda jerlengen. ÝÁLIEV Toǵaı-Baı Ýálıuly, 1905 jyly týylǵan, Semeı týmasy, 795 atqyshtar polkiniń qyzyl áskeri, Shahty qalasy (Rostov oblysy) aýdanynda 1942 jyly 21 shildede tutqynǵa túsip, «Shtalag» IV-B kontslagerine jiberildi, 1944 jylǵy 20 sáýirde qaza boldy. Lımbýrg provıntsııasynyń Genk zıratyna jerlendi. ıANKOV Dmıtrıı Pavlovıch, 1931 jyly týylǵan, ShQO týmasy, 81 atqyshtar polkiniń qyzyl áskeri, Lýbny qalasynyń (Poltavskıı oblysy) mańynda 1941 jyly 22 qyrkúıekte tutqynǵa túsip, «Shtalag» VI-K kontslagerine jiberildi, 1943 jylǵy 22 qańtarda kóz jumdy, Eno provıntsııasynyń Flerýs zıratynda jerlendi.
«Máńgilik polk» elorda kóshelerimen júrip ótedi
ASTANA. QazAqparat - Bıyl Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı Astana qalasy ishki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen «Máńgilik polk» keń aýqymdy aktsııasy ótkiziledi. Bul týraly elorda ákimdiginiń resmı saıtynda habarlady.Sherýge ásker men flot ardagerleriniń, partızandardyń, astyrtyn jumys istegenderdiń, toıtarysqa qatysqandardyń, tyl eńbekkerleriniń, kontslager tutqyndarynyń, qorshaýda bolǵandardyń jáne «soǵys balalarynyń» týystary qatysady. Qatysýshylar 9 mamyrda saǵat 12:00 «Astanamall» SOO janyna jınalady. Sherý saǵat 13:00 Táýelsizdik dańǵylynyń boıynan bastalyp, «Otan Qorǵaýshylar» monýmentine deıin jalǵasady. Sondaı-aq, monýmentke gúl qoıý saltanaty ótedi. Marshrýttyń jalpy uzyndyǵy 1,8 km quramaq. 2012 jyly tarıh fakýtetiniń stýdenti Aıda Baımaqova Astana qalasy men Aqmola oblysy kásipodaǵynyń burynǵy tóraǵasy Anna Shevchýkpen birge elordada da osyndaı sherý uıymdastyrýdy qolǵa aldy. Bir jyldan keıin Astana qalasy «Máńgilik polki» keńesin qurý týraly sheshim qabyldandy. «Bul kommertsııalyq emes, saıası emes, memlekettik emes bastama, bul atalary men ákelerine taǵzym etpek bolǵan soǵysqa qatysýshylardyń urpaqtarynyń usynysy. Ótken jyly aktsııaǵa 1,5-2 myń adam qatyssa, bıyl bul kórsetkish 3-5 myńǵa jeted dep kútilýde», - dedi A. Baımaqova. Qajetti transparanttar men sýretterdi ár otbasy ózi daıyndaıdy, sherýge kez kelgen adam qatysa alady, portrettiń qajetti ólshemderi belgilengen. Polktiń Astanadaǵy Úılestirý keńesi marshty uıymdastyrýmen aınalysady, sondaı-aq, keńes arqyly ardagerlermen baılanysyp, olarǵa qandaı da bolmasyn kómek pen qoldaý kórsetýge bolady. Aıta keteıik, alǵash ret aktsııa Astanada byltyr 8 mamyrda uıymdastyryldy. «Máńgilik polk» akııasy álemniń 620 qalasynda ótkiziledi, oǵan 10 astam memleket qatysady, sonyń ishinde Reseı, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Izraıl, Ýkraına, Mońǵolııa, Estonııa, jaqynda bul tizimge Kanada men Ońtústik Koreıa qosyldy. Aktsııaǵa qatysý boıynsha qosymsha aqparat alý úshin +77016832383 telefonyna habarlasýǵa bolady.
Almatyda memleket qaıratkeri, maıdanger-jazýshy T.Jangeldınniń ómiri týraly derekti fılm kórermenge jol tartty
ALMATY. QazAqparat - Almatyda memleket qaıratkeri, ǵalym, maıdanger-jazýshy Toqtaǵalı Jangeldınniń týǵanyna 100 jyl tolýyna «Ǵylym ordasy» RMK ǵylymı konferentsııa ótti. Jıyn barysynda maıdangerdiń ómiri týraly derekti fılm kórermenge jol tartty.Konferentsııaǵa qatysýshylar belgili qoǵam qaıratkeriniń ómiri men men qyzmetin otan qorǵaýǵa qosqan úlesin, Belarýs maıdanyndaǵy partızandyq qozǵalystyń kóshbasshysy retindegi róli talqylady. «Men úshin Belarýs eliniń azamaty retinde osy sharaǵa qatysyp jatqanym úlken mártebe. Qazaqtyń batyr uly taý-tasty panalap júrip meniń otanymdy azat etýge baryn saldy. Ár memleket óziniń osyndaı eren týǵan uldarynyń erligin este saqtaýy kerek», - dedi Qazaqstandaǵy Belarýs elshiliginiń Almaty bólimshesiniń keńesshisi Sergeı Jartýn. QR BǴM ǴK Sh.Ýálıhanov atyndaǵy tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory Hangeldi Ábjanovtyń aıtýynsha, Belarýs maıdanynda 3000-ǵa jýyq qazaqstandyq partızan jasaǵynda soǵysqan. «Toqtaǵalı Jangeldın Belarýs jerinde óziniń ómirin báske tikkenimen qoımaı, otanynyń zııatkerlik, ǵylymı, shyǵarmashylyq potentsıalyn arttyrýǵa mol úles qosty», - dedi H.Ábjanov. Jangeldın Toqtaǵalı 1916 jyly Semeı oblysynda týǵan. 1938 jyly Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn aıaqtaǵan soń, pedagogtyq qyzmetpen aınalysqan. 1940 jyly qyzyl ásker qataryna shaqyrylyp, UOS-qa qatysyp, artılerrııalyq vzvod komandıri bolady. Keskilesken shaıqasta Jangeldın aýyr jaraqat alyp, Belarýs qozǵalysyna partızandar qataryna kiredi. 1944 jylǵa deıin Borısov qalasy túbinde «Kolıa ataı» brıgadasy qatarynda bolady. Partızandar ony brıgada komıssarynyń orynbasary etip taǵaıyndady. Soǵystaǵy qaıtpas qaısarlyǵy men batyldyǵy úshin kóptegen orden jáne medal ıelendi. Soǵys aıaqtalǵan soń Toqtaǵalıdy Qazaqstannyń Ortalyq komıtetine jiberdi, Almatyda hatshylyq qyzmet atqardy. Ortalyq komıtet ony Máskeýge Joǵary partııalyq mektepke oqýǵa jiberedi. Oqýy aıaqtalǵan soń, Qazaqstannyń Joǵary partııalyq mektebine oqytýshy bolyp ornalasady. 1954 jyly Qoǵamdyq ǵylymdar Akademııasyn aıaqtap, Máskeýde fılosofııadan dıssertatsııa qorǵaıdy. Partııa basqarmasynda bólim meńgerýshisi, keıin Instıtýt dırektory qyzmetterin abyroımen atqardy. Onyń jazǵan monografııasy Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy júldege ıe boldy. Sonymen birge, Belarýs qozǵalysy jóninde povester men áńgimeler jınaǵyn jaryqqa shyǵardy. Otan aldyndaǵy adal qyzmeti úshin T.Jangeldın «Qyzyl Eńbek Juldyzy» ordenimen eki márte, «Qurmet belgisimen», «Partızandyq juldyz» chehoslovakııalyq ordenimen marapattaldy. Maıdanger jazýshy 1973 jyly kóz jumyp, Almaty qalasyna jerlendi.
Qostanaılyq soǵys ardagerleri Jeńis kúnine oraı 150 myń teńgeden syıaqy aldy
QOSTANAI. QazAqparat - Qostanaı oblysynyń ákimi Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men múgedekterine bir ýaqytta 150 myń teńgeden syıaqy berý sharasyn uıymdastyrdy.Qostanaı qalasy ákimdigi jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar bóliminiń basshysy Saǵyndyq Omarovtyń aıtýynsha, aqsha oblystyq bıýdjetten bólindi. Budan bólek jergilikti bılik soǵys ardagerleri men múgedekterine teńestirilgen jandarǵa jáne tyl eńbekkerlerine 5 AEK (10 myń teńgeden astam) kóleminde aqsha bóldi. Osylardyń barlyǵyna oblys bıýdjetinen 50 mln. teńge jumsaldy. Qostanaıda 99 soǵys ardageri men 3 myńnan astam soǵys ardagerleri men múgedekterine teńestirilgen jan bar.
Qyzylordada UOS ardagerlerine 170 myń teńgeden áleýmettik kómek kórsetiledi
QYZYLORDA. QazAqparat - Qazirgi tańda Qyzylorda qalasy boıynsha «1941-1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyn merekeleýge daıyndyq jáne ony ótkizý jónindegi is-sharalary» josparyna sáıkes daıyndyq jumystary júrgizilýde. Bul týraly qalalyq ákimdiktiń baspasóz qyzmeti habarlady.Qala boıynsha búgingi kúnde Uly Otan soǵysyna qatysýshy 30 ardager bolsa, onyń ishinde Uly Otan soǵysynyń múgedegi 11 ardager bar. Ardagerlerdiń jas quramy 90-97 jas (1919-1926 jyldar) aralyǵyn quraıdy Uly Otan soǵysynyń ardagerlerin ulyqtaý, olardyń erligin óskeleń urpaqqa jetkizý maqsatynda bólimde 30 ardagerdiń fotosýretteri jańalanyp, bólim tarapynan bekitilgen qyzmetkerler olardyń turǵylyqty mekenjaılaryna baryp áleýmettik karta daıyndaldy. Árbir ardagerdiń turǵan úıine «Bul úıde Uly Otan soǵysynyń ardageri turady» delingen arnaıy taqtaıshalar ilindi. UOS-nyń qatysýshylary men múgedekterin áleýmettik qoldaýǵa oblystyq bıýdjetten 84840 teńge (40 AEK), jergilikti bıýdjetten 84840 teńge (40 AEK), barlyǵy 169 680 teńge beriledi. Tyldaǵy qajyrly eńbegi men minsiz áskerı qyzmeti úshin burynǵy KSRO ordenderimen jáne medaldarymen marapattalǵan 55 ardagerge oblystyq bıýdjetten 42 420,0 teńgeden (20 AEK), jergilikti bıýdjetten 63 630 teńge (30 AEK), barlyǵy 106 050 teńge qarastyrylǵan. Sondaı-aq Uly Otan soǵysy jyldary tylda kezinde keminde 6 aı eńbek etken 2204 ardagerge 63 630 teńgeden (30 AEK), bir jolǵy materıaldyq kómekter osy sáýir aıynda tólenýde. Osyǵan qosymsha Uly Otan soǵysy ardagerlerine mereıtoı aıasynda jan-jaqty áleýmettik qoldaý maqsatynda bıznes qurylymdarynyń ókilderin menshik nysanyna qaramastan qaladaǵy barlyq mekeme men kásiporyndar keńinen tartylýda.
Ardagerlerdi qoldaý maqsatynda jergilikti atqarý organdary is-sharalar josparyn jasady
ASTANA. QazAqparat - QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrligi jergilikti atqarýshy organdarmen birlese otyryp UOS ardagerlerine belsendi áleýmettik kómek sharalaryn kórsetip keledi.«Máselen, 1 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha aǵymdaǵy jyldyń basynan beri jergilikti bıýdjetter qarajatynan 14,9 myń ardagerge (UOS qatysýshylaryna, múgedekterine, olarǵa teńestirilgen tulǵalarǵa, tyl eńbekkerlerine) 320,8 mln. teńge kóleminde bir rettik materıaldyq kómek kórsetildi; 19 UOS ardageri (3 qatysýshy,bireýi UOS múgedegi jáne UOS qatysýshylaryna teńestirilgen 15 tulǵa) baspana aldy; 15 ardagerdiń turǵyn úılerine jóndeý jumystary júrgizildi; 636 ardager 43 mln. teńgege shıpajaı-daýajaıda emdelýge joldama aldy»,-dep atap ótilgen vedomstvo málimetinde. UOS 71 jyldyq merekesi qarsańynda ardagerlerdi qoldaý sharalary men olardy quttyqtaý maqsatynda jergilikti atqarý organdary is-sharalar josparyn jasady. Ákimdikterdiń málimeti boıynsha, ardagerlerge bir rettik materıaldyq kómek kórsetý maqsatynda jergilikti bıýdjetten 2,6 mlrd.teńge qarastyrylǵan. Sonymen birge, UOS múgedekteri shıpajaı-daýajaıda emdelýge, protezdeý medıtsınalyq quraldarymen, protezdik-ortopedııalyq jabdyqtarmen qamtamasyz etýge, sýrdojabdyqtar men ózge de kompensatorlyq járdemshi quraldarmen, tisti protezdeýmen, mindetti gıgıenalyq zattarmen, kreslo-arbamen, dárilik zattarmen birinshi kezekte qamtamasyz etiletin bolady. 2016 jylǵy 1 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha, Qazaqstanda 3668 - Uly Otan soǵysyna qatysqandar men múgedekter, 176342 - UOS jyldarynda tylda jumys istegender; 220 - qorshaýda bolǵan Lenıngrad turǵyndary; 548 - kámeletke tolmaǵan kezderinde kontslagerlerde, getto jáne basqa da májbúrli oryndarda bolǵandar; 110 - UOS kezindegi áskerı qyzmetkerler, partızandar, astyrtyn jumys istegender, qaıtys bolǵandardyń (iz-tússiz joǵalyp ketkender) qaıta úılenbegen jubaılary; 9386 - qaıtys bolǵan soǵys múgedekteriniń áıelderi bar.
Astana qalalyq sotynyń ujymy qart maıdanger Aleksandr Torkınge qurmet kórsetti
ASTANA. QazAqparat - Astana qalalyq sotynyń ujymy Uly Otan soǵysynyń ardageri, soǵystan keıin sot júıesinde qyzmet atqarǵan Aleksandr Torkındi týǵan kúnimen jáne alda kele jatqan Uly Jeńistiń 71 jyldyǵymen quttyqtady.Búgingi qurmet qan maıdannan oralyp, soǵystan keıingi jyldarda sot salasynda qyzmet atqarǵan, óz halqynyń baqytty ómirin kórip kele jatqan ardagerimiz Aleksandr Torkın jaıynda aıtpaqpyz. Biz maqtan tutatyn ardagerlerimizdiń ardaqtysy maıdanger sýdıa Aleksandr Petrovıch Torkın. Aleksandr Petrovıch soǵys bastalǵan 1941 jyldyń 7 qarashasynda áskerı sherýge qatysyp, qan maıdanǵa attanǵan. Berlınge basyp kirgen tusta, Reıhstagqa tý tikken batyrlarymyzdyń erligin kórgen, jeńisti alǵashqylardyń biri bolyp qarsy alǵan maıdangerimiz. Soǵys aıaqtalǵannan keıin týǵan elge aman-saý oralyp, sot júıesinde eńbek etip, memleketimizdiń órkendeýine úlesin qosty. Atap aıtqanda, UOS ardageri Aleksandr Petrovıch 97 jasqa toldy. Ol 1919 jyly 29 sáýirde Penzen oblysy Kamensk aýdany Vladykıno selosynda kópbalaly jumysshy otbasynda dúnıege kelgen. 1935-1939 jyldary óziniń 20 jasqa tolýyna deıin eki arnaıy bilim alyp, oqytýshy bolyp jumys istep úlgergen. 1939 jyldan 1945 jylǵy tamyz aralyǵynda Qarýly Kúshter qatarynda boldy. ıAǵnı 1941-45 jyldary Uly Otan soǵysy jyldary Máskeýden Kenıgsbergke deıingi maıdannan ótti. 1945 jyldyń qyrkúıeginen QazKSR Ádilet mınıstrliginde túrli basshylyq laýazymdarda jumys istedi, al 1956-62 jyldary - Aqmola oblystyq sotynyń tóraǵasy boldy. Óz mansabynyń sońǵy 20 jylynda - «Tselınelektrosetstroı» tresti basshysynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan. Aleksandr Torkınniń áskerı erlikteri men eńbektegi jetistikteri memleket tarapynan joǵary baǵalandy. Ol «Kenıgsbergti alǵany úshin», «Polshany azat etkeni úshin», «Erligi úshin», «Máskeýdiń qorǵaǵany úshin» medaldarymen, 1-shi jáne 2-shi deńgeıli «Uly Otan soǵysynyń» eki ordenimen, Qyzyl Juldyz ordenimen, QazKSR Ádilet mınıstrliginiń tós belgilerimen marapattaldy. Aleksandr Petrovıchtiń Qazaqstan Respýblıkasy Sýdıalar odaǵynyń «Úsh bı» qurmet belgisimen marapattalǵanyn atap ótken jón. Bul marapat sýdıanyń joǵary deńgeıli kásibıligin sıpattaıtyn belgi bolyp tabylady, sot tóreligin júzege asyrýdaǵy tabystary, kóp jyldyq eńbegi, minsiz bedeli men belsendi qoǵamdyq qyzmeti úshin beriledi. «Ardagerlerimizdiń qanymen zaryqtyryp jetken beıbit kúnniń qadiri bizder úshin tym qymbat. Bizdiń endigi paryzymyz beıbit ómir úshin ot keshken ardaqty ardagerimizdiń erligine qurmet kórsetý»,-deıdi sýdıalar. Óz kezeginde soǵys ardageri sýdıalar korpýsyna qoldaý kórsetkeni úshin rızashylyǵyn bildirip, olardyń eńbekterine tabys tiledi.
Atyraý oblysynda ardagerlerge 100 myń teńgeden áleýmettik kómek berilmek
ATYRAÝ. QazAqparat - Atyraý oblysynda Uly Otan soǵysynyń ardagerleri 100 myń teńgeden áleýmettik kómek alady.«Bundaı kómekti memleketten barlyq ardagerler alady. Ókinishke oraı, oblysymyzda olardyń sany 59 adam ǵana. Olardyń eń jasy 90 jasta. Budan basqa da kómekter kórestiledi. Munaı kompanııalarynyń biri ár aradagerge 150 myń teńgege azyq-túlik alatyn kýpondar syılady. Basqa da kompanııalar, qoǵamdyq birlestikter ardagerlerimizge óz qamqorlyqtaryn jasap jatyr», - dedi aımaqtyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıng barysynda oblystyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Qatımolla Rızýanov.
Uly Jeńis: Maıdannan jetken sońǵy hat!
ASTANA. QazAqparat - Adamzat tarıhyndaǵy eń surapyl kezeń - Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta Qazaqstan halqy maıdan dalasyndaǵy urystarǵa erlikpen aralasyp, tylda da tynymsyz eńbekpen jeńis jolyn barynsha jaqyndatty. Sol tustaǵy Qazaq dalasyndaǵy árbir otbasy soǵys aýyrtpalyǵynan tys qalǵan emes. Shartarapty sharpyǵan soǵys árbir aýyldaǵy árbir shańyraqqa qaraly izin qaldyrdy. Solardyń arasynda búgingi Almaty oblysy Panfılov aýdanyndaǵy shaǵyn ǵana Aqjazyq aýyly da bar bolatyn.1941-1945 jyldaryndaǵy Uly Otan soǵysyna Aqjazyq aýylynan 111 adam attandy. Uly qyrǵynnan sol esil erlerdiń tek 67-isi ǵana aman-esen aýylǵa oraldy. Biraq, osy alpys jetiniń ishinde on eki múshesi saý, densaýlyǵynda zaqymy bolmaı qaıtqany shamaly edi. Qandy qyrǵynnyń ortasynan elmen amandyqta kóriskenderiniń ózine táýba. Kóbisi aýrý, eńbekke jaramsyz, eń bastysy, joıqyn soǵysty kózimen kórip, júrekteri jaraly bolyp, jan kúızelisimen oralǵandar bolatyn. Uly Otan soǵysy el basynan kúrkirep ótkenine biraz jyl ótse de, onyń jarasy men jańǵyryǵy áli kúnge janymyzdy aýyrtyp, jadymyzda turady. Sol qandy qyrǵynnyń kýásindeı, tómendegi jazylǵan hatta - jaýynger-azamattyń elge-jerge degen súıispenshiligi, amanat-murasy tur. Onda maıdan men tyldyń, soǵysta jaýmen shaıqasqan erler men eldegi úlken-kishiniń janqııarlyq eńbegi, surapyl kezeńniń kóp syry shertiledi. Hat avtory - jas ári jalyndy, jigerli aqynjandy azamat - Qabilda (Qabyjan) Ysqaqov. Qabilda Ysqaqov - qazirgi Almaty oblysynyń Járkent óńirindegi Aqjazyq aýylynda týyp ósken. El basyna kún týǵan qıyn kezeńde bir ákeden taraǵan aǵaıyndy tórt jigittiń eresek ekeýi - Aıtaqyn men Qabilda el qorǵaý úshin qan maıdanǵa attanady, býyny qatpaǵan jas baýyrlary Ábilda men Álimqoja elde qalady. Ol kezde Qabilda bar-joǵy on segiz jasta bolǵan. Aǵaıyndy eki jigit te Kavkaz maıdanyna tap bolyp, onda ár baǵytta órbigen bólek-bólek soǵysqa kiredi. Qabilda Ysqaqov gvardııa mınometty vzvodynda soǵysqa aralasyp, jigerliliginiń, qaısarlyǵynyń arqasynda gvardııa leıtenanty shenin ıelendi. Qabilda Ysqaqov sol maıdanda júrip aǵasy Aıtaqynnyń erlikpen qaza tapqanyn estıdi. Elge jazylǵan hatta osy bastan ótkergen qıyn oqıǵalar baıan etiledi, onda 18 jastaǵy jigittiń óziniń basyndaǵy aýyr qazaǵa qaramaı baýyrlardy, aǵaıyn-týǵandy jigerlendirý, eldi rýhtandyrý, bereke-birlikke shaqyrý bar. Óleńde aty atalatyn Ábilda, Álimqoja onyń elde qalǵan baýyrlary bolsa, Pashan men Márııa maıdanda mert bolǵan aǵasy Aıtaqynnyń balalary. Amal ne, 18 jasynan soǵystyń kóp surapylyn kórip, sol jolda baýyrynan da aıyrylǵan asyl azamat 1944 jyly ózi de qaza tabady. Týǵan jerge ylǵı da sálem hatyn óleńmen arnaıtyn jaýyngerdiń bul sońǵy haty eken. Qabilda Ysqaqov 1944 jyly Soltústik Kavkazdaǵy surapyl soǵysta qaza taýyp, erligi men batyrlyǵy úshin «Qyzyl Juldyz» ordenimen marapattalǵan. Maıdannan jetken sońǵy hat Ábilda, Álimqoja inilerim, Mııatym artymdaǵy kishilerim. Saǵynyp, áke-sheshe, týǵandarmen, Aq júzdi betterińdi súıer me edim?! Bolsa da inilerim bastaryń jas, El-jurtpen kempir-shalǵa bolyńdar bas. Zamanshy, el ıesi sendersińder, Bolmasa jassyńdar ǵoı, uıqyǵa mas. Zar jylap sender úshin qaıǵy tarttym, Kúnine sansyz tilek qudaıǵa aıttym. Áke-sheshe, senderdi kórsetkin dep, Alladan uıyqtasam da tileı jattym. Qartaıdy, ákem bolsa jasy jetti, Kóz kórmeı ýaıymmen kúshi ketti. Qartaıyp endi dáýlet kórer kezde, Qaıǵy men beınet kórdi, sory da ósti. Qaıtadan bolǵan isti sanamaımyn, Senderge qus bop ushyp bara almaımyn. Bilmeımin, aramyz alys, halderińdi, Qol qysqa eshbir kómek bere almaımyn. Bilmeımin janym túgel kúızelgen be? Óz jolyn aǵalarym túzegen be? Jyrtylǵan, jaǵany estip kempir-shal dep, Jan bar ma, kómekteser bizdiń elde... Bilemin kempir-shaldyń sory baryn, Jaratqan mańdaıyna jazǵan qalyń. Aıyrylyp mııat qylǵan Aıtaqynnan, Demesin ýaıymym basqan qalyń. El qusap, elge barsam baqpas edi, Qart ákem qaıǵy-muńsyz jatpas pa edi. «Shúkir» dep bir Qudaıǵa jalbarynyp, Táýbasyn kempir-sheshem aıtpas pa edi?! Márııany, Pashanmenen jetim deıdi-aý, Qasyna jan jolamaı ketti, deıdi-aý. Keshegi alaqanda ósken Pashan, «Áke!», dep endi kimge órmeleıdi-aý! Olardyń mańdaıynan kim sıpaıdy, Mápelep, sheshesi ony baǵa almaıdy. Kıimsiz alma-julma júrgennen soń, Súıkimsiz, sorly jetim dep sanaıdy. Aıtaıyn, kóp armannyń nesin sanap, Suraımyn bir Qudaıdan, jalǵyz talap. Egerde tileýimdi berse, Qudaı, Jol tartsam, aman-esen elge qarap. Ósıet, Álimqoja, saǵan aıtar. Jylasa jas balalar saǵan batar. Qaırat qyp, aqylmenen aıla taýyp, Baqsańyz jaratqanym násip qosar. Kórseń jastan beınetti qınalmasań, Yqylaspen kempir-shaldan bata alsań. Kempir-shal álde bolsa qor bolmas ed, Aýylda, Japarǵalı sen saý bolsań. Jasy-jas, jan serigiń Ábildany, Úıretip árbir iske aqyl salǵyn. Egerde sanań bolsa, janym Áltaı, Zekirip jas balany qınamaǵyn. Bildirtpe, Pashan, Márııa jetimdigin, Kemitpe, burynǵydan kıim túrin. Joqtyǵyn Aıtaqynnyń bildirtpegin, Aqylym sol, saǵan aıtar janym meniń! Hat jazǵan: Qabyjan Ysqaqov. Chechen ASSR-y. Kavkaz tańy. 1944 jyl. * * * * Osy surapyl soǵys jyldarynda Aqjazyqtan ásker qataryna alynǵan Kósherbaev Shyny aqsaqal 1942 jyly qan maıdannyń ortasynda júrip, aýylyna, el jurtyna degen saǵynyshyn qaǵazǵa túsirip, aǵaıyn týysqa mynadaı hat joldaǵan eken: Aýylǵa arnaý Aýylda Qalaý qarııa, Sen ediń Ysqaq dárııa. Aqtaılaq qartym aman bol, Bul da bir fánı dúnııa. Aqsaqalym Imádı, Bizge tústi mundaı kúı, Syndybek jezdem aman bol, Kórsetip ediń talaı syı. Muhamedjan qartyma, Sálem jazdym artyma. Qosylar kún bolar ma? Aman esen halqyma. Qulmuhambet aǵamyz, Qap taýyndaı panamyz. Saǵynǵan soń eldi oılap, Kún saıyn hat salamyz. Maqytbek pen Úmbetpek, Artyq týǵan qara kók. Balalarǵa aqyl aıt, El basqarǵan asyl tek. Eshmuhambet, Segizbaı, Aqylyń edi teńizdeı. Bar jastarǵa kóziń sal, Ákesi joq degizbeı. Bul óleńinde Shyny atamyz aýylda qalǵan kempir-shaldyń, aqsaqaldardyń, qarııalardyń jaqsylyǵyn aıta kelip, sol kezdegi elde qalǵan jurtqa, Aqjazyq aýylynyń tóraǵasy Kódekov Úmbetbekke jáne basqalaryna arttan erip kele jatqan keıingi jetkinshekterge adamshylyqpen qarap, qamqor bolýdy surap, aýyldyń bereke-birlikte bolýyn tilegen. Shyny atamyzdyń hatpen kelgen osy óleńin sol ýaqytta búkil aýyldyń kári-jasy jattap, aýyzdan aýyzǵa aıtyp júrgen eken.
Oqýshylar áskerılerdiń jaýyngerlik jetistikterimen tanysty
ASTANA. QazAqparat - QR Qarýly kúshterinde Otan qorǵaýshylar kúni qarsańynda óskeleń urpaqqa patrıottyq tárbıe berý úshin «Batys» óńirlik qolbasshylyǵyna qarasty 41433 áskerı bóliminiń bazasynda ashyq esik kúni ótti.Áskerı bólimde zamanaýı armııany kórsetetin merekelik kóńil-kúı ornady. 200-ge jýyq mektep oqýshysy men kolledj stýdentine tehnıka men qarý-jaraqtyń túrleri tanystyryldy. Jaýyngerler ARD kedergiler jolaǵynan qalaı ótý kerek ekendigin, sondaı-aq qoıan-qoltyq urys kórsetti. Sport qalashyǵynyń aýmaǵynda áskerıler beltemirde tartylý jáne qossyryqtarda qoldy búgý jáne jazýdy kórsetti. «Batys» óńirlik qolbasshylyǵynyń áskerıleri oqýshylardy jaýyngerlik jáne sporttyq daıarlyqtaǵy jetistikterimen tańǵaldyryp qana qoıǵan joq. Balalar alǵash ret áskerı qyzmetshilerge arnalǵan kıimderdiń birneshe úlgilerin, lańkestikke qarsy oqý-jattyǵýlarda qoldanylatyn qysqy kıim nysany, búrkemeleý halattary, arnaıy kıim úlgisi, sondaı-aq tehnıkany, ıaǵnı, «Kobra» brondalǵan dóńgelekti mashınasyn kórdi. Oqýshylar áskerı qyzmetshilerdiń jattyǵýy qalaı ótetinin óz kózderimen kórgileri kelip, qyzyǵýshylyq tanytty. «Otan qorǵaýshylar men Uly Jeńis kúni aldynda biz armııanyń tynys-tirshiligine bilek sybana kirisip ketemiz. Armııadaǵy qyzmettiń qalaı ótip jatqanyn kóremiz, ardagerlerimizdi quttyqtap, alǵys bildiremiz», - dep atap ótti jetkinshekter. Otan qorǵaýshylar kúni qarsańynda Qarýly kúshter qatarynda kóptegen is-sharalar ótedi. Onyń qatarynda mereke kontserti, erekshe kózge túsken áskerı qyzmetshilerdi marapattaý, sporttyq saıystar bar.
Almatyda UOS ardagerleri men zeınetkerler arasynda bılıard sportynan Qazaqstan chempıonaty ótip jatyr
ALMATY. QazAqparat - Almatyda «Bastaý» bılıard klýbynda Uly Otan soǵysy ardagerleri men zeınetkerler arasynda bılıard sportynan Qazaqstan chempıonaty ótip jatyr. Oǵan Almaty, Astana, Shymkent, Taldyqorǵan, Óskemen, Kókshetaý qalalarynan barlyǵy 89 sportshy qatysýda. Bul jarys Uly Jeńis kúni - 9 mamyrǵa arnaldy.«Bıyl qatysýshylar sany óte kóp. Byltyr 74 adam qatysqan bolatyn. Al bıyl, 100 adam tirkeldi. Biraq, densaýlyqtaryna baılanysty 89 ardager ǵana oınap jatyr. Olardyń ishinde tyl maıdanynyń eńbekkerleri jáne konkı, velosport jáne boks boıynsha sport ardagerleri de bar. Eki top boıynsha júldeli oryndarǵa qol jetkizgen ardagerlerge kýboktar men medaldar jáne syıaqy tabys etiledi», - dedi óz sózinde Qazaqstan bılıard sporty federatsııasynyń menedjeri Vıktorııa Nazarova. Týrnırdegi eń jasy úlken qatysýshy almatylyq Evgenıı Kodıaıkınniń jasy - 88-de. Al eń jas qatysýshynyń jasy - 63-te. Jarysqa qatysýshylar jas mólsheri boıynsha eki topqa bólingen: 1) 63-74 jas jáne 2) 75 jáne odan joǵary. Jarys 5 mamyr kúni aıaqtalady.
Almatyda UOS-qa qatysqan qyzmettik ıtterdiń erligi eske alyndy
ALMATY. QazAqparat - Almatyda «Jeńis Festıvali» ótti. Shara aıasynda QR Qarjy mınıstrligi memlekettik kiris komıtetiniń «Kınologııalyq ortalyq» RMM mamandary UOS-qa qatysqan ıtterdiń erligin eske aldy.Tarıhı derekterge súıensek, soǵys jyldary 68 myńǵa jýyq ıt maıdanda qyzmet etken. 6 myńǵa jýyq ıttiń kómegimen 4 mln mına zarasyzdandyryldy. Baılanysshy ıtter 20 myńǵa jýyq hat jetkizgen. Adal janýarlar jaýdyń 300-ge jýyq tankin jaryp jibergen. Sanıtar ıtter 15 myńǵa jýyq shanamen 700 myńdaı jaraly sarbazdy gospıtalge jetkizgen. Áskerı bólimderge 3500 tonna urys zatyn jetkizgen. Barlaýshy ıtter buqpantaılap jatqan jaýdyń oshaǵyn ashýda, til ustaýda kómek kórsetken. Búgingi shara barysynda kınolog mamandar áskerı jyldary ıtterdiń qalaı áreket etkendigin, qazirgi tórt aıaqty kómekshilerdiń izdestirý jumystaryndaǵy qyzmetin is júzinde kórsetti. Sharaǵa UOS ardagerleri, Túrksib aýdanynyń ákimdigi, «Aeroutqyr ásker», «Nur Otan» partııasynyń ókilderi, B.Momyshuly atyndaǵy respýbıkalyq áskerı mekteptiń oqýshylary qatysty.
Astana ákimdigi 7-9 mamyrǵa arnalǵan merekelik sharalardyń kestesin jarııalady
ASTANA. QazAqparat - Elorda ákimdigi 7-9 mamyr kúnderindegi merekelik sharalardyń kestesin jarııalady.Otan qorǵaýshy kúni men 1941-1945 jj. Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis kúnine arnalǵan sharalar jospary 6-7 mamyr Shara Ótetin orny 6 mamyr 11.00 1941-1945 jj. UOS Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan shara (aǵash otyrǵyzý, kontserttik baǵdarlama Qarttar men múgedekterge arnalǵan medıtsınalyq-áleýmettik mekeme 7 mamyr 8.00 Áskerı qyzmetkerlerdiń sporttyq júgirýi «Otan qorǵaýshylar» monýmentinen Beıbitshilik jáne kelisim saraıyna deıin 7 mamyr 11.00 Tehnıka kórmesi men «Soldatskaıa kasha» sharasy Qazaqstan Respýblıkasy qarýly kúshteriniń áskerı-tarıhı mýzeıi 7 mamyr 10.00-22.00 Otan qorǵaýshy kúnine arnalǵan kontsert «Báıterek» monýmentiniń aldyndaǵy alań 18.00 Dj. Verdı «Aıda» /4 bólimdi opera/ Qalalyq alań 19.00 V.Ejov «Tyraýlap ushqan tyrnalar» /lırıkalyq drama/ M. Gorkıı atyndaǵy memlekettik akademııalyq orys drama teatry 18.30 «Chem dalshe my ýhodım ot voıny...» mýzykalyq-poetıkalyq kompozıtsııa M. Gorkıı atyndaǵy memlekettik akademııalyq orys drama teatry 8 mamyr Shara Ótetin orny 10.00 1941-1945 jj. Uly Otan soǵysy jyldary alǵan jaraqattardan kóz jumǵan jaýyngerler zıratyna gúl sebetteri men «Dańq gırlıandasyn» qoıý saltanaty Ortalyq qalalyq zırat 11.00 L.Braýsevıch, I.Karnaýhova «Alenkıı tsvetochek», ertegi M. Gorkıı atyndaǵy memlekettik akademııalyq orys drama teatry 15.00 «Otan dep soqqan júregi...»merekelik kontserti Beıbitshilik jáne kelisim saraıy 18.00 «Astana Piano Passion 2015» ІІІ halyqaralyq klassıkalyq mýzyka festıvali jáne jas pıanıstter baıqaýynyń laýreaty Ilıa Lomtatıdzeniń kontserti «Astana Opera» MOBT 18.00 K.Lıýdvıg «Prımadonny», komedııa M. Gorkıı atyndaǵy memlekettik akademııalyq orys drama teatry 9 mamyr Shara Ótetin orny 10.00 Merekelik kontsert jáne halyqtyq serýen «Stýdenttik» park Qalalyq alań, «Báıterek» alańy 11.00 «Dańq gırlıandasyn» qoıý saltanaty «Otan qorǵaýshylar» monýmenti janyndaǵy alań 12.30 «Jaýjúrek polk» sherýi, «Otan qorǵaýshylar» monýmentine gúl qoıý saltanaty «Otan qorǵaýshylar» monýmenti Táýelsizdik dańǵylynyń boıynda («Astana Mall» SOO janynda jınalyp, osy jerden bastalady) 15.00 «Sınıı platochek» merekelik kontserti «Astana Opera» MOBT 18.00 A. Hachatýrıan «Spartak» /3 bólimdi balet/ «Astana Opera» MOBT
Qarmaqshyda Keńes Odaǵynyń Batyry Táıimbet Kómekbaev atyndaǵy sambodan halyqaralyq memorıal ótedi - Qyzylorda
QYZYLORDA. QazAqparat - 7-8 mamyr kúnderi Qyzylorda oblysynyń Qarmaqshy aýdanynda Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan Keńes Odaǵynyń Batyry Táıimbet Kómekbaev atyndaǵy sambodan halyqaralyq memorıal ótedi. Bul týraly oblystyq dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasynyń baspasóz qyzmeti habarlady. Osymen 21 jyl qatarynan jalǵasyp kele jatqan dúbirli básekege Ázerbaıjan, Grýzııa, Mońǵolııa, Ózbekstan, Reseı, Tájikstan, Qyrǵyzstan jáne Qazaqstan elderinen samboshylar 9 salmaq dárejesinde júldelerdi sarapqa salady. Týrnır sońynda qazaq kúresinen «Túıe palýan» saıysy ótkiziledi. Bas júlde - 10 myń AQSh dollar.
Qyzylordada Eńbek ardageri Abdolla Dáýletulyna qurmet kórsetildi
QYZYLORDA. QazAqparat - Búgin oqý-aǵartý, partııa jáne atqarý organdarynda qajyrly eńbek etip elge tanylǵan, Qyzylorda oblysynyń qurmetti azamaty Abdolla Dáýletulynyń 85 jasqa tolýyna baılanysty aımaq basshysy Qyrymbek Kósherbaev quttyqtap, qurmet kórsetti. Bul týraly oblystyq ákimdiktiń baspasóz qyzmeti habarlady.Abdolla Dáýletuly eńbek jolyn 1952 jyly ustazdyqtan bastap, Odaqtyq dárejedegi zeınetkerlikke shyqqanǵa deıin túrli laýazymdyq qyzmetter atqardy. 1995 jylǵa deıin oblystyq Keńeste, atqarý komıtetinde jaýapty laýazymdarda boldy. Partııa uıymynyń is-tájirıbeleri týraly zerttep jazǵan eńbekteri odaqtyq, respýblıkalyq baspalarda arnaıy jınaqtarda jaryq kórdi. «Ómir órnekteri», «Ybyraı taǵylymdary», «Máýeli áýlet», «Syr sańlaqtary», «Nurly jol» jáne basqa da kóptegen kitaptardyń avtory. A.Tájýtovtyń «Kýrmany, polovtsy, kıpchakı, kazahı», M. Adjıdiń «Kıpchakı. Istorııa Velıkoı stepı ı drevnıh tıýrkov» atty tarıhı kitaptaryn aýdarǵan. Elge jasaǵan eseli eńbeginiń nátıjesimen kóptegen medal, Qurmet gramotalarymen marapattalyp, «Oblystyń Qurmetti azamaty» atandy. «Іzińizden ergen izbasarlaryńyzǵa ómirlik tájrıbeńizdi úıretýden jalyqpaı, ónegeli isterińizben óskeleń urpaqty otansúıgishtikke baýlyp, patrıottyq tálim-tárbıe berip kelesiz. Bunyń ózi - adamgershilik iltıpatyńyz ben úlkendik izgiligińizdiń belgisi. Sizdiń osyndaı ónegeli ómir jolyńyz - jastarǵa úlgi-ónege. Halyq úshin jasaǵan ıgilikti isińizdiń jemisin molynan kórip, uzaq jasańyz», - dedi oblys ákimi Q.Kósherbaev. Shara barysynda eńbek ardagerine Syr óńiriniń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna qosqan úlesi úshin Qyzylorda oblysynyń Qurmet gramotasy tabystap, ıyǵyna shapan japty.
Semeıde ótken tarıhı estafetalyq jarysqa 1000-ǵa jýyq turǵyn qatysty
ASTANA. QazAqparat - Semeıde jeńil atletıkadan dástúrli estafetalyq jarys ótti. Bul shara 75-ret uıymdastyryldy. Oǵan myńǵa jýyq turǵyn qatysty, dep habarlaıdy 24.kz. Mektep oqýshylary, stýdentter, tipti zeınetkerlerge deıin ártúrli qashyqtyqqa júgirdi. Bıyl qaladan ózge Besqaraǵaı, Borodýlıha sııaqty aýdandardan da arnaıy komandalar qatysty. Eń uzaq qashyqtyq - 3 shaqyrymdyq jarys. Top jarǵandarǵa gramotalar men baǵaly syılyqtar tapsyryldy. Bul jarys TMD kólemindegi tarıhy tereń estafetalardyń biri sanalady. Eń alǵashqy doda 1941 jyly ótken. «Otan soǵysynda qan tógip, bolashaq urpaqqa elimizdi, jerimizdi, egemendigimizdi saqtap qalǵan ata-babalarymyz, solarǵa arnalǵan shara. Maqsaty - salaýatty ómir saltyn jastar, qala turǵyndary arasynda nasıhattap, kúndelikti sportqa beıimdeý»,- deıdi qalalyq sport jáne dene shynyqtyrý bóliminiń jetekshisi Murat Qurjyqaev.
S.Nurmaǵambetov otyrǵyzǵan shyrsha búginderi bıik aǵashqa aınalǵan - Aqmola oblysy
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmola oblysynyń Aqkól qalasynda osydan 12 jyl buryn Keńes Odaǵynyń batyry, Halyq Qaharmany, Qazaqstan Respýblıkasynyń alǵashqy Qorǵanys mınıstri, armııa generaly Saǵadat Nurmaǵambetov otyrǵyzǵan shyrsha búginderi bıik aǵashqa aınalǵan.Atalǵan aǵash ortalyq alańdaǵy UOS qatysýshylaryna arnalǵan eskertkishtiń mańyna 2004 jyldyń mamyrynda Jeńis kúni qarsańynda otyrǵyzylǵan eken. Jaqynda osy mańnan Chernobyl AES apatynyń zardaptaryn joıýshylarǵa arnalyp eskertkish stella ashylǵan bolatyn. Búginderi máýeli shyrshany kórgende qazaqtyń baǵyna bitken batyr aǵamyz Saǵadat Nurmaǵambetov birden eske oralady. Záýlim aǵash batyrdy eske salyp qana qoımaı, sol mańda ornalasqan dámhanaǵa kelýshilerge de saıa bolýda.
Almatylyq ardagerlerge «Soǵys, Halyq, Jeńis» aýyzsha jýrnaly uıymdastyryldy
ALMATY. QazAqparat - Almatylyq ardagerlerge «Soǵys, Halyq, Jeńis» aýyzsha jýrnaly ótti.«Soǵys, Halyq, Jeńis» taqyrybynda úsh bólimnen turatyn aýyzsha jýrnaly Uly Otan soǵysynyń bastalǵanyna 75 jyl jáne Máskeý túbindegi shaıqasqa 75 jyl tolýyna oraı uıymdastyryldy. Qalalyq Anton Chehov atyndaǵy kitaphanada ótken jıynǵa soǵysqa qatysqan jáne tyl da eńbek etken 50 qazaqstandyq ardager qatysty. Kesh barysynda Uly Otan soǵysy ardagerleri men tyl eńbekkerlerine Almaty qarjy-quqyq kolledjiniń stýdentteri gúl shoqtaryn usyndy. Almaly aýdandyq ardagerler keńesiniń Otan atty vokaldy hor ansambliniń soǵys jaıly ólender men ánder kompozıtsııasy tyndalyp, erlik kitap kórmesi ótti. «Kózdegen basty maqsatymyz - 1941-1945 jyly Uly Otan soǵysynda nemis basqynshylaryn talqandaýda Qazaqstan halqynyń maıdanda jáne tylda kórsetken eren erligin pash etý, jas urpaqty otansúıgishtikke, eljandylyqqa tárbıeleý», - dedi Almaly aýdany ákimdiginiń ókilderi.
G.Ábdiqalyqova áskerı bilim alyp jatqan jasóspirimdermen kezdesti
ASTANA. QazAqparat - Búgin elimizdiń Memlekettik hatshysy Gúlshara Ábdiqalyqova elordadaǵy QR Qarýly kúshteri Ulttyq áskerı-patrıottyq ortalyǵynda bolyp, «Jas ulan» respýblıkalyq mektebiniń, áskerı-patrıottyq klýbtardyń tárbıelenýshilerimen kezdesti.«Bizdiń búgingi kezdesýmiz elimizdegi qasterli merekeler - Otan qorǵaýshy kúni men Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyq merekesi qarsańynda ótip otyr. Barshańyzdy alda kele jatqan merekelermen shyn júrekten quttyqtaımyn! Jas urpaqtyń aǵa býynnyń erlik jolyn úlgi tutyp, Otanyn qorǵaý degen qasıetti boryshty boıyna sińirýi memlekettiliktiń negizin qalyptastyryp, Qazaqstannyń qýatty memleket bolýyna negiz qalaıdy»,- dedi kezdesýdi ashqan Memlekettik hatshy. Sonymen qatar ol óz sózinde Uly Otan soǵysy jyldarynda 1 mln 300 myńnan astam qazaqstandyqtar soǵysqa attanyp, onyń 500-600 myńy jer jastanǵanyn, qazirgi kezde elimizde 3662 ǵana soǵys ardageri qalǵanyn eske salyp ótti. «Jaqynda, 26 sáýirde ótken Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 24-shi sessııasynda Máńgilik el patrıottyq aktisi qabyldandy. Bul tarıhı qujattyń jastardy otanshyldyqqa shaqyratyny sózsiz», - dedi G.Ábdiqalyqova. Kezdesý barysynda Qazaqstannyń odan ary damýy men gúldenýine baǵyttalǵan «Máńgilik el» patrıottyq aktisin iske asyrý aıasynda óskeleń uppaqty áskerı-patrıottyq baǵytta tárbıeleýdiń ózekti máseleleri talqylandy. Sonymen qatar jıynǵa qatysýshylar Qorǵany mınıstrliginiń ardagerler qaýymdastyǵymen, óskeleń urpaqpen jáne jańa qazaqstandyq patrıotızmge tárıbeleý jónindegi quzyrly memlekettik organdarmen tıimdi qarym-qatynasty ornyqtyrýdy qamtamasyz etý aıasynda pikir almasty. Kezdesý qorytyndysynda G.Ábdiqalyqoa jas urpaqtyń áskerı-patrıottyq tárbıesin jetildirýdiń basymdyqtaryn belgilep berdi.
Chehııa aýmaǵynda UOS kezinde mert bolǵan qazaqstandyq jaýyngerlerdiń súıekteri anyqtaldy
ASTANA. QazAqparat - Chehııa aýmaǵynda Uly Otan soǵysynda qaza tapqan qazaqstandyq jaýyngerlerdiń súıekteri tabyldy. Bul týraly búgin QR Syrtqy ister mınıstrliginde ótken baspasóz máslıhatynda Qazaqstannyń Chehııadaǵy Elshisi Serjan Ábdikárimov málim etti.«Aldaǵy 9 mamyrdaǵy mereke aıasynda biz cheh úkimetimen, TMD elderi elshilikterimen birlese Pragadaǵy Olshan beıitinde gúldesteler qoıamyz. Ol jerde Qazaqstannyń bes jaýyngeri jerlengen, onyń ishinde bireýi Keńes Odaǵynyń Batyry»,-dep toqtaldy Elshi. Onyń sózine qaraǵanda, jaqynda Pragadan 300 shaqyrym jerde, ıaǵnı Avstrııamen shekara jaǵyndaǵy aýmaqta qazaqstandyq jaýyngerlerdiń súıekteri tabylǵandyǵy týraly aqparat túsken. «Olar bizdiń ótinishimiz boıynsha barlyq qajetti aqparatty jınastyryp jatyr. 14 mamyrda sol jerge barýdy josparlap otyrmyn. Atap aıtqanda, sol jerdegi estelik sharalaryna qatysatyn bolamyn. Anyqtalǵan derekterdiń barlyǵyn QR Qorǵanys mınıstrligine baǵyttaımyz. Osy rette el azamattarynyń sol jerdegi týysqandaryn, ákelerin, atalaryn taýyp alýy úshin múmkindik jasalady»,-dedi S. Ábdikárimov.
Almatyda UOS ardagerlerine azyq-túlik sebetteri taratyldy
ALMATY. QazAqparat - Búgin Almatyda 9 mamyr - Jeńis kúnine arnalǵan «Máńgilik esimizde» atty merekelik is-shara uıymdastyryldy. Oǵan Uly Otan soǵysy men tyl maıdany ardagerleri, Lenıngrad qorshaýynda bolǵandar, sondaı-aq balalyq shaǵy soǵys jyldarynda ótken ardagerler - barlyǵy 50-den astam adam qatysty. «Búgingi sharanyń basty maqsaty - Uly otan soǵysynda qaza tapqan jaýyngerlerdiń rýhyna taǵzyp etip, búginde aramyzda júrgen ardagerlerimizge qurmet kórsetý. Sol arqyly jastarymyzdy patrıottyq rýhta tárbıeleý. Urpaq sabaqtastyǵyn qalyptastyrý. Salt-dástúrlerimizdi, mádenıetimizdi, «úlkenge qurmet, kishige izet kórsetý» degen sekildi asyl qasıetterimizdi umytpaý», - dedi óó sózinde búgingi sharany uıymdastyrýshy uıym - «Reliance» Qoǵamdyq qorynyń dırektory Sáýle Alpysova. Shara barysynda Kámshat Joldybaeva, Nurlan Abdýllın, Jan Ahmadıev sekildi qazaq estradasynyń juldyzdary, sondaı-aq, Almaty irgesinde ornalasqan №38-shi mektep-gımnazııasynyń kadet synybynyń oqýshylarynyń qatysýymen merekelik kontsert qoıyldy. Shara sońynda búgingi sharaǵa qatysqan ardagerlerge arnap túski as berilip, olarǵa azyq-túlik sebetteri jáne 5 000 teńge kóleminde sertıfıkattar tabys etildi. Aıta ketelik, «Reliance» Qoǵamdyq qory «Máńgilik esimizde» qaıyrymdylyq jobasyn 7 jyl kóleminde júzege asyryp keledi. Qazirgi tańda qordyń eriktileri 150 UOS ardagerin óz qamqorlyqtaryna alǵan.
«Men soǵysqa 17 jasymda attandym. Ol óte úreıli zaman edi» - UOS ardageri V.Sonın
ASTANA. QazAqparat - 9 mamyr kúnin merekeleý qarsańynda Uly Otan soǵysy ardagerlerine erekshe qurmet pen kóńil bólinetini anyq. Osy kúni biz olardyń adamzat aldyndaǵy, Otan aldyndaǵy óshpes erlikterin eske alamyz.Soǵys ardagerleri men ІІM júıesinde kóp jyldar qyzmet istegen arda qarııalardyń shańyraǵyna ІІD basshylyǵy arnaıy baryp qaıtatyn ádemi dástúr bar. Bıyl da, Jeńis kúnine oraı, Astana qalalyq ІІD elordada erekshe meıirimdi sharany ótkizdi. Ardagerlerdiń úıine ofıtserler ǵana emes, bilikti dárigerler de kelip, olardyń densaýlyqtaryn qarap qaıtty. Solardyń biri - UOS ardageri, 30 jyl ІІM júıesinde qyzmet istegen Vasılıı Sonın. «Olar meıramdy sezinse eken degen tilekpen biz búgin kádelerimizdi alyp, ardaqty ardagerlerimizge bas suqtyq. Meıram ýaqyttarynda biz qarııalarymyzǵa kóp kóńil bólýge tyrysamyz. Jyl saıyn olardyń qatary sırep keledi, biz olardyń batyrlyqtaryn umyt qaldyrmaı, eske alyp otyrýymyz kerek. Vasılıı Sonın ishki ister júıesinde shırek ǵasyr jumys istegen, salanyń damýyna óz úlesin qosqan adam. Biz onyń quqyqtyq tártipti saqtaý isine qosqan eńbegine rahmetimizdi aıtyp, oǵan saýlyq, bereke men myqty densaýlyq tileımiz!» - dedi sharaǵa qatysqan Astana qalasy Esil aýdandyq ishki ister basqarmasy basshysynyń orynbasary Qanat Altaev. V.Sonın 1926 jyly dúnıege kelgen. Manchjýrde alǵash urysqa kirisken. 18 jasqa tolar-tolmas shaǵynda soǵysqa shaqyrylyp, 1943 jyly 17 qarashada Prımor aımaǵyna attanady. Dál sol jyldary bul tusta naǵyz keskilesken urystar júrip jatqan bolatyn, árbir jaýynger baǵaly edi. Degenmen ony maıdanǵa jolattyrmady, sebebi áskerı daıyndyqtan ótý kerek bolatyn. «Meni soǵysqa 17 jasta shaqyryp aldy. Ol óte úreıli zaman edi», - dep eske alady V.Sonın. 1943 jyldyń jeltoqsanynan bastap, soǵystyń sońyna deıin V.Sonın atqyshtar áskerinde daıyndyq kýrsynan ótti. Keıin 1945 jyldyń 9 tamyzynda Japonııamen aradaǵy shekaraǵa keldi. Onda Qyzyl ásker qatarynda ol Manchjýrııa elinde oryn alǵan urystarǵa qatysty. Ol polk shtabynda baılanys ornatýshy qyzmetin atqardy. «Biz jaıaý, keskilesken urystarmen barlyq Manchjýrııany ǵana emes, Japonııany da júrip óttik. Soltústik Koreıaǵa deıin jetip, ondaǵy aýyldardy japon soldattarynan tazarttyq. Ol jerde bizdiń shtabymyz úsh jylǵa bekitildi. Keıin bizdi elge shaqyrtyp aldy», - deıdi V.Sonın. Soǵystan soń, 1951 jyldan bastap, Tselınograd qalasynda ishki ister organdarynda qyzmet istedi. Keıin ІІB vedomstvoaralyq kúzette kóp jyl jumys atqardy. V.Sonın Uly Otan Soǵysynyń 2-dárejeli ordenderimen, Qyzyl Juldyz jáne Georgıı Jýkov medaldarymen marapattalǵan. Sońǵy derekterge qarasaq, Qazaqstanda Uly Otan Soǵysynyń nebári 3 668 ardageri qalǵan. Byltyr olardyń sany 4 715 bolatyn. 9 mamyr qarsańynda olarǵa birjolǵy aqshalaı syıaqylar beriledi. Astana ákimdigi ár ardagerge 1 mıllıon teńgeden berýdi josparlaýda.
Baýyrjan Momyshulynyń ómirinen tyń derekter jańa kitapta jaryq kórdi
ALMATY. QazAqparat - Almatyda QR Ulttyq kitaphanasynda Jeńis kúnine oraı «Ónegeli ómir» serııasynan «Baýyrjan Momyshuly» týraly jańa kitaptyń tusaýy kesildi.Jańa basylym «Baýyrjan Momyshulynyń murasy» qoǵamdyq qory men ál-Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń yqpalymen basylyp shyqty. Ǵylymı eńbekte batyrdyń ǵylymı aınalymǵa engizilgen ómirbaıany, muraǵat qujattary, «Ushqan uıa» ǵumyrbaıandyq romanynan jas urpaqqa taǵylym bolarlyq úzindi, alýan túrli tanys ta beıtanys fotosýretter, eń bastysy buryn esh jerde jarııalanbaǵan estelikter men jazbalar toptastyrylyp otyr. «Ǵalymdar aıtady, sóngen juldyzdyń jaryǵy mıllıon jyldarǵa jetedi dep. 30 jyl ótse de atamyzdyń aty atalmaǵan kún joq. Sebebi, ol halyqtyń júreginde, zerdesinde boldy. Búgingi tusaýy kesilip otyrǵan kitap ataǵa degen iltıpattyń bir bóligi dep oılaımyn. Men ózim oqyǵan, ulym Erjan oqyǵan ýnıversıtet qabyrǵasynda jasalyp jatqan ıgilikti is uzaǵynan bolsyn. Oqyrmany kóp bolsyn. Men jazýshy, aqyn emespin. Jaı qarapaıym kelinmin. Bir jaǵynan kimge kim kelin bolmaı jatyr. Bir jerde apa, bir jerde Záke dep qurmettese, osynyń barlyǵy atanyń qurmetiniń arqasy. Atasynyń kebisine aıaq suqpaıtyn, enesiniń tósegine otyrmaıtyn kelin boldym. Jaratqan ıem Atamnyń qolyna sý quıyp, shaı qaınatyp berýge múmkindik týǵyzdy. Meni ataq-dańq, marapattan qudaı saqtapty. Tek mańdaıyma jazylǵan ataq Baýkeńniń kelini degen sóz. Atama qyzmet etken az ǵana ǵumyr men úshin úlken akademııa boldy», - dedi Baýkeńniń kelini Zeınep Ahmetova. Otyrys barysynda jınalǵan zııaly qaýym ókilderi ózderiniń ómirlerinde Baýyrjan Momyshulymen bir sáttik kezdesýlerin estelik retinde aıtyp berdi.
Ardagerler jastarǵa shynaıy patrıottyq rýhtaǵy tárbıe jaıyn áńgimelep berdi
ASTANA. QazAqparat - Qazaqstanda Otan qorǵaýshy kúnin jáne Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyn merekeleý aıasynda «Urpaqtar suhbaty» atty aktsııasy ótip jatyr.Atap aıtqanda, búgin elordadaǵy «Astana» ulttyq sýret galereıasy atalǵan aktsııa barysynda Uly Otan soǵysynyń ardagerleri, tyl ardagerleri jáne ınternatsıonalıst jaýyngerlermen kezdesý uıymdastyrdy. Dóńgelek ústelge shaqyrylǵan soǵys ardagerleri Abdýrahmet Safarov, Baqtybaı Almabekov jáne Tursynbaı Momynqulov, sondaı-aq tyl ardageri Oryntaı Shamrenova ájeı náýbetti soǵys jyldarynda bastarynan ótken oqıǵalardy jastarǵa aıtyp berdi. Іs-shara ardagerlerge qurmet kórsetý, QR Qarýly Kúshteriniń bedelin kóterý jáne óskeleń urpaqty patrıottyq rýhta tárbıeleý maqsatynda uıymdastyrylyp otyr. Osy rette búgin ótkizilip jatqan «dóńgelek ústelge» UOS ardagerlerin, tyl eńbekkerlerin, sondaı-aq Aýǵan soǵysy ardagerleri, «Jas Ulan» respýblıkalyq mektebiniń jáne № 73 mektep-gımnazııasynyń oqýshylary qatysýda. Jıyn barysynda ardagerlerimizge erekshe qurmet pen qoshemet tanytýǵa baǵyttalǵan sharalar pysyqtaldy. Munymen qosa, shara barysynda óz týyndylaryn Uly Otan soǵysy taqyrybyna arnaǵan Astana sýretshileri Vıktor Kel jáne Amanjol Mýsalımovtyń eńbekteri kópshilik nazaryna usynyldy.
QR Elshiligi Pragada áskerı-tarıhı kórmege qatysty
ASTANA. QazAqparat - Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis kúnin merekeleý qarsańynda, 2016 jyldyń 4 mamyr kúni Qazaqstannyń Chehııadaǵy Elshiligi «Álemdi keńes sarbazy qutqardy» atty áskerı-tarıhı kórmeniń ashylýyna qatysty.QR-dyń Chehııadaǵy Elshiliginiń baspasóz qyzmetinen habarlaǵandaı, kórmeniń basty maqsaty - Uly Otan soǵysyna qatysqan elderdiń álemdi fashızmnen qutqarýdaǵy róli týraly tarıhı shyndyqty saqtaý. Kórmeniń ekspozıtsııasy ultshyldyq qylmystary men Keńes Áskeriniń Eýropadaǵy azat etý mıssııasy týraly baıandaıdy. Qonaqtardyń nazaryna 9 taqyryptyq kompozıtsııa usynyldy: «Fashısterdiń bılikke kelýi», «Jappaı qýǵyn-súrgin. Kontslager», «Fashızmniń adamzatqa qarsy qylmystary», «Keskilesken aıqas pen Jeńistiń baǵasy». Kórme bizdiń elderimizdiń Jeńisti qandaı qıyndyqpen alǵanyn kórsetti. QR-dyń Chehııa Respýblıkasyndaǵy Elshiliginiń baspasóz qyzmeti, sondaı-aq 2016 jyldyń 9 mamyrynda qalalyq «Olshany» qorymynda Keńes sarbazy men Chehoslovakııalyq jaýyngerler eskertkishterine gúl shoqtaryn qoıý rásimi ótetinin habarlady. QR Elshiligi de odan bólek qazaq sarbazdary: Keńes Odaǵynyń Batyry, starshına M.Júnisov, kishi serjant T.Zaınýllın, qatardaǵy sarbazdar M.Ájimov, B.Nurjanov, M.Saparbaev, A.Baevtyń qabirlerine gúl shoqtaryn qoıady.
Almaty ardagerlerine jańa «Ekıpaj» fılmi kórsetildi
ALMATY. QazAqparat - Búgin Almatyda kınoteatrda Ardagerler úıinde turatyn UOS ardagerlerine, tyl eńbekkerlerine jáne basqa da ardagerlerge jańa «Ekıpaj» fılmi kórsetildi. «Búginde qart adamdarǵa kınoteatrǵa baryp kıno kórý ońaı emes. Biz ardagerlerdi kele jatqan Uly Jeńis kúnimen quttyqtap, olarǵa degen qurmetimizdi osylaısha bildirgimiz keldi. Bul fılm bekerge tańdap alynǵan joq. Óıtkeni, bul sonaý 80-shi jyldary osyndaı atpen jaryq kórgen fılmniń jańa nusqasy», - dedi búgingi aktsııany uıymdastyrýshylardyń biri - «Qazyna Kapıtal Menedjment» AQ basqarýshy dırektory Jansultan Saparbaev. Óz kezeginde «ADM Capital» (Chaplin Cinemas kınoteatrlar jelisiniń negizgi aktsıoneri) JShS basqarýshy dırektory Ádil Ósjigit kınoteatr - mádenıetti damytýǵa baǵyttalǵan áleýmettik joba ekendigin atap ótti. «Biz bul aktsııany bir jaǵy ardagerlerge zamanaýı kınoteatrlardyń múmkindikterin kórsetý úshin uıymdastyrdyq. Menińshe, olar keńestik jáne zamanaýı fılmdi laıyqty baǵalaıdy dep oılaımyn», - dedi Á. Ósjigit. Uly Otan soǵysynyń ardageri, 95 jastaǵy Ivan Şerbınınniń aıtýynsha, onyń qazir kınoǵa barýǵa múmkindigi joq. Sondyqtan búgingi aktsııa úshin uıymdastyrýshylarǵa rızashylyǵyn bildirdi. «Qazirgi zamanaýı tehnıkalar shynynda da tań qaldyrady. Bizdiń zamanymyzda mundaı bolǵan joq. Qazir, biz áleýmettik turaqtylyq, ultaralyq tatýlyq ornaǵan memlekette ómir súrip jatyrmyz. Bizge jastar qurmetpen qaraıdy. Halyq tarıhty, sol bir sum soǵysty umytpaýy kerek. Ol búgingi urpaq úshin úlken sabaq», - dedi soǵys ardageri.
ShQO-da Jeńis kúni qarsańynda árbir ardagerge jarty mıllıon teńgeden beriledi
ÓSKEMEN. QazAqparat - Búgin oblystyq bıýdjetten Uly Otan soǵysynyń qatysýshylary men múgedekterine 500 myń 438 teńge kóleminde birjolǵy tólemder berile bastady.Oblys ákimdiginen habarlaǵandaı, aımaq basshysy Danıal Ahmetovtiń tapsyrmasyna sáıkes tólemderdiń kólemi Jeńistiń 70 jyldyǵy deńgeıinde saqtaldy. Budan basqa, bul soma qala jáne aýdan bıýdjetterinen tolyqtyrylady. Aımaqtaǵy 11 soǵys qatysýshysy men múgedekteriniń úıleri jóndeýden ótkiziledi. Uly Otan soǵysynyń qatysýshylaryna teńestirilgen azamattar da nazardan tys qalmaıdy. Oblysta mundaı adamdardyń sany - 1535 jáne 26 946 tyl eńbekkeri bar.
Batysqazaqstandyq qos maıdanger jastarǵa júrekjardy sózin arnady
ORAL. QazAqparat - Uly Jeńistiń 71 jyldyǵy qarsańynda Oral qalasynda turatyn Uly Otan soǵysy jáne ishki ásker ardagerleri, doǵarystaǵy polkovnık Semen Danılın men medıtsına qyzmetiniń kapıtany Ekaterına Krylova Ulttyq ulan jaýyngerlerine, barsha jastarǵa júrekjardy lebizin arnady. «Biz kóp ultty Qazaqstanda turyp jatyrmyz. Bizdiń eldegi halyqtar dostyǵynyń tamyry tereńde. Ol san túrli shaıqastar men qajyrly eńbekpen shyńdalǵan dostyq der edik. Budan 75 jyl buryn gıtlerlik Germanııa elimizge basyp kirgende, biz osy Otanymyzǵa degen súıispenshiligimizdi, ǵasyrlar boıǵy dostyǵymyz ben ata-baba qanymen berilgen batyrlyǵymyzdy qarsy qoıa bildik. Biz, maıdangerler, jastarǵa Otanymyzdy súıýdi, qıyn-qystaý shaq týa qalsa, qorǵaýdy amanat etemiz. Eń bastysy, Otan bireý ekenin umytpańyzdar. Beıbitshilikti qadirleı bilińizder. Biz udaıy qamqorlyǵy úshin Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevqa, sondaı-aq QR Ulttyq ulany bas qolbasshysy, general-leıtenant Rýslan Jaqsylyqovqa, «Batys» óńirlik qolbasshysy, general-maıor Qaırat Aqtanovqa, BQO ákimi Altaı Kólginovke jáne 5517-áskerı bólim komandıri, podpolkovnık Asylbek Shaıkamalovqa shynaıy rızashylyǵymyzdy bildirgimiz keledi. Elbasymyzdyń bastaýymen elimiz aldaǵy ýaqytta da jańa jeńisterge qol jetkize bereri sózsiz», - deıdi S.Danılın men E.Krylova. Aıta keteıik, Semen Akımovıch Danılın bıylǵy kúzde 102 jasqa tolady.
Volokolamskidegi memorıaldyq áskerı qorymda panfılovshy-jaýyngerlerge eskertkish ornatyldy
MÁSKEÝ. QazAqparat - Uly Jeńis kúni qarsańynda Eýrazııalyq toptyń (ERG) «Batyrlar jolymen» halyqaralyq patrıottyq jobasy aıasynda Volokolamsk qalasynyń (RF, Máskeý oblysy) memorıaldyq áskerı qorymynda I.V.Panfılov atyndaǵy ataqty dıvızııa jaýyngerlerine eskertkish ornatyldy. Mańyzdy sharany uıymdastyrý jónindegi bastamany Eýrazııalyq top kásiporyndary - «Qazaqstan elektrolız zaýyty» AQ jáne «Qazaqstan Alıýmınıı» AQ qyzmetkerleri kóterdi. Bıylǵy ERG jobasynyń mıssııasy 1941 jylǵy Máskeý túbindegi shaıqastyń 75 jyldyǵyna oraılastyryldy. Onda 316-atqyshtar dıvızııasy shaıqasqan. Eskertkish ashylýynyń saltanatty sharasynda Máskeý oblysy úkimeti tóraǵasynyń orynbasary Elmıra Haımýrzına Volokolamsk shebi eń qııan kesi ári qantógisi kóp shaıqas bolǵan jer ekenin aıtty. «Bul biz úshin mańyzdy, óıtkeni áskerı tarıhtaǵy negizgi jyl boldy - bul Máskeý úshin shaıqastyń 75 jyldyǵy, birinshi jeńis jyly», - dedi ol. E.Haımýrzına atap ótkendeı, panfılovshy-jaýyngerlerdiń tarıhı erligine esh kúmán joq. «Qazir keıbireýler Uly Jeńis tarıhyna qatysty daý týdyryp jatyr. Meniń oıymsha, jaýdyń júzine qaraýdan qoryqpaǵan, okopta bolǵandar jáne osy jerde bolyp Máskeýdi qorǵaǵandar - naǵyz batyrlar», - dedi ol. Qazaqstan Respýblıkasynyń Reseı Federatsııasyndaǵy Elshiliginiń áskerı attashesiniń kómekshisi Nurjan Omarov Volokolamski men Máskeý oblysynyń ákimshiliginiń qabyldaǵany úshin alǵys aıtyp, Máskeý túbinde bolǵan tarıhı oqıǵalardyń umyt bolmaıtynyn, máńgi saqtalatynyn atap ótti. ERG atynan sóz sóılegen «Qazaqstan Alıýmınıı» AQ qyzmetkerler men áleýmettik máseleler boıynsha vıtse-prezıdenti Begzııa Ysqaqova Eýrazııalyq toptyń basqarma tóraǵasynyń quttyqtaý sózin oqydy. Eskertkish túbine pavlodarlyq izdeýshiler qazaq jeriniń topyraǵy salynǵan kapsýla qoıdy.
Pavlodarda Keńes Odaǵynyń Batyrlary men «Dańq» ordeniniń tolyq ıegerlerine arnalǵan alleıa ornatylady
ASTANA. QazAqparat - Pavlodarda Uly Jeńis kúni Keńes Odaǵynyń Batyrlary men «Dańq» ordeniniń tolyq ıegerlerine arnalǵan alleıa ornatylmaq.Bul týraly qalalyq mádenıet jáne tilderdi damytý bóliminiń basshysy Ardaq Raıymbekov málim etti dep habarlaıdy pavlodarnews.kz. «Merekelik shara áskerı dańq alańynda gúl shoqtaryn qoıýdan bastalady. Ortalyq alańda bes bloktan turatyn teatrlandyrylǵan kórinis qoıylady. Oǵan 1000-ǵa jýyq adam qatysady. Sondaı-aq, «Máńgilik polk» sherýine 1500-deı turǵyn qatysýǵa nıet bildirip otyr. Bul kúni estrada juldyzdarynan Medeý Arynbaev pen ıÝrıı Kopnov keledi», - dedi A. Raıymbekov. Sondaı-aq bólim basshysynyń aıtýynsha, «Qulager» ıppodromynda «Pavlodar barysy» týrnıri men báıge uıymdastyrylady. Budan basqa, aýqymdy is-sharalar kelesi alańdarda ótedi: «Dostyq» úıi, Gagarın saıabaǵy, qalalyq saıabaq, «Áskerı dańq» murajaıynyń alańy, Konstıtýtsııa alańy jáne «Rechnoı vokzal». Keńes Odaǵynyń 24 batyry men «Dańq» ordeniniń segiz tolyq ıegerine arnalǵan alleıa Qaıyrbaev kóshesinde boı kóteredi. Sharanyń sońynda saǵat 22.30-da pavlodarlyqtar merekelik otshashýdy tamashalaı alady.
Jasulandyqtar Uly Otan soǵysynyń ardagerlerin quttyqtady
ASTANA. QazAqparat - Uly Jeńis kúni qarsańynda Shymkent qalasynyń S.Rahymov atyndaǵy «Jas ulan» respýblıkalyq áskerı mektep-ınternatynyń tárbıelenýshileri Uly Otan soǵysynyń ardagerlerin aralap, olardy osynaý aıtýly merekelerimen quttyqtady, sondaı-aq olardyń turmys-tirshiligine qolǵabys etti.QR Qorǵanys mınıstrligi baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, Harkov pen Voroshılov, Polsha, Lıtva men Latvııadaǵy soǵysty basynan keshirgen, tipti sonaý Germanııanyń ózine deıin barǵan ardager Abylaı Qazybaev bolashaq áskerı qyzmetshilerge áskerı qyzmeti týraly tarıhpen jáne baǵa jetpes bilimimen bólisti. Abylaı ata jas urpaqqa óziniń maıdan tarıhyn áńgimelep, uzaq jylǵy qyzmetindegi jaýyngerlik danalyǵynan syr shertti. Ardager qart maıdandas dostaryn, olarmen birge ótkizgen surapyl soǵys jyldaryndaǵy qaıǵy-qasiretti eske aldy. Ózderine kezek kelgende kýrsanttar ardagerge maıdan jáne halyq ánderin oryndap, ózderi shyǵarǵan óleńderdi oqyp berdi. Balalar ár ardagerge arnap óz qoldarymen ashyq hattar ázirlep, olardy Shymkent qalasynan Uly Otan soǵysyna qatysqan búkil ardagerlerge tartý etti. «Jas ulan» respýblıkalyq mektebiniń kýrsanttary soǵysardagerlerimen udaıy kezdesýler ótkizip, olardyń sharýashylyqtaryna kómek kórsetetinin aıta ketken jón. Bul qundylyqtar jasóspirim kezden beriletin qasıetter. Óıtkeni bolashaq áskerı qyzmetshiler soǵys batyrlaryn, olardyń jasaǵan erlikterin este saqtap, bilip júrýi tıis.
Almatylyqtar Uly Jeńistiń tarıhı qujattaryn tamashalady
ALMATY. QazAqparat - Almatylyqtar Uly Jeńistiń tarıhı qujattaryn tamashalady.Tarıhı-qujattyq kórmeni Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna jáne Uly Otan soǵysynyń bastalǵanyna 75 jyl tolýyna oraı Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń arhıvi uıymdastyrdy. Kórmege evakýatsııalanǵan óndiristik kásiporyndardy, evakýatsııalanǵan turǵyndardy jaıǵastyrý, respýblıkanyń óndiristik salalary men aýyl sharýashylyǵyn áskerı qalypqa kóshirý kezeńderi kórinis tapqan. Sondaı-aq, Mádenıet isteri jóninde basqarmanyń soǵys kezindegi qyzmeti, kórkem-ádebı, buqaralyq-saıası jáne merzimdik basylymdardy jetkizý týraly qaýlylar, hattamalar, anyqtamalar, tizimder qoıyldy. Qujattyq eksponattar arasynda 1941 jylǵy 30 maýsymdaǵy KSRO Halyq Komıssarlar keńesiniń tóraǵasy jáne BK (b) P OK Hatshysy I.Stalın men KSRO Halyq komıssarlar keńesi tóraǵasynyń orynbasary V. Molotovtyń maıdan shebi janyndaǵy obkomdar men oblystyq atqarý komıtetterge fashıster basyp alǵan óńirlerde astyrtyn uıymdar men partızandyq jasaqtar qurý týraly jedelhaty, J. Bozjanov týraly (8-Gvardııalyq dıvızııanyń partııalyq uıymdastyrýshysy) B. Momyshuly qol qoıǵan qazanama, zeńbirek nysanashysy G. Kýropatovtyń (Almaty qalasynda týǵan) oqpen tesilgen jazba kitapshasy, «Kolhoznık Kazahstana» tank kolonnasyn qurý úshin qarajattyń túsýi týraly qujattar, Qorǵanys qoryna Qazaq KSR turǵyndarynan aqsha men baǵaly zattardyń túsýi týraly málimet, Qazaqstan halqy maıdanǵa jibergen kıim-keshek, jaraq, azyq-túlik, jem-shóp kólemi týraly málimetter bar.
QR Tuńǵysh Prezıdenti Qorynda ardagerlerge qurmet kórsetildi
ALMATY. QazAqparat - Búgin Almatyda QR Tuńǵysh Prezıdenti Qorynda Uly Jeńis kúnine arnalǵan merekelik shara ótti. Onda UOS ardagerleri, tyl eńbekkerleri, sondaı-aq áskerı mektepterdiń kýrsanttaryna Lermontov atyndaǵy drama teatrynyń artısteri men estrada artısteriniń oryndaýynda «Otgremev, zakonchılıs boı» dep atalatyn teatrlandyrylǵan mýzykalyq kompozıtsııa qoıyldy. «1945 jyl bizden alystaǵan saıyn, keńes jaýyngerleriniń erlikteri de aıbyndy bola túsedi. Bul kúni biz soǵysta jaýǵa qarsy shaıqasqandarǵa, tylda eńbek etkenderge, qırap jatqan eldi qalpyna keltirýge kúsh salǵandarǵa taǵzym etemiz. Búgin bizge sol jeńimpaz aǵa urpaqtyń balalary men nemereleri de qonaqqa keldi. Olar búginde el qaýipsizdigin qamtamasyz etýge óz úlesterin qosyp keledi. Biz ata-babalarymyzdyń erlikterin eshqashan da umytpaýymyz kerek», - dedi Qordyń atqarýshy dırektory Saǵyndyq Nurahanov. Sonymen qatar, Elbasy Qorynyń qarjylyq qoldaýy arqasynda UOS ardageri Leonıd Grıshtiń úsh tomdyq «Jeńis jalyny» kitaby qaıtadan basyp shyǵaryldy. Onda qazaqstandyqtardyń erlikteri baıandalǵan. «Mundaı sharalar jastardy patrıottyq rýhta tárbıeleý úshin óte qajet. Minekı, soǵystyń aıaqtalǵanyna da 71 jyl ótti. Biz qazir bolashaǵy kemel, táýelsiz elimizde ómir súrip jatyrmyz. Bul jaıt meni - Rjev túbindegi surapyl shaıqastarǵa qatysqan ardagerdi erekshe qýantady. Men kezinde 100-inshi qazaq brıgadasynyń quramynda shaıqastym. Mánshúk Mámetova bizdiń brıgadada jaýǵa qarsy soǵysty. Bizdiń brıgada soǵysta erliktiń tamasha úlgilerin tanytty. Sondyqtan, jastarǵa aıtarym, el ıgiligi úshin jan aıamaı eńbek etińizder. Sonda bolashaǵymyz da jarqyn bola túsedi», - dedi soǵys ardageri Sultan Jıenbaev.
ER ESІMІ EL ESІNDE: Maıdanger Sıǵýat Mamyrbekov týraly estelik
ASTANA. QazAqparat - Uly Otan soǵysy kezinde qazaq halqy Keńes Odaǵynyń basqa ulttarymen birge Otanyn basqynshylyqtan qorǵap qaldy. Qazaqtyń qaısar uldary Brest qamalynan bastap Berlınge deıingi aralyqta qanquıly soǵystyń bel ortasynan kórindi. Bizdiń atalarymyz Stalıngrad túbindegi, Dnepr ótkelinde, Máskeý men Lenıngrad úshin bolǵan urystarda erlik kórsetti. Ýkraınany, Belorýssııany, Qyrymdy, Prıbaltıkany azat etip, Polsha, Rýmynııa, Vengrııa, Chehoslovakııa, Bolgarııa, Germanııa jerlerindegi maıdan joldarynda jeńis týyn kóterip ótti. Osylaı jan berip, jan alysqan shaıqastarda maıdanger Sıǵýat Mamyrbekov ta boldy.Mamyrbekov Sıǵýat 1921 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Kúrshim aýdanyna qarasty Terekti-Bulaq aýylynda dúnıege kelgen. Jasynan bilimge qumar ol erte hat tanyp, bilim alyp, oń men solyn tanı bastaǵanda ásker qataryna shaqyrtý aldy. 1941 jyly soǵys bastalǵanda ol alǵashqylardyń biri bolyp soǵysqa attandy. S. Mamyrbekov soǵystyń aldyńǵy shebinde Lenıngrad úshin shaıqasta erekshe kózge tústi. Eldi fashısterdiń basqynshylyǵynan azat etýde, Stalıngrad túbindegi, Máskeý men Lenıngrad úshin bolǵan urystarda erlik kórsetti. Ol soǵysta qatardaǵy jaýyngerden bastap baılanys batalonynyń telefonıst-radıst qyzmetteri deńgeılerinen ótti. Óziniń isin óte tııanaqty atqarǵan atamyz 1945 jyly jeńisti Berlın qalasynda qarsy aldy. Sıǵýat Mamyrbekov «Erligi úshin», «Lenıngradty qorǵaǵany úshin», «Germanııany jeńgeni úshin», «UOS Jeńisine 20 jyl», «UOS Jeńisine 30 jyl» t.b. kóptegen medaldar jáne ordendermen marapattalǵan. Elge jeńispen oralǵan soń týǵan aýlynda zaıyby Qaınıkamalmen otaý quryp, odan 6 qyz jáne 2 ul súıip tárbıelep ósirdi. Atamyz Sıǵýat pen apamyz Qaınıkamal ekeýi 50 jyl tatý-tátti otasyp, altyn toılaryn týǵan-týystarynyń, bala-shaǵasynyń, nemereleriniń arasynda erekshe atap ótken bolatyn. Soǵystan keıin mektepte muǵalim qyzmetin, keıin túrli salada jemisti eńbek etti. Sıǵýat Mamyrbekovtiń kózin kórgen qarııalardyń aıtýyna qaraǵanda, ol óte sabyrly jáne qaısar, bir sózdi, eńbekqor adam bolǵan eken. «Erlik pen otanshyldyqty, azamattyq pen eńbek súıgishtik qasıetterdi bárinen joǵary qoıatyn jáne ony keıingi urpaqtaryna úlgi etetin atam 78 jasynda dúnıeden ozdy. Men es bilmegen kezde atam o dúnıelik bolyp ketken. Alaıda onyń erlikteri men eńbek jolyn bilip óstim. Otbasymyzda qalyptasqan dástúr boıynsha jyl saıyn 9 mamyr Jeńis kúni atamyzdyń zıratyna baryp arýaǵyna quran baǵyshtaımyz. Onyń ǵıbratty ómiri týraly apamyz da bizge jıi áńgimelep aıtyp beredi. Sondyqtan da biz úshin batyr atamnyń ótken erlik joly - urpaqtary úshin jazylmaǵan batyrlyq dastany ispetti», - deıdi Sıǵýat Mamyrbekovtiń nemeresi Aqbóken Mamyrbekova. Búginde Sıǵýat Mamyrbekovtiń urpaqtary elimizdiń túkpir-túkpirinde túrli salalarda eńbek etip ósip-ónýde. Batyr atamyzdan taraǵan ul men qyz Sıǵýat áýletiniń shamshyraǵyn óshirmeı keledi. Atamyzdyń urpaqtary men týǵan-týystary onyń batyrlyq pen qaısarlyqqa toly erlik jolyn árqashan maqtan tutady. Er esimi el esinde máńgi saqtalady!
Elorda turǵyndaryna Jeńis lentalary taratylady
ASTANA. QazAqparat - Astanada 7 mamyrda saǵat 10.00-da «Jeńis lentasy» azamattyq aktsııasy bastaý alady. Úsh kún boıy «Báıterek», «Otan qorǵaýshylar» monýmentteriniń aldynda, «Han Shatyr» saýda, oıyn-saýyq ortalyǵynyń janynda jáne qala ákimdiginiń aldynda lentalar taratylady, dep habarlady qala ákiminiń resmı saıty.Shara barysynda 20 myń lenta taratý josparlanyp otyr. Olardy elorda turǵyndary men qonaqtaryna áskerı kıim stılinde kostıýmder kıgen eriktiler tabystaıdy. Sonymen qatar, taqyryptyq baspasóz qabyrǵalarymen shatyrlar ornatylady, Eske alý qabyrǵasy jasalady, onda ár adam Uly Otan soǵysyna qatysqandardyń, jaqyndarynyń sýretterin, óz qolymen salǵan sýretterdi, tilekteri men jazý qaldyra alady. Sharanyń basty maqsaty - el ıgiligi men bolashaq urpaqtyń bostandyǵy úshin óz ómirin qıǵan jandardy, soǵys jyldaryn jáne olardyń erlikterin este saqtap qalý. Aıta keteıik, elimizde Jeńis kúnin merekeleý sımvolynyń QR memlekettik týy reńimen ádemi úılesim tapqan qazaqstandyq nusqasy jasalǵan. Jeńis lentasy - uzyndyǵy 30 sm, eni 3 sm aspan kók reńdi jáne ortasynda altyn tústi ulttyq órnek elementteri paıdalanyp jasalǵan jibek mataly lenta. Lentanyń shetterinde Otan soǵysy Ordeniniń (dárejesi kórsetilmegen) beınesi ornalasqan, bul Uly Otan soǵysynda halqymyzdyń batyrlyǵy men erligin kórsetedi.
Qyzylorda oblysynda maıdangerlerge qurmet kórsetildi
QYZYLORDA. QazAqparat - Qyzylorda oblysy densaýlyq saqtaý basqarmasynyń uıymdastyrýymen, Jeńis kúni merkesine oraı, Uly Otan soǵysyna qatysqan medıtsına salasynyń ardagerleri Qalıev Keńesbaı, Kolesnık Lıýbov Sergeevna, Shyrynkúl Ahmetova, J.Lepesovterge jáne 91 eńbek ardagergerine qurmet kórsetildi.Bul týraly basqarmanyń baspasóz qyzmeti habarlady. Ardagerler «taǵzym» alańynda bolyp, máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıdy. Saltanatty sharada basqarma basshysy Aqmaral Álnazarova, oblystyq Ardagerler keńesiniń tóraǵasy Seıilbek Shaýhamanov quttyqtaý sóz sóıledi.
Pavlodar oblysynyń ákimi Uly Otan soǵysy ardagerlerinde qonaqta boldy
PAVLODAR. QazAqparat - Jeńis kúni qarsańynda Pavlodar oblysynyń ákimi Bolat Baqaýov Uly Otan soǵysy ardagerlerin quttyqtap, aqsaqaldardyń úılerine kirip shyqty, dep habarlady ákimdiktiń baspasóz qyzmetinen.Aımaq basshysy soǵys ardageri Stepan Shvetstiń úıinde qonaq boldy. Soǵys jyldarynda Stepan Artemovıch 135-shi Gvardııalyq artıllerııalyq polktiń 66-shy Gvardııalyq Poltava dıvızııasynyń quramynda fashıstermen soǵysqan. Oǵan maıdangerdiń ordenderi men medaldary kýá. Ákim sondaı-aq ardagerler Valentın Arapovty, Ǵabdolla Musınovty, Tóken Jaqypovty quttyqtap shyqty. Ǵabdolla Musınov Qyzyl Ásker qataryna 18 jastaǵy bozbala kezinde shaqyryldy. 3-shi Belarýs maıdany quramynda soǵysqan. Otan soǵysynyń І-shi dárejeli ordenimen, «Erligi úshin» medalimen jáne basqa da mereıtoılyq nagradalarmen marapattaldy. Tóken Jaqypov 1942 jyldan bastap soǵysqa qatysqan, Lenıngradty qorǵady, bólim komandıri ony «Kırov» kreıserimen issaparǵa jiberdi. Otan soǵysynyń ІІ-shi dárejeli ordenimen», «Lenıngradty qorǵaǵany úshin», «Erligi úshin» medaldarimen marapattaldy.
M.Mámetova atyndaǵy murajaı Astanaǵa keldi
ASTANA. QazAqparat - Qazaqtyń qaharman qyzy Mánshúk Mámetovanyń maıdandaǵy erligi men surapyl soǵysqa deıingi jastyq shaǵynan syr shertetin jádigerler kóshpeli murajaı ekspozıtsııalyq jobasy aıasynda Astanaǵa keldi, dep habarlady. www.24.kz.100-ge jýyq qundy jádiger men estelik sýretter batyr qyzdyń týǵan qalasy Oraldan, 1932-1934 jyldary otbasymen birge Mánshúktiń ózi turǵan murajaı-úıden ákelingen. Búgin astanalyq oqýshylar men Uly Jeńistiń jádigerlerin kórýge qyzyqqan meımandar Mánshúk Mámetova jaıly estelikterge qanyq boldy. - «Mánshúk rýhyna taǵzym» degen uranmen jyljymaly kórmemizdi Astanaǵa alyp keldik. Kórmede batyrdyń qamshysy, kitaptary, jeke óz qolymen jazǵan 6 hat bar. Sońǵy hatynda Mánshúk anasyna «Men ólip ketsem, sizder úshin, Otan úshin janymdy pıda etemin» degen. Hat jazyp otyrǵan Nevel qalasyn qorǵaý jolyndaǵy erligimen ol kúlli halqymyzǵa úlgi bolaryn qaıdan bilgen», - deıdi Oral qalasyndaǵy M.Mámetova murajaıynyń dırektory Svetlana Bektenova. Jyljymaly murajaı kóp aıaldamaı, qaharman qyz júrip ótken jolmen Reseıdiń Samara, Máskeý, Rjev, Nevel qalalaryna saparlap barmaq. Áskerı murajaıǵa munymen qosa, Almatydaǵy QR Prezıdenti murajaıynda zerttelgen birqatar tarıhı qujat ákelingen. «1 mln 200 myńnan astam adam qyzyl áskerge shaqyrylyp, sonyń 600 myńnan astamy qan maıdanda qaza tapqan. Eńbek armııasyna 700 myńnan astam qazaqstandyq shaqyrylǵan. Ásker qataryna alý qazaqstandyqtar arasynda 22 paıyzdan joǵary bolǵan. Bul - dúnıedegi eń úlken kórsetkishterdiń biri. Óıtkeni Germanııanyń ózinde mobılızatsııalaý deńgeıi 12 paıyz tóńireginde bolǵan», - degen derekterdi alǵa tartty Almaty qalasyndaǵy QR Prezıdenti murajaıynyń dırektory, professor Borıs Japarov.
Qyzmettik mindetin atqarý kezinde qaza bolǵandarǵa qurmet kórsetildi
ASTANA. QazAqparat - Búgin Almaty oblystyq ІІD-de Otan qorǵaýshylar kúnine jáne Jeńis merekesine oraı qyzmettik mindetin óteý kezinde qaza tapqan polıtsııa mamandarynyń esimderi jazylǵan memorıaldy stelanyń ashylý saltanaty ótti. Sharaǵa ishki ister organdarynyń ardagerleri, taqtaǵa aty jazylǵan qyzmetkerlerdiń otbasylarynyń músheleri qatysty.Bul týraly Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti habarlady. Qatysýshylar erlerdi bir mınýttyq únsizdikpen eske alyp, qarýdan aspanǵa oq atyldy. Sharanyń ashylý saltanatynda Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalov quttyqtaý sóz sóıledi. ІІD ardagerleri men qyzmetkerlerin quttyqtaǵan oblys basshysy eren erlik ıeleriniń esimi kópshiliktiń júreginde qalatynyn aıtyp ótti. - Biz ózimizdiń qaharmandarymyzdy umtypaımyz. Olardyń esimderi tarıhta altyn áriptermen jazylyp qalady jáne jadymyzda uzaq saqtalady. Aldymyzda Uly Jeńistiń 71 jyldyǵy. Osy mereıli merekede erlik isteri ǵasyrdan ǵasyrǵa jetken ardagerlerimizge qurmet kórsetemiz. Olardyń qajyr-qaıraty, tabandylyǵy, Otanyna degen sheksiz mahabbaty - bizge jarqyn úlgi. Bizdiń basty maqsatymyz - olardy qurmettep, jan-jaqty qoldaý kórsetý. Atalarymyz ben ákelerimizdiń dańqy jolyn jalǵastyryp, Otan qorǵaý shebinde, tynyshtyq pen beıbitshilik kúzetinde turǵan búgingi jas býyn sarbazdarǵa da aıtar alǵysymyz zor. Búgingi saltanatty sharany paıdalana otyryp, barshalaryńyzdy alda kele jatqan merekelerińizben shyn júrekten quttyqtaımyn. Sizderge myqty densaýlyq, molshylyq, baq-bereke tileımin, - dedi A. Batalov. Saltanatty jıyn oblystyq ІІD bastyǵy, polıtsııa general-maıory Murat Urymhanovtyń sózimen jalǵasty. Qatysýshylardy quttyqtaǵan M. Urymhanov úzdik qyzmetkerlerge túrli deńgeıdegi nagradalar tapsyrdy. Qyzmettik mindetin múltiksiz atqarǵan polıtsııa mamandary medaldarmen, tósbelgilermen, qurmet gramotalarymen, alǵys hattarmen marapattaldy. Olardyń sporttaǵy jetistikteri de atalyp ótildi. UOS ardageri, Almaty oblysynyń Qurmetti azamaty, mılıtsııa general-maıory Ábdiqadyr Bolsambekovtiń qurmetine mını fýtboldan jyl saıynǵy ótkiziletin týrnırdiń júldesi berildi. Sondaı-aq qyzmettik mindetin atqarý barysynda qaza bolǵan qyzmetkerler otbasylarynyń múshelerine baǵaly jáne aqshalaı syılyqtar tabys etildi. Jıynnyń sońynda kópshilik ІІD-niń ótken jyly ashylǵan murajaıyn aralady.
Taldyqorǵanda ardagerler men tyl eńbekkerleri «Qara jorǵa» bıledi
TALDYQORǴAN. QazAqparat - Taldyqorǵan qalasynyń ákimi Baǵdat Qarasaev Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men tyl eńbekkerlerin qabyldady.«Uly Otan soǵysy adamzat tarıhyna mıllıondaǵan ómirdi qıǵan úlken tragedııa bolyp endi. Fashıstik ıdeologııa jalyny kóptegen qalalar, aýyldar men kentterdiń kúl-talqanyn shyǵardy. Jaqsy qarýlanǵan jaý bar kúshin bizdiń Otanymyzdy basyp alýǵa baǵyttady. Atalarymyz ben ájelerimiz Otandy qorǵaý jolynda erligin kórsetti. Qazir ár januıa aspanǵa qara bult tóngen kezde týǵan jerdi qorǵaǵan týystaryn maqtan tutady. Soǵys ár otbasyǵa áser etkendikten, Jeńisti toılaý biz úshin mańyzdy», - dedi Baǵdat Qarasaev. Merekelik sharada «Taldyqorǵan áýenderi» folklorlyq-etnografııalyq ansambliniń ártisteri óner kórsetti. Ansambldiń bı toby «Qara jorǵa» bıin bıledi, olarǵa ardagerler men tyl eńbekkerleri de qosyldy. Soǵys ardagerleri men tyl eńbekkerlerine 50 myń teńge kóleminde syıaqy men azyq-túlik salynǵan sebet tabystady.
Óskemendegi kórmege soǵys jyldaryndaǵy túpnusqa qujattar qoıyldy
ÓSKEMEN. QazAqparat - Uly Jeńistiń 71-jyldyǵy qarsańynda oblystyq qoryq-murajaıda «Bizge estelik pen dańq muraǵa qaldy» kórmesi saltanatty túrde ashyldy. Ekspozıtsııaǵa soǵys jyldaryndaǵy qujat túpnusqalary (maıdannan hat, qyzyl ásker kitapshalary, maıdan sýretteri, sarbazdar men matrostardyń jaraqattanǵany, kim-keshegi, jaraqtary, qarýlary, orden-medaldary jáne t.b. týraly anyqtamalar) usynyldy. Sarǵaıǵan sýretter óz Otanyn jaýdan qorǵaǵan batyrlar jaıly syr shertedi. Aty ańyzǵa aınalǵan qolbasshy G. Jýkovtyń jeke júrgizýshisi 1911 jyly týylǵan Fedor Spırınniń (urpaqtary Óskemende, Qasym Qaısenov kentinde turady) qujatqa arnalǵan sýreti. F. Spırın Altaı ólkesiniń Gılevo aýylynda dúnıege kelgen. Basqa da 19451-1945 jyldary UOS qatysýshylar týraly birqatar qyzyqty derekter kórsetildi. Mysaly, Vıktor Senkevıchtiń «polk uly» qujaty men sýretteri. Jas jigit 17 jasynda erlik kórsetip jaýyngerlik ordenmen marapattaldy. Kórmede jańa murajaı fotogalerııanyń tanystyrylymy ótti. Onda Óskemende turatyn UOS aman oralǵan qatysýshylardyń portretteri usynyldy. Murajaı dırektorynyń orynbasary Tamara Bykova óz sýretterin júzden asa maıdanger tabys etkenin aıtty.
Kókshetaýda Uly Jeńis kúni qarsańynda jolǵa shyqqan «Jeńis avtobýsy» qala turǵyndaryn qýantty
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Kókshetaýda Uly Jeńis kúni qarsańynda birneshe «Jeńis avtobýsy» qala turǵyndaryn tasymaldady. Avtobýs qabyrǵalary Jeńis kúnin arnalǵan plakattar jáne 1945 jyldyń 10 mamyrynda shyqqan Uly Jeńiske arnalǵan gazet betterimen bezendirildi.Avtobýs júrgizýshisi men kondýktory da áskerı kıim kıip qyzmet kórsetti. Buǵan qosa, soǵys jáne jeńis týraly óleńderdiń shyrqalýy men bir top sarbazdardyń UOS jyldaryndaǵy áskerı kıim kıip jolaýshy bolyp otyrýy turǵyndarǵa maıdan jyldaryn elestetkendeı áser qaldyrdy. Kókshetaý qalalyq mádenıet jáne tilderdi damytý bóliminiń aqparattyq-kitaphanalar júıesiniń dırektory Aıgúl Ábishevanyń aıtýynsha, sharanyń maqsaty - soǵys jyldaryndaǵy «Eh, dorogı», «Sınıı platochek», «Katıýsha», «Ogonek», «Trı tankısta», «V zemlıanke», «Smýglıanka», «Aq kógershin», «Den Pobedy» tárizdi lırıkalyq óleńder arqyly kókshetaýlyqtarǵa merekelik kóńil-kúı syılaý bolyp tabylady. Aıta keteıik, sharaǵa jolaýshylar tasymalymen aınalysatyn «Seınur» jáne «Avtobýs parki» fırmalary qoldaý kórsetti.
Tamara Dúısenova Uly Otan soǵysy ardagerlerin Jeńis kúnimen quttyqtady
ASTANA. QazAqparat - Búgin QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstri Tamara Dúısenova Astanadaǵy qarttar úıinde bolyp, Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men tyl eńbekkerlerin kele jatqan Jeńis kúnimen quttyqtady.«1945 jyldyń 9 mamyry bizdiń eldiń jylnamasynda máńgi jazylyp qalmaq. Sizderdiń batyldyqtaryńyz ben erlikterińizdiń, úlken eńbekterińizdiń arqasynda Uly Jeńiske qol jetkizdik. Týǵan jeriniń erkindigi úshin janyn pıda etken abzal jandardyń esimi máńgi el esinde qalady. Soǵystan keıin sizder óz kúsh-jigerlerińizdi eldi kóterýge jumsadyńyzdar. Sizderdiń maıdandaǵy erlikterińiz ben el damýyna qosqan eńbekterińiz óskeleń urpaq úshin úlgi», - dedi mınıstr Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan «Uly Jeńiske myń taǵzym!» atty jıynda. Sharaǵa QR Parlamentiniń depýtattary, «Nur Otan» partııasynyń ókilderi men ardagerler uıymynyń músheleri qatysty. Mıtıng kezinde ardagerler aldynda S.Nurmaǵambetov atyndaǵy «Jas Ulan» Respýblıkalyq mektebiniń oqýshylary saltanatty sap túzep ótti. Tamara Dúısenova shara barysynda UOS ardagerlerimen birge mekeme aýmaǵynda aǵash otyrǵyzý sharasyna qatysyp, merekelik kontsertti tamashalady. Kezdesýden soń T.Dúısenova ardagerlerge densaýlyq pen uzaq ómir tilep, estelik syılyqtar tabys etti. QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrliginiń málimetteri boıynsha, Astana qalasy qarttar jáne múgedekterge arnalǵan medıtsınalyq-áleýmettik mekemede 304 adam turyp jatyr. Olardyń ishinde 4 UOS ardageri, 16- olarǵa teńestirilgen tulǵalar men 34 tyl eńbekkeri bar.
Qyzylordalyq polıtseı Prezıdent Jarlyǵymen «Erligi úshin» medalimen marapattaldy
QYZYLORDA. QazAqparat - Búgin «7 mamyr - Otan qorǵaýshylar kúni» men «9 mamyr - Uly Jeńis» merekesi qarsańynda, ardagerlerdi eske alyp, erlikterin ulyqtaý, Іshki ister organdarynda abyroıly qyzmet etken ardagerlerge, onyń ishinde soǵys ardagerlerine zor qurmetin tanytý maqsatynda «Máńgilik taǵzym» atty saltanatty jıyn bolyp ótti.Sharaǵa Іshki ister organdarynyń Uly Otan soǵysy ardagerleri, soǵys ardagerleriniń týystary, Qyzylorda oblystyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy, departament basshylyǵy jáne jeke quram qatystyryldy. Bul týraly oblystyq ІІD baspasóz qyzmeti habarlady. Saltanatty sharada QR Іshki ister mınıstri Q.Qasymovtyń quttyqtaýy oqyldy. Departament basshysy J.Súleımenov soǵys ardagerlerin, jalpy ishki ister organdary ardagerlerin Uly Jeńis merekesimen quttyqtap, bul soǵysta erlikpen qaza tapqan batyr atalarymyzdyń tarıh tórinen oryn alatyny jáne urpaqtary jeńis alaýyn sóndirmeı, Otan úshin ot keshkenderdi júrek túkpirinde ustaıtynyn erekshe atap ótti. Jıyn barysynda adam ómirin qorǵaý kezinde asqan qyraǵylyq pen janqııarlyq tanytyp, Otan aldyndaǵy antyna berik bolyp, qyzmettik mindetin adal oryndaǵany úshin Qyzylorda qalalyq ІІB Jergilikti polıtsııa qyzmeti jol-patrýldik polıtsııa bataloniniń polıtseıi, aǵa serjant Nurtaev Nurlybek Amangeldiuly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵy boıynsha «Erligi úshin» medalimen marapattaldy. Sonymen qatar, shara barysynda Іshki ister mınıstriniń marapattaý jaıly buıryǵy oqylyp, mınıstr buıryǵymen 12 qyzmetker marapattaldy. Qyzylorda OІІD bastyǵy polıtsııa polkovnıgi J.Súleımenovtiń buıryǵymen departamenttiń 10 ardageri, sondaı-aq, óz qyzmettik mindetterine adaldyqpen qarap, quqyqtyq tártip pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýde erekshe kózge túsken departamenttiń 100-ge jýyq qyzmetkeri marapattaldy. Odan ári merekelik is-shara jas qyzmetkerlerdiń ant qabyldaý rásimine ulasty. Áskerı ómirge aıaq basqan jas býyndy aıtýly kúnderimen ishki ister organy ardagerleriniń atynan Ardagerler keńesiniń tóraǵasy M.Peısov te quttyqtap, azamattyq boryshtaryn abyroımen atqarýlaryna tilektestik bildirip, ystyq yqylasyn jetkizdi. Іs-shara eskertkishke gúl shoqtaryn qoıýmen qorytyndylanyp, shara sońynda kelgen qonaqtar estelik sýretke tústi. Sonymen qatar, ardagerlerdiń qurmetine merekelik dastarqan jaıylyp, kontserttik baǵdarlama qoıyldy.
Uly Jeńis kúni qarsańynda elorda stýdentteri arnaıy kórme uıymdastyrdy
ASTANA. QazAqparat - QR Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan stýdentterdiń shyǵarmashylyq kórmesi ashyldy.Bul sharany L. N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń Sáýlet jáne qurylys fakýltetiniń stýdentteri uıymdastyryp otyr. Olar soǵys kezindegi tanymal sýretterdiń kóshirmelerinen jınaqtalǵan beınelerden, áskerı taqyryptaǵy plakattardy jáne túrli ınstallıatsııalardan turatyn ondaǵan eńbekterin jurtshylyq nazaryna usyndy. Bul rette Baýyrjan Momyshulynyń, Mánshúk Mámetova, Álııa Moldaǵulovanyń portretteri, sondaı-aq Uly Otan soǵysy ardagerleriniń sýretterin kórýge bolady. Uıymdastyrýshylardyń aıtýynsha, kórmeniń mazmuny fashızmge qarsy kúreste halyqtardyń birligin barynsha ashyp kórsetýge negizdelgen. «Qasyq qany qalǵansha soǵysqan qarapaıym sarbazdyń ónegeli kúsh-jigeri biz úshin máńgi jáne sheksiz taqyryptar bolyp tabylady. Osy rette atajurt, soǵys, halyq taǵdyry, ólim men máńgilik, jeńis armany, soǵystaǵy adam taǵdyry sekildi taqyryptardy qamtyp otyrmyz. Sondyqtan bul eńbekterden álemdegi beıbitshilikke degen úndeýdi birden baıqaýǵa bolady»,-deıdi stýdentter. Óz kezeginde EUÝ fakýltetiniń dekany Seriktaı Baımuhanov náýbetti soǵys jyldaryndaǵy oqıǵalardy umytpas úshin, bul faktilerdi únemi jastardyń esine salyp otyrý kerek ekenin atap ótti. «Bul jumystardyń barlyǵyn stýdentter ózderi jasap shyqty. Olar osy eńbekterin bizge kórsetkennen keıin, bul kórmeni uıymdastyrý ıdeıasyn júzege asyryp otyrmyz», - dedi ol.
Qaraǵandy oblysynyń ákimi ardagerlerge arnap án shyrqady (FOTO, VIDEO)
QARAǴANDY. QazAqparat - Qaraǵandy oblysynyń ákimi Nurmuhambet Ábdibekov ardagerler úshin Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty qabyldaý ótkizdi. Bul týraly aımaq basshysynyń baspasóz qyzmetinen habarlady.Qabyldaýǵa oblys qalalary men aýdandarynan 45 ardager qatysty. «Jerlesterimizdiń maıdandaǵy erligi qazaqstandyqtardyń júrekterinde máńgi saqtalady. Soǵystaǵy jeńis - árbir jaýyngerdiń batyrlyǵy men erliginiń nátıjesi. Bizdiń qasıetti paryzymyz - Jeńisti ákelgen árbir ardagerdiń muqtajdaryn umytpaý. Bul talap jergilikti bılik organdary úshin is-qımyl baǵdarlamasy bolyp tabylady», - dep atap ótti N.Ábdibekov. Qabyldaý qatysýshylary úshin kontsert uıymdastyryldy, árqaısysyna syılyqtar tabys etildi. Oblys ákimi ardagerler úshin «Zemlıanka» ánin oryndady. Qaraǵandy oblysynan maıdanǵa 45 myńǵa jýyq adam attandy, 18 myń jaýynger úılerine oralmady. 6587 qaraǵandylyq Uly Otan soǵysynyń maıdandarynda erlik kórsetkeni úshin ordendermen jáne medaldarmen marapattaldy, 18-i Keńes Odaǵynyń Batyry atandy. Búginde oblysta Uly Otan soǵysynyń 246 qatysýshysy men múgedegi, 15 myńnan astam tyl eńbekkeri turyp jatyr.
Aqmolalyq polıtseıler Jeńis kúni qarsańynda UOS ardagerleri men olardyń jesirlerine syı-sııapat jasady
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmola oblysynyń polıtseıleri Jeńis kúni qarsańynda ishki ister departamentinde qyzmet istegen UOS ardagerleri men olardyń jesirlerin úılerine arnaıy baryp, merekemen quttyqtady.Bul týraly oblystyq ІІD baspasóz qyzmetinen habarlady. Bul joly Aqmola oblysy boıynsha jergilikti ákimshilik polıtsııa qyzmeti basshysynyń orynbasary, polıtsııa podpolkovnıgi Muratbek Mustafın bastaǵan polıtseıler UOS ardagerleri men olardyń jesirlerin úılerine arnaıy baryp, merekemen quttyqtady. Kezdesýde ardagerlerdiń atyna jyly lebizder aıtylyp, azyq-túlik salynǵan sebet pen aqshalaı syılyq tapsyryldy. Eń basty saltanatty shara Aqmola oblystyq ІІD kadrlyq jumys basqarmasy, Ulttyq gvardııa jáne ІІB ardagerler keńesi uıymdastyrǵan merekelik dastarqan boldy. Oblystyq ІІD basshysynyń orynbasary, polıtsııa podpolkovnıgi Beıbit Ádilhanov jınalǵandardy merekemen quttyqtap, ardagerler men olardyń jesirlerine 50 myń kóleminde aqshalaı syılyq tapsyrdy. Saltanatty shara ІІD shyǵarmashylyq ujymynyń kontserttik baǵdarlamasyna ulasty.
N. Nazarbaev: Qazaqstanda UOS ardagerleriniń jaýyngerlik erlikteri eshqashan umytylmaıdy
ASTANA. QazAqparat - Elbasy - QR QK Joǵarǵy Bas Qolbasshysy Nursultan Nazarbaev Uly Otan soǵysy ardagerlerin aldaǵy Jeńis kúnimen quttyqtady.«Atalar men ákelerdiń jaýyngerlik nagradalary barsha qazaqstandyq otbasylar úshin baǵa jetpes jádiger. Bizdiń merekelik kúntizbede Otan qorǵaýshy kúni men Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis kúni birinen soń biri jalǵasýy sımvoldyq mánge ıe. Bul óz kezeginde bizdiń halqymyzdyń barlyq urpaqtarynyń jaýyngerlik dástúrler dańqynyń sabaqtastyǵyn kórsetedi»,-dedi Prezıdent Astanadaǵy «Qazaqstan» Ortalyq kontsert zalynda ótip jatqan merekelik kontserttiń aldynda sóılegen sózinde. Memleket basshysy UOS ardagerleri, tyl eńbekkerleri erekshe qurmetke laıyq ekenin qadap aıtty. Osy rette Elbasy soǵystyń náýbetti jyldarynda ózderin qurban qylǵany úshin búginde ardagerlerdiń jaǵdaıyna qamqorlyq jasaýǵa qazirgi urpaq erekshe mán berýi tıis ekenin atap ótti. «Sizderdiń jaýyngerlik erlikterińiz Qazaqstan jerinde eshqashan umytylmaıdy. Batyrlyq pen Uly Jeńis úshin barlyq ardagerlerge alǵysymyz sheksiz jáne taǵzym etemiz! Bul jeńistiń nátıjesinde biz, ıaǵnı sizderdiń urpaqtaryńyz beıbit zamanda ómir súrýdemiz!» - dedi N. Nazarbaev.
«Qazaqstan Ǵarysh Sapary» AQ-da general A.Aıymbetovty quttyqtady
ASTANA. QazAqparat - Búgin «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» UK» AQ-da Otan Qorǵaýshylar kúni men Uly Jeńis kúnine arnalǵan merekelik shara bolyp ótti.Ulttyq kompananııanyń qyzmetkerleri «Máńgi polk» aktsııasyna qosylyp, ákeleri men atalarynyń jaýyngerlik erlikteri týraly baıandap berdi. Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men qatysýshylaryn únsizdik mınýtymen eske aldy. «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» UK» AQ-nyń ujymynda er adamdardyń sany áıelderge qaraǵanda eki ese kóp. Bul rette, qyzmetkerlerdiń kóbi ásker qatarynda bolǵan, kóbi zapastaǵy kadrlyq ofıtserler. Statıstıka boıynsha, munda zapastaǵy 20-dan astam kadrlyq ofıtser qyzmet atqaryp jatyr, olardyń arasynda 11 polkovnık, 6 podpolkovnık, 2 maıor, aǵa leıtenant jáne praporşık bar. Búgin «Qazaqstan Ǵarysh Saparynyń» ofıtserlik quramy eń joǵary shenmen tolyqty. QR Prezıdentiniń Jarlyǵymen ushqysh-ǵaryshker, QR Halyq Qaharmany, «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» UK» AQ-nyń vıtse-prezıdenti Aıdyn Aıymbetov QR avıatsııasynyń general-maıory ataǵyn aldy. «Bul qýanyshpen birinshi bolyp týǵan ujymymmen bóliskim keldi», - dedi Aqordadaǵy saltanatty marapattaýdan keıin Ulttyq ǵarysh ortalyǵyna kelgen Aıdyn Aıymbetov. «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» UK» AQ prezıdentiniń m.a. Marat Nurǵojın búkil ujymnyń atynan ǵarysh tehnologııalary jónindegi vıtse-prezıdent Aıdyn Aıymbetovti QR avıatsııasynyń general-maıory áskerı ataǵymen quttyqtady.
N.Nazarbaev: Ulttyq armııany qurý - egemen Qazaqstan shejiresindegi mańyzdy belestiń biri
ASTANA. QazAqparat - Elbasy Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan» Ortalyq kontsert zalynda bolǵan Otan qorǵaýshy kúnine arnalǵan kontsertke bardy, dep habarlady Aqordanyń baspasóz qyzmeti. Memleket basshysy jınalǵandardy Otan qorǵaýshy kúnimen quttyqtady.- Ejelden-aq Otan qorǵaýshylar namys pen aıbardyń, erlik pen batyldyqtyń, patrıotızm men óz halqyna qaltqysyz qyzmet etýdiń úlgisi bolǵan. Qazaqstandyqtar óz ómirin bostandyq pen táýelsizdik úshin qıǵan qaharmandardyń barlyǵynyń erligin jadynda saqtap keledi. Atalar men ákelerdiń jaýyngerlik nagradalary - qazaqstandyq otbasylar úshin baǵa jetpes jádiger. Bizdiń kúntizbemizde Otan qorǵaýshy kúni men Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis kúni merekesiniń qatar kelýiniń sımvoldyq máni bar. Bul bizdiń halqymyzdyń barlyq býynynyń dańqty jaýyngerlik dástúri sabaqtastyǵyn kórsetedi, - dedi Qazaqstan Prezıdenti. Nursultan Nazarbaev soǵys ardagerleri men tyl eńbekkerlerine aıryqsha alǵys aıtty. - Uly Jeńis - bizdiń qaharmandyq tarıhymyz ben gıtlerlik fashızmdi tize qosyp eńsergen jáne talqandaǵan halyqtar dostyǵynyń sımvoly. Sizderdiń amandyqtaryńyz úshin jasalyp otyrǵan qamqorlyq - soǵystyń aýyr jyldarynda ózderińizdi qurban etkendikterińiz úshin qazirgi urpaqtyń kórsetken qurmetiniń bir bólshegi ǵana. Sizderdiń jaýyngerlik erlikterińizdi Qazaqstan jeri eshqashan umytpaıdy. Jemisin búginde bizder, sizderdiń balalaryńyz, kórip otyrǵan Uly Jeńis úshin, qaharmandyqtaryńyz úshin barlyq ardagerlerge basymyzdy ıip, rahmet aıtamyz, - dedi Memleket basshysy. Qazaqstan Prezıdenti Otan qorǵaýshy kúni - elimizdiń Qarýly Kúshteriniń qurylǵan kúni ekenin atap ótti. - Bıyl biz osy aıtýly kúndi Táýelsizdigimizdiń 25 jyldyq mereıtoıyna daıyndyq aıasynda atap ótemiz. Ulttyq armııa, áskerı-áýe kúshterin jáne áskerı-teńiz flotyn qurý - egemen Qazaqstan shejiresindegi mańyzdy belestiń biri. Alǵashqy áskerı bólimderdi qalyptastyrýdan bastap, ulttyq qorǵanys pen qaýipsizdiktiń qazirgi zamanaýı júıesine deıingi úlken joldy júrip óttik. Eń zamanaýı qarýmen jáne tehnıkamen jabdyqtalý, komandırlerdiń kásibıligi, jeke quramnyń joǵary jaýyngerlik daıyndyǵy men mashyǵy - osynyń bári bizdiń Qarýly kúshterimizge tán, - dedi Nursultan Nazarbaev. Memleket basshysy elimizde joǵary deńgeıdegi qorǵanys qabiletin qamtamasyz etý úshin qajetti nárseniń bári jasalyp jatqanyna nazar aýdardy. - Qorǵanys shyǵystary qıyndyqtarǵa qaramastan basym tártip boıynsha qarjylandyrylady. Jaýyngerlik kezekshilikke qaıta jaraqtandyrý baǵdarlamasyna tolyq saı keletin jańa áskerı tehnıka túrleri shyǵady. Taıaý jyldarda qarý men tehnıkanyń barlyq túriniń 70 paıyzy, al jekelegen sanattar boıynsha 100 paıyzǵa deıini jańartylatyn bolady. Jyl saıyn júzden asa shuǵyl tekserý jáne áskerı oqý-jattyǵýlar qazirgi zamanǵy yqtımal soǵys jaǵdaıyna barynsha beıimdelip ótkiziledi, - dedi Qazaqstan Prezıdenti. Sonymen qatar áskerı keshendi jańǵyrtý aıasynda otandyq qorǵanys ónerkásibinde tehnologııa transferti men ǵylymı aýqymdy óndiristerdi damytý turǵysynan birqatar mindetterdi oryndaý máselesi tur. Qazaqstan Prezıdenti elimiz shet eldermen áskerı-tehnıkalyq yntymaqtastyǵy belsendi túrde damytylyp, al Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń áskerı sheberligi UQShU jáne ShYU aıasyndaǵy birlesken jattyǵýlarda, NATO-men seriktestik baǵdarlamasy boıynsha ózara is-qımyldar barysynda shyńdalyp kele jatqanyn aıtty. Memleket basshysy Otandy qorǵaý eń qurmetti kásip ekenin atap ótti. - Ulttyq qorǵanys pen qaýipsizdikti nyǵaıtý kóp jaǵdaıda áskerı bilim berý salasyn damytýmen, áskerlerdiń moraldyq-saıası rýhyn kúsheıtýmen baılanysty. Búginde Qarýly Kúshterdiń jeke quramymen jumysty Qazaqstan halqy Assambleıasy qabyldaǵan Máńgilik El patrıottyq aktisi negizinde qurý mańyzdy, - dedi Nursultan Nazarbaev. Qazaqstan Prezıdenti elimizdiń Qarýly Kúshteri árqashanda Táýelsizdiktiń, qoǵamdaǵy tatýlyq pen kelisimniń myzǵymas tiregi bolatynyna senim bildirdi. - Áskerı qyzmetshilerge jáne qorǵanys kesheninde jumys isteıtin azamattyq tulǵalarǵa, barsha qazaqstandyqtarǵa joǵary patrıottyq jaýapkershilikteri men Otanymyzdy qorǵaýdy qamtamasyz etýge tikeleı qatystylyǵy úshin alǵys bildiremin, - dedi Memleket basshysy. Nursultan Nazarbaev jańa jahandyq ahýaldyń kúrdeli jaǵdaıynda álem jasampaz konstanta bolyp tabylatynyn atap ótti. - Jalpyǵa ortaq álem halyqtar men elderdiń berik jáne senimdi qorǵany bola alady. Sondyqtan men halyqaralyq qoǵamdastyqqa «Álem. XXI ǵasyr» atty manıfest arqyly úndeý tastadym. Bul - jahandyq soǵysqa qarsy kúsh jumyldyryp, adamzatty ózin-ózi joıý qaterinen saqtaıtyn sharalar qabyldaýǵa úndeý. Ol birneshe aıdan soń biz saltanatty túrde atap ótetin Semeı ıadrolyq synaq polıgony jabylýynyń 25 jyldyǵy qarsańynda erekshe ózekti bolyp otyr. ıAdrolyq qarýdan, halyqqa tóngen áskerı qaterden ada, senim jáne barlyq ulttyń yntymaqtastyǵy qaǵıdalaryna negizdelgen ádiletti álem qurylymyn qalyptastyrý - bizdiń syrtqy saıasatymyzdyń negizi. Ony ár qadam saıyn jaqyndata otyryp, biz týǵan jerimizdiń qorǵalýyn berik ári senimdi ete túsemiz, - dedi Qazaqstan Prezıdenti. Memleket basshysy barsha qazaqstandyqtardy Otan qorǵaýshy kúnimen jáne kele jatqan Jeńis kúnimen taǵy da quttyqtady. *** Kontserttik baǵdarlamada Qorǵanys mınıstrliginiń áskerı ansambli men estradalyq-sımfonııalyq orkestri solısteriniń, sondaı-aq elimizdiń tanymal ártisteriniń oryndaýynda Otan týraly, onyń batyr uldary men jaýyngerleri týraly otandyq kompozıtorlardyń patrıottyq ánderi, mýzykalyq kompozıtsııalary shyrqaldy. Mýzykalyq nómirlerdiń bári Qorǵanys mınıstrligi ansambliniń balet trýppasy ázirlegen bı qoıylymdar arqyly súıemeldenip, áskerı ómir men jaýyngerlik jattyǵýlardyń beınekórinisterimen aıshyqtalyp otyrdy.
Tsesnabank «Ardagerlerge qoldaý kórsetý!» aktsııasyn bastady
ASTANA. QazAqparat - Tsesnabank «Ardagerlerge qoldaý kórsetý!» aktsııasyn bastady. Bul týraly banktiń baspasóz qyzmeti habarlady.«Memleketimizdiń tarıhyndaǵy eń mańyzdy kúnderdiń biri - 9 mamyr merekesi jaqyndap keledi! 71 jyl buryn bizdiń atalarymyz ben ákelerimiz Uly Otan soǵysynda jeńiske jetti. Olar erlikteriniń arqasynda Otanymyzdy qorǵap, bizge beıbit ómir men ashyq aspan syılady. Tsesnabank ardagerlerdiń kúndelikti ómirinde turaqty negizde kómek kórsetýge úndeıtin «Ardagerlerge qoldaý kórsetý!» aktsııasynyń bastady», - delingen habarlamada. Tsesnabank jyl saıyn Jeńis kúnin merekeleýge qatysady. 2016 jyldan bastap Tsesnabank aı saıynǵy materıaldyq kómek kórsetý arqyly Qazaqstan qalalaryndaǵy 23 ardagerge qamqorlyq tanytý qurmetine ıe bolyp keledi. Jeńis jaýyngerleriniń bolashaq úshin jasaǵan eren erlikteri, baǵa jetpes maqtanyshymyz! Olar keleshek urpaq, bizdiń erkindigimiz úshin kúresti! Uly Otan soǵysynyń adamzat balasynyń janyna salǵan jan jarasyn jadynda saqtaǵan barlyq azamattardy aktsııany qoldaýǵa jáne ardagerlerge únemi qamqorlyq tanytý mindetin alýǵa shaqyramyz. Uly Jeńis jasasyn! Aıbyndy jaýyngerler jasasyn! Aktsııa jaıly tolyǵyraq banktiń www.tsb.kz resmı saıtynan bilýge bolady.
A.Muhamedıuly elordanyń velomaýsymyn ashty
ASTANA. QazAqparat - Búgin elordada Otan qorǵaýshylar kúni men Uly Jeńistyń 71 jyldyǵyna arnalǵan velomarafon ótip, sporttyq sharaǵa 2 myńnan astam adam qatysty.Marafonǵa qatysýshylar «Saltanat saraıy» aldyndaǵy alańnan bastap «Saryarqa» respýblıkalyq velotregine deıingi 4600 metrlik qashyqtyqty júrip ótti. Sporttyq sharaǵa qatysýshylar úshin velosıpedti jalǵa beretin arnaıy pýnkter uıymdastyrylyp, qala turǵyndarynyń basym bóligi Astana Bike velosıpedterin mindi. Máre tórinde sharanyń saltanatty bóligi ótip, onda belsendi qatysýshylar men jeńimpazdarǵa velosıped syıǵa tartyldy. «Osyndaı ulyq mereke qarsańynda sizder men bizder sporttyq qozǵalystyń qatysýshysy boldyq. Qazaqstanda buqaralyq sporttyń damý deńgeıi qýantady. Óıtkeni, sport, bilim jáne rýhanı damý ǵana bizdiń bolashaǵymyzdy qamtamasyz ete alady. Men búgingi sporttyq sharanyń dástúrli ıgi iske aınalaryna senimim mol», - dedi QR Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly.
Almatylyq polıtseıler UOS ardagerlerin úıine baryp quttyqtady
ALMATY. QazAqparat - Almatylyq polıtseıler UOS ardagerlerin úıine baryp quttyqtap, syı-syıapat tabystady.Departament basqarmasynyń shtab qyzmetkerleri UOS-tan keıin quqyq qorǵaý salasynda qyzmet etken 2 ardagerdiń úıine bas suqty. Olardyń biri podpolkovnık Ivan Bazygın 1924 jyly Penza oblysynda týǵan. Ýkraın maıdanynyń ońtústik-batysynda soǵysqan. 119-pýlemet vzvodynyń komandıri bolǵan. Keıin Almatydaǵy polıtsııa garnızonynda qyzmet etken. Sondaı-aq, otstavkadaǵy mılıtsııa maıory Baıserke Mamyrbaev Máskeý túbinde Volokolamsk tas jolynda soǵysqan. Polshany azat etip, Germanııany alýǵa qatysqan. 1956-72 jyldary Jambyl oblysy, sol kezdegi Lýgovoe aýdany mılıtsııasynyń bastyǵy bolǵan. Eki qarııaǵa da quqyq qorǵaýshylar qajetti azyq-túlik, alǵyshattaryn tabystady.
Elordalyqtar jaýynger botqasynan dám tatty
ASTANA. QazAqparat - Búgin elordadaǵy QR Qarýly kúshteri áskerı-patrıottyq ortalyǵy alańynda «Jaýynger botqasy» atty patrıottyq aktsııasy ótti.Otan qorǵaýshylar kúni men Uly Jeńis merekesine arnalǵan sharaǵa áskerı qyzmetshiler men olardyń otbasylary, áskerı-patrıottyq klýbtardyń músheleri, mektep oqýshylary, Astana balalar úıi men «SOS» balalar aýylynyń jetkinshekteri qatysty. Jalpy, 1800-ge jýyq qonaq jınaldy. QR Qarýly kúshteriniń áskerı-tarıhı mýzeıinde aktsııaǵa qatysýshylarǵa arnaıy ekskýrtsııa uıymdastyryldy. Al mýzeı aldyna shatyrdan qalashyq tigilip, kelýshiler jaýynger botqasynan dám tatty. Elordalyqtar men qala qonaqtary mýzeıdegi áskerı qarý-jaraqtarmen, tehnıkamen sýretke túsip, Qarýly kúshterdiń ortalyq ansambliniń ónerin tamashalady. Shara barysynda qatysýshylarǵa «Jeńis lentasy», jalaýshalary jáne basqa da merekelik atrıbýttar taratyldy.
Ulttyq ulan sarbazdary ardagerlerge qurmet kórsetti
ALMATY. QazAqparat - Ulttyq ulannyń «Ońtústik» óńirlik qolbasshylyǵynda Otan qorǵaýshylar kúni merekesi men Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı «Eshkim de, eshnárse de umytylmaıdy!» saltanatty merekelik is-shara ótti.Іs-sharany quttyqtaý sózderimen ashqan Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men Tyl maıdangerlerin jáne barsha jeke quramdy Jeńistiń 71 jyldyǵymen, sonymen qatar Otan qorǵaýshylar kúni merekesimen quttyqtady. «Uly Jeńis meıramy Qazaqstan halqynyń erligin, batyldyǵyn, abyroıyn asqaqtatýmen qatar, beıbit ómir men Otan úshin janyn qıǵan jaýyngerlerdi eske alatyn erekshe mańyzdy mereke. Osyndaı merekeniń jalǵasyp kele jatqanyna bıyl 71 jyl, jáne onyń toılanýynyń Táýelsizdigimizdiń 25 jyl tolýymen tuspa-tus kelip jatqany biz úshin jáne qýanysh», - dedi «Ońtústik» óńirlik qolbasshylyǵy qolbasshysynyń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystary jónindegi orynbasary, polkovnık Nurbaı Bektursynov. N.Bektursynov Ulttyq ulannyń qazirgi zamanǵy áskerı qyzmetshileriniń erligin de atap ótti. «Ásirese kúni keshe ǵana Elbasynyń Jarlyǵymen óz ómirin qaterge tigip, jas sarbazdy ólimnen arashalap qalǵan polkovnık Qaırat Úmbetovtiń Qazaqstandaǵy eń úlken nagrada «Halyq qaharmany» ataǵyna qol jetkizýi laıyqty zor maqtanysh boldy. Bul - naǵyz erliktiń úlgisi», - dedi ol. Udaıy jas sarbazdarǵa patrıottyq tálim-tárbıe berip kele jatqan «Ońtústik» óńirlik qolbasshylyǵy Ardagerler keńesiniń tóraǵasy Gennadıı Faleev pen Іshki áskerler ardageri Vasılıı Mezın de barsha áskerı qyzmetshilerdi tól merekelerimen quttyqtap, Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men Tyl maıdangerlerine júrekjardy sózderin arnady. Resmı bólimnen soń Іshki ister mınıstriniń jáne Ulttyq ulan Bas qolbasshysynyń atynan «Ońtústik» óńirlik qolbasshylyǵynyń qolbasshysy, general-maıor Álibek Serálıev qyzmettik mindetterin adal atqaryp, úzdik jetistikterge qol jetkizgen ofıtserler men kelisimshart áskerı qyzmetshilerin kótermeleý týraly Іshki ister mınıstriniń, Ulttyq ulan Bas qolbasshysynyń jáne «Ońtústik» óńirlik qolbasshylyǵy qolbasshysynyń buıryqtaryn oqyp, úzdik áskerı qyzmetshilerge medaldar, gramotalar jáne baǵaly syılyqtar tabys etti. Іs-shara sońynda Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men Tyl maıdangerlerine arnalyp dastarhan jaıyldy.
Pavlodar oblysynyń ákimi ardagerlerge qurmet kórsetti
PAVLODAR. QazAqparat - Pavlodar oblysynyń ákimi Bolat Baqaýovty Uly Otan soǵysynyń 90 jastaǵy ardageri Bekbolat Hazyrovtyń úıinde jyly shyraımen qarsy aldy, dep habarlady ákimdiktiń baspasóz qyzmetinen.B.Hazyrov - aımaqtaǵy tanymal tulǵa, maıdanger pavlodarlyqtardy, olardyń erlikterin eske alýǵa arnalǵan eki ondaǵan kitaptyń avtory, oblystyq úshtomdyq «Bozdaqtar» Estelik kitabynyń jáne Aýǵanstanda qaza tapqan jerlester, ınternatsıonalıst jaýyngerlerge arnalǵan «Qara qyzǵaldaq» kitabynyń avtorlarynyń biri. Ol ásker qataryna 1944 jyldyń aqpan aıynda 17 jasar bozbala kezinde shaqyryldy. Áskerı daıyndyqtan Altaı ólkesiniń Bıısk qalasyndaǵy 129-shy zapastaǵy atqyshtar polkinde ótken. 1944 jyldyń mamyr aıynda 53-shi Qyzyltýly Daýrııa shekara jasaǵyna aýystyryldy. Jaýyngerlik jáne eńbektegi erlikteri úshin Bekbolat Hazyrov 27 orden jáne medalmen marapattaldy. «Búgingi jas urpaq sol kezdegi oqıǵalardy eshqashan kórmeýin, bombalardyń jarylǵanyn eshqashan estimeýin tileımin», - dedi ardager ákimmen áńgimelesý barysynda. Oblys ákimi raýshan gúlderi jáne syılyqtarymen sondaı-aq ardagerler Gavrııl Salnıkov pen Sembaı Temeshevtiń úılerine bardy. Gavrııl Salnıkovty jedel áskerı qyzmetke 1941 jyly Pavlodar aýdandyq áskerı komıssarıaty shaqyrdy. Ol tankıst oqýyna jiberilip, Ýkraınada soǵysty. Urys kezinde ol soǵysqan tanktiń ekıpajy tolyq qaza tapty, ol aýyr jaraqattandy. 1944 jyly demobılızatsııalandy, aýrýhanada kóp ýaqyt jatqan soń Pavlodarǵa oraldy. Sembaı Temeshev 1942 jyldyń aqpan aıynda Qyzyl ásker qataryna shaqyryldy. Ýkraına maıdanynda kavalerıst boldy. 1944 jyldyń sáýirinde eki aıaǵy jaraqattanyp, demobılızatsııalandy, beıbit ómirdi jalǵastyrý úshin, úıine oraldy. Búginde soǵys jeńimpazdary óz jaqyndary, bolashaq urpaqtar úshin beıbit ómir tileıdi.
Astanada Jeńis kúni qurmetine velojarys bolyp ótti (VIDEO)
ASTANA. QazAqparat - QazAqparat nazarlaryńyzǵa Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis kúniniń qurmetine ótkizilgen velojarystyń beınerolıgin usynyp otyr.QazAqparat ákim stýdııasymen jáne «Kórkem» stýdııasymen birlesip Astanadaǵy velojarys vıdeosyn túsirdi. Eske sala keteıik, Astanada Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis kúnine arnalǵan merekelik velomarafonǵa eki myńnan astam adam qatysty.
Nagrada óz ıesin tapty: aqtóbelik Minásh Sádýovqa jaýyngerlik orden Jeńistiń 71 jyldyǵynda tapsyryldy
AQTÓBE. QazAqparat - Minásh Sádýov soǵysqa 1942 jyly 18 jasynda shaqyryldy. Maıdanǵa ákesimen birge attandy. Olar Sverdlovsk qalasyna deıin bir áskerı eshelonmen jetip, odan keıin joldary máńgilikke bólinip ketti. Mináshty serjanttar mektebinde qaldyrsa, ákesi maıdanǵa attanyp, urys dalasynda qaza tapty.Aǵa serjant Minásh Sádýov Belarýs maıdanynyń 963-shi atqyshtar dıvızııasynyń 995-shi atqyshtar polkiniń bólimshesin basqardy. Shyǵys Prýssııa ortalyǵy Kenıgsberg qalasyn shabýyldaý kezinde aǵa serjant Minásh Sádýov basqarǵan bólimshe qala ǵımarattaryna basa kirip, jaýmen qoıan-qoltyq shaıqasqa tústi. Kóshedegi urystardyń úsh kúninde ol 11 fashıstiń kózin joıyp, jaýdyń 10 sarbazyn tutqynǵa aldy, eki pýlemet pen bir zeńbirekti basyp aldy. Bul erligi úshin dıvızııanyń komandovanıesi aǵa serjant Sádýovty Qyzyl juldyz ordenine usyndy. Usynys joǵaryǵa jetkenshe, aǵa serjant áskerden bosap, eline oraldy. Bul erligi úshin nagradadan áldeqaıda mańyzdy boldy. Osylaısha, sol kezden beri 71 jyldaı ýaqyt ótti. Ardager nemereleriniń biri jáne úlken uly Faýatdınniń izdeýinsiz bul oqıǵanyń nemen aıaqtalatyny belgisiz edi. «Oqıǵanyń egjeı-tegjeılerin anyqtaý úshin men Podolskiniń áskerı muraǵatyna júgindim. Ol jerden maǵan 1945 jyldyń 15 mamyrynda Minásh Sádýovty komandovanıe ordenge usynǵany týraly anyqtama keldi. Men birden Qazaqstan Qorǵanys mınıstrligine hat jazdym. Keıinirek menimen Reseıdiń Qazaqstandaǵy Elshiliginen habarlasyp, ákeme ordendi ózderi tabystaıtynyn habarlady», - deıdi Faýatdın. Ardagerge Qyzyl Juldyz ordenin, gúl men syılyqtardy saltanatty jaǵdaıda Oral qalasyndaǵy Reseıdiń bas konsýldyǵynyń úshinshi hatshysy Artem Maksımov tabystady. Qala ákimdiginiń atynan aqsaqalǵa sondaı-aq estelik syılyq berildi. Aıta keteıik, 9 mamyrda soǵys ardageri Minásh Sádýovtyń týǵan kúni. 91 jasqa tolý mereıtoıyn ol úlken otbasynyń ortasynda qarsy alady. Aqsaqaldyń 6 balasy, 8 nemeresi jáne 17 shóberesi bar.
Oblys ákimi Uly Otan soǵysy ardagerin merekemen quttyqtady-Qyzylorda
QYZYLORDA. QazAqparat - Búgin oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev Uly Otan soǵysynyń ardageri Maqsut Syrǵalıevtiń shańyraǵynda bolyp, merekemen quttyqtady. Bul týraly oblystyq ákimdiktiń baspasóz qyzmeti habarlady.Qart maıdangerdiń soǵystaǵy erlikteri men beıbit jyldardaǵy eńbekteri, sondaı-aq el Táýelsizdigin nyǵaıtýǵa qosqan úlesi shyn máninde elge - mura, urpaqqa - ónege. Aımaq basshysy Syr óńirinde Elbasynyń syndarly saıasaty nátıjesinde atqarylyp jatqan sharalar jóninde keńinen aıtyp berdi. Oblys ákimi Maqsut Syrǵalıvke Uly Otan soǵysy ardagerine arnalǵan estelik tósbelgisin tabystap, syı-sııapatyn kórsetti. - El basyna kún týǵan surapyl soǵys jyldary adam tózgisiz qıynshylyqtardy qaıyspaı kóterip, eldiń qorǵany bolǵandaryńyz úshin Sizderge bas ıemiz. Elimizdiń búgingideı beıbit zamanda jetken barlyq jetistikteriniń artynda Sizderdiń eńbekterińiz ben erlikterińiz tur. Biz muny máńgi este saqtaımyz jáne maqtan tutamyz, - dep jyly lebizin jetkizdi oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev. Óz kezeginde ardager rızashylyǵyn bildirip, aq batasyn berdi.
Petropavlda Qarasaı men Aǵyntaı batyrlardyń memorıalyna gúl shoqtary qoıyldy
PETROPAVL. QazAqparat - Petropavlda Otan qorǵaýshy kúni Teatr alańynda Qarasaı men Aǵyntaı batyrlardyń memorıalyna gúl shoqtary men gúldesteler qoıý saltanatty rásimi boldy. Oǵan Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Erik Sultanov qatysty. Alǵashqy gúl shoqtary salynǵan sebet óńir basshysynan qoıyldy.Sondaı-aq saltanatqa júzdegen soltústikqazaqstandyqtar - Uly Otan soǵysynyń ardagerleri, QR Ulttyq ulany Áskerı ınstıtýtynyń ofıtserleri, mektep oqýshylary, Petropavl qalasy eńbek ujymdarynyń jáne memlekettik mekemeleriniń ókilderi qatysty. Olardyń árqaısysy qoldaryna jeńis pen erliktiń sımvoly - qyzyl qalampyr ustaǵan. Ásirese Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men tyl eńbekkerlerine erekshe qurmet kórsetildi. Eske sala keteıik, Qarasaı men Aǵyntaı - XVII ǵasyrdyń ortasynda ómir súrgen qazaq batyrlary. Aınymas serikter bolǵan olar Soltústik Qazaqstan oblysy aýdandarynyń biri aýmaǵynda qatar jerlengen. Qarasaı men Aǵyntaı batyrlar jońǵarlarmen kóptegen shaıqastarda eldi jaýdan erlikpen qorǵaǵan.
Jambyl oblystyq orys drama teatrynda «Jeńis salıýti» atty qaıyrymdylyq aktsııasy ótkizildi
TARAZ. QazAqparat - Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵy qarsańynda Jambyl oblystyq orys drama teatrynyń ártisteri Jeńis salıýti» atty qaıyrymdylyq aktsııasyn ótkizdi.«Biz rýhanı damytý ortalyǵy, jastar saıasaty máseleleri boıynsha oblystyq basqarma, «Qoǵamdyq kelisim» KMM-men Uly Otan soǵysynyń ardagerleri úshin «Jeńis salıýti» aktsııasyn ótkizdik. Bul shara Jeńis kúni jáne Otan qorǵaýshy kúnine arnalǵan. Biz spektakldi emes, áskerı taqyryptaǵy spektaklderdiń úzindilerin kórsetpek boldyq, teatrymyzdyń ártisteri soǵys jyldaryndaǵy ánder men óleńderdi oryndady», - dep áńgimeledi «QazAqparat» HAA-niń tilshisine teatr basshysynyń orynbasary Valerııa Son. Teatr qoıylymyna qalalyq soǵys jáne tyl ardagerleri keńesi, qalalyq ınternatsıonalıst jaýyngerler keńesi, «Chernobyl odaǵy» qoǵamdyq birlestiginiń ókilderi, mektep oqýshylary jáne stýdentter qatysty. Kórermender jambyldyq akterlerdiń Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy qaharmandyq beınesin somdaýyn jyly qabyldady.
Pavlodarlyq polıtseıler qyzmet barysynda qaza tapqan áriptesterin eske aldy
PAVLODAR. QazAqparat - Pavlodar polıtseıleri Otan qorǵaýshylar kúni men Jeńis kúni qarsańynda qyzmettik boryshyn óteý kezinde qaza tapqan áriptesterine arnalǵan eskertkishke gúl shoqtaryn qoıdy, dep habarlady ІІD baspasóz qyzmeti.Mereke qarsańynda ótken mıtıngte jastaı ómirleri qıylǵan pavlodarlyq 8 polıtseıdiń esimi ataldy, alaıda olardyń erlik isteri joldastarynyń júreginde máńgi qaldy. Eki úlken merekege arnalǵan saltanatty jıynda soǵys ardagerlerine erekshe mán berildi. Jeńis kúnin áriptesterimen birge ardagerler Qudaıbergen Kapsalıamov, Pavel Vasılevskıı. Mıhaıl Krıvorotenko, Andreı Lıalıýk pen Petr Kýngýrov atap ótti. Saltanatty shara departament qqyzmetkerleriniń úzdik kózge túsken qyzmetkerlerine medal, gramota, alǵys hattar tapsyrýmen jalǵasty. Saltanatty shara polıtsııa qyzmetkerleri men olardyń balalary daıyndaǵan merekelik kontsertke ulasty. Soǵys jyldary jurtshylyq súıip tyńdaǵan ánder oryndaldy.
Jeńisti jaqyndatýǵa úles qosqan aqmolalyqtar maıdanǵa 120 vagon azyq-túlik jóneltken - G.Salyq
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmolalyqtar maıdanǵa 120 vagon azyq-túlik jóneltken.Bul týraly Aqmola oblystyq memlekettik muraǵatynyń dırektory Gúlbarshyn Salyq málim etti.Onyń aıtýynsha, Uly Otan soǵysynda respýblıkanyń basqa oblystary sekildi Aqmola óńiri de jeńisti jaqyndatýǵa óz úlesin qosqan. Buǵan oblystyń memlekettik muraǵatynda saqtalǵan kóptegen qujattar aıqyn dálel. Maıdan shegindegi aqmolalyqtardy aıtpaǵanda, tyldaǵy jerlesterimizdiń erlikteri baıandalǵan qujattar kóp jaıtty ańǵartady. «Soǵys bastalysymen oblystyń jumysy kúrt basqa arnaǵa aýysty, ózge jerlerden kóshirilgen kásiporyndardy ornalastyrý, turǵyndardy Otan qorǵaý isine jumyldyrý, úkimet pen partııa tarapynan qoıylǵan áskerı-sharýashylyq tapsyrmalardy oryndaý sharalary jedel túrde bastalyp ketti. 1941 jyly Melıtopolsk tank qurastyrý zaýytynyń jabdyqtary ákelindi. Negizgi tsehtar pedagogıkalyq ýchılışeniń alańdaryna ornalastyryldy. Ol №317 zaýyt bolyp belgilendi. Zaýyttyń barlyq jabdyqtaryn, sonyń ishinde júzden astam stanokty óte az ýaqytta, bir aptanyń ishinde qurastyrý kerek boldy. Árbir jumysshy óz stanogy úshin ózi jer qazdy. 1941 jyly 20 qarashada belgilengen ýaqyttan 20 kún buryn alǵashqy ónim -snarıadtar shyǵaryldy. Keıinnen mınalar men granatalar shyǵarý jolǵa qoıyldy. Zaýyttyń alǵashqy dırektory Nıkolaı Mýravev, quraldar tsehynyń bastyǵy Leonıd Sokolov, tseh bastyǵy Mıhaıl Nosan, ınjener Semen Petlıtskıı jáne taǵy basqalary zaýytty qaıta jańǵyrtýǵa atsalysty. 1943 jyldyń 1 mamyrynda zaýytqa «Eńbek maıdanynyń gvardııashylary» joǵary ataǵy berildi. Sondaı-aq, Kókshetaýda Máskeý túbinen kóshirilgen Podolsk tigin mashınalar zaýyty ornalastyryldy. Makınka beketinde Lenın atyndaǵy zaýyt qarqyndy jumys istedi. Olardyń barlyǵy óndiristi qaıta quryp, qorǵanys maqsatyndaǵy ónimderdi shyǵarýdy qolǵa aldy. Stepnıak qalasynda ornalasqan «Qazaltyn» tresi de alty myń jumysshynyń basyn biriktirip, altyn óndirdi. Aqmolalyqtar tek maıdanda ǵana emes, tylda da erekshe erlik kórsetti. Olar Jeńisti jaqyndatý úshin baryn saldy. Tyl eńbekkerleriniń maıdandaǵylarǵa kórsetken qamqorlyǵy mol boldy. «Bári maıdan úshin, bári Jeńis úshin!» uranyn kóterip, bar kúsh jigerlerin jumyldyrdy. 1944-1945 jyldary Aqmola oblysy maıdanǵa kómek berý jáne halyq arasynda kópshilik qorǵanys jumystaryn uıymdastyrý boıynsha respýblıkada birinshi orynda boldy. Muraǵat qujattaryna súıensek, bizdegi tyl eńbekkerlerinen shamamen 70 mıllıon rýblge jýyq aqsha jáne memlekettik áskerı qaryzdardy tóleýge 187 mıllıon rýbl qarajat túsken eken. Turǵyndar qorǵanys qoryna ózderiniń bar jıǵan-tergen aqshalaryn, eńbekaqylaryn quıdy. 1943 jyly aqmolalyqtardyń qarajaty esebinen qurastyrylǵan «Osoavıahımshylar» tank kolonnalary Keńes áskeriniń qataryn tolyqtyrdy», dedi g.Salyq Sonymen qatar murajaı dırektory Aqmola óńirinen maıdan dalasynda qarý-jaraqpen qatar, kıim-keshek, turmysqa qajetti zattar da úzbeı jiberilip otyrǵanyn atap ótti. «Merekelerge oraı tyldaǵy ujymdardan, jekelegen adamdardan sálemdemeler jóneltildi. Jaýyngerler 6346 ton, 26060 jup pıma, 17809 jup tósek jabdyqtary, 19667 qulaqshynmen qamtamasyz etildi. Soǵystyń basynan aıaǵyna deıin azyq-túlikke toly 120-ǵa jýyq vagon maıdanǵa jóneltildi. Máselen, 1942 jyldyń aqpanynda Aqmola beketinen Volhov maıdanynyń jaýyngerlerine sálemdeme jiberilse, al, sáýirde azyq-túlik pen kıim-keshek Lenıngrad, kelesi jyly Ońtústik-Batys maıdanyndaǵylarǵa da jetti. Kadrlardyń jappaı aýysýyna, biraz adamdardyń soǵysqa ketýine qaramastan, Otan qorǵaýǵa attanǵan sarbazdarǵa demeý bolamyz degen maqsatpen oblystyń kásiporyndary jumys josparyn 200-300 paıyzǵa artyq oryndap otyrdy. Jetpegen jumysshylardy kásiporyndar qaıta oqytyp, soǵys aıaqtalǵannan keıin olar joǵary bilikti mamandarǵa aınaldy. Mal sharýashylyǵynyń mamandary memleketke 594426 tonna sút, 24459 tonna et tapsyryp, soǵysqa deıingi et óndirisiniń kólemin eki esege arttyrdy. Aqmola temirjolshylary da soǵys kezinde qajyrly eńbek etip, maıdan qajetin ótep otyrdy. Olar 76 paravoz brıgadalaryna birigip, respýblıka jáne odaq kóleminde maıdanǵa jáne sharýashylyqqa qajetti quraldardy jáne zattardy tasymaldady. Aqmola temirjolshylary «FD» jáne «SO» sııaqty jańa parovozdar aldy. Soǵys jyldary óndiris pen transportta jalpy ónim 4 ese ósti. Munymen qosa, óńirdiń soǵystan jaraqatpen oralǵan jaýyngerlerdi emdeýge qosqan úlesi mol. Dárigerler men meıirbıkeler ár sarbazǵa erekshe qamqorlyqpen qarady. Osynyń arqasynda Aqmolada emdelgen myńdaǵan adam ólimnen aman qaldy. Osy qıyn-qystaý kezeńde oblys aýmaǵynda, naqtyraq aıtsaq, Aqmola, Kókshetaý, Atbasar qalalary men Aqkól, Býrabaı aýdandarynda jeti gospıtal jumys istedi. Býrabaı kýrortty ólkesinde Gamaleıa, Ilınskıı, Barannıkov, Vernadskıı, Zelınskıı, Mandelshtam sekildi qurmetti akademıkter ǵylymmen aınalysty», dep sózin túıindedi G.Salyq.
«Astana Opera» ártisteri Baýyrjan Momyshulynyń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıady
ASTANA. QazAqparat - Jeńis Kúni, 9 mamyrda «Astana Opera» ártisteri Baýyrjan Momyshulynyń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıady.Óner ujymynyń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, elordalyq teatr uly merekege jan-jaqty daıyndaldy, barsha trýppa - opera, balet solıstteri, hor jáne sımfonııalyq orkestr «Astana Opera» sahnasynda ótetin sharalarǵa atsalysady. Munymen qatar ártister Uly Otan soǵysyna qatysqan Keńes Odaǵynyń Batyry, panfılovshy Baýyrjan Momyshulynyń eskertkishine taǵzym etedi. Gúl qoıý rásimi 11:20 ótedi. Qazaqstandyq batyr, aty ańyzǵa aınalǵan qolbasshy óziniń erlikterimen áıgili. Ol Uly otan soǵysyna 1941 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap qatysyp, general-maıor Panfılov basqarǵan 316 atqyshtar dıvızııasynda bolǵan. Máskeý túbindegi shaıqasta pash etken erligi úshin oǵan 1942 jyly Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn berý usynyldy. Alaıda bul marapatqa ol tek qaıtys bolǵannan keıin 1990 jyldyń 11 jeltoqsanynda laıyqty dep tanyldy. Teatr solısteri, otandastarymyzdyń erligin umytpaǵan asa mańyzdy ekenin atap ótti. - Bul zulmat soǵys qanshama adamnyń ómirin qıdy. Bizdiń mindetimiz - búgingi aspanymyzdyń ashyq bolýyna janyn da aıamaǵan adamdardy esten shyǵarmaý. Qýanyshty mereke barsha jurtty - úlkendi-kishini biriktiredi. Beıbit ómirge qol jetkizý úshin erlik jasaǵandar jaıly estelik urpaqtan urpaqqa jetkiziledi, - deıdi «Astana Opera» ártisteri. Keńes Odaǵynyń Batyry Baýyrjan Momyshulyna arnalǵan eskertkish Esil ózeniniń jaǵasy mańyndaǵy, B. Momyshuly dańǵylyndaǵy (Astana q.) óziniń atymen atalǵan gúl baqta ornalasqan.
Pavlodarda 500-den asa oqýshy saltanatty sap túzep, áskerı ánder shyrqady
PAVLODAR. QazAqparat - Pavlodarda Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyn atap ótý qarsańynda Konstıtýtsııa alańynda oblystyq sap túzeý jáne án baıqaýy ótti. Atalmysh sharanyń Otan qorǵaýshylar kúni ótkizilýiniń de ózindik mańyzdylyǵy zor. Sebebi sap túzeý jáne án baıqaýynyń negizgi maqsaty jastardyń boıynda elge degen súıispenshilik sezimdi damytý, áskerı-patrıottyq klýbtardaǵy jumystardy jandandyrý bolyp tabylady. Aıta keterligi, jyl saıyn qatysýshylardyń sany artyp keledi. Máselen, búginde úsh qala men barlyq aýdandardan on bes topta 540 oqýshy óz daıyndyqtaryn kórsetedi. Keıbir jastar bıyl kıim úlgilerin talapqa saı túzep, arnaıy tapsyryspen tikkizgen. Osyndaı toptardyń biri - Kachır aýdanynan kelgen qyzdardan quralǵan komanda, - deıdi Pavlodar oblystyq bilim berý basqarmasy basshysynyń orynbasary Saıan Muqanov. Kachır aýdanyndaǵy «Samal» lageri dırektorynyń orynbasary, ádisker Janat Alıtaevtyń aıtýynsha, byltyr oblystyq baıqaýda birinshi orynǵa ıe bolǵan jas órenderge bıyl aýdandyq bilim berý bólimi arnaıy forma satyp alýǵa qarjy bólgen. Búgingi baıqaýǵa kelgen árbir oqýshyǵa ortasha eseppen alǵanda jeti myń teńgedeı jumsalǵan. Óz kezeginde Pavlodar oblysy qorǵanys isteri jónindegi departament bastyǵynyń orynbasary Dmırtıı Býtsman birinen soń biri tizilgen komandalar arasynan elimizdiń naǵyz bolashaq sarbazdarynyń kelbetin kórsetip, ózderine júktelgen mindetti abyroımen atqarǵan jeńimpazdardy 13-18 maýsym aralyǵynda Qaraǵandy oblysynyń Spassk aýylynda ótetin respýblıkalyq «Aıbyn» áskerı-patrıottyq jıynyna qatysýǵa shaqyrdy. Baıqaýdyń qorytyndysy boıynsha birinshi oryndy Ekibastuz qalasy men Pavlodar aýdany ıelendi, dep habarlaıdy pavlodarnews.kz.
Qaraǵandyda kásipkerler Uly Otan soǵysynyń ardagerlerine óz erikterimen járdemdesýde
QARAǴANDY. QazAqparat - Qaraǵandylyq kásipker Sergeı Vodko UOS ardageri Konstantın Sýmındi óz qamqorlyǵyna aldy.Jeńis kúni qarsańynda bıznesmen oǵan jańa tereze syıǵa tartty. «Konstantın Ivanovıchke barǵanymda ol terezesi eski, odan jel soǵady dep shaǵymdandy. «Basqa eshteńe kerek emes, jańa tereze qoıyp berse dep em» dedi. Bizdiń kompanııa ardagerdiń ótinishin oryndady. Eń myqty tereze ornatyp berdi», - dedi S. Vodko. Kásipker maıdangerden soǵys jaıly kóptegen tosyn áńgimeler estigenin atap ótti. «Ol kisi artıllerııada qyzmet etken. Soǵys jyldaryndaǵy qıyndyqtar men qyzyqqa toly kóp oqıǵalardy aıtyp berdi», - dedi ol. Kompanııa basshysy kásipkerlerdi aragerlerge tek 9 mamyrda ǵana emes, turaqty kómektesip turýǵa shaqyrdy. «Olar jyldan-jylǵa azaıyp keledi. Olarǵa beı-jaı qaramaı, járdemdesýge umtylýymyz qajet. Olardyń alǵysy men rızalyǵy rýhanı baıýyńa jol ashady» - dedi. Oblystyq ardagerler keńesiniń derekterine sáıkes Qaraǵandy oblysynda búginde UOS 246 qatysýshy men múgedekteri, 15 myńǵa jýyq tyl eńbekkeri bar. maıdangerlerdiń 117-si Qaraǵandyda turady. Temirtaýda - 35. Qarqaraly, Nura aýdanydarynda, Qarajalda bir-birden ǵana qaldy.
Sibirde 111 jastaǵy maıdanger Qapken Súleımenovke qurmet kórsetildi
TÚMEN. QazAqparat - Jeńis kúni qarsańynda Reseıdiń Túmen oblysyndaǵy Qazaqtardyń ulttyq-mádenı avtonomııasynyń prezıdenti Esenǵalı Ibraev Sibirde turyp jatqan qart maıdanger, 111 jastaǵy Qapken Súleımenovtiń úıine bardy.Avtonomııa basshysy ardagerdi quttyqtaı kele, Túmen qazaqtary dańqty jerlesteriniń maıdan jáne eńbek jolyndaǵy janqııarlyq eńbegin joǵary baǵalaıtyndyǵyn, halyq pen elge qyzmet etýdiń jarqyn úlgisi retinde maqtan tutatyndyǵyn atap ótti. Aıta keterligi, pýlemetshi Qapken Súleımenov 1941-1945 jyldary aralyǵynda qan maıdanda erlikpen soǵyssa, beıbit ómirde 30 jyl boıy keńshardyń malyn baqqan edi. Búginde qart maıdanger Túmen oblysynyń Omýtınsk aýdanyna qarasty Rýsakova aýylynda 75 jastaǵy qyzy Maǵaıshanyń qolynda turyp jatyr. Jyljyp ótken jyldar onyń este saqtaý qabiletine nusqan keltirgen. Aqsaqal aýyl turǵyndarynyń basym kópshiligin tanı bermeıdi. Alaıda, Rýsakovaǵa únemi kelip turatyn qazaq avtonomııasynyń jetekshisi Esenǵalı Ibraevty jaqyn týysy retinde tanıdy. Qapken ata qonaqtaryn zor qýanyshpen qarsy alyp, qurmet kórsetip, syılyq bergenderi úshin alǵysyn bildire kele oblystaǵy qazaqtardyń tynys-tirshiligin surap bildi. Jalpy, aqsaqal kún saıyn Qazaqstan telearnalaryndaǵy baǵdarlamalardy tamashalaıdy, ásirese, aıtysty, dombyra únin estigendi jaqsy kóredi. Sol úshin antenna tabaqshasyn da ornatqyzyp alǵan. Alaıda, ókinishke oraı jyl saıyn qulaq estýi nasharlap barady. Tipti, keıingi kezde estý apparatynyń da paıdasy bolmaı tur. Biraq, qazaq qartynyń qoly qarýly, kezinde batyrlarǵa tán kúshtiń ıesi bolǵany baıqalady. Qyzy Maǵaısha da ákesiniń erterekte attyń ústinde otyryp, bir qolymen astyq toly qapty aldyna erkin óńgerip alatyndyǵyn aıtady. Qapken Súleımenov 1904 jyly 15 jeltoqsanda Soltústik Qazaqstan oblysynyń Presnovsk aýdanyna qarasty Baıan aýylynda bolys bıleýshisiniń otbasyna dúnıege kelgen edi. Ujymdastyrý jyldarynda ákesi jer aýdarylyp kete barǵan. Goloşekınniń solaqaı saıasatynan týyndaǵan asharshylyq jyldary otbasy Túmen oblysynyń aýmaǵyna kóship kelip osy jerge qonystanyp qalǵan. Qapken Súleımenov ekinshi Ýkraına maıdany quramynda soǵysyp, Vengrııa, Chehoslavakııa, Germanııa jerlerindegi urystarǵa qatysty. Ol kezekti shaıqas barysynda aýyr jaraqattanyp, Býdapesht túbindegi gospıtalde jatqan kezinde Jeńiske jetkenderin estidi. Bul kúnderi qazaqtyń uzaq jasaǵan qart maıdangerine aýyldyq, aýdandyq jáne oblystyq bılik ókilderi, mektep oqýshylary qurmet kórsetýde.
Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy Elshisi soǵys ardagerlerin quttyqtady
ASTANA. QazAqparat - Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy Elshiligi Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis kúnine jáne elimizdegi Otan qorǵaýshy kúnine oraı Ózbekstanda turyp jatqan soǵys jáne tyl ardagerlerin quttyqtady.Keshe elshilik dıplomattary Tashkent qalasyndaǵy Qazaq ulttyq mádenı ortalyǵynyń járdemimen dańqty qazaq maıdangerlerine baǵaly estelik syılyqtar tabys etti. Merekelik shara aıasynda Qazaqstannyń Ózbekstadaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi E.Ótembaev Tashkentte turyp jatqan Uly otan soǵysynyń ardageri, qazaq Shyrynbek Orazymbetovpen kezdesti. Qazaqstan elshisi aqsaqaldy Jeńis kúnimen quttyqtady. «Sizdi gıtlerlik Germanııany jeńgen uly kúnmen qutyqtaý múmkinshiligine ıe bolǵanyma baqyttymyn ári maqtan tutamyn. Sizder shyn máninde bizder úshin eń qymbatty jansyzdar. Sizderdiń erlikterińiz ben batyrlyqtaryz, Otanǵa degen sheksiz mahabbattaryńyz, onyń halqyna degen adaldyqtaryńyz patrıotızmniń naǵyz úlgisi ári ósip kele jatqan urpaqty tárbıeleýdiń tiregi bolyp sanalady», - dedi E.Ótembaev. Tashkent qalasynyń 93 jastaǵy turǵyny Shyrynbek Orazymbetuly Ońtústik Qazaqstan oblysynda dúnıege kelgen. Almaty áskerı ýchılışesinde oqyp júrgen kezinde maıdanǵa shaqyrylǵan. Baltyq jaǵalaýy maıdanyna, blokada qalǵan Lenıngradty qorǵaýǵa qatysty. Soǵystan keıin Tashkentke bilim alýǵa barǵan ol tarıhshy mamandyǵyn alyp shyqty. Tarıh ǵylymynan kandıdattyq qorǵap, uzaq jyldar boıy osy eldiń joǵary oqý ornynda dáris berdi, ǵylymı jáne qoǵamdyq qyzmetterdi de qatar alyp júrdi. Jasynyń egde tartqanyna qaramastan aqsaqal soǵys kezindegi kóptegen jaıttardy áli de biledi. Urys kezinde óz polkynyń jaýyngerlik týyn qalaı alyp júrgenin de aıtyp berdi. Aqsaqal jaýyngerlik erligi úshin «Qyzyl tý», 1-shi dárejel «Otan soǵysy» ordenderimen, «Erligi úshin» medalimen marapattalǵan. Ardager Shyrynbek Orazymbetuly Qazaqstan elshiliginiń qamqorlyǵyna alǵysyn bildirip, QR Prezıdenti N.Nazarbaevqa zor densaýlyq, Qazaqstandy damytýda zor tabystar, beıbitshilik pen kelisimdi aqtaý isinde mol qajyrly eńbek tiledi. Aıta keterligi, búgin Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy Elshiligi Tashkentte akkredıttelgen sheteldik dıplomatııalyq korpýs ókilderimen birge Táýelsizdik alańyndaǵy máńgilik alaýǵa, Tashkentte dúnıege kelgen qazaq generaly, Keńes Odaǵynyń Batyry Sabyr Rahymovtyń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıý rásimine qatysady.
BQO ishki ister departamenti maıdangerlerge qurmet kórsetti
ORAL. QazAqparat - Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı BQO ІІD bastyǵynyń orynbasary, polıtsııa polkovnıgi Berik Óteýlın men ishki ister organdary jáne ishki áskerler ardagerler keńesiniń tóraǵasy Jaılybaı Adaev Uly Otan soǵysy jáne sala ardagerleriniń úılerine baryp, qurmet kórsetti.Departamenttiń baspasóz qyzmetinen túsken málimetke qaraǵanda, saqshylar aldymen doǵarystaǵy mılıtsııa aǵa leıtenanty Meńjan Ábdirahmanovty quttyqtady. Jympıty (qazirgi Syrym) aýdany Kózdiǵara aýylynda 1926 jyly dúnıege kelgen kelgen ol Zabaıkalede 1943 jyldan áýeli kýrsant, keıin 1945-1950 jyldary shofer bolǵan. 1950 jyldan Jympıty, Terekti, Prıýral (qazirgi Zelenov) aýdandarynda ishki ister organdarynda eńbek etti. Departament qyzmetkerleri qurmet kórsetken kelesi ardager Saǵyzbaı Serekeshev 1925 jyly Gýrev (qazirgi Atyraý) oblysy Maqat aýdanynda dúnıege kelgen. 1942 jyldyń qyrkúıek aıynda Lenıngrad áskerı baılanys ýchılışesine oqýǵa jiberilip, bir jyldan keıin Ýkraına jerinde kóptegen qala-aýyldardy azat etýge qatysady. Shaıqastardyń birinde aýyr jaraqat alyp, elge oralǵan S.Serekeshev ishki ister organdarynda abyroıly qyzmet atqaryp, 1978 jyly mılıtsııa podpolkovnıgi shenimen zeınetke shyqty. Uly Otan soǵysy jáne ishki ister organdarynyń taǵy bir ardageri, doǵarystaǵy mılıtsııa polkovnıgi Qabı Sársenǵalıev 1942 jyly áskerge shaqyrylyp, 1943 jyldyń qazan aıynan jan alyp, jan berisken shaıqastarǵa qatysty. Erligi úshin kóptegen medaldarǵa qosa úshinshi dárejeli Dańq jáne ekinshi dárejeli Otan soǵysy ordenderimen marapattaldy. Іshki ister organdaryna 35 jyl ómirin arnasa, sonyń 20 jylynda basshylyq qyzmette boldy. Ǵabdelqaıyr Qýanshalıev 1925 jyly Qaratóbe aýdany Hankól aýylynda dúnıege kelgen. Brıansk, 1-Ýkraına maıdany quramynda Reseı, Ýkraına, Chehoslovakııa jerlerimen júrip ótip, jeńis kúnin Germanııanyń Drezden qalasynda toılady. «Qyzyl Juldyz» ordeni, birneshe medaldarmen marapattalǵan ol Ózbekstan men Túrkmenstanda áskerı qyzmetin jalǵastyryp, elge 1950 jyly oraldy. Іshki ister organdaryndaǵy eńbek jolyn Qaratóbe aýdanynda bastady. 1965 jyly Taıpaq aýdandyq ishki ister bóliminiń bastyǵy bolyp taǵaıyndalyp, osy qyzmetti 14 jyl atqaryp, 1979 jyly qurmetti demalysqa shyqty. B.Óteýlın maıdangerlerdi Uly Jeńis kúnimen quttyqtap, keıingi urpaq ókilderiniń ardagerlerdi árkez ardaqtap, bas ıetininen aıtsa, maıdangerler estelikterimen bólisti.
V. Pýtın N.Nazarbaevty Uly Jeńistiń 71 jyldyǵymen quttyqtady
MÁSKEÝ. QazAqparat - Vladımır Pýtın Ázerbaıjan, Armenııa, Belarýs, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Moldavııa, Tájikstan, Túrkimenstan, Ózbekstan, Abhazııa, Ońtústik Osetııa kóshbasshylaryn, sondaı-aq Grýzııa men Ýkraına azamattaryn UOS Jeńisiniń 71 jyldyǵymen quttyqtady. Bul týraly RF Prezıdentiniń baspasóz qyzmeti jáne aqparat basqarmasy habarlady.Quttyqtaýda Reseı Prezıdenti Jeńis kúni - týǵan jeri úshin janyn qıyp, álemdi fashızmnen qorǵap qalǵan erlik pen halyqtar birliginiń sımvoly bolǵan qasıetti mereke ekeni atap ótiledi. Vladımır Pýtın ortaq tarıhty burmalaýǵa jáne qaıǵyly oqıǵanyń qaıtalanýyna jol berýge bolmaıtynyn erekshe atap ótti. Bizdiń ortaq boryshymyz - UOS-ta qaza tapqandardyń jarqyn beınesin jadymyzda máńgi saqtaý, aman oralǵan kózi tiri ardagerlerdi qurmetteý, olarǵa jan-jaqty qamqorlyq kórsetý. Reseı memleketiniń basshysy synnan ótken dostyq pen týystyq qatynas aldaǵy ýaqytta da memleketaralyq qatynastardy nyǵaıtyp, eýrazııalyq keńistikte ıntegratsııalyq úderisterdiń damýyna yqpal etetinine senimin bildirdi. Pýtın barlyq ardagerlerge, tyl eńbekkerlerine alǵys aıtty, olarǵa myqty densaýlyq, uzaq ǵumyr tiledi.
Shymkenttik UOS ardageri Aıtjan Beknazarov 12 ret ajaldan aman qalǵan
ASTANA. QazAqparat - Shymkenttik qart maıdanger Aıtjan Beknazarov soǵysta 12 ret ajalmen betpe-bet kelip aman qalǵan. Búginde 94-ke kelgen qarııa «oq pen ottyń ortasynan jaraqat almaı, din aman qaıttym», - deıdi. Jeńisten keıin bar ǵumyryn sot salasyna arnaǵan ardager femıda qyzmetkerleri ótkizgen «Urpaqtar sabaqtastyǵy» atty basqosýda jas sýdıalar men kópshilikke surapyl soǵys jyldary bastan keshken qıyndyǵy men Otan úshin opat bolǵan qarýlas dostarynyń erligi jaıly aıtyp berdi, dep habarlaıdy 24.kz. 30 jyldan astam sot salasynda eńbek etken Qurmetti sýdıa «Tuǵyry bıik Táýelsizdik uǵymyn ulyqtaý kerek», - deıdi. 19 jasynda qan maıdanǵa ózi suranyp attanǵan bozbala Taraz qalasyndaǵy №105 qazaq ulttyq atty ásker dıvızııasynyń quramynda bolǵan. Baılanysshy men barlaýshy mindetin atqarǵan ardager Stalıngrad urysyna da qatysqan. Birde jaýdyń surmergeni atqan oq beline baılaǵan sý qutysyna tıip, jan saqtapty. Qyraǵy jaýynger ózine tóngen qaýip-qaterge qaramastan, talaı qarýlas dostaryn ajaldan aman alyp qalǵan eken. »Men sol saqtaýshysy bar adamnyń birimin dep oılaımyn. Nege? 12 ret týra kelgen ajaldan aman qalyppyn. Moldavııada 4 aı qorǵanysta turdyq. Botta degen úlken kól bar. Arǵy jaǵynan bergi betke oq jetpeıdi. Sonyń bergi jaǵasyndaǵy qyrda, baqylaý pýnktinde nemisti qarap otyramyn. Jerdi tereń etip qazyp snaıper otyrǵanyn kórip qaldym. Bizdikiler sýǵa barady. Sosyn aıqaıladym, «sýǵa barmańdar, mergen otyr» dep. Sóıtip men qansha soldatty aman alyp qaldym,- dep eske alady Uly Otan soǵysynyń ardageri Aıtjan Beknazarov.
Qarmaqshyda sambodan halyqaralyq týrnır ótip jatyr - Qyzylorda oblysy
QYZYLORDA. QazAqparat - Uly Jeńis kúnine oraı Qyzylorda oblysy Qarmaqshy aýdanynda Keńes Odaǵynyń Batyry Táıimbet Kómekbaev atyndaǵy sambodan HHI halyqaralyq memorıal ótýde. Bul týraly oblystyq ákimdiktiń baspasóz qyzmeti habarlady.Bul týrnırdiń jalaýy osymen 21-shi márte jelbirep otyr. Halyqaralyq memorıalǵa Ázerbaıjan, Grýzııa, Ózbekstan men Qyrǵyzstan jáne Qazaqstannan 200-ge jýyq sportshy qatysýda. - Uly Jeńistiń 71 jyldyǵy qarsańynda ótkizilip otyrǵan Keńes Odaǵynyń Batyry Táıimbet Kómekbaev atyndaǵy sambodan halyqaralyq memorıaldyń ashylýymen quttyqtaımyn. Jyl saıyn uıymdastyrylatyn bul týrnır halyqaralyq dárejege jetip, elimizde sambo kúresiniń damýyna septigin tıgizip otyr. Elbasy «Otan úshin ot keshken maıdangerlerdiń kórsetken erligin, qaHarmandyq ónegesin jas urpaq boıynda qalyptastyrý eń asyl maqsatqa aınalýy tıis», - degen edi. Barshańyzdy taǵy da Uly Jeńis merekesimen quttyqtaı otyryp, balýandardyń baǵy men baby qatar shaýyp, shyn myqtylardyń jeńis tuǵyrynan kórinýine tilektespin, - dedi oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev. Týrnırdiń ashylý saltanatyna batyrdyń urpaqtary da qatysyp, Táıimbet Kómekbaev týraly estelikter aıtty. Sonymen qatar, sportshylardyń qurmetine belgili estrada ánshileri óner kórsetip, qonaqtarǵa merekelik kóńil-kúı syılady. Aıta keteıik, týrnır sońynda qazaq kúresinen «Túıe palýan» saıysy ótkiziledi. Bas júlde 10 myń AQSh dollary.
Danıal Ahmetov ardagerlerge qarjylaı tólem sertıfıkattary men páter kiltin tabystady
ÓSKEMEN. QazAqparat - Aımaq basshysy Danıal Ahmetov saltanatty túrde Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń atynan UOS ardagerlerine biryńǵaı qarjylaı tólem sertıfıkattary men páter kiltin tabystady.Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis Kúnine arnalǵan saltanatty shara aıasynda 20-dan astam ardagerge oblys ákimi 500 myń teńge kólemindegi biryńǵaı qarjylaı tólem sertıfıkattaryn tabys etti. Jalpy, aımaqta turyp jatqan 438 soǵys ardageri jarty mıllıon teńge kólemindegi qarjylaı sertıfıkatqa ıe bolady, dep habarlaıdy óńir basshysynyń baspasóz qyzmeti. - Men úshin sizderdi osynaý aıtýly merekemen quttyqtaý úlken mártebe, - dedi aımaq basshysy óziniń quttyqtaý sózinde. - Biz aramyzda sizderdeı adamdardyń bar bolǵanyn maqtan tutamyz. Sizderdiń árqaısylaryńyz elimizdiń maqtanyshysyzdar. Búgin men Ult kóshbasshysy Nursultan Nazarbaevtyń tapsyrmasyn oryndaı otyryp, Jeńis kúnin otbasylaryńyzben, balalaryńyzben, nemere, shóberelerińizdiń ortasynda atap ótýlerińiz úshin sizderge 500 myń teńgeniń qarjylaı sertıfıkatyn tabys etkim keledi. Biz sizderdiń aldaryńyzda qaryzdarmyz. Sizderge densaýlyq, baqyt jáne uzaq ǵumyr tileımin. Sonymen qatar, oblys basshysy Óskemen qalasynda turyp jatqan soǵys ardageri Anastasııa Svetochevaǵa páter kiltin tabystady. - Men shyn júregimnen Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaevqa alǵys aıtqym keledi, - dedi Anastasııa Svetocheva. «Jeńis kúnine oraı mundaı syılyq alam dep kútpegen edim, UOS ardagerlerin umytpaı, elep, eskerip jatqandary qýantady. Memleket basshysyna úlken alǵys».Foto: Vıktor Abakýmov
SQO ákimi maıdangerler Qasym Júnisov pen Sergeı Presnıakovtyń úıine bardy
PETROPAVL. QazAqparat - Uly Jeńis qarsańynda UOS ardagerleriniń úıine barýdy dástúrge aınaldyrǵan SQO ákimi Erik Sultanov Qasym Júnisov pen Sergeı Presnıakovty kele jatqan merekemen quttyqtady, dep habarlaıdy óńir basshysynyń baspasóz qyzmeti.Qasym Júnisov 92 jasta. Kóz janarynyń jáne qulaǵynyń estýi nasharlaǵanymen ardagerdi oblys ómiriniń tynys-tirshiligi qyzyqtyrady. Degenmen ózge de maıdangerler tárizdi áskerı jyldaryn eske túsirýdi unata bermeıdi. Ol soǵysqa 1942 jyly tap boldy. Kýrsk shaıqasyna qatysty, pýlemetshiler men kólik vzvodyn basqardy. Eki ret jaraly boldy. Leıtenant-polkovnık Qasym Júnisov І dárejeli Otan soǵysy ordenimen, Qyzyl juldyz ordenimen, «Germanııany jeńgeni úshin», «Japonııany jeńgeni úshin», «Eren eńbegi úshin» medaldarymen, «Qurmet» ordenimen marapattalǵan. Sergeı Presnıakov ta soǵystyń nebir zulmattaryn bastan keshti. Uly Otan soǵysy bastalǵan shaqta ol nebári 19 jasta bolatyn. Ony maıdanǵa 1941 jyly shaqyrdy. Tek 1946 jyly ǵana elge oraldy. 94 jastaǵy qart maıdangerdiń de omyraýy orden, medaldarǵa toly. Olardyń arasynda І dárejeli Otan soǵysy ordeni, «Erligi úshin» jáne «Germanııany jeńgeni úshin» jáne ózge de medaldary bar. Ardagerlermen emen-jarqyn áńgimelesken Erik Sultanov olarǵa myqty densaýlyq, baqyt, sergektik jáne uzaq ómir tiledi.
OQO-daǵy «Er esimi-el esinde» saltanatty is-sharasy «Máńgilik dańq» sherýimen bastaldy
ShYMKENT. QazAqparat - Búgin Ońtústik Qazaqstan oblysynda Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan «Er esimi-el esinde» saltanatty is-sharasy ótti. Shara "Máńgilik dańq" sherýimen bastaldy. Qajymuqan atyndaǵy ortalyq stadıon mańynan bastaý alyp, "Dańq" memorıalyna deıin jalǵasyn tapqan sherýge 1 myńǵa jýyq adam qatysty. Merekelik shara Abaı saıabaǵyndaǵy Máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıý rásimimen jalǵasyn tapty. Onda qatysýshylar maıdanda qaza tapqan qurbandardy eske alyp, olarǵa taǵzym etti. Óńir basshysy Beıbit Atamqulov Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men tyl eńbekkerlerin jáne barsha ońtústikqazaqstandyqtardy Jeńistiń 71 jyldyǵymen quttyqtady. «Bul soǵysta bizdiń azamattarymyz erlik pen qaharmandyqtyń eń joǵary deńgeıdegi úlgisin kórsetti. Sizderdiń kórsetken erlikterińiz búgingi urpaq úshin naǵyz otansúıgishtiktiń, kópultty tatýlyqtyń teńdessiz úlgisi bolyp tarıhta jazylyp qaldy. Sol máńgi óshpes ónegelerińiz júregimizdiń tórinen oryn aldy. Bolashaqta da solaı bola bermek»,-dedi óz quttyqtaý sózinde oblys ákimi. Uly Otan soǵysyna Ońtústik Qazaqstannan 140 myńnan astam adam attanyp, olardyń jartysyna jýyǵy týǵan jerge oralmaǵan. ІІ Dúnıejúzilik soǵysta janqııarlyq erligi úshin ońtústikqazaqstandyq 51 azamatqa Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berilse, 8 jerlesimiz «Dańq» ordeniniń ıegeri atandy. Jaýjúrek qaısarlyǵy úshin myńdaǵan ardagerlerimiz túrli orden, medaldarmen marapattaldy. Búginde ot pen oqtyń arasynan elge aman-saý oralǵan maıdangerlerdiń 325, Uly Otan soǵysynyń qatysýshylary men múgedekterine teńestirilgender 1204, tylda tynymsyz tirlik jasaǵandardyń 21 myńnan astamy aramyzda bar. Memlekettik saıasattyń arqasynda ardagerlerdi áleýmettik turǵyda qorǵaý, qoldaý sharalary júıeli iske asyp keledi. Osy tusta aıta ketý kerek, bıyl mereke qarsańynda jergilikti bıýdjet esebinen UOS ardagerleriniń árqaısysyna 212 myń teńge kóleminde qarjylaı kómek berilse, bir soǵys ardagerine páter kilti tabystaldy. Sonymen qatar, óńirdegi 6 ardagerdiń turǵyn úıin aǵymdaǵy jóndeýden ótkizý maqsatynda olardyń jeke esep shotyna qarjy aýdaryldy. Merekelik sharada Uly Otan soǵysy jáne tyl eńbekkerlerine arnalǵan áskerı ómirden teatrlandyrylǵan kórinisi uıymdastyrylyp, dala botqasy usynyldy, dep habarlaıdy OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti.
Soǵys ardagerlerine taksıde tegin júrý sertıfıkaty tapsyryldy - Qostanaı
QOSTANAI. QazAqparat - Qostanaı oblysynda «Ómir boıy taksımen tegin júrsin» aktsııasy uıymdastyrylyp, shara aıasynda Uly Otan soǵysy ardagerlerine taksıde tegin júrý sertıfıkaty tapsyryldy.Uly Otan soǵysynyń ardagerleri Qasymhan Aldabergenov pen Mıhaıl Podolıakovqa taksıde tegin júrý sertıfıkaty saltanatty túrde tapsyryldy. Ardagerlerge qyzmetti «Taksı-CITY» fırmasy kórsetetin bolady. Bul jeńildik ardagerlerge Qostanaı qalasynda beriledi. Mamyr aıynyń basyndaǵy málimetter boıynsha Qostanaı qalasynda Uly Otan soǵysynyń 100 ardageri turyp jatyr, dep habarlaıdy egemen.kz.
Uly Otan soǵysynyń ardageri Ádiham Shilterhanovqa qurmet kórsetildi - OQO
ShYMKENT. QazAqparat - 9 mamyr - Jeńis kúni merekesi qarsańynda OQO ákiminiń orynbasary Erbol Sadyr Uly Otan soǵysynyń múgedegi Ádiham Shilterhanovtyń otbasynda boldy.Oblys ákiminiń orynbasary men soǵys ardageri otty jyldardaǵy qıyn-qystaý kezeńderdi eske alyp, emen-jarqyn áńgimelesti. Óz kezeginde, E.Sadyr qazynaly qartqa búgingideı tynysh zamanymyzdyń bolýyna atsalysqany úshin alǵysyn jaýdyryp, oblys ákiminiń arnaıy syıyn tabys etti, dep habarlaıdy óńir basshysynyń baspasóz qyzmeti. Ádiham Shilterhanov 1925 jyly 27 qazanda Ordabasy aýdany,Tórtkúl aýylynda dúnıege kelgen. 1943 jyly naýryz aıynda áskerge shaqyrylǵan jas jigit Panfılov atyndaǵy 8 gvardııalyq dıvızııanyń 23 polkinde avtomatty rotada bolyp, Kalınıngrad, Pskov, Lenıngradty azat etýge qatysqan. 1944 jyly Lenıngrad blokadasyn buzý shaıqasynda aıaǵynan, basynan aýyr jaraqattanyp gospıtalde em alyp elge qaıtqan. Soǵystan keıingi jyldary soǵys ardageri Báıdibek aýdanynda ustaz bolǵan, partııa qyzmetinde, komsomol uıymynda eńbek etken. Odan keıin ujymshar agronomy, partııa hatshysy, ujymshar bastyǵy, keıinirek, Qyzylqum aýdanynda keńshar dırektory, kombınat dırektory qyzmetterin atqarady. Búginde 91 jastyń tórindegi qarııanyń bul kúnge deıin 13 kitaby jaryq kórgen. Báıdibek, Otyrar aýdanynyń Qurmetti azamaty. Qazaqstan Jazýshylar odaǵy múshesiniń 5 ul men 1 qyzynan 16 nemere, 19 shóberesi bar.
Ataqty «Ogonek» ániniń ıesi avtorlyq quqyǵyn dáleldeı almaı ómirden ótken
ASTANA. QazAqparat - Surapyl soǵys jyldary jaýyngerler kózine jas alyp, et-júregi eljireı shyrqaǵan «Ogonek» ániniń avtoryna qatysty aıtys taıaý arada sheshimin tabýy múmkin. Qııan-keski shaıqasta kóńilge demeý, janyna medeý bolǵan shyǵarmaǵa sarbazdyń jan jaryna degen saǵynysh sazy altyn arqaý bolǵan. Osy lırıkalyq ánniń Izraılde turatyn avtory maıdanger Mıhaıl Nıkonenkonyń otbasy onyń avtorlyq quqyǵyn áıgileıtin qujattardy taýyp, dálel-dáıekterdi jınap bolypty. «Ogonek» áni qan maıdanda jaýyngerler jatqa aıtyp, janyna demeý bolǵan shyǵarmalardyń biri bolǵanyn búginde tarıh kórsetti. Arada 71 jyl ótse de, sııasy keppegendeı, bir sózi umyt bolmaı, reti kelgen jıyndardyń barlyǵynda oryndalady. Saǵynysh pen sezimge toly osy ánniń naq kompozıtory Mıhaıl Nıkonenko ekenin áli kúnde deıin eshkim moıyndamaǵan. Ókinishke qaraı, avtor óziniń quqyn dáleldeı almaı, ómirden ótti. «Sáýir aıynda jaýyngerlerge soǵys týraly maqala, óleń jazylǵan baspasóz jetedi. Sonda dál osy «Ogonektiń» shýmaqtary bolady. Gazet brıgada komandıriniń orynbasary Korotkovtyń qolyna tússe kerek, ákeme qarap:«Myna tarmaqtardy qarashy. Tamasha jazylǵan eken. Múmkin osydan bir ádemi án shyǵararsyń», -depti. 1 mamyr kúni «Ogonek» oryndalady»,-deıdi uly Aleksandr Kostenovskıı. 1943 jyly 57 armııanyń 173 tank brıgadasyna Gorkov fılarmonııasynyń ártisteri keledi. Ogonekty estigen olar Mıhaıl Nıkonenkodan ánniń notasyn suraıdy. Alaıda nota tanymaıtyn áýesqoı kompozıtordyń ornyna alǵashqy bolyp týyndynyń notasyn fılarmonııanyń kontsertmeısteri jazady. Aleksandr Kostenovskııdiń aıtýynsha, soǵys aıaqtalǵan soń ánniń avtory izdelýde degen habarlama shyqqan. Óziniń týyndysy ekenin ákem aıtpaqshy boldy. Jaı sóz emes, dálel kerek depti. Sebebi avtorlyqqa talasýshylar kóp bolǵan eken. Bertin kele maıdan alańyna baryp, ándi notaǵa túsirgen kontsertmeısterdi taptyq. Sol kezdesý áserge toly boldy. Ózi nota jazǵan qaǵazdy osy kúnge deıin saqtapty. Uzaq jyldar boıy Mıhaıl Nıkonenko avtorlyq quqyǵyn dáleldeıtin qujattardy jınaýmen ótken. Tanymal «Ogonek» ániniń shyǵý tarıhy,1943 jyly alǵash ret ánniń notasy jazylǵan paraqtar da osynda. Bulardyń árqaısysy túpnusqalyq saraptamadan ótken. Eger 1966 jyly osy qaǵazdardyń barlyǵy sotta kórsetilgen bolsa, belgili ánniń kompozıtory osy kúnge deıin belgisiz bolyp qalmas pa edi?" Bastapqyda oryndasa, oryndaı bersin, kompozıtory menmin dep maqtanǵysy kelmedi. Avtory kim dep izdeı bastaǵanda ózi jaıynda málimdemekshi boldy. Ýaıymdama, onsyz da seni barlyǵy tanıdy dep aıttym. Onyń kompozıtor ekenin, 40 shaqty án jazǵanyn barlyǵy biledi. Jubatqanmen, qatty renjýli bolatyn. Aıǵaq zattardy jınaǵanmen, endi ózi ómirde joq. Tek sol «Ogonekty» moıyndamaýlary onyń ómirin qysqartty ma dep te oılaımyn»,-deıdi jary Raısa Kostenovskaıa. Mıhaıl Nıkonenko tarıhta «Ogonek» ánimen qatar myna akkordıondy da qaldyrdy. Qyzyl armııa tyńshylary tapsyrmany oryndaý kezinde tutqynmen qatar aspapty da alyp kelgen desedi. Endi maıdangerdiń otbasy araǵa 50 jyl salyp, avtorlyq quqyqty dáleldemekshi. Eger de rastalsa,«Ogonek» áni aıtylar kezde sózin jazǵan - Mıhaıl Isakovskıı, áni - Mıhaıl Nıkonenko dep aıtylatyn bolady. Ázirge týyndynyń kompozıtory belgisiz bolyp qala bermek, dep habarlaıdy 24. kz.
Astanada Uly Otan soǵysynda qaza tapqan jaýyngerlerdi eske aldy
ASTANA. QazAqparat - Búgin Astanada Uly Otan soǵysynda qaza tapqan jaýyngerlerdi eske alý rásimi barysynda jaýyngerler zıratyna Dańq gúlshoqtary men gúl sebetteri qoıyldy. Jınalǵan qaýym sarbazdar men orkestrdiń marshymen qaza tapqan jaýyngerler zıratynyń basyna bardy, dep habarlaıdy elordanyń resmı saıty.Saltanatty sharaǵa Astana qalasy ákiminiń orynbasary Ermek Amanshaev, máslıhat hatshysy Janat Nurpeıisov, UOS ardagerleri, QR Qorǵanys mınıstrliginiń, túrli konfessııalardyń ókilderi, áskerı bólimsheler, oqýshylar men qala turǵyndary qatysty. - Búgin Otany úshin janyn qurban etken adamdardy eske alý úshin jınalyp otyrmyz. Aqmola óńirinen 30 adam Keńes Odaǵynyń batyry atanǵanyn bilesizder. Olar árqashan da jadymyzda. Olar soǵystan aman oralyp, elimizdiń qalyptasýyna da óz úlesin qosty. Bizdiń janymyzda júrgenderińiz, búginde táýelsiz memlekette ómir súrip jatqanymyz úshin rahmet, jasaǵan erlikterińiz úshin alǵys aıtamyz, - dedi Astana qalasy ákiminiń orynbasary Ermek Amanshaev. Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı jaýyngerler zıratyna elorda ákimdiginiń, qalalyq máslıhattyń, soǵysqa qatysqandardyń atynan gúl shoqtary qoıyldy. - Qurmetti joldastar, búgin surapyl soǵys jyldaryn eske alyp otyrmyz. Maıdandas joldastarymyz árqashan jadymyzda. Aǵa urpaq óz mindetin oryndady, al jastar - Otanymyzdy qorǵaý kerek. Memleket táýelsizdigin aldy. Barshaǵa baqyt, densaýlyq, qýanysh tileımin! Uzaq jasańyzdar! - dedi Uly Otan soǵysynyń ardageri Alekseı Frolov. Aıta keteıik, erteń 9 mamyrda Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı «Otan qorǵaýshylar» monýmentiniń janynda Dańq gúl shoqtary men gúlder qoıý rásimi uıymdastyrylady. Sondaı-aq, saǵat 12:30 Táýelsizdik dańǵylynan «Otan qorǵaýshylar» monýmentine deıin «Jaýjúrek polk» sherýi júrip ótedi.
K.Kókirekbaev jambyldyq maıdangerdi Jeńis kúnimen quttyqtady
ASTANA. QazAqparat - Jambyl oblysynyń ákimi Kárim Kókirekbaev Uly Otan soǵysynyń ardageri Kybyraı Ryspanbetovtyń úıinde bolyp, maıdangerdi Jeńis merekesimen quttyqtady. Otan úshin ot keshken qarııaǵa densaýlyq, amandyq tilep arnaıy syılyq tabys etti. Bul týraly oblys ákimdiginiń baspasóz qyzmeti habarlady.Qybyraı Ryspanbetov 1921 jyly Talas aýdany, Kóshek aýylynda dúnıege keldi. Soǵysqa deıin Lenın atyndaǵy kolhozda kolhozshy bolyp eńbek etti. 1942 jyly qańtarda maıdan dalasyna attandy. Onda 2 zapastaǵy atqyshtar polkinde, 1943 jyly 45 - shi atqyshtar polkinen Lenıngrad qalasyndaǵy urysqa qatysty. 1945 jyly qyrkúıekte 160 - atqyshtar polkynda bolyp, jaraqattanýyna baılanysty áskerden bosatyldy. 1945 jyly elge oralyp, Lenın atyndaǵy kolhozda kolhozshy, ferma meńgerýshisi bolǵan 1-shi, 2-shi dárejeli «Otan soǵysy» ordenimen, «Lenıngradty qorǵaǵany úshin», «Germanııany jeńgeni úshin» jáne taǵy da basqa medaldarmen marapattalǵan. Bar sanaly ǵumyryn adal eńbekke arnaǵan aqsaqal búginde nemere, shóbereleriniń qyzyǵyn kórip otyr. Qart maıdanger mereıli merekede ózin arnaıy quttyqtaǵan oblys ákimine alǵysyn bildirip, júrekjardy tilegin jetkizdi.
Aýdan ákimi maıdangerlerdiń otbastarynda bolyp, merekemen quttyqtady - Qyzylorda oblysy
QYZYLORDA. QazAqparat - Búgin Qazaly aýdanynyń ákimi Najmadın Shamuratov soǵys ardagerleriniń shańyraǵynda bolyp, Jeńis kúnimen quttyqtady. 96 jastaǵy Uly Otan soǵysynyń ardageri Pirnazar Myrzataevtyń otbasyna barǵan aýdan basshysy oblys ákiminiń quttyqtaý hatyn tabystady. Ardagerge zor densaýlyq pen bar jaqsylyqty tilep, syılyqtar tabys etti.P.Myrzataev 1942 jyldyń aqpan aıynda Qazaly qalasynan soǵysqa attanyp, 1946 jyly shilde aıynda elge oralǵan. Zaıyby Hadısha ekeýi 10 bala tárbıelep ósirgen. Ardager «Qyzyl juldyz» ordenimen, «Germanııany jeńgeni úshin», «Varshavany azat etkeni úshin», «Berlındi alǵany úshin», «Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 30, 40, 50, 60, 65, 70 jyldyǵy» medaldarymen marapattalǵan. Budan keıin aýdan ákimi Najmadın Shákızadauly soǵys ardagerleri Tileýbergen Tobabergenov pen Qalep Bekturǵanovtyń ta úılerine baryp, syılyqtar tabys etti. Ardagerler aýdan basshysyna qamqorlyǵy men yqylasy úshin alǵystaryn bildirdi. T.Tobabergenov Jeńisti Berlın qalasynda qarsy alǵan. 1948 jyly elge oralǵannan bastap zeınet jasyna deıin temirjol salasynda abyroıly qyzmet etken. Qazir nemere-shóbereleriniń qyzyǵyn kórip, baqytty ómir súrýde. Al Q.Bekturǵanov soǵys maıdanynan eki jerden jaraqattanyp, elge oralǵan. Búginde 8 ul-qyzynan 22 nemere men 23 shóbere súıip otyr. Aýdan ákimi sonaý surapyl jyldary jeńiske óz úlesin qosqan qart maıdanger, Bekarystan bı aýylynyń turǵyny Qabaq Smaǵuldyń otbasynda boldy. Ardagerdi Jeńis kúni merekesimen quttyqtap, syı-sııapat kórsetti. «Soǵys - bul jazyqsyz jandardyń kóz jasy men qaıǵysy. Men qazirgi jas urpaq biz tartqan aýyrtpashylyq pen beınetti kórmese eken dep tileımin», - deıdi Qabaq ata. 19 jasynda soǵysqa attanǵan Qabaq aqsaqal Máskeý baǵytyndaǵy Týla qalasynyń mańynda nemis fashısterine qarsy shabýylǵa shyqqan. Q.Smaǵul kórsetken batyldyǵy úshin «Erligi úshin» medalimen, «Qyzyl juldyz», I jáne II dárejeli «Otan soǵysy» ordenderimen, «Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 30, 40, 50, 60, 65, 70 jyldyǵy» medaldarymen marapattalǵan. Soǵys jáne eńbek ardageri soǵystan keıin elge oralǵannan bastap esep salasynda 40 jyl eńbek etedi.
Soǵys ardageri K.Kıslıatskıhti merekemen OQO ákiminiń orynbasary quttyqtady
ShYMKENT. QazAqparat - Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı, OQO ákiminiń birinshi orynbasary Darhan Satybaldy Uly Otan soǵysynyń ardageri Kıslıatskıh Konstantın Federovıchti oblys ákiminiń atynan 9 mamyr merekesimen quttyqtap, syı-sııapat tabystady. D.Satybaldy Jeńis kúnin jaqyndatqan qart maıdangerge búgingi beıbit ómirimiz úshin rızashylyǵyn jetkizdi. Bul týraly oblys ákiminiń baspasóz qyzmeti habarlady.Kıslıatskıh Konstantın Federovıch 1923 jyly 27 jeltoqsanda Omby oblysy, Soldat aýdanynda, Kólkúl aýylynda dúnıege kelgen. Soǵysqa deıin aýyl-sharýashylyq tehnıkýmyn bitirip, keńes armııasynyń qataryna qosylǵan ol 1942 jyly 7 qarashada Ombyda áskerı ant qabyldady jáne Stalıngradty qorǵaýǵa atsalysty. Sondaı-aq, 1942 jylǵy jeltoqsan men 1943 jylǵy aqpan aralyǵynda Stalıngrad qalasyn qorshap alǵan fashıstik kúshterdi joıý úshin úles qosty. Sodan keıin Orlovsk-Kýrsk ıinindegi tankige qarsy pehotasynda shaıqasqa qatysty. Qart maıdanger Ýkraına, Polsha, Vengrııa qalalaryn jaýdan bosatýǵa atsalysqan. Osventsımda natsısterdiń qylmystaryn tergeý boıynsha komıssııasynda jumys atqardy. Ol úshin soǵys Avstrııada bitip, sol jaqtan ol 1945 jyly 20 qazanda qaıta oraldy.
Túrkistan qalasynda 24 ardager Jeńis kúnin toılaıdy
ShYMKENT. QazAqparat - Búgin Túrkistan qalasynyń ákimi Á.Óserbaev óńirdegi Uly Otan soǵysy ardagerleriniń úılerine baryp, oblys ákiminiń quttyqtaýyn jetkizdi. Uly mereke qarsańynda ardagerlerge barsha jurtshylyq atynan quttyqtaý lebizin jetkizgen qala basshysy, jeńisti jaqyndatyp, keıingi urpaqqa beıbit ómir syılaǵan qart maıdangerlerdiń áleýmettik máselelerimen de tanysyp shyqty.Oblys ákiminiń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, búgingi kúnde Túrkistan qalasy boıynsha 24 ardager Jeńis kúnin toılamaq. Olarǵa qoldaý kórsetý maqsatynda, qala ákiminiń orynbasarlary, mekeme basshylary bekitilip buǵan deıin arnaıy merekemen quttyqtaý rásimderi júrgizilse, bılik tarapynan birjolǵy kómek retinde azyq-túlik, merekelik syılyqtar men qala qazynasynan soǵys ardagerleriniń jeke esep shottaryna 212 myń teńgeden qarjy bólingen. Osyndaı habardy estigen 101 jastaǵy Appaz Qudaıbergenov basshylyq tarapynan buǵan deıin kórsetilip jatqan qoldaýlarǵa rızashylyǵyn bildire kelip, beıbit ómirdiń berekesi mol ekenin kózine jas alyp otyryp jetkizdi. Sonymen birge, elimizde endi soǵys bolmasyn dep kópshilikke batasyn berdi. Bul shara 9 mamyr kúni tańerteń ortalyq «Jeńis» saıabaǵyndaǵy «Dańq» memorıalynan bastaý alyp, merekelik baǵdarlama aıasyndaǵy josparly ıgilikti istermen jalǵasyn tappaq.
Qazalyda Jeńis kúnin 6 ardager qarsy aldy - Qyzylorda oblysy
QYZYLORDA. QazAqparat - Búgin Qazaly halqy «Jeńis» saıabaǵyndaǵy «Máńgilik alaý» aldyna gúl shoqtary qoıyp, Uly Otan soǵysynda qurban bolǵandardy bir sát únsizdikpen eske aldy.Sharaǵa soǵys ardagerleri men tyl eńbekkerleri, olardyń jáne soǵystan oralmaǵan azamattardyń týǵan-týysqandary jınaldy. «Máńgilik alaý» janynda bolǵan jıynda aýdan ákimi Najmadın Shamuratov qazalylyqtardy merekemen quttyqtady. «Búgin biz mańyzdy memlekettik merekelerdiń birin - Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis Kúnin atap ótýdemiz. Bul Jeńis bizge ońaıǵa túsken joq, biraq halyq uly rýhtyń, keńes soldattarynyń jankeshtiligi men erjúrektiliginiń arqasynda jeńdi» - dep atap ótti ákim. Uly Otan soǵysyna Qazaly aýdanynan 10 770 azamat maıdanǵa attansa, 6 229 jaýynger ǵana aman-esen elge oralǵan. Olardyń jyl artqan saıyn qatary azaıyp, búgingi kúnde 6 ardager aramyzda júr.
Oralda «Maıdan ánderi» monospektakli qoıyldy
ORAL. QazAqparat - Batys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatrynda tanymal akter, Qazaqstan halyq ártisi Tilektes Meıramov «Maıdan ánderi» monospektaklinde oınady.Belgili jazýshy-dramatýrg Rollan Seısenbaevtyń shyǵarmasy boıynsha qoıylǵan bul spektakldiń (rejısseri Ulpan Serikbolqyzy) ereksheligi, onda jalǵyz akter soǵystan aman oralǵan sarbaz Sadyr Baıbarysovtyń beınesin somdaı bilgen. Beıbit kúnde otyz jyldan astam ýaqyt boıy revızor qyzmetin atqaryp kele jatqan Sadyr qaıda barsa da, iship alsa, maıdan ánderin aıtady. Túsinde kóretini sol surapyl soǵys. Qandykóılek dosy Grıgorıı Avılovtyń oqqa ushqan sáti. Dneprde ótken túnder. Jaraly mergen arqalaǵan orys qyzynyń beınesi, daýysy esinen keter emes. Úıinde de salatyny sol ánder. Túnniń shyrqyn buzǵan maıdangerdiń osy ánderinen ábden zapy bolǵan kórshi orys áıeli mılıtsııa shaqyrýǵa deıin barady. Osy áıeldiń daýysy baıaǵy orys qyzyn eske salady. Otan qorǵap, ot keshken, talaı aýyr sátterdi basynan ótkizip, júıkesi ábden juqarǵan qart sarbazdyń jan dúnıesin kóp eshkim túsine bermeıdi. Monospektal soǵys salǵan lańnyń uzaq ýaqytqa deıin seıilmeıtinin taǵy bir ashyp kórsetedi. Qoıylymdy tamashalaǵan oblys ákimi Altaı Kólginov Qazaqstan halyq ártisi T.Meıramovqa Aq Jaıyq jurtshylyǵy atynan rızashylyǵyn bildirip, alǵyshat tabys etti. Aıta keteıik, bul monospektakl Jeńistiń 70 jyldyǵyna oraı ótken jyly Q.Qýanyshbaev atyndaǵy memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatrynda qoıylǵan bolatyn.
9 mamyr - Uly Jeńis kúni
ASTANA. QazAqparat - Búgin - Uly Jeńiske 71 jyl. 1941 jyldyń maýsymynda bastalyp, úzdiksiz 5 jylǵa, ıaǵnı 1 418 kúnge sozylǵan surapyl soǵysqa Keńes Odaǵy quramyndaǵy respýblıkalardyń azamattarymen qatar qazaqstandyqtar da qatysty.Sońǵy derekter boıynsha Qazaqstannan maıdanǵa attanǵan 1 mln 200 myń jaýyngerdiń 600 myńy soǵystan qaıtyp oralmady. Jalpy, burynǵy Keńes Odaǵynyń 27 mıllıonǵa jýyq adamyn jalmaǵan qandy qyrǵynǵa elimizden attanǵandardyń ishinen 500-den astam jaýynger 1934 jyly bekitilgen eń joǵarǵy Keńes Odaǵynyń Batyry atanǵan bolatyn, onyń 100-den astamy - qazaqtar. Soǵys aıaqtalǵannan keıingi jyldary naqty aıtqanda, 1946 jyly Qudaıbergen Suraǵanov, 1965 jyly general Sabyr Rahymov, al 1990 jyly Baýyrjan Momyshuly aldy. Eki márte Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn Talǵat Bıgeldınov, Leonıd Beda, Ivan Pavlov, Sergeı Lýganskıı, al Shymkentte ornalasqan Chýgýev áskerı avıatsııa ýchılışesi túlegi I.Kojedýb úsh márte Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelendi. Shyǵystan shyqqan qos juldyz pýlemetshi Mánshúk Mámetova men mergen Álııa Moldaǵulovalar da osy joǵary ataqqa laıyqty dep tanyldy. Sonymen qatar 142 qazaqstandyq Dańq ordeniniń tolyq ıegeri atansa, Keńes Odaǵynyń orden, medaldarymen marapattalǵan qazaqstandyqtar sany 100 myńǵa jýyqtaıdy. Bul soǵysqa Qazaqstan Keńester Odaǵynyń bir bóligi retinde qatysty. Qazaqstan soǵys ýaqytynda maıdan qajetine qaraı beıimdeldi. Kóptegen áskerı dıvızııalar men brıgadalar, artıllerııa, mınomet, avıatsııa polkteri jáne derbes batalondar quryldy. Qazaqstan jaýyngerleri keńes-german maıdanynyń sheshýshi shaıqastaryna qatysty. Soǵystyń alǵashqy sátinde shekara shebindegi Brest qorǵanysyn qorǵaýshylar qatarynda myńdaǵan qazaqstandyqtar boldy. 1941 jylǵy qyrkúıektiń aıaǵynda bastalǵan Máskeý túbindegi shaıqasta general I.Panfılov basqarǵan 316-atqyshtar dıvızııasy erekshe kózge tústi. Munda Baýyrjan Momyshuly basqarǵan 1073-gvardııashyl atqyshtar polki jaý shabýylyna erlikpen toıtarys berdi. Máskeýdi qorǵaýda panfılovshylar dıvızııasy bólimderiniń saıası jetekshileri P.Vıhrov, M.Ǵabdýllın, avtomatshylar T.Toqtarov, R.Amangeldıev erlik kórsetti. Qazaqstandyq áskerı quramalardyń úshten biri 1941 jylǵy 9 qyrkúıekten bastap Lenıngradty qorǵaýǵa qatysty. Qazaqstan 1942 jyldyń jazynda Stalıngrad shaıqasynyń eń jaqyn tylyna aınalyp, soǵys qımyldaryna Batys Qazaqstandaǵy temir jol stansalary men eldi mekender keńinen tartyldy. Kýrsk shaıqasynda jáne basqa da maıdandarda qazaqstandyq quramalar men bólimder boldy. Baltyq boıy respýblıkalaryn, Ýkraına men Belorýssııany, Shyǵys Eýropany azat etýge jáne Berlın operatsııasyn júzege asyrýǵa qazaqstandyq jaýyngerler de qatysty. Qazaqstandyqtar partızan soǵysyna da belsene qatysty. Lenıngrad oblysyndaǵy shaıqastarda - 220, Smolensk jerinde - 270-ten astam, Ýkraına men Belorýssııada - 3000-daı qazaqstandyq erlik kórsetti. Bulardyń ishinde Q.Qaısenov, Ǵ.Ahmedııarov, B.Jangeldın, Á.Sháripov, N.Baıseıitova men T.Jumabaeva, J.Saın, Ǵ.Omarov sııaqty qazaqtyń ul-qyzdary boldy. Partızandar komandırleri A.Egorovqa, N.Zebnıtskııge jáne F.Ozmıtelge Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. 300-deı qazaqstandyq Eýropadaǵy qarsylasý qozǵalysyna qatysty. Fashızmge qarsy soǵys jeńispen aıaqtalǵannan keıin qazaqstandyq jaýyngerler Kvantýn armııasyna qarsy shaıqasty. Qazaqstannyń tabıǵı baılyǵy Qyzyl Armııany áskerı tehnıkamen jaraqtandyrýda mańyzdy ról atqardy. KSRO HKK men BK(b)P OK-niń 1941 jylǵy 16 tamyzdaǵy qaýlysy Qazaqstannyń 1941 jyldyń 4 toqsany men 1942 jylǵa arnalǵan áskerı-sharýashylyq josparyn belgiledi. Osy qaýlyǵa sáıkes respýblıka ekonomıkasy soǵys múddesine baǵyttaldy. Respýblıka áskerı óndiris úshin qajet mys, qorǵasyn, metall, vısmýt, molıbden, polımetall kenderin óndirýde jetekshi orynda boldy. Marganets, volfram, nıkel, t.b. óndirý jolǵa qoıyldy. Qazaqstannyń qorǵanys zaýyttary qarý-jaraq pen oq-dári jasaýdyń jańa úlgilerin ıgerdi. Qaraǵandy kenshileri ónerkásip pen kólikti kómirmen qamtamasyz etti. Oral - Embi munaıly aýdandarynyń kásiporyndary suıyq otyn shyǵarýdy 39 paıyzǵa arttyrdy. Elektr qýatyn óndirý 2 ese derlik ósti. 1941-1945 jyldary barlyǵy 460 jańa óndiris orny salyndy. Bulardyń qatarynda soǵys júrip jatqan aýdandarda Qazaqstanǵa kóshirilgen 142 kásiporyn qysqa merzim ishinde ornalastyrylyp, iske qosyldy. Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy maıdan men tyldy azyq-túlikpen, ónerkásipti shıkizatpen jabdyqtady. 1942 jyly mal basy 2 mln-ǵa, egis kólemi 8 mln gektarǵa jýyq arttyryldy. Respýblıka 1941-1945 jyldary 5829 myń tonna astyq, 734 myń tonna et jáne basqa azyq-túlik berdi. Soǵys jyldary respýblıka eńbekshileri maıdanǵa kıim-keshek, azyq-túlik jiberip, jeke azamattardyń qarjysyna tankter, ushaqtar, súńgýir qaıyqtar jasaldy. Respýblıka halqynyń maıdan qajetine erikti jınaǵan qarjysy 4 700 mln som boldy. Uly Otan soǵysyndaǵy jeńis kúni Qazaqstan men TMD-da ǵana emes, sonymen qatar odan tysqary jerlerde de keńinen atap ótiledi. Bul jyl saıynǵy atalyp ótetin meıramnyń erekshe jáne qurmetti orny bar. Bizdiń bolashaǵymyz úshin qurban bolǵan mıllıondaǵan adamdardy eske túsirý úshin, árbir qazaqstandyq bul merekeni Otanǵa degen súıispenshiliginiń nyshany retinde atap ótedi. Uly Otan soǵysyndaǵy Uly Jeńistiń 71 jyldyǵy qurmetine elimizde kóptegen sharalar ótkizilýde. Búginde qatary sırep qalǵan maıdangerlerge degen qurmet erekshe. Respýblıkamyzdyń túpkir-túpkirinde eske alý vahtalary, ártúrli aktsııalar, ardagerlermen kezdesýler ótip jatyr. Búgin Astanada qala jurtshylyǵy, ardagerler «Otan qorǵaýshylar» monýmentine gúl shoqtaryn qoıady, merekege jınalǵan maıdangerler sarbaz botqasynan aýyz tıedi, maıdandyq ánder shyrqalady. Sondaı-aq Almatyda dástúr boıynsha 28-panfılovshy batyrlar eskertkishine gúl shoqtary qoıylady, qala alańdarynda kontsertter ótedi. Merekelik sherýler halyq serýenine ulasyp, keshke Jeńis otshashýymen aıaqtalady. Mundaı sharalar respýblıkamyzdyń barlyq óńirlerinde jalǵasyn tabady.
Ulanbatyrda qazaq ushqyshy, Mońǵolııa áýe kúshteriniń bas qolbasshysy M.Zaısanovty eske aldy
BEIJІŃ-ULANBATYR. QazAqparat - 7 mamyrda Ulanbatyr qalasynda Qazaqstan Elshiligi Otan qorǵaýshylar kúni merekesine oraı jáne Jeńis kúni qarsańynda Mońǵolııanyń ataqty qazaq ushqyshy, Mońǵolııa áýe kúshteriniń bas qolbasshysy, general-maıor Múdáris Zaısanovtyń qulpytasyna gúl shoqtaryn qoıý rásimin ótkizdi.Gúl qoıý rásimine Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Elshisi Qalybek Qoblandın, Mońǵolııa Parlamentiniń depýtattary Tileıhan Almalyq, Bákeı Aǵypar, jazýshy, Mońǵolııanyń belgili qoǵam qaıratkeri Sultan Táýkeıuly jáne Mońǵolııanyń eńbek sińirgen ushqyshy, otstavkadaǵy podpolkovnık Táshtýan Tóteıuly qatysty. Múdáris Zaısanov - Mońǵolııa qarýly kúshterinde qyzmet atqarǵan qazaq azamaty, general-maıor. 1910 jyly Zaısan óńirinde týylyp, 1920 jyldary Monǵolııaǵa qonys aýdarǵan. 1932 jyly Orynbordaǵy ushqyshtar daıarlaıtyn ýchılışeni támamdaǵan. Halhın-Gol shaıqasy kezindegi erlikteri úshin Mońǵolııanyń jáne Keńes Odaǵynyń eń joǵarǵy nagradalarynyń biri - «Qyzyl tý» ordenimen marapattalyp, 1942 jyly general-maıor sheninde Mońǵolııa Áýe áskerleriniń bas qolbasshysy laýazymyna taǵaıyndalǵan. Zaısanov 57 jasynda Ulanbatyrdaǵy áskerı gospıtalda dúnıe saldy.
N.Nazarbaev V.Pýtındi Vostochnyı ǵarysh aılaǵynan alǵashqy zymyran ushyrylýymen quttyqtady
ASTANA. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Reseı Federatsııasynyń Prezıdenti Vladımır Pýtınmen Máskeý qalasynda kezdesti, dep habarlaıdy Aqordanyń baspasóz qyzmeti.Kezdesý barysynda memleketter basshylary ekijaqty yntymaqtastyqtyń qazirgi aspektilerin, sondaı-aq kún tártibindegi birqatar óńirlik jáne halyqaralyq máselelerdi talqylady. Nursultan Nazarbaev V.Pýtındi Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵymen jáne Vostochnyı ǵarysh aılaǵynan alǵashqy zymyran ushyrylýymen quttyqtady. - Búginde kez kelgen memleket osyndaı zamanaýı ǵarysh aılaǵyn iske qosa almaıdy. Bul Sizdiń qolyńyzdan keldi. Sizdiń el úshin osy bir tarıhı oqıǵa kóptegen urpaqtyń jadynda qalatyn bolady, - dedi Memleket basshysy. Sonymen qatar, Nursultan Nazarbaev bıyl Joǵary Eýrazııalyq ekonomıkalyq keńestiń otyrysy, Shanhaı yntymaqtastyǵy uıymynyń sammıti jáne TMD memleketteri basshylarynyń keńesi ótetinin eske saldy. - Bıyl kún tártibinde kóp kezdesý bar, baǵdarlama aýqymdy. Qazirgi kúrdeli kezeńde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq qalypty rejımde damyp jatyr. Daǵdarys ýaqytynda týyndap jatqan qıyndyqtardy eńserýge bolady, - dep atap ótti Qazaqstan Prezıdenti. Reseı Prezıdenti Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan paradqa qatysý maqsatymen Máskeýge kelgeni úshin Nursultan Nazarbaevqa alǵys aıtty. - Bizdiń qarym-qatynasymyz da osylaı jaqsy ári jan-jaqty damı beretinine senimdimin. Búgin Siz kórsetken iltıpat erteńgi kúni de ózara senimdi nyǵaıtyp, dostyq baılanystarymyzdyń budan ári damı berýi úshin jaqsy jaǵdaı qalyptastyratyny sózsiz, - dedi V.Pýtın.
Qazaqstandyq dıplomattar Máskeýdegi Á.Moldaǵulova jáne B.Momyshuly atyndaǵy mektepterge bardy
MÁSKEÝ. QazAqparat - Jeńis kúni qarsańynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Reseı Federatsııasyndaǵy Elshiligi jáne áskerı attashata qyzmetkerleri Reseıdiń Máskeý qalasyndaǵy Keńes odaǵynyń batyrlary Álııa Moldaǵulovanyń atyndaǵy № 402 jáne Zelenograd qalasyndaǵy Baýyrjan Momyshulynyń atyndaǵy №1912 mektepterge bardy. Bul týraly QR-nyń RF-daǵy elshiliginiń baspasóz qyzmeti habarlady.Qazaqstandyq dıplomattar oqýshylardyń saltanatty túrde sapqa turýyna qatysyp, odan keıin batyrlardyń bıýstterine QR-nyń RF-daǵy elshiliginiń atynan gúl shoqtaryn qoıdy. Sharaǵa Máskeý qalasyndaǵy soǵys jáne eńbek ardagerleri, qazaq dıasporasynyń ókilderi qatysty. Mektep oqýshylary qonaqtarǵa merekelik kontsert qoıdy, odan keıin mektepterdegi Álııa Moldaǵulova men Baýyrjan Momyshulynyń murajaılarynda ekskýrsııa ótkizildi.
OQO ákimi ardager Anna Shalıany úıine baryp quttyqtady
ASTANA. QazAqparat - Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Beıbit Atamqulov Uly Otan soǵysynyń ardageri Shalıa Anna Fedorovnany Jeńistiń 71 jyldyǵymen quttyqtap, shańyraǵyna bardy, dep habarlaıdy ákimdiktiń baspasóz qyzmeti.Ardager apamyzǵa jyly lebizin bildirgen oblys ákimi ІІ Dúnıejúzilik soǵysta apa-ápkelerimizdiń kórsetken janqııarlyq erlikteri men jaýjúrektiligin máńgi esten shaǵarmaıtynyn, keıingige beıbit ómir syılaǵan Uly Jeńistiń biz úshin mańyzy aıryqsha zor ekenin atap ótti. Óz kezeginde, Anna Shalıa sol ýaqyttaǵy maıdan dalasyndaǵy estelikterimen bólisip, búgingi urpaqtan Táýelsiz Qazaqstandaǵy beıbit ómirdiń qadirin uǵynyp, ony qasterleýin ótindi. Sonymen qatar, ardaqty ardager, aımaq basshysymen áńgimelesý barysynda, Elbasyǵa jáne jergilikti bılik ókilderine kórsetilip jatqan qurmet pen qamqorlyqtaryna rızashylyǵyn bildirdi. Aıta keteıik, Anna Shalıa 1923 jyly 12 maýsymda Ońtústik Qazaqstan oblysy, Arys aýdany, Vrevsk aýylynda týǵan. 1941 jyly radıotelegrafıst kýrsyn bitirgen. Voronejde 40 armııa shtabynda áskerı qyzmetin atqarǵan. 25 dıvızııa esebinen 63 baılanys radıorota bóliminde radıst bolǵan. Voronej-Kostorsk operatsııasynda alǵashqy ret soǵys maıdanyna engen. 1944 jyldyń basynda Rýmynııa, Vengrııa, Chehoslavakııa shekarasynan ótip, Zvenıgorod, Bogýslav, Ýman qalalaryn azat etýge qatysqan. «Qyzyl juldyz» ordenimen, II-shi dárejeli «Otechestvennaıa voına» medalimen jáne mereılik medaldarmen marapattalǵan. 1945 jyly elge oralǵan ardager 1946 jyl men 1979 jyldar aralyǵynda bilim salasynda qyzmet atqaryp, sol jerden zeınetkerlikke shyqqan. Qazirgi ýaqytta Anna Fedorovnanyń jasy 92-den asyp otyr.
ER ESІMІ EL ESІNDE: UOS ardageri B.Myrzahmetov jaıly úzik syr
ASTANA. QazAqparat - Er esimi el jadynda máńgi saqtalady. Bul dáleldeýdi esh qajet etpeıtin aksıoma. Sonaý Uly Otan soǵysy jyldarynda eren erliktiń biregeı úlgisin kórsetken ata, apalarymyz ár qazaqtyń otbasynda bar. Osy rette QazAqparat Uly Otan soǵysyndaǵy jeńistiń 71 jyldyq merekesine oraı maıdanger Baqtııar Myrzahmetovtyń nemeresi Maıra Myrzahmetovanyń atasy jaıly esteligin oqyrman nazaryna usynýdy jón kórdi.Ońtústik óńirdiń Maqtaaral aýdanynda úlken shańyraq Myrzahmetovtar áýleti áý bastan qarapaıymdylyǵymen, yntymaǵymen el ishinde abyroıǵa ıe bolǵan. Atamyz Baqtııar Myrzahmetuly syndarly jyldary halyq tynyshtyǵyn buzǵan fashıstermen soǵysýǵa attanǵan. Jalpy, atamyz 1939 jyly áskerı boryshyn ótep júrgen kezinde-aq KSRO men Fınlıandııa arasyndaǵy soǵysqa qatysqan eken. 1941 jyly fashıstik Germanııa KSRO elderine soǵysty bastady. Jer-jerden ultynyń qamyn oılaǵan erkek ataýly, sonyń ishinde jas órender eshteńeden qaımyqpastan qandy maıdanǵa attanyp jatty. Olardyń arasynda buǵan deıin soǵystyń aşy dámin tatqan, nebári 23 jastaǵy atamyz Baqtııar Myrzahmetuly da bar edi. Ol 1941-1943 jyldary Shyǵys jáne Batys maıdanda, 1943-1944 jyldary 4-shi Ýkraına maıdanynda erlikpen jaýǵa qarsy soǵysty. Ór minezdi qazaq jigitiniń erligi elenbeı qalmady. 1941 jyly KSRO Qorǵanys Halyq komıssarıatynyń buıryǵymen leıtenant áskerı shenin aldy. Jalpy, ol 1938 jyldan bastap, 1946 jylǵa deıin KSRO Qarýly kúshteriniń qatarynda 3-shi razrıadtaǵy «zapastan tys jaýynger», «otrıad komandıri», «vzvod komandıri», «batalon komandıri» bolyp adal, qaltqysyz qyzmet etti. Uly Otan soǵysyna qatysqany úshin túrli medaldar men ordenderdi keýdesine taqty. Soǵystyń aıaqtalýynyń 20 jyldyǵyna oraı, «KSRO Qarýly kúshteriniń 50 jyldyǵy», 1978 jyly «Eńbek ardageri» atty ordendermen marapattalǵan. 1946 jyly óz eline amandyqpen oralǵan Baqtııar ata ózi týyp ósken Qyzylqum aýylynda keńshar nusqaýshysy bolyp eńbek etedi. 1954 jyly Tashkent qalasyndaǵy pedagogıkalyq ýchılışeniń «dene shynyqtyrý» páni muǵalimi mamandyǵyn alyp shyqty. Sol sátten bastap surapyl maıdannan oralǵan ardagerdiń qalǵan ǵumyry aýyl mektebinde ustazdyq etýmen, shákirtterine tálim-tárbıe berýmen ótti. Batyr atamyz maıdannan oralǵannan keıin Qyzdarkúl apamyzǵa úılenip, 5 balanyń ákesi atandy. Alaıda taǵdyr taýqymetimen Qyzdarkúl apa erte dúnıeden ozyp, 5 bala jetimsirep qalady. Baqtııar ata keıinnen qaısar da er minezdi Saparaı apaǵa ekinshi ret úılenedi. Ardaqty apamyz Myrzahmetovtar áýletiniń urpaǵyn jalǵastyryp, 2 ul 1 qyzdy dúnıege alyp keldi. 1986 jyly Baqtııar atany sum ajal bul fánıden alyp ketti. Búginde Salıqaly ana Saparaı apamyz áýlet oshaǵynyń tútinin sóndirmeı, ulyn uıaǵa, qyzyn qııaǵa qondyrdy. Dáriger, kásipker, áskerı qyzmetker, kásibin ıgergen balalary búginde Qazaqstannyń túrli qalalarynda qyzmet etip jatyr. Áke jolyn qýǵan marqum Álıhan atty uly áskerı qyzmetker bolyp, eliniń tynyshtyǵyn kúzetti. Búginde atamyzdyń 5 ul, 3 qyzynan 33 nemere, 35 shóbere ósip-ónip, óńirimizdegi úlgili, úlken otbasyǵa aınalyp otyr. «Er esim el esinde», demekshi qazaqtyń batyry Baqtııar Myrahmetuly ózi súrgen ǵumyrynda jasaǵan erligimen artynda qalǵan urpaǵyna úlgili áke, ata retinde máńgilik jadymyzda saqtalyp qalady. Eshkim de ómirge batyr bolyp kelmeıdi, tek boıynda namysy, jigeri bar azamattar ǵana batyr bolyp qalyptasady. Sondyqtan búgingi urpaqty basymyzǵa kún týar jaǵdaıda esh nárseden taısalmaıtyn jigerli, ór minezdi etip tárbıeleý maqsatymyzǵa aınalýy tıis dep oılaımyn!
Uly Jeńisti jaqyndatýda maıdanda, tylda janqııarlyqpen kúreske túskender aıryqsha qurmetke ıe - S.Bekbosynov
ASTANA. QazAqparat - Uly Jeńisti jaqyndatýda maıdanda da, tylda da janqııarlyqpen kúreske túskender aıryqsha qurmetke ıe. Astana qalasynyń prokýrory Sabyrjan Bekbosynov Jeńis kúnimen quttyqtaýynda osylaı málim etken.Elorda prokýrory Uly Otan soǵysynyń ardagerleri, tyl eńbekkerleri jáne jerlesterin Jeńis kúnimen quttyqtaı otyryp, osydan 71 jyl buryn adamzat tarıhynda eń aýyr jáne qandy soǵystyń sońǵy oqtary atyldy, deıdi. «Ýaqyt almasady, urpaqtar ózgeredi, biraq Otanǵa súıispenshilik, qajyrlylyq, erlik, jaýyngerlik rýhymyz ózgerissiz qalady. Otan qorǵaýshylar jasaǵan erlikter máńgilik jáne ýaqyt aǵysymen joǵalyp ketpeıdi. Sol bir qaharly soǵys jyldary alystaǵan saıyn onyń mańyzyn biz erekshe uǵyna túsýdemiz. Sondyqtan da halyq uzaq kútken Uly Jeńisti jaqyndatýda maıdanda da, tylda da janqııarlyqpen kúreske túskenderdiń barlyǵy aıryqsha qurmetke ıe, qaza tapqandardyń rýhyna taǵzym etemiz», delingen quttyqtaýda. Bul alapat soǵystaǵy Jeńistiń bizge qalaı kelgendigin uǵyný, qaza tapqandardy qadir tutyp, aramyzda júrgen ardagerlerge udaıy qamqorlyq kórsetý - bizdiń paryzymyz dep sanaıdy Sabyrjan Bekbosynov. «Aǵa urpaq alyp bergen Jeńis búgingi kúni de bizdi jetistikterge jigerlendiredi, janymyzǵa qýat beredi, qıyndyqtardy jeńip, alǵa umtylýymyzǵa kómektesedi. Qurmetti Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men tyl eńbekkerleri! Sizder jerimizdi jaýdan saqtap, elimizdi tynyshtyqqa bólegen, arttaǵy urpaǵyn oılap qan maıdanda jan bergen er júrek dara tulǵalarsyzdar. Naǵyz patrıotızm, qaharmandyqtyń laıyqty úlgisi bolyp kelesizder. Uly Jeńis úshin, óshpeıtin Erlik úshin shynaıy kóńilden shyqqan alǵysymyzdy qabyl alyńyzdar», deıdi Astana qalasynyń prokýrory. Ol ardagerlerge shyn júrekten densaýlyq, uzaq ǵumyr, alańsyz bolashaq, zor baqyt, beıbit ómir men bereke-birlik jaqyn adamdarynyń qamqorlyǵy men yqylasyn tileıdi.
9 mamyr - Jeńis merekesiniń Qazaqstan tarıhyndaǵy orny erekshe
ASTANA. QazAqparat - Adamzat tarıhyndaǵy eń surapyl da zulmatty kezeńniń biri - Ekinshi dúnıejúzilik soǵys. KSRO-da 1941 jyldyń maýsymynda bastalyp, úzdiksiz 5 jylǵa sozylǵan soǵysqa álemniń kóptegen elderi aralasyp, 35 mln adam urysqa tikeleı qatysty. 1 418 kúnge jalǵasqan soǵystyń aqyrǵy núktesi 1945 jyldyń 9 mamyrynda qoıyldy. Keńester Odaǵynyń fashıstik Germanııany tize búktirýi týraly kapıtýlıatsııa aktisine 1945 jyldyń 8 mamyrynda qol qoıylǵan bolatyn. Degenmen, Uly Jeńistiń merekesi 9 mamyr kúni toılanatyn bolyp sheshim qabyldanǵany belgili. ıAǵnı, 9 mamyr - Jeńiske qol jetken kún!Dúnıe elderin sharpyǵan soǵystan sol tustaǵy Keńester Odaǵynyń quramyndaǵy Qazaqstan da tys qalǵan joq. Málimetterge súıensek, surapyl soǵysqa Qazaqstannan 1 mln 200 myń jaýynger maıdanǵa attanǵan eken. Bul respýblıka halqynyń 18-50 jas aralyǵyndaǵy eresekterdiń jetpis paıyzyn qurady. Qazaqstan azamattary surapyl soǵysqa qatysyp qana qoıǵan joq, urystardyń alǵy shebinde eren erlikter kórsetti. Attanǵandardyń 600 myńy nemese teń jartysy soǵystan qaıtyp oralmady. Qazaqstandyq 500-ge jýyq jaýynger Keńes Odaǵynyń Batyry atandy. Soǵys aıaqtalǵannan keıingi jyldary naqty aıtqanda, 1946 jyly Qudaıbergen Suraǵanov, 1965 jyly general Sabyr Rahymov, al 1990 jyly Baýyrjan Momyshuly Batyr ataǵyn aldy. Eki márte Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn Talǵat Bıgeldınov, Leonıd Beda, Ivan Pavlov, Sergeı Lýganskıı, al Shymkentte ornalasqan Chýgýev áskerı avıatsııa ýchılışesi túlegi I.N.Kojedýb úsh márte Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelendi. Shyǵystan shyqqan qos juldyz pýlemetshi Mánshúk Mámetova men mergen Álııa Moldaǵulovalar da osy joǵary ataqqa laıyqty dep tanyldy. Sonymen qatar 142 qazaqstandyq Dańq ordeniniń tolyq ıegeri atansa, Keńes Odaǵynyń orden, medaldarymen marapattalǵan qazaqstandyqtar sany 100 myńǵa jýyqtaıdy. Málimetterge súıensek, maıdan dalasynda Qazaqstannan jiberilgen 23 birlestik, elýge taqaý polktar men batalondar shaıqasty. Qazaqstandyqtar Máskeý men Lenıngradty janqııarlyqpen qorǵap, Ýkraınany, Belarýsty, Baltyq jaǵalaýyn, Moldovany azat etýge qatysty, tutastaı alǵanda qazaqstandyqtar keńes-nemis maıdanynyń sheshýshi shaıqastarynyń basym bóligine derlik atsalysty. Soǵystyń alǵashqy sátinde shekara shebindegi Brest qorǵanysyn qorǵaýshylar qatarynda myńdaǵan qazaqstandyqtar boldy. 1941 jylǵy qyrkúıektiń aıaǵynda bastalǵan Máskeý túbindegi shaıqasta general I.Panfılov basqarǵan 316-atqyshtar dıvızııasy erekshe kózge tústi. Munda Baýyrjan Momyshuly basqarǵan 1073-gvardııashyl atqyshtar polki jaý shabýylyna erlikpen toıtarys berdi. Máskeýdi qorǵaýda panfılovshylar dıvızııasy bólimderiniń saıası jetekshileri P.Vıhrov, M.Ǵabdýllın, avtomatshylar T.Toqtarov, R.Amangeldıev erlik kórsetti. Qazaqstandyq áskerı quramalardyń úshten biri 1941 jylǵy 9 qyrkúıekten bastap Lenıngradty qorǵaýǵa qatysty. Qazaqstan 1942 jyldyń jazynda Stalıngrad shaıqasynyń eń jaqyn tylyna aınalyp, soǵys qımyldaryna Batys Qazaqstandaǵy temir jol stansalary men eldi mekender keńinen tartyldy. Kýrsk shaıqasynda jáne basqa da maıdandarda qazaqstandyq quramalar men bólimder boldy. Baltyq boıy respýblıkalaryn, Ýkraına men Belorýssııany, Shyǵys Eýropany azat etýge jáne Berlın operatsııasyn júzege asyrýǵa qazaqstandyq jaýyngerler de qatysty. Qazaq jaýyngerleri partızan soǵysyna da belsene qatysty. Lenıngrad oblysyndaǵy shaıqastarda - 220, Smolensk jerinde - 270-ten astam, Ýkraına men Belorýssııada - 3000-daı qazaqstandyq erlik kórsetti. Bulardyń ishinde Q.Qaısenov, Ǵ.Ahmedııarov, B.Jangeldın, Á.Sháripov, N.Baıseıitova men T.Jumabaeva, J.Saın, Ǵ.Omarov sııaqty qazaqtyń ul-qyzdary boldy. Partızandar komandırleri A.Egorovqa, N.Zebnıtskııge jáne F.Ozmıtelge Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. 300-deı qazaqstandyq Eýropadaǵy qarsylasý qozǵalysyna qatysty. Fashızmge qarsy soǵys jeńispen aıaqtalǵannan keıin qazaqstandyq jaýyngerler Kvantýn armııasyna qarsy shaıqasty. Qazaqstannyń tabıǵı baılyǵy Qyzyl Armııany áskerı tehnıkamen jaraqtandyrýda mańyzdy ról atqardy. KSRO HKK men BK(b)P OK-niń 1941 jylǵy 16 tamyzdaǵy qaýlysy Qazaqstannyń 1941 jyldyń 4 toqsany men 1942 jylǵa arnalǵan áskerı-sharýashylyq josparyn belgiledi. Osy qaýlyǵa sáıkes respýblıka ekonomıkasy soǵys múddesine baǵyttaldy. Respýblıka áskerı óndiris úshin qajet mys, qorǵasyn, metall, vısmýt, molıbden, polımetall kenderin óndirýde jetekshi orynda boldy. Marganets, volfram, nıkel, t.b. óndirý jolǵa qoıyldy. Qazaqstannyń qorǵanys zaýyttary qarý-jaraq pen oq-dári jasaýdyń jańa úlgilerin ıgerdi. Qaraǵandy kenshileri ónerkásip pen kólikti kómirmen qamtamasyz etti. Oral - Embi munaıly aýdandarynyń kásiporyndary suıyq otyn shyǵarýdy 39 paıyzǵa arttyrdy. Elektr qýatyn óndirý 2 ese derlik ósti. 1941-1945 jyldary barlyǵy 460 jańa óndiris orny salyndy. Bulardyń qatarynda soǵys júrip jatqan aýdandarda Qazaqstanǵa kóshirilgen 142 kásiporyn qysqa merzim ishinde ornalastyrylyp, iske qosyldy. Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy maıdan men tyldy azyq-túlikpen, ónerkásipti shıkizatpen jabdyqtady. 1942 jyly mal basy 2 mln-ǵa, egis kólemi 8 mln. gektarǵa jýyq arttyryldy. Respýblıka 1941-45 jyldary 5829 myń tonna astyq, 734 myń tonna et jáne basqa azyq-túlik berdi. Soǵys jyldary respýblıka eńbekshileri maıdanǵa kıim-keshek, azyq-túlik jiberip, jeke azamattardyń qarjysyna tankter, ushaqtar, súńgýir qaıyqtar jasaldy. Respýblıka halqynyń maıdan qajetine erikti jınaǵan qarjysy 4700 mln. som boldy. Osynyń ózi Qazaqstan úshin ekinshi dúnıejúzilik soǵys, sonyń ishinde Uly Jeńis ult tarıhynyń erekshe paraqtary ekenin kórsetse kerek. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev ta bul kún elimiz úshin erekshe mán berin, onyń aıryqsha kún ekenin udaıy aıtyp keledi. «Adamzat tarıhyndaǵy eń alapat soǵystaǵy Uly Jeńiske bizdiń halqymyz óshpes úles qosty. Maıdanǵa attanǵan 1 mln 200 myń jerlesterimizdiń teń jartysy soǵysta erlikpen qaza tapty. 500-den astam qazaqstandyq Keńes Odaǵynyń Batyry atandy. Soǵys jyldarynda búkil halqymyz tyl jumysynda jumylyp, Jeńiske óz eńbegin sińirdi. Qas dushpanǵa atylǵan árbir oqta qazaq jeriniń úlesi zor», -deıdi Elbasy N. Nazarbaev. Sondyqtan da, elimiz úshin 9 mamyr merekesiniń orny erekshe. Óıtkeni, Qazaqstan tarıhyndaǵy Jeńis kúni - bul babalarymyzdyń erligi men batyrlyq dańqy aıshyqtalǵan kún. Sondyqtan da, el basyna kún týǵan sátte týǵan jerdiń namysy úshin maıdanǵa attanyp, Otan úshin janqııarlyq erlik kórsetken jaýjúrek qaharman babalarymyzdyń erligin esten shyǵarýǵa bolmaıdy. Sol úshin de 9 mamyr kúni - qaısarlyqtyń, qaıtpas rýh pen jalyndy jigerdiń has úlgisin kórsetken barsha soǵys jáne tyl ardagerleriniń aldynda taǵzym etýge tıispiz. Osy kúni bolashaq úshin qurban bolǵan mıllıondaǵan adamdardy eske alyp, merekeni Otanǵa degen súıispenshiliktiń nyshany retinde atap ótýge de tıispiz.
Belarýs elindegi baýyrlastar zıratyna qazaq jeriniń topyraǵy jetkizildi
ASTANA. QazAqparat - Osyǵan deıin habarlarymyzda Qorǵaljyn aýdandyq áskerı komıssarıatyna shaqyrylyp, 1943 jyly Belarýs jerinde qaza tapqan Qulman Bekmaǵanbetovtiń otbasy týraly aıtqanbyz. Jaýyngerdiń jaqyndary atasynyń qabirin izdep, 67 jyl sabylyp edi. Aqyry bıyl olar Gomel oblysyndaǵy baýyrlastar zıratyna alǵash ret qazaq jeriniń topyraǵyn apardy, dep habarlaıdy 24.kz. Jýrnalıst Saltanat Beknııazova burynǵy Keńes odaǵyndaǵy barlyq muraǵattarǵa, áskerı kommıssarıattar men hatshylyqtarǵa habarlasyp, atasy týraly derek izdeıdi. Biraq Qulman Bekmaǵanbetovtiń jatqan jeri týraly eshkim aqparat bere almaǵan. Tek 2010 jyly erikti belarýstardyń izdeý tobynan Qazaqstanǵa jaýap keledi. Qorǵaljynnan shaqyrylǵan, jarynyń aty Bıbiǵalı, alaıda tegi Bekmaǵanbetov bolmaı shyǵady. - Ókinishke qaraı, tegi azdap durys jazylmapty. Sonaý 1943 jyly eki áripti aýystyryp ne túsip qalǵan eken,-deıdi Kormıansk aýdanyndaǵy Vornovsk orta mektebiniń dırektory Sergeı Detıýkov. Barlyq áripti túzý jazýǵa soǵys kezinde eshkimniń murshasy bolmaǵany belgili. 67 jyl izdeýden keıin aqyry óshken úmit qaıta jandy. Sol ýaqytta 83 jasqa jetken Qabyken ata urpaǵy men týǵan jer topyraǵyn alyp, ákesiniń zıratyna jetti. Belarýs eli otandy jaýdan qorǵaý jolynda qaza tapqandardy eshqashan umytpaıdy. Belarýs jeri úshin janyn qıǵan bozdaqtardyń urpaǵyn mundaǵy jurt týǵanyndaı qushaq jaıyp, qarsy alady."Belarýs halqyna rızashylyǵymyz sheksiz. Bul jerde qazaqtar da, orystar da jatyr. Olardyń bári - bir maıdan shebinde qurban bolǵandar"-deıdi qaza tapqan jaýyngerdiń urpaǵy Nazym Bekmaǵanbetova. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ jýrnalıstıka fakýltetiniń dotsenti Saltanat Beknııazova júrek tolǵanysyn bylaısha jetkizdi: «Myna aýyl júregimniń bir bólshegine aınaldy. Sebebi, munda meniń atam jatyr». Belarýs dostary daıyndaǵan tosynsyı bul ǵana emes. Qulman Bekmaǵanbetov «Jaýyngerlik qyzmeti úshin» medalimen marapattalǵan eken.
Soǵys jyldary Qyrym medıtsınalyq ınstıtýtynyń 21 professory Qyzylorda oblysynda eńbek etti
QYZYLORDA. QazAqparat - 1941 jyly 10 qazanda Halyq komıssarynyń orynbasary S.I.Mılovıdov basqarǵan evakogospıtalder bas basqarmasy qurylsa, Qyzylorda da evakogospıtalder jumys istedi. Oblystyq partııa komıtetiniń sheshimimen Jańaqorǵan aýdanyndaǵy 3980 gospıtali, qaladaǵy 3978,3979 gospıtalderi jóndeýden ótti. Qazaqstan boıynsha 6400 oryndyq evakogospıtal bolsa, keıin taǵy 5800 adamǵa oryn daıyndaldy Qyzylorda qalasynda №3978, №3979, №229, emdeý gospıtaldarynda Qyrym medıtsınalyq ınstıtýtynyń professorlary jumys istegen. №1581, №2061, №2103 Aral, Qazaly, №3980 Jańaqorǵan aýdandarynda bir-birden gospıtal, al Qarmaqshy aýdanynda úsheý boldy. Onyń bireýi psıhonevrologııalyq aýrýhana bazasy bolyp jasaqtaldy Qyzylordanyń pedýchelışesi Qazalyǵa qosylyp, ǵımaraty 250 oryndyq gospıtalǵa; Syrdarııanyń aýdandyq atqarý komıteti KAz-Rıske kóshirilip, ǵımaraty 100 oryndyq gospıtalǵa; Saýda tehnıkýmy bazasynda 300 oryndyq gospıtalǵa; Malkov kóshesindegi №6 mektep, Stalın atyndaǵy 7 mektepke biriktirilip, onyń orny 300 oryndyq gospıtalǵa aýystyryldy. Qazirgi «Jibek joly» saýda ornyna qarama -qarsy jerde qalalyq emhana bolǵan, 557 jaýynger emdelgen; Qorqyt Ata Ýnıversıtetiniń №1 oqý ǵımaratyna qarsy jerde taǵy bir gospıtal ornalasqan; Jańaqorǵandaǵy gospıtal bazasy keıin (emdik batpaǵynyń nátıjesinde) aýrýlardy «qalpyna keltirýmen» (reabılıtatsııa) aınalysyp, keıin sanatorıı qalyptasty; Jańa Qazalyda 300 oryndyq gospıtal ashyldy. Qyzylordaǵa kóshken Qyrym medıtsınalyq ınstıtýtynda 21 professor jáne tolyq quramdaǵy oqytýshylary men 530 stýdenti boldy. 200 stýdentti Qyzylordadan qabyldap, 4 jyldyń ishinde 800 stýdentti shyǵardy. Instıtýt emdeý-hırýrgııalyq gospıtali retinde de kómektesti. Jaralylardy emdeýge arnalǵan dári-dármekter Qazaqstanda óndirilse, Qyzylorda, Almaty, Oral et kombınattarynda vıtamındar (gemotagen) shyǵaryldy. Jańaqorǵandaǵy №3980 gospıtali jaralylardy emdep qana qoımaı, keıin saýyqtyrýmen aınalysty. Mysyly, 1942 jyldyń 1 qańtarynan-1 qyrkúıekke deıin 796 hırýrgııalyq em alǵan jaýyngerdi balshyqpen emdep, 188 ǵana gospıtalde qalǵan. Olardyń 30 paıyzy qaıtadan maıdanǵa attandy. Sol jyldarda gospıtalge túsken jayngerlerdiń 55,5 paıyzy qaıtadan áskerge alynǵan. Soǵys bitkenen keıin Qyzylorda oblysyndaǵy gospıtalder qaıta kóship, tek Jańaqorǵan sanatorıı statýsyn alyp qaldy.
Qazaqstan Jeńis kúnin atap ótýde
ASTANA. QazAqparat - Búgin Qazaqstannyń ár túpkirinde tarıhı, mańyzdy mereke - Uly Jeńis kúnin merekeleýde. 1941 jyldyń maýsymynda bastalyp, 1 418 kúnge sozylǵan surapyl soǵysqa Keńes Odaǵy quramyndaǵy respýblıkalardyń azamattarymen qatar qazaqstandyqtar da qatysty.«Babalarymyz ben ákelerimizdiń jaýyngerlik erligi - qazaqstandyq otbasylar úshin teńdessiz mura. Otan qorǵaýshylar kúni men Jeńis kúniniń qatarlasyp kelýi urpaqtar sabaqtastyǵynyń jarqyn kórinisi ispettes», -dep atap ótti Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev, Otan qorǵaýshylar kúnine arnalǵan merekelik kontsertte sóılegen sózinde. Nursultan Nazarbaev soǵys ardagerleri, tyl eńbekkerleri erekshe alǵys bildirýge, qurmetteýge laıyqty jandar ekenin málimdedi. Prezıdent Uly jeńis - «barlyq qajyr-qaıratyn, kúsh-jigerlerin keler urpaqqa baıandy bolashaq syılaý jolyna arnaǵan erlerimizdiń erlikteriniń, qaharmandyqtarynyń sımvoly» ekenine senimdi. «Sizderge jasalyp jatqan qamqorlyq, qurmetti ardagerler, surapyl soǵys jyldarynda janqııarlyqpen otandy qorǵaǵan aıqastaryńyz úshin búgingi urpaqtyń sizderge kórsetken qurmetiniń kishkene bóligi ǵana. Sizderdiń jaýyngerlik erlikterińizdi Qazaqstan jeri máńgi jadynda saqtaıdy. Uly Jeńis syılap, erlik kórsetken barsha ardagerlerge basymdy ıemin jáne alǵys bildiremin», - dep sózin túıindedi Memleket basshysy. 1941-1945 soǵys jyldaryndaǵy oqıǵa Qazaqstanda turatyn ár otbasyǵa aýyr tıdi. Sondyqtan da bul merekeniń ár qazaqstandyq úshin mańyzy asa zor. Uly Otan soǵysy jyldary maıdanda 1 mln 800 myń qazaqstandyq shaıqasty. Júz myńdaǵan otandastarymyz orden, medaldarmen marapattaldy. 500-ge jýyq adam Keńes Odaǵynyń Batyry atandy, 110 qazaqstandyq úsh dárejeli Dańq ordenimen marapattaldy. Aıqastarda jaralanyp, qaza tapqandar, habar-osharsyz ketkender bar, tutqynnan 630 myń adam oralmady. Qazaqstan jaýdy jeńý úshin Keńes áskerine barlyq qajetti múmkindikti qamtamasyz etýde orasan zor úles qosty. Qazaqstanda Jeńis kúni memlekettik mereke jáne demalys kúni dep jarııalandy. Jeńistiń 71 jyldyǵy qurmetine soǵysta qaza tapqandar men aman oralǵan batyrlar, tyl eńbekkkerlerine arnalǵan kóptegen sharalar uıymdastyrylýda. Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrliginiń derekterine sáıkes qazirgi ýaqytta qarttar men múgedekterge arnalǵan medıtsınalyq-áleýmettik mekemede 304 adam turyp jatyr, olardyń tórteýi UOS qatysýshysy, 16-sy - olarmen teńestirilgen tulǵalar, 34-i tyl eńbekkerleri. UOS Jeńisiniń 71 jyldyǵyn merekeleý qarsańynda jergilikti atqarýshy organdar ardagerlerdi qoldaý, olarǵa qurmet kórsetý sharalarynyń josparyn iske asyrýda. 2016 jylǵa arnalǵan jergilikti bıýdjette ardagerlerge birjolǵy materıaldyq kómek kórsetý úshin 2,6 mlrd. teńge qarastyrylǵan.
MAIDANNAN HAT: «Bes ret aıqasqa shyqtym, ázirge jaraqat alǵan joqpyn»
ÓSKEMEN. QazAqparat - Soǵysta habar-osharsyz ketken uly Baıdeldınov Saıynqumardyń maıdannan kelgen sońǵy hatyn anasy 1975 jyly Shyǵys Qazaqstan tarıhı-ólketaný murajaıyna tabys etken bolatyn. Bıǵaısha apa ulynan qandaı da bir jańalyqty estimeı ketti.Qujatty murajaıǵa onyń týysqan aǵasy Abylaı Mákenov berdi. Óńirdiń tarıhı-ólketaný murajaıynyń qorlarynda soǵysta qaza tapqandardyń da, aman oralǵandardyń da jazǵan hattarynyń túpnusqalary men kóshirmeleri saqtalǵan. Alǵashqy hatyn Saıynqumar ekinshi jeke mototsıklet polkynda qyzmet etip júrgen Drogobych qalasynan Ulan aýdany Manat aýylyna jazǵan. Áskerge 1939 jyly shaqyrtylǵan. Kamenets-Podolsk oblysynda áskerı qyzmetin atqardy. Fın soǵysyna qatysty. Ekinshi hatta kúni 1941 jyly 26 shilde dep kórsetilgen. Túpnusqa hat qazaq tilinde jazylǵan. Ony orysshaǵa aýdarýmen 1975 jyly oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıy ǵylymı keńesiniń múshesi Qusaıyn Jamanbaev aınalysty. «Qurmetti anashym, aǵa, aýyldyqtar, ystyq sálemimdi qabyl alyńdar, bes ret aıqasqa shyqtym, ázirge jaraqat alǵan joqpyn. Bizdi ýaıymdamańdar. Keńes áskeri qatarynda júrip, abyroımen Otanymyzdy qorǵaımyz. Basty maqsatymyz - fashısterdiń kózin joıý. Bizdiń jer - eń shuraıly meken. Elimiz - eń qymbat. Ólimnen esh qoryqpaımyz. Elimizde beıbitshilik bolsyn. Saý bolyńdar, týystarym, kórshilerim. Saıynqumar». Hatta dosy Janǵazydan aıyrylyp qalǵanyn habarlaǵan. Birge aıqasyp júrgen Raqymbaı, Aqash Ramazanov jaıly jerlesteri jaıly aıtyp ketken. Hatta jeńiske degen senimdilik aıqyn ańǵarylady. Jerlesteriniń de Jeńiske senýin tileıdi. Saıynqumar Baıdeldınov keńes áskerleri Dneprge shegingen kezde habarsyz ketti. Soǵystan keıin týystary kóp izdedi, biraq esh nátıje bolmady.
SQO ákimi Dańq eskertkishine gúl shoqtaryn qoıdy
PETROPAVL. QazAqparat - Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńisti merekeleý qarsańynda SQO ákimi Erik Sultanov 314-shi atqyshtar dıvızııasy men Dańq eskertkishine gúl shoqtaryn qoıdy. Bul týraly óńirdiń baspasóz qyzmeti habarlady. 314-shi Atqyshtar dıvızııasy sarbazdarynyń eskertkishinde - 6637 áskerı bóliminiń áskerı qyzmetshilerinen qurmetti qaraýyl. Júzdegen petropavldyqtar men qala qonaqtary aty ańyzǵa aınalǵan, negizinen osy óńirdiń turǵyndarynan quralǵan dıvızııany eske alýǵa jınaldy. Eskertkishke qoıylǵan qyzyl qalampyr - Jeńis, erlik, ójettilikti pash etip turǵandaı. Dańq eskertkishi negizine aıqas alańynan ákelingen topyraq salynǵan. Ony 314-shi atqyshtar dıvızııasynyń ardagerleri, Polshadaǵy, Chehoslovakııadaǵy aıqasqa qatysqandar ákeldi. UOS ardagerleri, sarbazdar, eńbek ujymdary, qoǵamdyq uıym ókilderi men mektep oqýshylary eskertkishge gúl qoıdy. Jınalǵan qaýym eldiń bostandyǵy men táýelsizdigi úshin qasyq qanyn tógip, ómirlerin qıǵan sarbazdardy bir mınýt únsizdikpen eske aldy.
«Estelik vahtasyna» qatysýshylar ShQO aýyldarynda boldy
ÓSKEMEN. QazAqparat - ShQO Ulan aýdanynyń Gerasımovka, Ýkraınka, Saratovka, Donskoe, Vostochnoe jáne Tavrııa aýyldarynda murajaı-qoryq uıymdastyrǵan «Estelik vahtasy» aktsııasy ótti. Murajaı qyzmetkerlerimen birge patrıottyq týrǵa «Este saqtaımyz jáne maqtan tutamyz!» jyljymaly foto kórmesi men «Orys áni» hory attandy. Sapar barysynda memorıaldyq-sáýlet nysandary - UOS qatysqan aýyldyqtarǵa ornatylǵan eskertkishter men zırattardyń bolýy men saqtalýy, ony izdeý jumystaryna jastar qanshalyqty qatysatyny jaıly aqparattar jınaldy. «Estelik vahtasy» uıymdastyrýshylaryn ár aýyl jyly qarsy aldy. Turǵyndar foto kórmemen tanysty, kontsert tamashalady. Soǵys, tyl ardagerleri estelikterimen bólisti. «UOS jeńisi halyqtyń birliginiń arqasynda kelgenin umytpaýymyz qajet. Eliniń patrıoty bolý arqyly, jumyla birigý arqyly elimiz - Qazaqstannyń gúldenýi jolynda qoıylǵan maqsattarǵa qol jetkizemiz!», - dep atap ótti Vostochnoe aýyly ákimdiginiń ókili A. Sambusynov.
Almaty kóshelerimen «Máńgilik polk» júrip ótti
ALMATY. QazAqparat- Búgin Almatyda Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan kezekti «Máńgilik polk» atty azamattyq shara ótkizildi.Oǵan qatysýshylar - ár túrli jastaǵy myńdaǵan adam nóser jaýynǵa qaramastan «Astana» alańyna jınalyp, odan 28 Panfılovshylar atyndaǵy saıabaqqa deıin jaıaý júrip ótip, Máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıdy. Bul sharaǵa qatysqan almatylyqtar qoldaryna Uly Otan soǵysyna qatysqan ózderiniń áke-atalarynyń, týǵan-týystarynyń portretterin zor maqtanyshpen ustap júrdi. Aýǵan soǵysy ardagerleriniń úılestirýshi keńesiniń tóraǵasy Murat Ábdishúkirov bul sharanyń bıyl osymen úshinshi ret ótkizilip otyrǵandyǵyn jáne jyl saıyn oǵan qatysýshylar sany kóbeıip jatqandyǵyn atap ótti. «Búgin bul jerge Uly Otan soǵysyna qatysyp, otan úshin qan tókken atap-babalarymyzdyń urpaqtary keldi. Bul aktsııa sol aǵa urpaqtyń erlikteri eshqashanda umytylmaıtyndyǵyn jáne búgingi urpaqtyń beıbitshilikti, Qazaqstanyń ósip-órkendeýin qalaıtyndyǵyn pash etedi», - dedi ol. Onyń aıtýynsha, búgingi sharaǵa 20 myńdaı adam qatysty. «Myna sýrette meniń atam beınelengen. Ol soǵysqa alǵashqy kúnderden bastap - Keńes-rýmyn shekarasynda kirisip, 1945 jyly 9 mamyrǵa deıin shaıqasqan. Ol beıbit zamanda dúnıe saldy. Men bul aktsııaǵa ekinshi ret qatysyp jatyrmyn. Adamdardy osylaısha otanǵa degen zor súıispenshilik sezimniń biriktirip jatqany meni erekshe qýantady», - dedi qolyna ákesiniń portretin ustaǵan almatylyq azamat Aleksandr Sokolov. 13 jastaǵy Borýh Shamae da babasynyń portretin ustap, osy marshqa qatysqanyn maqtanysh tutatynyn aıtty. Onyń babasy 1945 jylǵy 9 mamyrda Venada qarsy alǵan eken. Aıta ketelik, «Máńgilik polk» azamattyq aktsııasy 2012 jyly Reseıdiń Tomsk qalasynda bastaý alǵan bolatyn. 2013 jyly bul shara 120 qalada, al 2014 jyly jeti eldiń 500 astam qalasynda uıymdastyryldy. Oǵan jarty mıllıonnan astam adam qatysty.
Almaty ákimi UOS ardagerleri men qala turǵyndaryn Uly Jeńis kúnimen quttyqtady
ALMATY. QazAqparat - Búgin Almatyda 28 Panfılovshylar saıabaǵyndaǵy Máńgilik alaý aldyna 1941-1945 jyldar aralyǵynda bolǵan Uly Otan soǵysyndaǵy Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan merekelik shara ótkizildi. Ashylý rásiminde sóz sóılegen Almaty qalasynyń ákimi Baýyrjan Baıbek Uly Otan soǵysynyń ardagerlerin, tyl eńbekkerlerin jáne qala turǵyndaryn osy uly merekemen quttyqtady. «Ardaqty ardagerler, qurmetti qaýym! Barshańyzdy Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵymenen shyn júrekten quttyqtaımyn! Búgingi qasıetti Jeńis kúni halqymyz úshin erekshe, mereıli kún! Bul Jeńis soǵysqa attanǵan qaısar rýhty maıdangerlerdiń qaıtpas erjúrektiligi men eldegi tyl eńbekkerleriniń qajyrly eńbeginiń jemisi. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev atap ótkendeı, Uly Jeńis bizge atalardyń qanymen, analardyń terimen keldi. Biz batyr babalarymyzdy ulyqtap, esimderin urpaq jadynda qashanda jańǵyrta berýimiz kerek», - dedi B. Baıbek. Osydan keıin Qazaqstan Respýblıkasynyń ánurany oryndaldy. Odan soń, jınalǵan qaýym aldynan qurmetti qaraýyl rotasy saltanatty sap quryp júrip ótti. Artynsha, Máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıý rásimi bastaldy. Quıyp turǵan jańbyrǵa qaramastan, Baýyrjan Baıbek bastaǵan Almaty qalasy ákimdiginiń ókilderi, Uly Otan soǵysynyń ardagerleri, tyl eńbekkerleri, Qazaqstan qarýly kúshteriniń, Aýǵan soǵysynyń ardagerleri, dıplomatııalyq korpýstyń ókilderi, Generaldar keńesi Tóralqasynyń músheleri, Almaty qalalyq jastar uıymdary men basqa da uıymdardyń ókilderi, sondaı-aq, qoldaryna soǵysqa qatysqan ata-babalarynyń portretterin ustaǵan qala turǵyndary áskerı orkestrdiń súıemeldeýimen lek-legimen jaqyndap kelip, Máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıyp, batyrlar rýhyna taǵzym etti. Tolassyz jaýǵan jańbyrǵa qaramastan gúl shoqtaryn qoıý rásimi áli de jalǵasýda.
9 mamyr -ultyna, jerine, dini men tiline qaramastan birge toılaıtyn ortaq mereke - Astana ákimi
ASTANA. QazAqparat - Elorda ákimi Ádilbek Jaqsybekov qala turǵyndary men qonaqtaryn 9 mamyr- Uly Jeńis kúnimen quttyqtady, dep habarlaıdy astana.kz. «9 mamyr - adamzat balasy ultyna, jerine, dini men tiline qaramastan birge toılaıtyn ortaq mereke. Búgingi beıbit zamanda keýdesin oqqa tosyp, Otan úshin aıanbaı eńbek etken ákelerimiz ben atalarymyzdyń uly erlikterin maqtan etemiz. Qan maıdanda qaza tapqan maıdandas dostarynyń amanatyn arqalap, elge pana, Otanǵa qorǵan bolǵan ardagerlerdiń eren eńbegi tarıhta altyn áriptermen jazyldy. Erlik is eshqashan umytylmaq emes. Aspanymyz árqashan ashyq bolǵaı! Uly Jeńis kúni qutty bolsyn! Sizderge zor densaýlyq, shańyraqtaryńyzǵa baq-bereke, eńbekterińizge mol tabys tileımin!», delingen quttyqtaýda.
Qyzylordada Jeńis kúni merekesi keń kólemde atalyp ótti
QYZYLORDA. QazAqparat - Búgin Qyzylordada Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan «Qaharman urpaqqa myń taǵzym» atty mıtıng jáne gúl qoıý rásimi ótti. Sharaǵa UOS jáne tyl ardagerleri bastaǵan Syr jurtshylyǵy qatysty.Jınalǵan jurtshylyq aldymen qan maıdannan oralmaǵan bozdaqtardy bir mınýt únsizdikpen eske aldy. Sonan soń oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev bastap eskertkishke gúl shoqtaryn qoıdy. Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa Syr óńirinen 70 myń sarbaz attansa, sonyń teń jartysyna jýyǵy elge oralǵan joq. Qazir 64 maıdangerdiń ǵana kózi tiri. - Uly Otan soǵysy otany men tarıhı ádildik úshin jan qııýǵa daıyn qaharman halqymyzdy kúlli álemge tanytqan qasıetti maıdan bolsa, Uly Jeńis Sizderdiń erlikterińizdi máńgilik el jadynda saqtaýǵa arnalǵan eń qasterli mereke. Bul Jeńis bolmaǵanda, búgingi Táýelsiz Qazaqstan da bolmas edi. Sondyqtan da Uly Jeńiske ólsheýsiz úles qosqan árbir ardagerge keıingi urpaq atynan myń márte alǵys aıtamyz. Sizder sııaqty jeńimpazdardyń urpaǵy, halyqtar arasyndaǵy dostyq pen birlikti qasterlegen aǵa býynnyń jalǵasy ekenimizdi árdaıym maqtan etemiz. Barshańyzdy Uly Jeńis kúnimen shyn júrekten quttyqtaımyn, - dedi Q.Kósherbaev. Munan soń Jasampaz jasaq sherýi ótti. Bul joba bıyl qatarynan tórtinshi jyl júzege asyp otyr. Erikti zamattardan quralǵan sherý sapynda Uly Otan soǵysynda sheıit bolǵan, elge oralyp qaıtys bolǵan, Semeı - Nevada, Chernobyl apaty, Aýǵan soǵysy ardagerleriniń urpaqtary, batyr analar, jastar bar. Bul búgingi urpaq zulmat soǵysta keýdesin oq pen otqa tosqan jaýynger babalaryn umytpaıtyndyǵynyń bir kórinisi. Saltanatty sharada qonaqtar men soǵys jáne eńbek ardagerleri arnaıy daıyndalǵan shatyrlarda sarbaz botqasynan dám tatty.
N. Nazarbaev Máskeýde Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan áskerı paradqa qatysty
MÁSKEÝ. QazAqparat - Búgin Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Máskeýdegi Qyzyl alańda ótken Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan áskerı paradqa qatysty. Qyzyl alańda paradty ashqan Reseı Federatsııasynyń Prezıdenti Vladımır Pýtın soǵys ardagerleri men qatysýshylardy, sondaı-aq qonaqtardy Jeńis kúni merekesimen quttyqtady. Paradqa 10 myńnan astam áskerı qyzmetshi, 135-ke jýyq jaýyngerlik mashına, 71 ushý apparattary (1945 jylǵy 9 mamyrdan bastap jyldar sany boıynsha) qatysty. Bıyl bul jańa ásker men kúsh vedomstvosy ókilderiniń (Áýe-ǵarysh kúshteri jáne Ulttyq gvardııa) alǵashqy qatysýy bolmaq. Sondaı-aq alańnan birinshi ret RF Qorǵanys mınıstrligi Áskerı ýnıverstıtetiniń jáne Hrýlev atyndaǵy Áskerı materıaldyq qamtamasyz etý akademııasynyń fılıaly - Volskıı áskerı ınstıtýtynyń tárbıelenýshileri - áıel áskerı qyzmetshiler júrip ótti. Máskeý astanasy ortalyǵynan dástúrli túrde ondaǵan ushaqtar men tikushaqtar ushyp ótti. Sodan soń Uly Otan soǵysy sarbazdarynyń portretterin kótergen «Máńgilik polk» aktsııasynyń qatysýshylary júrip ótti. Qyzyl alańdaǵy áskerı paradtan keıin Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Reseı Federatsııasynyń Prezıdenti Vladımır Pýtın Belgisiz soldat beıitine gúl shoqtaryn qoıý rásimine qatysty.
Astanada «Otan qorǵaýshylar» monýmentine gúl shoqtaryn qoıý saltanaty ótti (FOTO, VIDEO)
ASTANA. QazAqparat - 9 mamyr Ekinshi dúnıejúzilik soǵystaǵy Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan merekelik sharalar elimizde keń kólemde atalyp ótýde.Búgin Astanada «Otan qorǵaýshylar» monýmentine Dańq gúl shoqtaryn qoıýdyń saltanatty sharasy bolyp ótti. Saltanatty sharaǵa QR Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev, Parlament Májilisiniń Tóraǵasy Baqtyqoja Іzmuhambetov, QR Memlekettik hatshysy Gúlshara Ábdiqalyqova, QR Premer-Mınıstri Kárim Másimov, QR Qorǵanys mınıstri Imanǵalı Tasmaǵambetov jáne basqa da memlekettik organ basshylary, soǵys ardagerleri men tyl eńbekkerleri qatysty. Sharaǵa sonymen qatar, Uly Otan soǵysynda qaza tapqan qazaqstandyqtardy eske alý úshin Astana turǵyndary, elorda qonaqtary da qatysty. Olardyń arasynda qurmetti qonaq retinde Uly Otan soǵysynyń 45 ardageri de boldy. Aıta keterligi, jyl ótken saıyn elimizde soǵysqa qatysqan, tyl eńbegimen Jeńisti jaqyndatqan ardagerler qatary azaıyp barady. Sondyqtan da, qalyń jurtshylyq, ásirese jastar qaharman ardagerlerdiń denine saýlyq tilep, olardyń erligine tánti ekenin jetkizdi. Astanadaǵy «Otan qorǵaýshylar» eskertkishi janyndaǵy saltanatty shara barysynda halyq Máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıyp, erlikpen elin qorǵaǵan erenderdi bir mınýt eske aldy. Aıta keterligi, UOS Jeńisiniń 71-jyldyǵyn merekeleý qarsańynda jergilikti atqarýshy organdar ardagerlerdi qoldaý, olarǵa qurmet kórsetý sharalarynyń aýqymdy josparyn iske asyrýda. 2016 jylǵa arnalǵan jergilikti bıýdjette ardagerlerge birjolǵy materıaldyq kómek kórsetý úshin 2,6 mlrd. teńge qarastyrylǵan. Aıta keterligi, Astanada dál qazir Táýelsizdik dańǵylynyń boıyndaǵy «Astana Mall» SOO janynda Jeńis kúnine arnalǵan «Máńgilik polk» sherýi bastaldy. Іs-shara sońynda qatysýshylar Otan qorǵaýshy alańynda gúl shoqtaryn qoıady. Sonymen qatar, búgin «Astana Opera» teatrynda «Kók oramal» merekelik kontserti ótetini josparlanǵan. Astana qalasynyń turǵyndary men qonaqtary sondaı-aq saǵat 18:00-de «Astana Opera» teatrynyń úlken zalynda Aram Hachatýrıanniń «Spartak» atty baletin tamashalaı alady.
Aqmolalyqtar Jeńis kúnin atap ótýde
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmolalyqtar Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyn sán-saltanatymen atap ótýde.Merekelik shara «Abylaı han» alańynda bastaý alyp, odan ári «Máńgilik alaý» eskertkishiniń mańyndaǵy mıtıngpen jáne Táýelsizdik alańynda merekelik baǵdarlamamen jalǵasyn tabýda. Onda osynaý merekeni toılaýǵa shyqqan myńdaǵan aqmolalyq «Eńsesi bıik Uly Jeńis kúni!» atty teatrlandyrylǵan qoıylymdy tamashalady. Áskerı kıim kıgen jastar bı bılep, án aıtyp, merekeniń mánin odan saıyn asha tústi. Budan keıin oblys ákimi Sergeı Kýlagın, oblystyq máslıhat depýtattary, oblys ákiminiń orynbasarlary, soǵys jáne eńbek ardagerleri, oblystyq jáne qalalyq kásiporyn-uıym, mekemelerdiń basshylary úrlemeli aspaptar orkestriniń súıemeldeýimen Dańq alleıasy boıymen júrip ótip, «Máńgilik alaý» eskertkishine gúl destelerin qoıdy. Saltanatty mıtıngide óńir basshysy Sergeı Kýlagın quttyqtaý sóz alyp, elimizdi zulym jaýdan qorǵap qalǵan ardagerlerdiń atyna izgi tilegin joldady. «Soǵystyń aıaqtalǵanyna jetpis bir jyl ýaqyt ótse de, bul mereke sarbazdardyń erligi men qaısarlyǵy, otbasylaryna oralmaǵan jaýyngerlerdi eske alý kúni retinde tarıhta máńgi saqtalady. Surapyl soǵysta bizdiń azamattarymyz qaharmandyqtyń eń joǵary úlgisin kórsetti. Otanymyzdaǵy beıbitshilik, keıingi urpaqtyń azat elde baqytty, tynysh ómir súrýi úshin erlik kórsetken qazaqstandyq batyr uldar men er júrek qyzdardyń esimderin maqtanyshpen eske alamyz, olardyń aldynda basymyzdy ıemiz»,- dedi oblys ákimi. Mıtıngte soǵysta sheıit bolǵan jandardy bir mınýttik únsizdikpen eske alyp, Kókshetaý tehnıkalyq ınstıtýtynyń kýrsanttary urys dalasynan oralmaǵan jaýyngerler rýhyna arnap aspanǵa qarýdan oq atty. Osy kúni aqmolalyq batyrlar Málik Ǵabdýllın men Talǵat Bıgeldınovtiń eskertkishine de gúl shoqtary qoıyldy. Merekelik shara jergilikti shyǵarmashylyq ujymdarynyń kontserttik baǵdarlamasy men túngi ot shashýdy tamashalaýǵa ulaspaq.
Batys Qazaqstanda Jeńis kúni keńinen toılanýda (VIDEO,FOTO)
ORAL. QazAqparat - Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi Altaı Kólginov 9 mamyr kúni maıdanger Muhtar Ájiǵulovtyń úıinde Uly Otan soǵysynyń ardagerlerin Jeńis merekesimen quttyqtady.Merekelik dastarhanǵa bul kúni maıdangerler Ivan Gapıch, Hamza Safın, Qalam Súıinshálıev, Meńjan Ábdirahmanov jınaldy. Óńir basshysy ardagerlerge uzaq ómir, myqty densaýlyq tiledi. Otandy qorǵap qalǵan aǵa býynnyń erligi arqasynda búgingi urpaq baqytty ǵumyr súrýde. Jasy ulǵaıǵanyna qaramastan, olar oblystyń qoǵamdyq-saıası ómirine, jas urpaq tárbıesine belsene aralasyp keledi. Dastarhan basynda Altaı Kólginov pen Muhtar Ájiǵulov dombyra shertse, maıdangerler estelikterimen bólisip, beıbit ómirge eshteńe jetpeıtinin atap ótti. Soǵys jylǵy ánder shyrqalyp, aq tilekter aıtyldy. Jeńis kúni Máńgilik alaýǵa, basqa da eskertkishterge gúl shoqtary qoıylyp, qalalyq mádenıet jáne demalys saıabaǵynda sarbaz botqasy uıymdastyryldy. «Erlikke taǵzym» sharasyna qatysýshylar Jeńis úshin qan tógip, janyn da aıamaǵan ata-babalarynyń sýretterin ustap, qala kóshelerimen júrip ótti. Maıdan ánderin aıtyp, Jeńis alańyna deıin baryp, Máńgilik alaý janynda aty-jónderi jazylǵan soǵys qurbandaryna taǵzym etti. Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan sharalar oblystyń barlyq aýdanynda ótkizildi.
Erjúrek qazaq ofıtseri
ASTANA. QazAqparat - Otan qorǵaý jolynda jan alysyp, jan berisken qan maıdanda kórsetken birneshe qaharmandyq erligi kópshilikke úlgi, adaldyqpen ári jaýapkershilikpen atqarǵan isteri jurtshylyqqa ónege, ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysqan maıdanger, beıbit ómirde de birneshe jaýapty qyzmetter atqaryp, artyna mol mura, óskeleń urpaq qaldyrǵan el aǵasy týraly aǵaıyndary ǵana emes, barsha qazaqstandyqtardyń da bilýi, oǵan laıyqty qurmet kórsetýi - zańdylyq degen bolar edik. Bizdiń keıipkerimiz - soǵys jáne eńbek ardageri Oshaqbaı Іlebaıuly Apbasov soǵystan aman-esen oralyp, Sholpan Shaıdarbekqyzymen otbasyn quryp, tatý-tátti ómir súrip, ómirge segiz bala ákelip, olardy tárbıelep ósiredi. Búginde Oshaqbaı Іlebaıulynyń urpaqtary ardaqty áke, asyl ana atyna sóz keltirmeı, el qatarly qyzmet atqaryp, qara shańyraqtyń tútinin tútetip otyr. Ómir degen synaptaı syrǵyp óte beredi eken-aý! Mynaý bes kúndik jalǵan dúnıede Oshaqbaı Apbasov syndy ardager, abzal azamat ta artyna iz tastap, 1972 jyly 19 sáýirde ómirden ozdy. Jyldaǵy dástúr boıynsha bıyl da osy ýaqytta balalary kıeli shańyraqta bas qosyp, áke árýaǵyna Quran baǵyshtap, týǵan-týys, aǵaıyn-týmaǵa as berdi. Sholpan apa bolsa, ómirlik serigi bolǵan Oshaqbaı Іlebaıulynyń esimi umytylmaı, ózi birge jaqqan shyraǵdany sónbegenine ishteı myń márte táýbe etedi. Desek te, soǵys ardageriniń erlik shejiresin jas urpaqqa dáripteý, esimin este qaldyrý, týǵan óńirinde, aýylynda, oblysta úlgi tutý jumystaryn júrgizý - bizdiń abzal mindetimiz. Ardager týraly derekter tym az. Qolymyzda bary - urpaqtary jergilikti arhıvten alǵan marapattaý qaǵazynyń kóshirmeleri jáne kezinde Qazaqstan Kommýnıstik partııasy Jambyl oblystyq komıtetiniń sektor meńgerýshisi R. Emkýlovtyń qolymen berilgen anyqtama ǵana. Bul sarǵaıǵan qujattarda ardagerdiń ómirbaıandyq derekteri, sondaı-aq nagradaǵa usynylǵanda jazylǵan, maıdanda kórsetken erlikteri qysqasha, qujattama kúıinde, resmı tilmen baıandalǵan. Degenmen, onyń baryna da qanaǵat deýimiz kerek. Áıtpese, erligi umyt qalyp, esimi atalmaı, joǵalǵandar qatarynda, izdeýsiz ketkender qanshama! Dúnıeni dúr silkintip, qanshama eldi qaıǵy-qasiretke dýshar etip, barsha adamzatty basqynshylar tabanyna salyp, taptatýǵa az-aq qalǵan ekinshi dúnıejúzilik soǵys qasireti eshqashan umytylmaq emes. Endeshe, zulmat soǵysta jeńip shyǵýǵa úlesin qosqan maıdangerler týraly áńgime eshýaqytta da bitpeýge tıis. Anyqtamada kórsetilgendeı, Oshaqbaı Іlebaıuly elge oralysymen, eńbekke bel sheshe aralasyp, partııa uıymdarynda birqatar jaýapty qyzmetter atqarady. Atap aıtqanda, 1947 jylǵy qańtar - qarasha aılarynda Qazaqstan Kompartııasy Jambyl aýdandyq komıtetinde hatshynyń kómekshisi, al osy jylǵy qarashadan 1948 jyldyń 16 qarashasyna deıin uıymdastyrý-ınstrýktorlyq bóliminde nusqaýshy bolyp eńbek etedi. Bul qyzmetin bir jyldan astam ýaqyt atqarady da, 1950 jyldyń aqpan aıynyń basyna deıin Jambyl oblystyq partııa komıtetiniń partııa bóliminde nusqaýshy, kásipodaqtar jáne komsomal organdarynda jaýapty jumystar isteıdi. 1950 jyldyń aqpany men qyrkúıegi aralyǵynda aýyl sharýashylyǵy bóliminiń meńgerýshisi, odan keıin Qazaqstan Kompartııasy Merki aýdandyq komıtetiniń ekinshi hatshysy qyzmetin atqarady. Óz isine myǵym, ortasyna syıly eńbek ardageri partııa qyzmetinde de úlken abyroıǵa bólengeni anyq. Sondyqtan da óz múddesinen halyq múddesin joǵary qoıa biletin partııa qyzmetkerlerine ol ýaqytta úlken senim artylyp, bedeldi degen qyzmetterge, bilimin jetildirý kýrstaryna jiberilip otyrǵan. Osy oraıda, Qazaqstan Kompartııasy oblystyq komıteti bıýrosynyń sheshimine sáıkes, Oshaqbaı Apbasovqa 1952 jyldyń qyrkúıek aıynda Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti janyndaǵy úsh jyldyq respýblıkalyq partııa mektebine joldama beriledi. Ol partııa mektebin 1955 jyly aıaqtap, sol kezdegi Gýrev oblysyna partııalyq jumysqa jiberiledi. Bilimdi basshy, sheber uıymdastyrýshy, eń bastysy, qoǵam múddesine jaýapkershilikpen qaraıtyn maman qaı jerde de qat emes pe?! Onda tórt jyldan astam ýaqyt tabysty eńbek etken O. Apbasov 1959 jyldyń naýryz aıynda ósip-óngen aýylyna, kindik qany tamǵan týǵan jerine oralady. Sodan 1963 jyldyń qyrkúıek aıyna deıin Jambyl oblysy, Jambyl aýdanyndaǵy sol kezdegi Stalın atyndaǵy keńsharda partııa bıýrosynyń hatshysy, Jambyl atyndaǵy keńshardyń, Jýaly aýdanynyń Lenın atyndaǵy keńsharynyń tóraǵasy bolyp abyroıly qyzmetter atqarǵan. Beıbit kúnde de bir tynym tappaǵan eńbek ardageri, partııa qyzmetkeri Oshaqbaı Apbasovtyń bar qajyr-qaıraty, qabilet-qarymy, bilimi men tájirıbesi týǵan elin kórkeıtýge, ekonomıkasyn eseleýge, ózine júktelgen qyrýar tapsyrmalardy belsendilikpen atqarýǵa jumsalǵany shúbásiz. Arhıvtik derekterge júginsek, 1923 jyly dúnıege kelgen Oshaqbaı Іlebaıuly Apbasov 1942 jyldyń 19 qańtarynda Jambyl oblysy, Jambyl aýdandyq áskerı komıssarıattan soǵysqa shaqyrylǵan. Maıdanda júrip, túrli áskerı amaldardy meńgerip, qysyltaıań kezdiń ózinde qyraǵylyq tanytqan serjanttyń jaýdy qapyda qaldyrǵan is-qımyly jaıly az-kem toqtalyp ótpekpiz. Aldymen, 1944 jyldyń 23-27 maýsymynda maıdanda kórsetken janqııarlyq áreketteri Úkimet tarapynan qoldaý taýyp, «Erligi úshin» medalimen marapattalady (№30674078 jazba). Bul medalǵa usynylǵan marapattaý qaǵazynda 1-dıvızıonnyń 2-batareıasynyń esepteý bólimshesiniń komandıri, gvardııa serjanty Oshaqbaı Apbasovtyń 1944 jyldyń 27 maýsymynda jasaǵan alǵashqy erligi jaıynda baıandalady. Dál osy kúni saǵat 11-de Beshenkovıchı aýdanynan qozǵalyp bara jatqan keńestik áskerlerdiń kolonnasyna bir top nemis soldattary Verhove selosynda shabýyl jasaıdy. Keskilesken urys kezinde O. Apbasov on bes nemistiń kózin joıyp, segizin tutqynǵa alady. Sóıtip, tutqynǵa túsken jaý soldattary birden qolbasshylyqqa jetkiziledi. Al, 1944 jyldyń 23 maýsymynda gvardııa serjanty O. Apbasov bergen naqty derekterdiń arqasynda, Shýmılıno aýdanynda jaýdyń eki batareıasy tabanda joıylǵan. Mine, osylaısha qazaq sarbazynyń urys dalasynda kórsetken tabandylyǵy men qyraǵylyǵyn, jaýdan seskenbes qaısarlyǵyn, aqyldylyǵy men bilgirligin joǵary baǵalaǵan 1-dıvızıonǵa qarasty 2-batareıa komandıri, gvardııa kapıtany Ýgrıýmov úkimettik nagradaǵa laıyq dep tapqan. Bul áskerı qurylym Belorýssııa jerin azat etý maıdanyna belsene qatysqanyn arhıvtik derekter aıǵaqtaıdy. Qazaq jerinen attanǵan maıdangerlerdiń qaı qaısysy da elden jyraq, qan maıdannyń qaq ortasynda júrip, týǵan jer, keń baıtaq Otanyn basqynshylardan azat etý jolynda bar qabiletin, bilimin jumsap, jaý qolynda qalǵan qalalar men aýyldardy bosatyp alýda árbir qarys qadam úshin keskilesken urysty bastan keship, erliktiń úlgisin kórsetkeni aqıqat. Olardyń aldyńǵy sapynda gvarııa serjanty Oshaqtaı Apbasovtyń bolǵanyna tarıh kýá. Taǵy bir arhıvtik maǵlumatqa kóz jiberelik. Bólimsheniń 1944 jyldyń 23 qyrkúıegindegi №68 buıryǵynda (arhıv TsAMO, qor 33, hattama 690155, saqtaý birligi 6243, jazba №35454998) gvardııa serjanty Oshaqbaı Іlebaıuly Apbasovtyń «Qyzyl Juldyz» ordenine usynylǵany jóninde tolyq málimet keltirilgen. Marapattaý qaǵazynda baıandalǵandaı, Vıtebsk brıgadasy 1/37 gvardııalyq armııasy zeńbirek artıllerııa basqarmasy baqylaýshylar vzvodynyń aǵa barlaýshysy O. Apbasov 1944 jyldyń 13 qyrkúıeginde bizdiń áskerlerimizdiń shabýyldaýy kezinde jaýdyń artıllerııalyq-mınomettik, zeńbirek oqtarynyń súıemeldeýimen, jaıaý áskeriniń kúshti shabýylyna qaramastan, óziniń ómirine qaýip-qater tónip tursa da, qaharmandyqpen jaý shebine baqylaýyn júrgizgen. Qazaq barlaýshysynyń jaýyp turǵan oqtyń astynda qalyp, batyl ári jedel is-áreketiniń nátıjesinde jaýdyń 2/105 mm. batareıasy men 3/75 mm. batareıasynyń orny anyqtalyp, Baldon aýdanynda dushpannyń jaıaý áskeriniń tankke shoǵyrlanyp jatqany týraly málimeti der kezinde qolbasshylyqqa jetkiziledi. Sonyń nátıjesinde bizdiń artıllerıster jaýdyrǵan oqtyń astynda qalǵan jaýdyń 2 batareıasynyń tas-talqany shyǵady. Sondaı-aq, nemis basqynshylarynyń jaıaý ásker batolony jaýyndaı sebelegen zeńbirek oǵynan toz-tozy shyǵyp, jan-jaqqa bytyraı qashady. Sóıtip, qarsylas jaqtyń bir mashınasy tabanda isten shyǵady. Aǵa barlaýshy Oshaqbaı Іlebaıuly osy erligi úshin 1-barlaýshylar dıvızıonynyń bastyǵy, gvardııa aǵa leıtenanty Tıýhov pen brıgada komandıri, gvardııa maıory Kýlıshtiń usynýymen joǵary marapatqa - «Qyzyl Juldyz» ordenine ıe bolady. Bul maıdangerdiń urys dalasynda elin qorǵaý jolynda kórsetken janqııarlyq erligine kórsetilgen úlken qurmet ekeni sózsiz. Árıne, oq pen ottyń astynda, tolarsaqtan saz keship, el men jerdiń azattyǵy úshin kúshi basym, aılaly jaýmen alysqan jaýyngerlerdiń bári de qolynan kelgenshe aıanyp qalmaǵany belgili. Qaı maıdanger de jeńiske jetý úshin keskilesken maıdan shebinde birinshi bolyp basqynshylarǵa tap berip, jýsatyp salýǵa umtylatynyn ár ardagerdiń áńgimesinen estip, uǵyp júrgen joqpyz ba?! Sol sebepti keıipkerimiz Oshaqtaı Іlebaıulynyń biz sóz etken isteri de basqa maıdanger seriktesterimen birge júzege asyrylǵan sátti operatsııalardyń biri ekendiginde esh kúmánimiz joq. 1945 jyldyń sáýirinde nemis basqynshylary jeńiliske ushyrap, Keńester Odaǵynyń aýmaǵynan óz jerlerine qaraı tyqsyrylyp, keńestik armııasynyń jeńiske qol jetkize bastaǵan kezi edi. Bul ýaqytta kishi leıtenant áskerı sheshin alǵan Oshaqbaı Apbasovtyń taǵy bir erligi úshin 1945 jyldyń 9 sáýirinde dıvızıon komandıri, gvardııa maıory Malyshevtiń usynýymen, oǵan II dárejeli «Otan soǵysy» ordeni beriledi. Gvardııa kishi leıtenanty O. Apbasov bul joly qandaı erlik jasady deısiz ǵoı?! Endi soǵan toqtalaıyq. Bul kezde Keńes áskerlerinen kún-tún sanap, saǵat sanap, sát sanap úlken shyǵynmen, zor kúshpen yǵysqan nemis basqynshylary árbir súıem, árbir oram úshin jantalasa toıtarys berýge tyrysqany tarıhtan aıan. Ásirese, Kenısberg qalasy úshin shaıqas júrip jatqan kez edi. Oshaqbaı Apbasovtyń osynaý shaıqasta kórsetken erjúrek is-qımyly jóninde marapattaý qaǵazynda gvardııa maıory Malyshev bylaı dep naqty ári súısine jazady: «Kenısberg qalasy úshin bolǵan shaıqasta ózin erjúrek ofıtser retinde kórsetti. Jaıaý ásker qatarynda júrip, jaýdyń batareıalaryn, DOT, DZOT ornyn anyqtaýdy uıymdastyrdy, osylaısha 4 artıllerııa batareıasyn, DOT, 6 DZOT-tyn baıqaǵan. Bir ózi 2 artıllerııa batareıasyn, 3 mınomet batareıasyn jáne 4 DZOT-ty tapty. Batareıanyń oq atýyna túzetýler jasaý arqyly jaýdyń artıllerııalyq batareıasynyń kózi joıyldy, 2 DZOT-y men jaıaý ásker vzvodyna deıin talqandaldy». Mine, naǵyz erlik degen osy bolar, sirá!.. Osylaısha Oshaqbaı Іlebaıulynyń jaýdyń berik bekinisin dóp basyp, anyq tanyp, artıllerııalyq, mınomettik batareıalarynyń ornalasýy jóninde asa qundy derekterdi alýy arqasynda, olardyń kózi joıylyp, áskerlerimizge jeńispen alǵa jyljýyna jaǵdaı jasalyp otyrǵan. Arhıvterde qattalyp, osy kúnge deıin qundy qujat retinde saqtalyp kelgen faktiler bizge batyl barlaýshy, qaısar maıdanger, qaharman qazaq ofıtseri jaıynda osylaısha syr shertedi. ...Sodan beri qanshama ýaqyt ótip, tipti, alyp ımperııa ydyrap, ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa degen urpaqtar kózqarasy alýan ózgeristi bastan keshse de, tarlan-tarıh Oshaqbaı Apbasov syndy batyrlarymyzdyń erlikterin eshqashan umyttyrmaıdy! Senbeseńiz, arhıvke úńilińiz, keńes áskerleriniń dańqty joly, óshpes erlikteri til qatyp, soǵys shyndyǵyn, soǵys qasiretin, Jeńistiń qanshalyqty termen, maıdanger-bozdaqtardyń, ardager aǵa býynnyń qasyq qanymen kelgenin kúni keshegideı kóz aldyńa ákelip, jadyńa salady! Ol derekter kókeıińde máńgilikke jańǵyryp turmaq! Arhıvke úńilińiz, jas urpaq! Ardagerler erligi eshýaqytta da umytylmaıdy, qaharmandar esimderi eshqashan óshpek emes. Dáýir ózgerip, zaman jeli qaı jaqtan soqsa da, aǵa býynnyń dańqy jyl ótken saıyn asqaqtaı bermek.
Kókshetaýda Jeńis merekesi aıasynda «Máńgilik jasaq» aktsııasy uıymdastyryldy
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Kókshetaýda Uly Jeńistiń 71 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan saltanatty shara barysynda «Máńgilik jasaq» aktsııasy uıymdastyryldy.Sherýge oblystyń ár aýdanynan kelgen Uly Otan soǵysy men tyl jáne eńbek ardagerleri, maıdanda sheıit bolǵandardyń týǵan-týystary qatysty. Aktsııa barysynda barlyq qatysýshylar soǵysqa qatysqan týysqandary men ata-babalarynyń sýretterin qoldaryna ustap shyqty. Aıta keteıik, bir ǵana Aqmola oblysynan soǵystyń alǵashqy alty aıynda 37 myń adam, al soǵystyń barlyq kezeńinde 80 myńnan astam adam shaqyrylǵan. Olar barlyq maıdandardaǵy shaıqastarǵa, ıaǵnı, Máskeý, Stalıngrad, Kýrsk doǵasy tárizdi ózge de urystarǵa qatysqan 66 aqmolalyqtyń Keńes Odaǵynyń Batyry atanǵany, onyń ishinde 13 adam Dańq ordeniniń tolyq ıegeri bolǵany aqmolalyqtardyń erlikterinen habar bergendeı.
Taldyqorǵanda soǵys ardagerleri sarbaz botqasynan dám tatty
TALDYQORǴAN. QazAqparat - Taldyqorǵanda Uly Otan soǵysy Jeńisiniń 71-jyldyǵy qurmetine merekelik shara dástúr boıynsha qalanyń ortalyq saıabaǵynan bastaldy.Qurmetti qaraýyl rotasy saltanatty túrde ótip, Dańq eskertkishine gúl shoqtary qoıyldy. Batyrlardy bir mınýt únsizdikpen eske alyp, bir dúrkin oq atyldy. Saltanatty jıynǵa Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalov qatysty. Mereke «Jastar» saıabaǵynda jalǵasty. Ol jerde dalalyq ashana uıymdastyrylyp, shatyrlar quryldy. Ardagerler men olardyń týystary alǵashqy bop maıdan botqasynan dám tatty. І. Jansúgirov atyndaǵy Mádenıet saraıynda ótken saltanatty bólim merekeni jandandyra tústi. Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Bataloy quttyqtaý sóz sóıledi: «Qurmetti ardagerler! 9 mamyr - Uly Jeńis kúnimen shyn júrekten quttyqtaımyn! Osynaý merekeli kóktem kúni jeńimpaz sarbazdardy, Otan qorǵaý jolynda qaza tapqan batyrlardy eske alyp, olarǵa basymyzdy ıemiz. Tyl eńbekkerlerine alǵys bildiremiz. Batyrlar týraly estelik árqaısymyzdyń jadymyzda máńgilik saqtalady. Kózi tirilerine qamqorlyq kórsetip, qoldaý bizdiń izgi boryshymyz». Shara kontserttik baǵdarlamaǵa ulasty, onda soǵys jyldaryndaǵy tanymal ánder shyrqaldy.
Elbasy Máskeýde Belgisiz soldat beıitine gúl shoqtaryn qoıdy
ASTANA-MÁSKEÝ. QazAqparat - Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan áskerı paradqa qatysty, dep habarlaıdy Aqordanyń baspasóz qyzmeti.Nursultan Nazarbaev Qyzyl alańdaǵy áskerı paradqa bardy, sondaı-aq Belgisiz soldat beıitine gúl shoqtaryn qoıý rásimine qatysty. Máskeýdegi áskerı paradqa 10 myńnan astam áskerı qyzmetshiler men 100-den asa zamanaýı qarý-jaraq jáne áskerı tehnıka qatysty. FOTO KREMLIN.RU
Almatyda keshki kontsert pen merekelik salıýttiń ýaqyty ózgertildi
ALMATY. QazAqparat - Almatyda keshki kontsert pen merekelik salıýttiń ýaqyty ózgertildi.Almaty qalasy ákiminiń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, «Astana» alańynda saǵat 19:00-ge josparlanǵan keshki kontsert jaýyn-shashynǵa baılanysty erte bastalatyn boldy. Bul kontsertke estrada juldyzdarymen qatar, Almaty qalasy ákiminiń estradalyq-sımfonııalyq orkestri qatysady. Al keshki merekelik salıýt saǵat 21:30-ǵa aýystyryldy. Aıta ketelik, salıýt «Astana» alańy men «Kóktóbe» saıabaǵynan atylady.
Astana kóshelerimen «Jaýjúrek polk» júrip ótti
ASTANA. QazAqparat - Búgin 1941-1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyn merekeleý aıasynda Astanada «Jaýjúrek polk» aýqymdy aktsııasy ótti.Sharaǵa Uly Jeńisti ulyqtaıtyn jáne beıbitshilik pen jeńisti syılaǵan atalarynyń janqııarlyq erligin qurmetteıtin barsha qala turǵyndary men azamattary, áskerı qyzmetshiler qatysty, dep habarlaıdy QR QM baspasóz qyzmeti. Aktsııaǵa qatysýǵa myńdaǵan adam nıet bildiripti. Uıymdastyrýshylardyń aıtýynsha, sharaǵa 5000-ǵa jýyq adam qatysty. Olardyń ishinde otbasy múshelerimen, balalarymen kelgen azamattar kóp. Qatysýshylar «Astana mall» saýda, oıyn-saýyq ortalyǵynan bastap Táýelsizdik dańǵylymen «Otan qorǵaýshylar» monýmentine deıin barlyǵy 1,8 km qashyqtyqty júrip ótti. Olar qoldaryna Uly Otan soǵysynda qaza bolǵan atalarynyń portretterin ustap, soǵys jyldaryndaǵy ánderdi oryndaı otyryp, úlken maqtanyshpen júrip ótti. Odan keıin «Otan qorǵaýshylar» monýmentine gúl shoqtaryn qoıdy. Aıta keteıik, «Jaýjúrek polk» aktsııasy álemniń 600 qalasyn qamtydy. Jyldan jylǵa shara buqaralyq sıpatqa aınalýda. Astanada atalǵan aktsııa ótken jyly 8 mamyrda alǵash ret uıymdastyryldy. Onda qala kóshelerimen 1500 adam júrip ótti.
Otan qorǵaýshylardyń uly erligi umytylmaıdy - Qaraǵandydaǵy mıntıng-rekvıem (FOTO, VIDEO)
QARAǴANDY. QazAqparat - Qaraǵandyda «Máńgilik alaý» memorıalynda UOS Jeńisiniń 71 jyldyǵyna arnalǵan mıtıng-rekvıem ótti.Aýa raıynyń sýyqtyǵyna, jańbyrǵa qaramastan myńdaǵan qaraǵandylyqtar búkilhalyqtyq merekege jınaldy. «Munda aıtýly, uly mereke - Jeńis kúnin atap ótý úshin jınalyp otyrmyz. Otanymyzdyń erkindigi men táýelsizdigi jolynda kúresken batyrlarymyz bizge beıbit ómirdi amanattap ketti. Adamzat tarıhyndaǵy eń surapyl, qandy better jabylǵan ýaqyttan bastap 71 jyl ótipti. Biraq Otan qorǵaýshylardyń uly erligi, qaharmandyǵy máńgilik umytylmaıdy», - dedi Qaraǵandy oblysynyń ákimi Nurmuhambet Ábdibekov óziniń quttyqtaý sózinde. 94 jastaǵy UOS ardageri jerlesterine sóz arnady. «Basqa halyqtarmen birge beıbit kún úshin fashızmmen kúreske qazaqstandyqtardyń qosqan úlesi orasan. Maıdanda bizdiń kóptegen qaraǵandylyqtar erekshe erligimen tanyldy. Ondaǵan jerlesterimiz Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn aldy. Myńdaǵan sarbazdar orden, maldarmen marapattaldy», - dep atap ótti 19 jasynda soǵysqa attanǵan maıdanger. Jınalǵan jurtshylyq bir mınýt únsizdikpen jáne bir dúrkin oq atyp UOS-ta qaza tapqandardy eske aldy. Qaraǵandy garnızonynyń áskerı qyzmetshileri alańnan sherý marshymen júrip ótti. Oblystyq ardagerler keńesiniń derekterine sáıkes Jeńis kúnin 246 UOS qatysýshysy men múgedekteri qarsy aldy.
Otan úshin óz erkimmen soǵysqa attanǵanyma eshqashan da ókinbeımin - S. Mınaeva
ALMATY. QazAqparat - Búgin 9 mamyr - Uly Jeńis kúni. Osyǵan oraı, «QazAqparat» tilshisi Uly Otan soǵysynyń ardageri, kezinde Lenıngrad maıdanynda jekelegen zenıttik-artıllerııalyq dıvızıon quramynda qalany qorǵaýǵa qatysqan artıllerıst Serafıma Mınaevadan suhbat alǵan edi.- Serafıma Fedorovna, týyp-ósken jerińiz jaıly málimet bere ketseńiz. - Men 1924 jyly Reseıdiń Chıta oblysyndaǵy Kyrınskıı aýdanynyń «Lıýbov» dep atalatyn ken ornyna jaqyn mańdaǵy seloda týdym. Bul ken ornynda altyn óndiriletin. Keıin biz otbasymyzben sol aýdandaǵy Mordoı eldi mekenine kóship bardyq. Men sonda 4 synyptyq mektepti bitirdim. Basqa mektep joq bolǵandyqtan, ári qaraı bilimimdi jalǵastyra almadym. Onyń ústine soǵys ta bastalyp ketti. - Uly Otan soǵysyna óz erkińizben attandyńyz ba? - Iá. Bir kúni, aýdandyq partııa komıtetinen bir kisi kelip, Qyzyl armııa qataryna eriktilerdi tirkeı bastady. Men ákemniń, sheshemniń ruqsatyn alyp, óz erkimmen maıdanǵa attandym. Tórt synyptyq qana bilimim bolsa da óte belsendi komsomol edim. Ólem dep oılaǵanym joq. Qasyq qanym qalǵansha otanym úshin soǵysýǵa bel býdym. Bizdiń selodan 6 boıjetken soǵysqa attandyq. - Maıdandyq jolyńyz qalaı bastaldy? - Bizdi aldymen 1942 jyly qys mezigilinde mashınamen Irkýtsk qalasynyń mańyna alyp keldi. Sol jerde birneshe aı júrgizýshilik kýrsty oqydyq. Keıin, barlyǵymyzdy taǵy da toptarǵa bóldi. Men artıllerııalyq topqa endim. Qurbylarym basqa toptarda qaldy. Osylaısha, kóp uzamaı 37 mm avtomattyq zenıttik zeńbirektiń atqyshy bolyp shyǵa keldim. Osy qarýdyń qyr-syryn meńgerdim. - Soǵysta qaı maıdanda shaıqastyńyz? - Men Lenıngrad maıdanynda 308-shi jekelegen zenıttik-artıllerııalyq dıvızıon quramynda jaýǵa qarsy shaıqastym. 37 mm zenıttik zeńbirekpen atqylap, jaý ushaqtaryn Lenıngradqa ótkizbeýge kúsh saldyq. - Serafıma Fedorovna, esińizde qalǵan eń bir surapyl shaıqas jaıynda aıtyp bere alasyz ba? - Soǵys jyldary áli de kóz aldymda ǵoı. Ol eshqashan da esten shyqpaıdy. Bir kúni, tapa-tal túste ishinde bombylaýshy ushaqtary bar jaýdyń 26 ushaǵy Lenıngradqa bettep ushyp kele jatqany týraly shuǵyl habar kelip tústi. Ondaǵy maqsattary - qaladaǵy alyp mashına jasaý zaýytyn joıyp jiberý. Bir kezde jaýdyń ushaqtary da kórindi. Bombylaǵanyna qaramastan búkil dıvızıon atqylaýǵa kiristi. Qansha ýaqyt ótkenin bilmeımin. Bir qarasam, bizdiń zeńbirektiń oqpany qyp-qyzyl bolyp ysyp ketipti. Sol bir jan túrshigerlik shaıqasta bizdiń zeńbirek toby 6 birdeı ushaqty atyp túsirgeni esimde. Lenıngradqa óte almasyn bilgen jaý ushaqtary bombylaryn beı-bereket tastaı sala keıin serpildi. Biz osy bombylaýdan qudaı saqtap, aman qaldyq. Biraq, birde-bir ushaq Lenıgradqa óte almady. - Soǵysta áıel zatyna er azamattarmen qatar júrip, aýyr snarıadtar tasyp, artıllerıst bolý aýyr ekeni belgili... - Iá, soǵys áıelderdiń tirligi emes ekeni o bastan túsinikti jaıt. Biraq, meni súıikti otanyma degen sheksiz mahabbatym alǵa jeteledi. Qıyndyqtarǵa moıymadym. Onyń ústine minezim de naǵyz erkekterdiń minezindeı bolatyn. Soǵystyń aýyrtpalyǵyn er azamattarmen birge kóterdik. Eki tonnalyq zeńbiregimizdi stýdebekkerge tıep alyp, Lenıngrad túbinen bastap, sonaý Kenıgsberg túbine deıin júrip óttik. Bul zeńbirekte negizi jeti jaýynger qyzmet atqarady. Al bizde bes-aq qyz boldy. Olar: oqtaýshy, dáldeýshi, snarıad jetkizýshi, nysanaǵa deıingi jyldamdyq pen qashyqtyqty anyqtaýshy jáne bıikteý buryshyn anyqtaýshy. Mundaı qudyretti qarýmen mınýtyna 160-170 ret oq atýǵa bolady. Barlyǵymyz zeńbirekpen oq atýdy jetik meńgerdik. Kerek kezinde bir-birimizdi aýystyra alatyn edik. Uly Otan soǵysynda jaý ushaqtary kóbinese 37 mm zeńbirekpen atyp túsirilgen. - Soǵysta neshe ret jaraqattandyńyz? - Eki ret, birinshi ret bombylaý saldarynan boldy. Biz otyrǵan jertólege bir sátte jaý ushaǵynyń bombasy kelip tústi. Topyraqpen birge aspanǵa kóterilip bara jatqanym ǵana esimde. Bir ýaqytta esimdi jısam, qasymdaǵy qurbym: «Sıma, Sıma» - dep aıqaılap jatyr eken. Túk estimeımin. Sóıtsek, ekeýmiz de topyraq pen kirpishke kómilip qalǵan ekenbiz. Aldymen, ári-beri qımyldatyp, áreń degende basymymyzdy arshyp aldyq. Keıin, basqa jaýyngerler kelip, bizdi qutqaryp aldy. Al jertóleniń esiginde turǵan starshına men medbıke sol jerde qaza tapty. Al bombanyń jaryqshaǵy oń kózime kelip tıgen eken. Gospıtalda jatyp shyqqan soń, taǵy da óz polkyma kelip, soǵysqa kirisip kettim. Ekinshi ret túnde kúzette turǵanda «qańǵyǵan oq» kelip, oń ıyǵyma tıip, jaýyrynymdy «órtep» ótti. Onda da gospıtalǵa jatyp shyǵyp, jaraqatymdy tańyp alyp taǵy da soǵysqa attandym. - Jeńisti qaı jerde qarsy aldyńyz? - Kenıgsberg túbindegi orman ishinde qarsy aldyq. - Soǵystan keıin týǵan jerińizge oraldyńyz ba? - Iá, týǵan jerime oraldym. Ken ornynda jumys atqardym. Keıin 1946 jyly aǵam Vasılıı Kýznetsovtyń shaqyrýymen otbasymyzben Almatyǵa kóship keldik. Aǵam ushqysh bolatyn. Gospıtalda jatyp, bolashaq jarymen tanysady. Al ol Almatydan bolatyn. Sodan biz de Almatyǵa kelgen soń, men 1948 jyly turmys qurdym. Kúıeýim Leonıd ushqysh bolatyn. Ol Uly Otan soǵysyna jáne Japon soǵysyna da qatysty. Bir ul, bir qyz tárbıelep ósirip, birge 50 jyl baqytty ǵumyr keshtik. Qazir qyzymmen birge turamyn. - Búgingi urpaqqa qandaı tilek aıtar edińiz? - Búgingi jastar eshqashan da sum soǵystyń ajdahadaı azynǵan dybysyn estimese eken dep tileımin. Denderine saýlyq tileımin. Jastar Qazaqstannyń baqytty bolashaǵy, beıbitshiligi úshin jan aıamaı eńbek etýleri qajet. Óıtkeni, Otan ottan da ystyq! Al otandy er azamat bolsyn, áıel azamat bolsyn qashanda qorǵaýǵa daıyn bolýy kerek! - Áńgimeńizge rahmet! Aıta ketelik, Serafıma Mınaeva «Kenıgsberg qalasyn azat etkeni úshin» medali, «Jeńis» ordeni, «Otan soǵysy» ordeni, «Georgıı Jýkov» medali jáne basqa da orden-medaldarmen marapattalǵan.
Soǵys qaharmandary. Batyrlar esimderi eshqashan umytylmaıdy (FOTOREPORTAJ)
ASTANA. QazAqparat - Adamzat tarıhyndaǵy eń surapyl da zulmatty kezeńniń biri - Ekinshi dúnıejúzilik soǵys. Keńes Odaǵynda 1941 jyly bastalyp, 4 jylǵa sozylǵan soǵysta 35 mln adam urysqa tikeleı qatysty. 1 418 kúnge jalǵasqan soǵystyń aqyrǵy núktesi 1945 jyldyń 9 mamyrynda qoıyldy.Dúnıe elderin sharpyǵan soǵystan sol tustaǵy KSRO quramyndaǵy Qazaqstan da tys qalǵan joq. Surapyl soǵysqa Qazaqstannan 1 mln 200 myń jaýynger maıdanǵa attanǵan. Qazaqstan azamattary urystardyń alǵy shebinde eren erlik kórsetti. Attanǵandardyń 600 myńnan astamy nemese teń jartysy soǵystan qaıtyp oralmady. Qazaqstandyq 500-ge jýyq jaýynger Keńes Odaǵynyń Batyry atandy. Sonymen qatar 142 qazaqstandyq Dańq ordeniniń tolyq ıegeri atansa, Keńes Odaǵynyń orden, medaldarymen marapattalǵan qazaqstandyqtar sany 100 myńǵa jýyqtaıdy.
V. Pýtın N. Nazarbaevqa Uly Otan soǵysyndaǵy qazaq halqynyń erligi jaıly jazylǵan gazetterdi tapsyrdy
ASTANA. QazAqparat - Reseı Prezıdenti Vladımır Pýtın 9 mamyr qarsańynda Qazaqstan kóshbasshysy Nursultan Nazarbaevqa Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy qazaq halqynyń erlikteri týraly jazylǵan gazetterdi tapsyrǵandyǵy týraly aıtty.«Keshe keshke men sol kezeńdegi qazaq halqynyń Uly Otan soǵysy kezeńindegi erlikteri jaıly aıtylǵan gazetterdi Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevqa tapsyrdym. Sizdiń bizdiń aramyzda qonaǵymyz bolyp otyrǵańyzǵa úlken rahmet aıtqymyz keledi», -dedi Pýtın Jeńis kúnine arnalǵan saltanatty qabyldaýda, dep habarlaıdy RIA Novostı. Pýtın 1941 jyly jaýǵa qarsy kópultty Keńes odaǵynyń halqy tutastaı qarsy turǵanyn eske saldy. «Jeńis - bul bizdiń myzǵymas birligimizdi synamaq bolǵysy keletinderge úlken eskertý. Biz halyq tutas kóterilgen jaǵdaıda munyń otan soǵysyna aınalatyndyǵyn bilemiz. Erlikke toly jáne qasiretti 1941 jyly tap solaı boldy. Jaýmen shaıqasqa kópultty Keńes odaǵynyń halqy tutastaı kóterildi»,-dep atap ótti Vladımır Pýtın.
Jeńis kúni myńnan astam tarazdyq «Máńgilik polk» sherýine qatysty
TARAZ. QazAqparat - Tarazda 9 mamyrda Uly Jeńistiń 71 jyldyǵy qurmetine «Máńgilik polk» sherýi ótti.Myńnan astam Taraz turǵyndary patrıottar qatarynda Uly Otan soǵysynda jaýmen shaıqasqan óz ata-babalarynyń portretterin kóterip, sap túzedi. «Máńgilik polk» sherýi Jambyl oblysynyń týmasy, Aleksandr Matrosovtyń erligin qaıtalaǵan Aǵadil Sýhambaevtyń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıý saltanatymen bastaldy. «Máńgilik polk» sherýine qatysýshylar Abaı dańǵyly boıymen «Atshabar« gúlbaǵyna qoıylǵan Uly Otan soǵysy jyldarynda qaza tapqan jambyldyqtar monýmentine baǵyt aldy. Olardy soǵys jyldaryndaǵy ánderdi oryndaǵan áskerı orkestr súıemeldedi. Búginde Jambyl oblysynda 174 maıdanger men Uly Otan soǵysynyń múgedekteri turady, al Tarazda -91. Aıta ketken jón, barlyq veterandar men UOS múgedekterge 150 myń teńgeden berildi.
V Brıýsselde Belgııany azat etý jolynda mert bolǵan keńes jaýyngerleriniń zıratyna gúl shoqtary qoıyldy
BRıÝSSELЬ. QazAqparat - Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵy qurmetine Brıýsseldiń ortalyq zıratynda Belgııany azat etý jolynda mert bolǵan keńes jaýyngerleriniń jáne belgııalyq Qarsy turý qozǵalysyna qatysýshylar qabirlerine gúl shoqtaryn qoıý rásimi ótti.Saltanatty sharaǵa Brıýssel meriniń ókilderi, sondaı-aq TMD elderiniń dıplomatııalyq korpýsy jáne antıgıtlerlik kolıtsııaǵa qatysqan keıbir memleketterdiń, jýrnalıster men qazaq dıasporasynyń ókilderi qatysty.
Keńes Odaǵynyń Batyry Táıimbet Kómekbaev atyndaǵy sambodan dástúrli halyqaralyq memorıal aıaqtaldy - Qyzylorda
QYZYLORDA. QazAqparat - 8-9 mamyr kúnderi Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy aýdanynda Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan Keńes Odaǵynyń Batyry T.Kómekbaev atyndaǵy sambodan halyqaralyq memorıal ótti.Bıyl qatarynan 21-shi márte uıymdastyrylǵan dúbirli básekege Ázerbaıjan, Grýzııa, Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Qazaqstannan 16 komanda, 200-ge jýyq sportshy 9 salmaq dárejesinde synǵa tústi. Bul týraly oblystyq dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasynyń baspasóz qyzmeti habarlady. Jarys jeńimpazdary men júldegerleri dıplom, medal jáne qarjylaı syıaqymen marapattaldy. Básekeniń ekinshi kúni qazaq kúresinen «Túıe palýandar» saıysy ótkizildi. Oǵan 22 palýan qatysyp, úzdikteri anyqtaldy. Aıtýly saıysta qazaqstandyq palýandar bas júldeni sarapqa saldy. Birinshi oryndy enshilegen Elaman Erǵalıevke 10 myń AQSh dollary berildi. Ekinshi oryn ıegeri Ulan Rysqulǵa 1 mln, úshinshi oryndy qanaǵat tutqan Maqsat Isaqabylovqa 500 myń teńge aqshalaı syıaqy tabystaldy. Sambodan halyqaralyq memorıalda jeńimpaz jáne júldeger atanǵan sportshylar: 52 keli salmaqta: I oryn Qaıyrberdi Aıdynbaı (Atyraý obl.) II oryn Aıdos Myrzaǵalıev (Qyzylorda obl.) III oryn Dinmuhammed Serikov (OQO) III oryn Saıat Alenov (Almaty q.) 57 keli salmaqta: I oryn Parasat Jumabaı (Atyraý obl.) II oryn Ádilet Saıajanov (Qaraǵandy obl.) III oryn Amanjan Abý (Atyraý obl.) III oryn Qýanysh Tátimbetov (Qyzylorda obl.) 62 keli salmaqta: I oryn Aıdos Ahmetov (Qaraǵandy obl.) II oryn Darhan Serjanov (Qyzylorda obl.) III oryn Erbolat Baıbatyrov (BQO) III oryn Nurdáýlet Qasymjan (OQO) 68 keli salmaqta: I oryn Ǵalymjan Abdrahmanov (Qyzylorda obl.) II oryn Maqsat Nurálıev (Qyzylorda obl.) III oryn Qaırat Jalǵasbaev (Qyzylorda obl.) III oryn Eset Qýanov (Aqtóbe obl.) 74 keli salmaqta: I oryn Artýr Áldeshov (Atyraý obl.) II oryn Nurbol Serikov (BQO) III oryn Jánibek Aıdarbek (OQO) III oryn Jandos Imanbaev (Atyraý obl.) 82 keli salmaqta: I oryn Jaıdarbaı Esenov (Qyzylorda obl.) II oryn Batyr Muqataev (Qyzylorda obl.) III oryn Almat Taıbaǵarov (Qyzylorda obl.) III oryn Erjan Abdýllaev (Qyzylorda obl.) 90 keli salmaqta: I oryn Nursultan Tóren (Jambyl obl.) II oryn Meırambek Barah (Almaty q.) III oryn Saıat Shámshıev (Almaty obl.) III oryn Ulan Iskakov (Atyraý obl.) 100 keli salmaqta: I oryn Ádilhan Qozybaev (Qyzylorda obl.) II oryn Maqsat Isaqabylov (Qyzylorda obl.) III oryn Shýhrat Boboev (Ózbekstan) III oryn Maksım Stıhın (Qyrǵyzstan) +100 keli salmaqta: I oryn Nurjan Bekarystanov (Aqtóbe obl.) II oryn Ulan Rysqul (Almaty obl.) III oryn Aleksandr Zaalıshıvılı (Grýzııa) III oryn Erkebulan Saparǵalı (Astana q.)
Soltústikqazaqstandyqtar «Máńgilik polk» aktsııasyna úsh ret qatysty
PETROPAVL. QazAqparat - Petropavlda Jeńistiń 71 jyldyǵyn merekeleý kúni «Máńgilik polk» aktsııasy ótti. Myńdaǵan soltústikqazaqstandyqtar beıbit ýaqytta jaraqattan, kárilikten qaza tapqanr ardagerlerdi eske alyp, qalanyń ortalyq kóshesinde sherý uıymdastyrdy.Petropavlda «Máńgilik polk» aktsııasy úshinshi ret ótýde. Qatysýshylar sany jyl sanap artyp keledi. Qatarda 5 myńnan astam soltústikqazaqstandyqtar boldy. Olar qoldaryna Jeńis úshin óz ómirlerin qıǵan ákeleri, atalary men babalarynyń sýretterin alyp shyqty. «Máńgilik polk» sherýi Máńgilik alaýdan bastalyp, Pýshkın kóshesi boıynsha jalǵasty. Sherý mádenıet jáne demalys saıabaǵyndaǵy Dańq eskertkishine gúl shoqtaryn qoıýmen aıaqtaldy.
Qaraǵandyda «Jaýjúrek polk» buqaralyq sherýi ótti (FOTO, VIDEO)
QARAǴANDY. QazAqparat - Qaraǵandyda Jeńistiń 71 jyldyǵyn merekeleý barysynda myńǵa jýyq adam «Jaýjúrek polk» sherýi qatarynda júrip ótti.Qaladaǵy Gogol kóshesindegi sherýge shyqqandar «Máńgi alaý» memorıaly qasynda kelp toqtady. Oǵan qatysqandardyń kóbi soǵysta iz-tússiz ketken týǵan-týystarynyń aty jazylǵan qaǵaz nemese sýretin tipti úlken portretterdi qolyna ustap júrdi. Mıtıng sońynda azamattyq aktsııaǵa qatysýshylar Máńgi alaýǵa gúl shoqtaryn qoıdy. Budan keıin de buqaralyq sharaǵa qatysýyshlar tarqap ketpeı, sýretke túsip, syrnaı sazymen qosylyp soǵys ánderin shyrqady.
Qazaqstandyq dıplomattar Sabyr Rahymovtyń Tashkenttegi bıýstine gúl shoqtaryn qoıdy
ASTANA. QazAqparat - Ózbekstan Respýblıkasyndaǵy Qazaqstan Elshiliginiń ókilderi Tashkenttegi Jeńistiń 71 jyldyǵy men eske alý jáne qurmet kórsetý kúnine arnalǵan saltanatty sharalarǵa qatysty.Ózbekstandaǵy QR Elshiliginiń habarlaýynsha, Jeńis kúnine arnalǵan sharalar 8 mamyrda bastaldy, sol kúni Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Islam Kárimov ózbek úkimetiniń jáne dıplomatııalyq korpýstyń múshelerimen birge Tashkenttiń ortalyǵyndaǵy Eske alý alańynda ornatylǵan «Azaly ana» monýmentine gúl shoqtaryn qoıdy. Sol kúni Volgograd memorıaldyq qorymyndaǵy «Baýyrlastar zıraty» kesheninde Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan gúl shoqtaryn qoıý saltanatty sharasy ótti. Sharaǵa dıplomatııalyq mıssııalardyń basshylary, resmı jáne úkimettik emes qoǵamdyq uıymdardyń jáne BAQ ókilderi qatysty. Sol jerde qazaqstandyq dıplomattar Keńes odaǵynyń Batyry, tuńǵysh qazaq generaly Sabyr Rahymov bıýstine gúl shoqtaryn qoıdy. Qurmat Samarhan
9 mamyr - jarqyn bolashaqqa batyl qadam jasaǵan Táýelsiz Qazaqstannyń mereıli meıramy - Beıbit Atamqulov
ShYMKENT. QazAqparat - Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Beıbit Atamqulov Uly Otan soǵysynyń ardagerleri, tyl eńbekkerleri men oblys turǵyndaryn Jeńis kúnimen quttyqtady. «Sizderdi Jeńis kúni merekesimen quttyqtaımyn! 9 mamyr - árbir tórtinshi azamatyn soǵysqa attandyrǵan qazaqstandyqtardyń jáne jarqyn bolashaqqa batyl qadam jasaǵan búgingi Táýelsiz Qazaqstannyń mereıli meıramy», delingen óńir basshysynyń quttyqtaýynda. Soǵysqa Ońtústik Qazaqstannan 140 myńnan astam adam attanyp, olardyń jartysyna jýyǵy týǵan oralmadǵan. ІІ Dúnıejúzilik soǵysta janqııarlyq erligi úshin ońtústikqazaqstandyq 51 azamatqa Keńes Odaǵynyń batyry ataǵy berilse, 8-i «Dańq» ordeniniń ıegeri atandy. «Erlik - elge mura, urpaqqa úlgi. Surapyl soǵys kezindegi aǵa býynnyń qaısarlyǵy men tózimdiligi búgingi urpaqtyń sanasynda naǵyz otansúıgishtiktiń úlgisindeı bolyp qala bermek. San qatparly tarıh qoınaýyna enip ketken aqtańdaq jyldardaǵy el azamattarynyń jan aıamas jaýjúrektiligi men tyl eńbekkerleriniń eren eńbekterine biz árdaıym qurmetpen bas ıemiz. Búginde ot pen oqtyń arasynan elge aman-saý oralǵan maıdangerlerdiń 325, tylda tynymsyz tirlik jasaǵandardyń 21 myńnan astamy aramyzda bar. Memlekettik saıasattyń arqasynda ardagerlerdi áleýmettik turǵyda qorǵaý, qoldaý sharalary júıeli iske asyp keledi», deıdi oblys ákimi. Beıbit Atamqulov soǵysynyń ardagerleri men tyl eńbekkerlerine myqty densaýlyq, uzaq ǵumyr tiledi. «Qurmetti Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men tyl eńbekkerleri! Sizder, Otanǵa qyzmet etýdiń ozyq úlgisin kórsetip, soǵystan keıin de aıanbaı eńbek ettińizder. Jeńis kúni - kóńilderińizge nurly shýaq uıalatyp, jarqyn qýanyshtar ákelsin. Sizderge myqty densaýlyq, uzaq ǵumyr, otbasylaryńyzǵa amandyq tileımin! Táýelsiz Qazaqstannyń aspany árqashan ashyq bolsyn!», delingen quttyqtaýda.
Almatydaǵy M.Mámetova men Á.Moldaǵulova atyndaǵy saıabaqta Jeńis kúni atap ótildi
ALMATY. QazAqparat - Almaty oblysy Almaly aýdany ákimdigi M.Mámetova men Á.Moldaǵulova atyndaǵy saıabaqta Uly Otan soǵysynyń Jeńispen aıaqtalýynyń 71 jyldyq mereıtoıyna oraı merekelik shara uıymdastyrdy, dep habarlaıdy ákimdiktiń baspasóz qyzmeti.28 gvardııashylar-panfılovshylar atyndaǵy saıabaqtaǵy Máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıatyn saltanatty rásimge Almaly aýdanynyń ardagerleri Almaty qalasynyń «OldTime» retro-avtokólikter klýbynyń avtokólikterimen qurmetpen jetkizildi, sondaı-aq, avtoklýb músheleri ardagerlerdi tól merekelerimen quttyqtap, Uly Jeńiske arnap gúl syılady. Jańbyrly ári bultty aýa raıy aıbyndy jeńimpazdardyń urpaqtaryna urys dalasynan oralmaǵandarǵa qurmet retinde Máńgilik alaýǵa gúl shoqtaryn qoıýǵa bóget bola almady. Jeńis kúnin toılaý Mánshúk Mámetova men Álııa Moldaǵulova atyndaǵy saıabaqta jalǵasty. Uly Otan soǵysynyń batyry, general Ivan Panfılovtyń nemeresi Alýa Baıqadamova kózi tiri ardagerlerdi Jeńis kúnimen quttyqtap, aty ańyzǵa aınalǵan 28 gvardııashylar-panfılovshylar dıvızııasynyń erjúrek qaharmandyǵy - bul eshqashan da tarıh betterinen óshpeıtin halyqtyń maqtanyshy men esteligi ekendigin atap ótti. Aýdannyń shyǵarmashylyq ujymy qatysqan kontserttik baǵdarlama qoıyldy. Sahna tórinde soǵys jyldaryndaǵy ánder shyrqaldy. Odan basqa, dástúrli áskerı botqa pisirilgen dastarhan jaıyldy. Sharaǵa Uly Otan soǵysy men tyl ardagerleri, Aýǵanstan men jergilikti soǵys ardagerleri shaqyryldy. Búgingi tańda Almaly aýdanynda 128 Uly Otan Soǵysynyń qatysýshylary men múgedekteri, soǵysqa qatysqandardyń 5 otbasy, 19 qorshaýda bolǵandar, 16 kontslager tutqyndary, 3749 tylda eńbek etken jandar turady.
Elshi S.Ábdikárimov Pragada Keńes sarbazdary memorıalyna gúl shoqtaryn qoıdy
ASTANA. QazAqparat - 9 mamyrda Uly Jeńis kúnine oraı Qazaqstannyń Chehııadaǵy Elshisi S.Ábdikárimov, Cheh Respýblıkasynyń basshylarymen birge, TMD elderiniń dıplomatııalyq mıssııasy basshylarymen, qoǵamdyq uıymdarmen, «Olshany» qalalyq zıratynda Keńes sarbazy men Chehoslovakııa jaýyngerleri memorıalyna gúl shoqtaryn qoıdy.Atalǵan sharaǵa cheh tarapynan Parlament Senatynyń tóraǵasy M.Shteh, Parlament depýtattary palatasynyń tóraǵasy ıA.Gamachek, Prezıdent Ákimshiliginiń ókilderi, Úkimet músheleri, chehoslovakııany jaýdan azat etken soǵys ardagerleri, sondaı-aq ChR memlekettik organdary men qoǵamdyq uıymdardyń basqa da ókilderi qatysty. Saltanatty sharadan keıin qurban bolǵan jaýyngerlerdiń qurmetine otshashý jasaldy. QR Elshiliginiń qyzmetkerleri jáne Keńes Odaǵynyń batyrlary starshına M.Júnisov, serjant T.Zaınýllın, qatardaǵy jaýyngerler J.Ájimov, B.Nurjanov, M.Saparbaev, A.Baev jatqan qazaq jaýyngerleri zıratyna jeke gúl shoqtary qoıyldy.
Erjúrek maıdangerlerimizdi, tylda tynbaı jumys istegen azamattarymyzdy ardaq tutamyz - A.Batalov
TALDYQORǴAN. QazAqparat - Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalov soǵys ardagerleri men tyl eńbekkerlerin jáne oblys turǵyndaryn 9 mamyr merekesimen quttyqtady.Óńir basshysy 9 mamyrdyń árqaısymyzdyń júregimizden erekshe oryn alǵan jalpyhalyqtyq mereke ekendigin atap ótken. «Biz erlikteri men eńbekteriniń dańqy ǵasyrlarǵa jalǵasqan ardagerlerimizdi, erjúrek maıdangerlerimizdi, tylda tynbaı jumys istegen azamattarymyzdy ardaq tutamyz», deıdi Amandyq Ǵabbasuly. Mereıli mereke kúni maıdanger atalarymyzdy ardaqtaı otyryp, búgingi beıbit zamanda memleket múddesiniń, azamattardyń tynyshtyǵy men qaýipsizdiginiń kúzetinde turǵan erlerge qurmet kórsetilýi tıis, dep sanaıdy oblys ákimiń. «Qurmetti soǵys ardagerleri jáne tyl eńbekkerleri! Sizderdiń ónegeli ómir belesterińizdi úlgi tutqan, ótken tarıhynan sabaq alǵan jas býyn ekonomıkany damytýǵa, zamanaýı memleket qurýǵa, jemisti eńbek etip, balalardy eljandylyqqa tárbıeleýge belsene atsalysyp keledi. Beıbitshilik jolyndaǵy beınetti jyldarda kórsetken batyrlyqtaryńyz úshin, alańsyz búginimiz ben ashyq aspanymyz úshin sizderdiń aldaryńyzda basymyzdy ıemiz. Ot pen oqtyń ortasynda jarqyn bolashaq úshin jan aıamaı kúresken erlik shejirelerińiz qashanda otansúıgishtiktiń jarqyn beınesi bolyp ǵasyrdan ǵasyrǵa jete bermek. Sizderdi Uly Jeńis Kúnimen taǵy da quttyqtaımyn. Otan qorǵaýshylarǵa myqty densaýlyq, qajymas qaırat, otbasylaryna baq-bereke tileımin! Árqashan elimiz aman, zamanymyz tynysh bolsyn!», delingen oblys ákiminiń quttyqtaý sózinde.
«Jaýjúrek polk» aktsııasyna 1,5 myń pavlordarlyq qatysty
PAVLODAR. QazAqparat - Jeńis kúnine arnalǵan sahnalyq qoıylymdy ortalyq alańǵa jınalǵan oblys turǵyndary tamashalady. Soǵys jyldaryndaǵy ánderge bılegen jas ártister bes qoıylymda soǵysqa deıin jáne soǵys kezindegi tarıhty beıneledi.«Jaýjúrek polk» aktsııasyna erjúrek panfılovshylar, Keńes odaǵynyń batyrlary da sap túzedi, aktsııaǵa 1,5 myń pavlordarlyq qatysty. Olar ózderiniń maıdanǵa qatysqan atalarynyń, týǵan-týystarynyń sýretterin kóterip júrdi. Shara «Beıbitshilik jarshylary» atty fleshmobqa ulasty, áýege myńdaǵan túrli tústi sharlar jiberildi. Budan keıin jınalǵan qaýym aldynda oblystaǵy ónerpaz ujymdar kontsert qoıdy.
Bakýde qazaqstandyq dıplomattar Jeńis kúnin merekeleýge qatysty
BAKÝ. QazAqparat - Búgin Bakýde Qazaqstannyń Ázerbaıjandaǵy elshiliginiń ujymy otbasylarymen birge elshi Beıbit Isabaevtyń basshylyǵymen Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı ótkizilgen sharaǵa, sondaı-aq jyl saıynǵy dástúrli baýyrlastar qorymyna gúl shoqtaryn qoıý sharasyna qatysty.Іs-shara Jaýyngerler dańqy memorıalynda ótti. Saltanatty sharaǵa Ázerbaıjanda akkredıttelgen TMD elderiniń elshileri, qoǵam ókilderi, parlament depýtattary jáne soǵys ardagerleri qatysty. Soǵys jyldary qıynshylyqqa qaramastan ázerbaıjandyq munaıshylar janqııarlyqtyń úlgisin kórsetip maıdandy janarmaımen qamtamasyz etip turdy. Ázerbaıjan gospıtalderinde 1,5 mln-nan astam jaraly adamdy emdeldi. Saltanatty sharaǵa Ázerbaıjannyń Prezıdenti Ilham Álıev te qatysty. Memleket basshysy eki márte Keńes odaǵynyń batyry, general-maıor Ázı Aslanovtyń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıdy. I.Álıev Uly Otan soǵysynyń ardagerlerimen jáne jınalǵan qaýymmen kezdesti.
Soǵys qaharmandary. Batyrlar esimderi eshqashan umytylmaıdy (FOTOREPORTAJ)
ASTANA. QazAqparat - Adamzat tarıhyndaǵy eń surapyl da zulmatty kezeńniń biri - Ekinshi dúnıejúzilik soǵys. Keńes Odaǵynda 1941 jyly bastalyp, 4 jylǵa sozylǵan soǵysta 35 mln adam urysqa tikeleı qatysty. 1 418 kúnge jalǵasqan osy soǵystyń aqyrǵy núktesi 1945 jyldyń 9 mamyrynda qoıyldy.Dúnıe elderin sharpyǵan soǵystan sol tustaǵy KSRO quramyndaǵy Qazaqstan da tys qalǵan joq. Surapyl soǵysqa Qazaqstannan 1 mln 200 myń jaýynger maıdanǵa attanǵan. Qazaqstan azamattary urystardyń alǵy shebinde eren erlik kórsetti. Attanǵandardyń 600 myńnan astamy nemese teń jartysy soǵystan qaıtyp oralmady. Qazaqstandyq 500-ge jýyq jaýynger Keńes Odaǵynyń Batyry atandy. Sonymen qatar 142 qazaqstandyq Dańq ordeniniń tolyq ıegeri atansa, Keńes Odaǵynyń orden, medaldarymen marapattalǵan qazaqstandyqtar sany 100 myńǵa jýyqtaıdy.
Almaty: merekelik otshashý (VIDEO)
ALMATY. QazAqparat - Almatyda Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı merekelik salıýt uıymdastyryldy.Qala turǵyndary men qonaqtary qubylmaly aýa raıyna qaramastan kóshelerge shyǵyp, qalanyń eki jerinen: «Astana» alańy men «Kóktóbe» saıabaǵynan aspanǵa atylǵan otshashýlardy tamashalady. Eske sala ketsek, Búgin Almatyda 28 Panfılovshylar saıabaǵyndaǵy Máńgilik alaý aldyna 1941-1945 jyldar aralyǵynda bolǵan Uly Otan soǵysyndaǵy Uly Jeńistiń 71 jyldyǵyna arnalǵan merekelik shara ótkizildi. Ashylý rásiminde sóz sóılegen Almaty qalasynyń ákimi Baýyrjan Baıbek Uly Otan soǵysynyń ardagerlerin, tyl eńbekkerlerin jáne qala turǵyndaryn osy uly merekemen quttyqtady.
Segiz jyl soǵysqan sarbaz - Súleımen Ibragımov jaıynda
ASTANA. QazAqparat - Surapyl soǵysty kózderimen kórgen ákelerimiz ben atalarymyzdyń erligin búgingi jas urpaqqa aıtyp otyrmasaq, erteń kesh bolady. Keshegi soǵys ardageri - Súleımen Ibragımov jaıyndaǵy shaǵyn derek-áńgime osy maqsatta jazyldy, dep jazady Shyǵys Qazaqstan oblysynyń gazeti «Dıdar». - Men 1919 jyly aqpan aıynda Úrjardyń «Qyzyl qazaq» aýylynda týǵanmyn, - dep bastaǵan ózi týraly ardager aǵa. - Jıyrma jasymda ásker qataryna alynyp, Jıtomır oblysynyń Bogýnııa degen jerinen bir-aq shyqtyq. Elden uzap shyqpaǵan adamǵa qıyn eken. Qatań tártipke boısuna almaı uzaq qınaldym. Alda ne kútip turǵany belgisiz. Sóıtip, jaýyngerlik ómir de bastalyp ketti... Ótkelde qalǵan súreńsiz kúnderin oısha paraqtaǵan Súleımen aǵa soǵys bastalar aldynda Keńes Odaǵy áskerlerin batystan bólip turǵan Belarýs eliniń batys shekarasyndaǵy Býg ózenine taıaý Lıýbol qalashyǵynda bolǵandyǵyn, osy jerde oqý-jattyǵý sabaqtaryn ótip, taktıkalyq soǵys ádisterin meńgergendigin aıtady. - Bul - bizdiń áskerı bazamyz edi. Batystan tóngen qaýiptiń yzǵary ma, bizdiń kúndelikti jattyǵýymyz da qıyn boldy. Áskerı qatań tártip bizdi qansha shyńdaǵanymen, qorqynysh sezimi boıyńdy bıleı beredi eken. Soǵys órtiniń jalyny jaqyndap kele jatqany kún saıyn sezilip turdy. Men soǵysty osy jerde qarsy aldym. Árıne, alǵashynda kúshi basym jaýdyń tegeýrinine shydaı almadyq. Jan alyp, jan berisken shaıqastar bastalyp ta ketti. Bombanyń qatty jarylysy men ysqyrǵan oq arasynda júrip boıyń da úırenedi eken. Bastapqydaǵy qorqynyshty da umytyp kettik. Jıtomır, Kıev qalalarynyń qorǵanysyna qatysyp, olardy jaý qolyna qaldyrýǵa májbúr boldyq. - Siz maıdanda tankıst bolypsyz, bul áskerı tehnıkany qalaı, qashan meńgergensiz? - 1941 jyldyń qysynda meni basshylar Gorkıı qalasyna jiberip, ondaǵy avtomobıl jasaý zavodynda jańadan qurastyrylyp jatqan «T-60» jáne «T-70» tankileriniń tehnıkalyq múmkindikterin úırenip, jańadan jasaqtalǵan 196-shy jeke tank brıgadasynyń quramyna kirdik. Osy brıgadamen Kalının maıdanynda Rjev qalasynyń mańynda júrgizilgen keskilesken urystarǵa qatystym. Ol jer qara topyraqty bolyp keledi eken. Shoǵyr-shoǵyr orman arasyndaǵy eldi mekenderdi jaýdan tazartý óte qıynǵa soqty. Tanktiń qozǵalýǵa murshasyn keltirmeı, jaý snarıadtary tankilerdi birinen keıin birin isten shyǵara berdi. Bir tank brıgadasynan tek meniń ekıpajym ǵana aman qaldy. Alaıda, Býrakovo qystaǵy úshin sońǵy shaıqasta bizdiń de tankimiz zaqymdanyp, ózimiz snarıad qazǵan orǵa túsip aman qaldyq. Shabýyldap kele jatqan jaıaý ásker bolmaǵanda, bizdiń de denemizdi óliler qatarynan tabar ma edi, kim bilsin. «Qyryq jyl qyrǵyn bolsa da, ajalsyz adam ólmeıdi» degen osy shyǵar dep, ózderiniń sol joly qalaısha aman qalǵandaryna osy kúnge deıin qaıran qalatyn ardager bir sát taǵy da únsiz qalǵan. Aqsaqaldyń oıyn bólmeýge tyrysyp, men de úndemedim. Sálden keıin áldene esine túskendeı: - Osy shaıqastan keıin mehanıgim belarýs jigiti T.Mýlev ekeýmiz «Jaýyngerlik Qyzyl Tý» ordenimen marapattaldyq. Bul meniń alǵashqy nagradam bolatyn. Osydan keıin kóp uzamaı Býrakovo-2, Kolesnıkovo, Demınovo, Hanıka eldi mekenderi men Sımashko demalys aımaǵyn jaýdan tazarttyq. Ásirese, Hanıka eldi mekeni úshin bolǵan urys bizdiń kúshimizdi álsiretip-aq jiberdi. Kóp shyǵynǵa battyq. Alaıda, jeńiske degen qulshynys jigerimizdi janı tústi. Jaýdyń jaıaý áskeri bekingen qystaq mańynda jeti-segiz kún arpalys bolyp, aqyry ony da jaý qolynan azat ettik. Osy urystan keıin men ekinshi ret «Jaýyngerlik Qyzyl Tý» ordenimen marapattaldym. Tolarsaqtan saz keship, qystyń aıazynda, jazdyń jańbyrynda ashyq dalada jatqan kúnderimizdi oılasam, janym túrshigedi. Sóıtip júrip, kún artynan kúndi, aı artynan aıdy ótkizdik. 1942 jyldyń qarasha aıynda ekinshi Ýkraına maıdanynyń altynshy tank armııasynyń 22-shi tank brıgadasy quramynda vzvod komandıri bolyp, Uly Otan soǵysyndaǵy iri shaıqastardyń biri - ıAssy-Kıshınev shaıqasyna qatystym. Qatty urysta qynadaı qyrylǵan adamdardyń denesinen tankpen ótý bylaı tursyn, aıaq alyp júrýdiń ózi ońaı bolmady. Kúnámiz bolsa, bir qudaı ózi keshirer, shynjyr tabannyń astynda kim qalǵanyn ajyratyp, paıymdaýǵa múmkindik joq edi. Qaısybirin aıta beresiń... - Soǵystyń arqasynda biraz eldiń azamattarymen dámdes-tuzdas bolyp, birtalaı jer kórgen shyǵarsyzdar? - Onyń ras. Atoılap, jaýǵa urys sala júrip, batystyń da biraz jerine tabanymyz tıdi. Qanshama jigittiń tóresi mert boldy deseńshi. 1945 jyly sáýir aıynda jaralanyp, dala gospıtaline tústim. Alaıda, kóp uzamaı jaraqatymnan saýyǵyp, soǵysqa qaıta kiristim. Buǵan deıin únemi shabýyldaýshy tank bólimshesinde bolýshy edim. Bul joly meniń ekıpajymdy biraz ýaqyt barlaýshy tank bólimine aýystyrdy. Birde ózim basqarǵan barlaý vzvodymen Chehoslavakııanyń óte iri Ivan eldi mekeni úshin bolǵan urysta jaýdyń eki júk mashınasy men bes tankisin, eki artıllerııa qondyrǵysy men úsh mınometin, bir jeńil mashınasyn, basqa da birneshe tehnıkasyn qurtyp, 120-dan astam jaýyngerleri men ofıtserlerin tutqyndadyq. Selodan shyǵatyn negizgi joldy baqylaýǵa alyp, tórt kún ustadyq. Jaýdyń tórt retki qaıta shabýylyn toıtardyq. Bizden adam shyǵyny bolmady. Biz osy joly búkil dıvızııanyń alǵa jyljýyna múmkindik jasaǵanymyzdy artynan bildik. Osy operatsııadan keıin meni komandırlerim «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵyn berýge usynǵan edi. Alaıda, belgisiz sebeptermen ol ataq berilmeı, maǵan úshinshi ret «Jaýyngerlik Qyzyl Tý» ordeni tabys etildi. Bul kezde jeńistiń týy jelbiregen qýanyshty habar búkil maıdan dalasyna tarap jatty. Biz jeńis toıyn Pragada toıladyq. Soǵys aıaqtaldy degenimen, men úshin mazasyz kúnder men túnder áli alda eken. Mamyr aıynyń aıaǵynda bizdiń brıgada jedel jınalyp, aýyr tehnıkalarymyzben shyǵysqa qaraı bet túzedik. Alǵashynda eshteńe oılamaǵan bizder, tek Oral taýynan ótkennen keıin ǵana baǵytymyzdyń Qıyr Shyǵys ekenin, Japonııaǵa qarsy ekinshi maıdanǵa bet túzegenimizdi túsindik. Mońǵolııa jerine kelgen soń, Japonııamen soǵysý úshin jasaqtalǵan shyǵystaǵy Zabaıkal-Amýr maıdanynyń quramyna enetin altynshy tank armııasy 22-shi tank polkiniń quramynda 8 tamyz kúni túnde Mońǵolııa arqyly Úlken Hıngan taýyn kesip ótip, Manchjýrııa jerine endik. Bizdiń shabýylymyz Shanchýn, Harbın, Mýgden, Port-Artýr baǵyttary boıynsha jasaldy. Osy qalalar úshin bolǵan shaıqastaǵy erlikterim úshin І dárejeli «Otan soǵysy» ordenin aldym. Erlikter umtylmaıdy eken. Men Chıta qalasynda ornalasqan óz polkimizdiń týyn alyp júrý qurmetine de ıe boldym. Sóıtip, batysta bastalǵan soǵystyń alǵashqy kúninen sońyna deıin qatysyp, shyǵystaǵy jeńistiń týyn elime jelbiretip qaıttym. Soǵys jyldaryndaǵy kórsetken erlikterim úshin Býdapeshti, Venany, Pragany azat etkeni jáne Germanııany, Japonııany jeńgeni úshin medaldaryn keýdeme taqtym. Bas qolbasshynyń qolynan 16 ret alǵys alǵan ekenmin. Elge tek 1947 jyly maýsym aıynda ǵana oraldym... Biz soǵysta ne kórmedik. Janymyzdy da berdik, qan da keshtik. Búgingi urpaq ony kórmese eken. Tek eline, jerine, Otanyna degen patrıottyq sezimderi joǵary bolsa degen tilegim bar. Men oǵan senemin de. Ǵumyr bolsa kórermiz... Súleımen aǵany «Batyr aǵa» - deýshi edik. Ómirden ótkenine on shaqty jyl bolsa da, osy bir adamnyń taramystaı tartylǵan tulǵasyndaǵy órlik pen erliktiń, ón boıyndaǵy qaısarlyq pen tózimdiliktiń izi áli sýymaǵandaı. Kúni búginge deıin bitim-bolmysy kóz aldymnan ketpeıdi. «Kýtýzov», «Bogdan Hmelnıtskıı» ordendi 22-shi gvardııalyq, Qyzyl Týly Port-Artýr tank polkiniń 2-shi batalony, tank vzvodynyń komandıri, gvardııa leıtenanty Súleımen Ibragımovtyń artynda qalǵan derekterin aqtara otyryp, qalamyma arqaý bolǵan erlikke toly birer tustaryn ǵana qaǵaz betine túsirdim. Aty ańyzǵa aınalǵan aǵa osydan týra 10 jyl buryn, Uly Jeńistiń 60 jyldyǵy merekesin toılaýǵa shamaly ǵana kúnder qalǵanda dúnıeden ozdy. Áben Razýev, Á.Naımanbaıuly murajaıynyń meńgerýshisi ShQO, Úrjar aýdany
Jadymyzda máńgi saqtalady!
ASTANA. QazAqparat - Qashanda er esimi - el esinde bolýy qajet. «Tarıhyn bilmegen ulttyń bolashaǵy bulyńǵyr» deıdi Prezıdentimiz N.Á.Nazarbaev. Óıtkeni osyndaı el basyna kún týǵan, er etigimen sý keshken, at aýyzdyǵymen sý ishken almaǵaıyp zamanda Otany úshin otqa túsip jan alysyp, jan berisken ataqty tulǵalardyń ǵıbratqa toly ómir joly - jastarymyzǵa úlgi-ónege ári maqtanysh. Al olardyń el qorǵaýdaǵy erlikterin jastar sanasyna, halyq jadyna berik uıalatý - búgingi urpaqqa syn.Sol batyr ákelerimizdi bul kúnde qalaı madaqtap, olarǵa arnap qandaı ıgi is-sharalar uıymdastyrsaq ta, kóptik etpeıdi degen oımen Otany úshin ómirlerin qıǵan eki ákemiz týraly aıǵaqty jarııalap otyrmyn. Keshegi ótken surapyl soǵys qanshama shańyraqqa qaıǵy ákelgenin barshamyz bilemiz. Surapyl jyldar áli esimizde. 1939 jyly Aqtóbe oblysy, Shalqar aýdany, №19 Aýyl keńesine qarasty Tumalykól kolhozynan bir kúnde aǵaly-inili eki jas jigit áskerge attandy. Bular biri Amanǵalı jasy 23-te, inisi Myrzaǵalı, jasy 21-de bolatyn. Ákeleri Aıjan kolhozdyń sıyryn baǵatyn baqtashy, anasy Aqilgek fermada saýynshy edi. Olar tórt aǵaıyndy Bıbish, Amanǵalı, Myrzaǵalı, Merǵalı. Merǵalı meniń ákem. Aǵalary áskerge ketkende ákem 12 jastaǵy bala eken. Amanǵalı men Myrzaǵalı áskerı boryshtaryn ótep júrgende soǵys bastalyp, birden maıdanǵa qatysady. Ájem Aqilgek áskerge ketken eki balasyn kóp aıtatyn.Ekeýiniń ójet, alǵyr baýyrmal bolyp óskenin, bir-birimen tatý bolǵanyn, adaldyqtaryn jıi esine alyp otyratyn edi. Amanǵalı 1942 jyldyń shilde aıynda habar-osharsyz ketedi. Sodan 1945 jyly tirimin degen hat keledi, Amandyq bolsa soǵys bitýge jaqyn qaldy, elge baryp qalarmyn, - dep jazǵan eken. Sońynan hat-habar kelmeı qalady. Ákem Merǵalı soǵys bitip el esin jıǵasyn, aǵalaryn izdestiripti. Úlken aǵasy Amanǵalı 1945 jyly soǵys bitýge az qalǵanda Germanııada bir urysta qaza tapqanyn biledi, al kishi aǵasy Myrzaǵalı habarsyz ketti degen habar alady. Amanǵalı Aıjanov 1945 jyly Germanııanyń Erhner qalasynan 2 shaqyrym jerdegi Hessel - Vankel poselkesinde 30 sáýir kúni keýdesinen jaralanyp, úsh kúnnen soń 3 mamyrda №196 dalalyq gospıtalda qaıtys boldy degen derekke keziktim. Denesi sol jerdegi №3 zıratqa jerlengen. Amanǵalı 438-atqyshtar polkinde soǵysqan. Áskerı sheni kishi serjant osy atqyshtar polkiniń bólimshe komandıri bolǵan. Al Myrzaǵalı 1942 jyly tamyzdyń 25-i kúni habar-osharsyz ketken, bul oqıǵa Ýkraınanyń Harkov oblysynyń Balka Hodovaıa degen jerinde bolǵan. Keıinnen Myrzaǵalı Ketıkov 1943 jyly 2 maýsymda Ýkraınada Harkov oblysy, Savınskıı aýdany,Ýkraınka derevnıasynda ishine tıgen snarıad jaryqshaǵynan №489 gospıtalda qaıtys boldy degen derek taptym. Denesi sol jerge jerlengen. Myrzaǵalı 20-gvardııalyq atqyshtar dıvızııasynda soǵysqan. Áskerı sheni serjant bolǵan, 55-gvardııanyń atqyshtar polkiniń bólimshe komandıriniń kómekshisi bolypty. Men bul derekterdi ınternet arqyly Podolskdegi ortalyq arhıvten (TsAMO) keziktirdim. Amanǵalı da, Myrzaǵalı da komsomol múshesi bolǵan. Ekýinen de Aıjan atamnyń atyna «qara qaǵaz» kelgen eken, biraq belgisiz sebeptermen qolyna tımegen. Atam men ájem dúnıeden ótkenshe eki ulyn keler degen úmitpen júrdi. Er esimi máńgi umytylmaıdy, arýaqtary rıza bolsyn. Qaı zamanda da, qaı qoǵamda da jekelegen tulǵalardyń jóni bólek bolǵan. Ondaı elim, jerim degen erlerdiń zamannyń qysyltaıań tustarynda qandaı erlik jasaǵanyna tarıh kýá. Týǵan elimizden attanyp, Otan soǵysynan oralmaǵandarǵa eskertkish belgi qoıyp, esimderin ulaǵattaý - ómir qajettiligi dep oılaımyn. Olardyń óshpes erligi biz úshin qashanda qymbat. Osy ardaqty esimderdi jarqyrata pash etip, ultymyzdyń maqtanyshyna aınaldyrý -paryz.
Fınlıandııada qazaqstandyq dıplomattar Jeńis kúnine oraı keńes áskerleri monýmentine gúl shoqtaryn qoıdy
ASTANA. QazAqparat - 2016 jylǵy 9 mamyrda Fınlıandııadaǵy Qazaqstan, Reseı, Belarýs elshiligi UOS Jeńisiniń 71 jyldyǵyna oraı keńes áskerleri monýmentine gúl shoqtaryn qoıý rásimine qatysty.Fınlıandııadaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Elshiligi, bar derekterge sáıkes, Fınlıandııa aýmaǵyndaǵy soǵysta qaza tapqan Qazaqstannyń 300-ge jýyq týmasynyń súıegi jatqanyn málimdedi. Porkkala-Ýdd keńestik áskerı-teńiz bazasynyń áskerı zıraty Kırkkonýmmı (Ońtústik Fınlıandııa) qalasyna jaqyn ornalasqan.
Qazaqstan Prezıdenti men halqyna bar jaqsylyqty tileımin - Máskeýdegi paradqa qatysýshy, soǵys ardageri E. Chýsov
MÁSKEÝ. QazAqparat - Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵy qurmetine soǵys ardageri, otstavkadaǵy general-maıor Evgenıı Nıkolaevıch Chýsov Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti men Qazaqstan halqyna óz quttyqtaýyn arnady.E. Chýsov 3-shi Belarýs maıdanynda soǵysqanyn, onda Qazaqstannyń kóptegen sarbazdaryn keziktirgenin aıtyp berdi. «Qazaqtar óte kóp boldy», - dep atap ótti ol. Ardager Qazaqstandy shyn júrekten quttyqtap, Prezıdentke jáne kúlli Qazaqstan halqyna baqyt, jetistik tiledi. «Uly Otan soǵysynda keńes halqynyń Jeńis kúni Qazaqstan Respýblıkasyn shyn júrekten quttyqtaımyn. Nursultan Nazarbaev pen Qazaqstan halqyna tek jaqsylyq tileımin. Baqyt pen jetistikke jete berińizder», - dedi E. Chýsov.
Máskeýdegi parad: Qazaq sarbazdary soǵysta ózderin laıyqty kórsete bildi - ardager Mıhaılık
MÁSKEÝ. QazAqparat - Keńes áskerı qaıratkeri, Aleksandr Nevskıı ordeniniń ıegeri, otstavkadaǵy general-leıtenant, maıdanger Dmıtrıı Ivanovıch Mıhaılık UOS Jeńisiniń 71 jyldyǵyna arnalǵan parad jaıynda jáne fashızmge qarsy shaıqasqa qatysqan qazaqstandyqtar týraly óz pikirin bildirdi.«Soǵystyń, jeńistiń ne ekenin jaqsy bilemin», - dedi ol. Ol soǵys tarıhyn, onyń ishinde panfılovshylar erligin burmalaý áreketin aıyptady. «Tarıhty buramalǵandardyń áreketin túsingim kelmeıdi», - dep atap ótti D. Mıhaılık. Ardager óziniń qazaqtarmen ıyq tiresip aıqasqanyn, olar sarbaz retinde ózderin laıyqty kórsete bilgenine basa toqtaldy. «Rotada, batalonda barsha Keńes odaǵynyń áskerleri boldy, qazaqtar da bar. Olar ózderiniń myqty ekendikterin laıyqty kórsete bildi. Qazaqtarmen birge el qorǵaýda bir bolǵanyma qýanyshtymyn. Búgin de mine, paradqa Qazaqstan Prezıdenti qatysyp otyr», - degen oıymen bólisti ol.
V.Jırınovskıı: Batyr panfılovshylardyń erligin joqqa shyǵarý áreketi - zııaly qaýymnyń jańylysýy
MÁSKEÝ. QazAqparat - Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyna qatysqan RF Federaldyq Jınalysy Memlekettik Dýmasynda RLDP (Reseı lıberaldyq-demokratııalyq partııasy) fraktsııasynyń depýtaty Vladımır Jırınovskıı 28 panfılovshynyń erligin joqqa shyǵarý áreketin zııaly qaýymnyń jańylysýy dedi.Atap aıtqanda, bul málimdemeni 2015 jylǵy maýsymda Reseı Memlekettik muraǵattyń burynǵy dırektory Sergeı Mıronenko jasaǵan. Ol batyr panfılovshylardyń erligin ańyz dep ataǵan bolatyn. «Zııaly qaýym ókilderi de jańylysady. Olarǵa mindetti túrde anyqtama qajet. Maıdan jelisi bolmaǵanyn túsinesińder me. Barlyq jerde keńes sarbazdarynyń múrdesi jatty. Sondyqtan muny túsine almaıtyn daraqylar bar. Árıne, erlik boldy. General Panfılov boldy ǵoı. Onyń tutas dıvızııasy, 316-shy atqyshtar dıvızııasy boldy», - dedi reseılik saıasatker.
Pavlodarda Keńes Odaǵynyń Batyry Q. Suraǵanovqa kóshe aty berildi
PAVLODAR. QazAqparat - UOS qatysýshysy, Keńes Odaǵynyń Batyry Qudaıbergen Maǵzumuly Suraǵanovtyń (1921-2008) qurmetine Pavlodarda kóshe aty berildi. Sharaǵa Pavlodar oblysynyń ákimi Bolat Baqaýov, qala jurtshylyq, ardagerdiń týǵan-týystary qatysty. «Batyr atyna kóshe berý - alǵystyń belgisi, beıbitshilik syılap, surapyl soǵysta jan berip kúresken babalarǵa, ataǵa, ákege degen qurmet», - dep atap ótti óńir basshysy. Qudaıbergen Suraǵanov 1921 jyly 25 mamyrda Sulýaǵash aýylynda dúnıege kelgen. Ol pedagogıkalyq ýchılışeni támamdap, muǵalim bolǵan. 1940 jyly qazanda áskerge shaqyrtyldy. 1941 jyly kishi leıtenanttar kýrsyn aıaqtap, 1942 jyldan bastap soǵysqa attandy. 1945 jyly sáýirde aǵa leıtenant Suraǵanov 1-shi belorýs maıdanynyń 33-shi áskeriniń 142-shi zeńbirek artıllerııalyq brıgadasynyń batareıa vzvodyn basqardy. Berlın operatsııasy kezinde erekshe kózge tústi. KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń 1946 jylǵy 15 mamyrdaǵy jarlyǵymen aǵa leıtenant Suraǵanov Keńes Odaǵynyń Batyry joǵary ataǵyn aldy. Qudaıbergen Suraǵanov I dárejeli UOS ordenimen, eki Qyzyl Juldyz ordenimen, birqatar medaldarmen marapattalǵan. Soǵystan keıin Q. Suraǵanov Almatyda pedagogıkalyq ınstıtýtty aıaqtap, sonda jumys isteýge qaldy.
Óskemen ákimi ardagerlerde qonaqta boldy
ÓSKEMEN. QazAqparat - Óskemenniń ákimi Erlan Aımuqashev qalada turatyn ardagerlerdi Jeńis kúnimen quttyqtap jáne olarǵa Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń atynan jarty mıllıon teńgeniń sertıfıkatyn tabystady.Kezdesý Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵy qarsańynda ótti. Aldymen Erlan Aımuqashev soǵys ardageri Taıf Faızovtyń úıine bardy. Maıdanger 94 jasta. Ol Soltústik-Batys, Lenıngradtyq, 3-inshi Prıbaltıkalyq, 2-inshi Belarýs maıdandarynda saperler vzvodynyń komandıri sheninde soǵysty. Polshany, Olıva qalalaryn, Dantsıg, Kenıgsbergti azat etýge qatysty. Elbada amerıkandyqtarmen kezdesti. 1945 jyldyń mamyrynan 1946 jyldyń mamyryna deıin Germanııa men Frantsııanyń shekarasynda qyzmet etti. Sondaı-aq ákim Uly Otan soǵysyna qatysýshy, barlaýshy Vasılıı Sazonovty da merekemen quttyqtap, prezıdenttik sertıfıkatty tapsyrdy. Qala basshysymen áńgimede maıdanger óziniń áskerdegi jastyq jyldaryn eske aldy. Onyń aıtýynsha, bala kezden barlaýshy bolýdy armandaǵan. Áskerı ýchılışeni úzdik bitirgen soń soǵysqa attanǵan, daıyndyqtan soń barlaý dıvızııasynyń bastyǵy bolyp taǵaıyndalǵan. Úsh ret jaralanǵan soń úıine qaıtarylǵan. «Qyzyl Juldyz» jáne «I dárejeli Otan soǵysy» ordenderimen, «Erligi úshin» medalimen marapattalǵan. Ardager Vıacheslav Mamaev armııaǵa 1944 jyly shaqyrylyp, súńgýir qaıyǵynda qyzmet etti. Jeńis kúnin Vladıvostokta qarsy aldy. «II dárejeli Otan soǵysy» ordenimen, «Japonııany jeńgeni úshin» medalimen marapattalǵan. Ákimmen áńgime barysynda maıdanger quttyqtaǵandyǵy úshin alǵysyn bildirdi.
Saıahatshylar Jeńis kúniniń qurmetine Elbrýs shyńyn baǵyndyrdy
ASTANA. QazAqparat - Qazaqstandyq saıahatshylar Jeńis kúniniń qurmetine álemdegi eń bıik shyńdardyń birin baǵyndyrdy, dep habarlaıdy 24.kz telearnasy.Elbrýs - Eýropanyń eń bıik núktesi. Soǵys jyldary keskilesken urystyń oshaǵy bolatyn. Bul kúni alpınıster shyǵatyn shyńǵa aınalǵan. - Adamdar ásirese, mamyr aıynda kóp keledi. Jeńis kúniniń qurmetine bıik shyńǵa shyǵady, deıdi qutqarýshy Vladımır Jantemirov Elbrýske shyǵýǵa ekiniń biriniń júregi daýalamaıdy. Saı-súıekten óter sýyq aýa raıy talaıdyń meselin qaıtarǵan. Úzdiksiz býyrqanǵan jel únemi tosqaýyl. Sondyqtan daýyldan keıingi tynyshtyqty kútý kerek. 1942 jyly osy aýmaqta Kavkaz úshin jan alysyp, jan berisken aıqas boldy. Gıtlerdiń atqyshtary batys shyńǵa týlaryn tikti. Qys ortasynda fashıstik ásker qýylyp, ol tý qulady. Beıbit kúnniń urpaǵy Elbrýs shyńyna ártúrli eldiń jalaýyn qadaýdy dástúrge aınaldyrǵan.
Tarazda Uly Otan soǵysynda qaza tapqan jaýyngerlerdi eske aldy
TARAZ. QazAqparat - Taraz zıratynda Ýspenııa Bojıeı Materı shirkeýiniń dinı qyzmetkeri Georgıı ákeı marqumdarǵa duǵa oqydy.Álemdegi pravoslav senimindegiler bıyl 1 mamyrda bolǵan Pashadan keıingi ekinshi seısenbide Radonıtsany atap ótedi. «Radonıtsa» - «radost» (qýanysh) sózinen shyqqan, - dedi dinı qyzmetker Georgıı. - Radonıtsa kúninde qaza tapqandardy eske alady. Bul kúnderi barlyq pravoslav shirkeýlerinde marqumdarǵa duǵa oqytylady. Dál osy kúni adamdar zıratqa baryp, qaza bolǵandardy eske alady». Jýyrda Uly Otan soǵysy jyldary jaraqattaný saldarynan Jambyl qalasynyń gospıtalderinde qaza tapqan Keńes áskeriniń 11 jaýyngerine memorıal ornatylǵan eski qalalyq zıratta taǵy 73 jaýyngerdiń máıiti jerlengen beıit tabyldy. UOS kezinde aýyr jaraqat alǵandardy maıdannan tyldaǵy qalalarǵa arnaıy sanıtarlyq poıyzdarmen jetkizgeni belgili. Jambylda (qazirgi Taraz) gospıtalder temirjol aýrýhanalarynda jáne mektepterde ornalastyrylǵan, onda jaralanǵandardy emdep, maıdanǵa jibergen. Qaıtys bolǵandardy qalalyq zıratqa jerlegen.
Qazaqstandyq dıplomattar Rýmynııa jerinde qaza tapqan Shernııaz Aıaǵanovtyń beıitine gúl shoqtaryn qoıdy
ASTANA. QazAqparat - Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71-jyldyǵyn merekeleý sheńberinde Rýmynııada birqatar saltanatty is-sharalar ótti. Bul týraly Qazaqstannnyń Rýmynııadaǵy Elshiligi habarlady.6 mamyrda Qazaqstannyń Rýmynııadaǵy Elshisi Dáýlet Batyrashev Býharest qalasyndaǵy Herestreý saıabaǵynda (Parcul Herăstrău) keńestik jaýyngerler jerlengen memorıaldyq kesheninde gúl shoqtaryn qoıý saltanatty rásimine qatysty. Іs-sharada soǵys ardagerleri, dıplomatııalyq korpýs basshylary men qyzmetkerleri, rýmyn astanasynyń jergilikti ókimet pen qoǵamdyq-saıası uıymdary basshylary, Rýmynııanyń Ulttyq qorǵanys mınıstrliginiń áskerı qyzmetkerleri jáne BAQ ókilderi qatysty. 9 mamyrda Qazaqstannyń Elshiligi Reseılik ǵylym jáne mádenıet ortalyǵymen uıymdastyrylǵan jáne Býharest qalasynda alǵashqy ret ótken «Máńgilik polk» azamattyq aktsııasyna óziniń úlesin qosty. Qatysýshylar Uly Jeńiske óz úlesin qosqandardyń barlyǵyn eske aldy. Rýmyndyq «Máńgilik polkiniń» tiziminde júzden astam maıdangerlerdiń esimderi, sonyń ishinde Qazaqstannan jaýyngerler men ofıtserleri de bar. 10 mamyrda qazaqstandyq dıplomattar ıAssy ýeziniń Strýnga aýylynyń ákimdigi basshylyǵymen birge Ekinshi Dúnıejúzilik soǵystyń qatysýshysy qazaqstandyq Shernııaz Aıaǵanovtyń beıitine gúlderin qoıdy. Eskertkish 2009 jyly ornatyldy. Vıtse-mer Ioan Agafıtseımen ótken kezdesý barysynda, atalmysh eskertkishti jergilikti ákimshilik óziniń qorǵaýyna alatyndyǵy jóninde kelisildi. Tirkelgen derekterge sáıkes, Rýmynııadaǵy 171 keńestik áskerı zırattarynda 56 myńǵa jýyq keńestik áskerler men soǵys qurbandary jerlengen.
Qyzylorda oblysynda Jeńis kúnine arnalǵan 71 shaqyrymdyq velojarys ótti
QYZYLORDA. QazAqparat - Qyzylordada oblystyq TJD Órt sóndirý jáne avarııalyq-qutqarý jumystary qyzmeti memlekettik mekemesiniń qyzmetkeri azamattyq qorǵaý maıory Óndireı Jandáýlet Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis kúnin atap ótýge arnalǵan 71 shaqyrymdyq velojarys uıymdastyrdy. Bul týraly OTJD baspasóz qyzmeti habarlady.Velojarys Shıeli jolymen Kókjıde aýylynan bastalyp, «Máńgilik alaý» eskertkishinde márege jetti.Azamattyq qorǵaý qyzmetkerlerimen birge «KAM» JShS qyzmetkeri Qýanysh Syzdyqov, oblystyq ákimshiliktiń baǵdarlamashysy ıÝrıı Kojýshnyı, «Zań ZAŃǴAR» kompanııasynyń prezıdenti Raýan Esbergenov, 70 jastaǵy zeınetker Kım Aleksandr qatysty.«Nege men velojarys uıymdastyryp otyrmyn? Bul meniń soǵysqa qatysqan, bizdiń beıbitshilik úshin, bizdiń elimiz úshin óz ómirin qıǵan adamdarǵa qurmetim», - deıdi Óndireı Jandáýlet.Velojarystyń taǵy bir maqsaty, salaýatty ómir saltyn nasıhattaý boldy.
Arshaly aýdanynda jaýynger batyrlarǵa arnalyp eskertkish ornatyldy - Aqmola oblysy
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmola oblysy Arshaly aýdanynda jaýynger batyrlarǵa arnalyp eskertkish ornatyldy.Bul týraly aýdan ákiminiń baspasóz qyzmetinen habarlady. Atalǵan eskertkish Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı Jaltyrkól aýlynda turǵyzyldy. Tarıhı eskertkishtiń ashylý saltanatyna qatysqan aýdan ákimi Azamat Taıjanov ony turǵyzýǵa atsalysqan azamattar men aýyl turǵyndaryn quttyqtap, alǵys bildirdi. «Biz Otan úshin ot keshken ákelerimiz ben atalarymyzdyń erligin eshqan umytpaımyz. Bul eskertkish olardyń erliginiń máńgilik sımvoly bolady», - dedi aýdan ákimi. Sonymen qatar, sharaǵa qatysqan general-leıtenant Bahytjan Ertaev pen aýyl aqsaqaldary da jyly lebizderin bildirdi.
Kóshe sýretshileri Baýyrjan Momyshulynyń beınesin saldy - OQO
ShYMKENT. QazAqparat - Shymkent kósheleriniń birindegi bıik qabyrǵada Qazaqtyń batyr uly Baýyrjan Momyshulynyń beınesi paıda boldy. Patrıottyq rýh beretin strıt-art stılindegi dúnıeni jergilikti qylqalam sheberleri salǵan, dep habarlaıdy otyrar.kz. Sýretshiler osymen úshinshi jyl bul qabyrǵaǵa patrıottyq rýhtaǵy sýretterdi beınelep keledi. Alaıda týyndynyń avtorlary ózderin nasıhattaýdan bas tartady. Óıtkeni olar bılik aıyppul sala ma dep qoryqqan. Al jergilikti ákimdik kóshe sýretshilerin úsh jyldan beri eshkim izdemegenin, eger týyndylary patrıottyq sıpatta bolsa, eshkim aıyppul salmaıtynyn aıtyp otyr. Sýrettiń uzyndyǵy - 12, eni 4 metrdi alyp tur. Qabyrǵadaǵy batyrdyń sýretiniń janyna «Órshil rýhtan ólmes erlik týady» degen rýhty sózi de jazylǵan. Sýretshiler ótken jyly jeńistiń 70 jyldyǵynda Raqymjan Qoshqarbaevtyń reıhstagqa tý tigip jatqan sátin salǵan eken. Odan buryn qabyrǵaǵa qazaqtyń qos batyr qyzynyń biri Álııa Moldaǵulovanyń sýretin beınelegen.
Aqtóbe oblysynda ardagerdiń nemereleri mektepke oqý synybyn syıǵa tartty
AQTÓBE. QazAqparat - Uly Jeńis kúni aýdan ortalyǵy - Alǵa qalasynda ádetten tys oqıǵa boldy. №1 mektepke zamanaýı stanoktarymen, jumys ústelderimen, tós, shkaftarymen jáne qajetti aspaptar jıyntyǵymen jańa eńbek kabıneti syıǵa tartyldy.Mundaı ádetten tys syılyqty osy mektepte 40 jylǵa jýyq ýaqyt eńbek pániniń muǵalimi bolǵan Uly Otan soǵysyna qatysýshy Qotyrbaı Taıbókenovtiń nemereleri jasady. «Bıyl bizdiń atamyz 100 jasqa tolar edi. Ol qıyn jyldary ómir keshti, soǵysqa qatysty, odan keıin ómir boıy Alǵada muǵalim boldy. Ájemizben birge jeti balany tárbıelep ósirdi. Olardyń bári de ómirden óz ornyn tapty. Bizder, nemereleri, ósip jetildik jáne atamyzdyń 100 jyldyǵyn laıyqty atap ótýge uıǵardyq. Ártúrli nusqany oılastyrdyq. Sport týrnırin ótkizýge bolady edi, ol birjolǵy shara, jyldam umytylady. Sondyqtan da atamyz ómir boıy balalardy eńbekke baýlyǵandyqtan onyń isi jalǵasyn tabýy tıis, degen sheshimge keldik», - deıdi Qotyrbaı aǵanyń úlken nemeresi Jeńis Taıbókenov. Taıbókenovter otbasynyń bul izgi isi úlgi tutarlyq. Olar aldymen bólmege kúrdeli jóndeý júrgizip, esik-terezelerin jańartty, jańa jumys ústelderin, shkaftardy, tós, stanoktar ornatty. Reseılik óndiriste jasalǵan on bes shaqty stanokty Jeńis Máskeýge arnaıy tapsyrys berip aldyrypty. Bul tamasha syılyqqa nemereler 7 mıllıon teńge jumsap, Uly Jeńis kúni mektepke tartý etti. Sheberhananyń ashylýy saltanatynda sımvoldyq lentany aýdandyq bilim basqarmasynyń meńgerýshisi Marat Tóleýov pen Jeńis Taıbókenov qıdy. «Men de eńbek pániniń muǵalimimin, sondyqtan da balalardy jaqsy jabdyqtarda oqytýdyń mańyzy zor ekenin jaqsy bilemin. Mundaı sheberhana bizdiń aýdanymyzdaǵy birde-bir mektepte joq. Taıbókenovterge osynaý qoǵam úshin paıdaly syılyǵy úshin alǵys aıtamyn», - dedi Marat Tóleýov. Sheberhananyń ashylý saltanatyna Qotyrbaı aǵamen kóp jyl boıy birge jumys istegen áriptesteri de keldi. Odan keıin mektep ashanasynda as berildi, oǵan bilim berý isiniń ardagerleri shaqyryldy, onyń ústinde Qotyrbaı Taıbókenov jaıly kóptegen jyly lebizder aıtyldy.
Oralda Keńes Odaǵy jáne Reseı Batyry Q.Maıdanovty eske alýǵa arnalǵan týrnır márege jetti
ORAL. QazAqparat - Oral qalasynda 13 mamyr kúni Uly Jeńis meıramyna, Keńes Odaǵynyń jáne Reseı Batyry, polkovnık Qaıyrgeldi (Nıkolaı) Maıdanovty eske alýǵa arnalǵan grek-rım kúresinen 2000-2002 jylǵy jasóspirimder arasynda VІІ halyqaralyq týrnır márege jetti.Dástúrli jarysqa Aqtóbe, Mańǵystaý oblystary men BQO-nyń Bórli, Zelenov, Qaztalov, Terekti, Shyńǵyrlaý aýdandary jáne Oral qalasynan barlyǵy segiz komanda quramynda 150 balǵyn balýan qatysyp, 13 salmaq dárejesi boıynsha baq synady. Týrnır qorytyndysynda jalpykomandalyq esepte Oral qalasynyń balýandary birinshi oryndy ıelendi. Salmaq dárejelerine qaraı Jandarbek Elekenov (32 kg), Ádiljan Esengeldıev (35 kg, ekeýi de Terektiden), Merlanbek Amangeldıev (38 kg), Azat Muhamadıev (42 kg), Aqjol Nurymuly (46 kg, bári de Oraldan), Ernur Salaýatov (50 kg), Baqtııar Qadyrǵalıev (54 kg, ekeýi de Qaztalovtan), Saǵynbaı Qushaqbaev (58 kg, Mańǵystaý), Nurbergen Baqbergen (63 kg, Aqtóbe), Tólegen Tilepqalıev (69 kg, Terekti), Álisher Bakesov (76 kg, Bórli), Álıhan Sartov (85 kg, Shyńǵyrlaý), Qýanysh Dáýletov (100 kg, Oral) chempıon atandy.
OQO-da atletıkadan estafetaǵa myńdaǵan adam qatysty
ShYMKENT. QazAqparat - Taıaýda oblystyq «ıÝjnyı Kazahstan» gazeti men oblystyq dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasynyń júldesine jeńistiń 71 jyldyǵyna jáne oblystyq dene shynyqtyrý jáne sport komıtetiniń birinshi tóraǵasy M.Nıkolaevty eske alýǵa arnalǵan jeńil atletıkadan estafeta ótti.OQO ákiminiń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, 1937 jyldan bastaý alǵan bul shara, tipti soǵysy jyldarynda da toqtaǵan emes. Jalpy sany 1100 sportshy qatysqan sharaǵa qala, aýdandardan 5 kolledj, 3 joǵarǵy oqý oryndarynyń stýdent jastary, 90-ǵa jýyq mektep oqýshylary men sport jáne basqada uıymdarynyń qyzmetkerlerinen quralǵan komandalar jumyldyryldy. 79-shy ret uıymdastyrylyp otyrǵan estafetada qatysýshylar 10 deńgeı boıynsha Qonaev dańǵyly boıymen 5200 metr qashyqtyqty júgirip ótti. Mektep oqýshy komandalar arasynda 1-shi oryndy № 23 orta jeńip alsa, kolledj stýdentteri arasynda «Parasat»kolledji, Joǵary oqý oryndary men uıymdar arasynan M. Áýezov atyndaǵy OQMÝ-komandasy jeńimpaz atandy. Júldeli orynǵa ıe bolǵan komandalar «ıÝjnyı Kazahstan» gazetiniń baǵaly syılyqtarymen, oblystyq dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasynyń kýbogimen marapattaldy.
Uly Jeńis: Germanııada qaza tapqan B.Júsipbaevtiń beıitin urpaqtary 70 jyldan keıin tapty
ASTANA. QazAqparat - Qyzylorda oblysy Jalaǵash aýdanynyń turǵyny Turǵanaı Júsipbaeva ákesi Bákir Júsipbaev maıdanǵa attanǵanda anasynyń ishinde nebári jeti aılyq náreste bolatyn. Ómirge shyr etip kelgende, ákesi qolyna alyp, qushyrlana súıe de almady. Sebebi ol kezde sum soǵys óziniń shyrqaý shegine jetip, Uly Otan soǵysynyń eń aýyr keskilesken urystary endi bastalyp jatqan shaq edi...Qyzylorda oblysynyń týmasy Bákir Júsipbaev qan maıdanǵa 1943 jyly attanyp, Ýkraına, Belarýs, Polsha úshin bolǵan shaıqastarǵa, Germanııa jerindegi alǵashqy maıdandarǵa qatysty. Týmysynan sózge de, iske de berik Bákir maıdanda da asqan sheber uıymdastyrýshy qabiletimen kózge túsip, qatardaǵy jaýyngerden vzvod komandırine deıin kóteriledi. Óziniń qol astyndaǵy jaýyngerlerdi talaı márte ózi bastap, keýdesin oqqa tosqan Bákir ata úsh márte jaralanǵan eken. Degenmen jazylar-jazylmastan, soǵysqa qaıta attanyp otyrdy. El namysyn, ult múddesin bıik ustaǵan arda erdiń, qazaqtyń batyr ulynyń isi osyndaı bolsa kerek... Otan úshin ot keshken Bákir Júsipbaevtyń ǵumyry 1945 jyldyń 27 naýryzynda, Uly Jeńiske 40 kún qalǵanda qıylyp, týǵan qyzyn qushpastan, Germanııanyń Reıtveın eldimekeninde eren er qapyda qara jermen qaýyshty. «1945 jyldyń 24 naýryzyna deıin hattar úzdiksiz kelip turǵan», - dep eske alady Turǵanaı apa. - Keıin hattar kúrt tyıylǵanda, úıimizdiń ishi bir qaıǵynyń bolǵanyn sezdik. Sebebi ákem, qoly qalt etken kezde maıdannan hat jiberýdi esh umytpaıtyn. Elge, týystaryna degen saǵynyshyn solaı basatyndaı kórinetin. Biz de onyń hatyn erekshe kútetinbiz...». 1943 jyly armııaǵa alynǵan Bákir birden qan maıdanǵa attandyrylady. Eldiń batys bóligin, Ýkraın jerin nemis basqynshylarynan azat etý kerek boldy. Sol joryqta KSRO áskeri jaýdyń shebin shegerip, biraz eldimekenderdi bosatqan. Al 1944 jyly kishi leıtenant ataǵyn alyp, vzvod komandıri atanǵan Bákir ata óz hattarynda Belarýs eline kirgenin jazady. «1944 jyldyń tamyz aıy, biz Mınskige kirdik», - delingen hattardyń birinde. Tórt aıdan soń onyń dıvızııasy Polshanyń Lıýblın qalasyna enedi. Óz hattarynda jaýynger Bákir Júsipbaev Polshadaǵy soǵysta qııan-keski urys bolǵanyn baıandaıdy. «Árbir kóshe, árbir úı úshin keskilesken urys júrip jatyr. Soldattardan shyǵyn kóp, biraq keńes áskeri moıymaıdy, jaýdyń betin asqan erlikpen túrip tastaýda», - dep jazdy ol. Bákir ata óz hattarynda Keńes áskeriniń árbir qadamyn jazýǵa tyrysady. Múmkin eldiń azat etilýi alys emes, jeńis bizdiń enshimizde bolatynyn jetkizý arqyly kóńili ýaıymǵa toly halyqqa medeý bermek te bolǵan shyǵar. «1945 jyldyń 21 qańtary, gospıtaldan shyqtym. Sýretimdi salyp otyrmyn, úlkeıtip qoıarsyzdar», - deıdi endi bir habarynda áldenebir jamandyqtyń jaqyndaǵanyn sezgendeı. 1945 jyldyń 10 naýryzynda kelgen hatynda sýyt kúdik taǵy bilinedi: «Fashısterdi óz bosaǵasynda janshyp tastaý úshin attanyp baramyn, bul sońǵy shaıqas bolsa kerek. Jýkovtyń komandovanıesi. Oder jaǵasy boıyndamyn». Qarap otyrsaq, jaýyngerler bul shaıqastyń sońy úlken shyǵynmen aıaqtalatynyn sezgen de, bilgen de bolýy múmkin. «Men amanmyn, fashısterdi jeńemiz, oǵan senimdimin», - deıdi 1945 jyldyń 22 naýryzynda keskilesken soǵystan aman qalǵan B.Júsipbaev. Al 24 naýryzda jazǵan óziniń eń sońǵy hatyn vzvod komandıri Bákir Júsipbaev mynadaı sózdermen aıaqtaıdy: «Maıdannyń jeńisteri jalǵasýda, aq jol bolsyn elge, aman-saý oralýǵa jazsyn dep tileımin». Degenmen... oǵan aman-esen oralý mańdaıǵa jazbapty... Soǵystyń aıaqtalýyna 40 kún qalǵanda, 1945 jyldyń 27 naýryzynda ol oqqa ushyp, Reıtveın poselkesiniń qasynan ótetin Oder ózeni mańynda jantásilim etedi. Al 1945 jyldyń 1 mamyrynda Reıhstag basyna Keńes Odaǵynyń qyzyl týy tigiledi... Sodan beri ákesiniń júzin ómirinde kórmegen Turǵanaı apa jan tynyshtyǵyn tappaı ákesiniń qabirin izdeýmen ótip keledi. «Sol hattar arqyly ákemdi izdestirýmen bolyp kelemin. 1977 jyly Qyzyl Krest qoǵamynan tómendegideı habar keldi: «1908 jyly týǵan Júsipbaev Bákir. Qyzmeti - Gvardııalyq atqyshtar dıvızııasynyń №79 gvardııalyq atqyshtar polkiniń №220 atqyshtar vzvodynyń komandıri. 1945 jyly 27 naýryzda qaza tapty, Germanııa. Brandenbýrg provıntsııasy Reıtveın poselkesi. Biraq onyń qaı jerde jerlengeni belgisiz bolatyn», - deıdi Turǵanaı apa. Tek bir jyl buryn «Frontovık» portalynan mynadaı bir qyzyq derekter tabylady. Onda: «Reıtveın poselkesinde Keńes Odaǵynyń baýyrlastar qabirinde jerlengen keńestik jaýyngerlerdiń tizimi. Barlyǵy - 3 000 jaýynger, olardyń tek 719-ynyń attary belgili. Munda ıÝsýpbaev Bakır jerlengen», - degen sózder bar. Germanııada Reıtveın aýylyndaǵy eskertkishte Bákir batyrdyń esimi tur eken. «Ákem hattardy úzdiksiz jazyp otyrdy. Bizge qatty alańdap júrdi. Sondyqtan da bolar óziniń jaýyngerlik erlikteri týraly, soǵystaǵy bolǵan aýyrtpalyqtardy jaza bermeıtin. Úsh ret jaralanǵanyn da aıtpapty. Eki ret Ýkraınada, bir ret Polshada jaralanǵan. Iá, soǵysta denesi úsh ret jaralansa da, jazylysymen kóp keshikpeı qan maıdanǵa qaıtadan shyǵyp otyrǵan. Ol ómiri qıylǵanǵa deıin hattardy jazýyn toqtatpaǵan edi. Aýyr aıqastan keıin, sál tynyshtyq ornaǵanda qoly qalt etse, okopta jatyp, hat jazatyn. Maıdannan ol kezde hat ýaqytynda jetetin. Soǵys kezinde poshta qyzmetiniń janqııarlyǵy tańqaldyrady. Ol vzvod komandıri boldy jáne óziniń jaýyngerlerimen birge Brandenbýrg túbinde Oder ózeninde bolǵan alapat shaıqasta kóz jumdy», - dep eske alady batyrdyń qyzy. «Kúıeýinen jıyrma jasynda qol úzip qalǵan Zınekúl anam ákemniń joqtyǵyn bildirtpeı, joqshylyqty kórsetpeı ósirdi. Qolynan is keletin, óte sheber kisi edi. Qyzylorda oblysy Jalaǵash aýdandyq turmys kombınatynda uzaq jyldar boıy tiginshi bolyp qyzmet istedi. Sol kezderi sotsıalıstik jarystardyń úzdigi bolyp, birneshe márte Qazaq KSR Joǵarǵy keńesiniń qurmet gramotalarymen marapattalǵan. Gazet betine de jıi shyǵaryp turatyn. Anam soǵys kezinde maıdan úshin jyly kıimder tigip, tańdy tańǵa jalǵap, eńbek etkenderin jıi eske alýshy edi. Beıbit kúnderi óziniń nemerelerine «jalqaý bolmańdar, eńbek etińder, taza, adal eńbek qana adamǵa nesibe bolady» dep otyratyn», - deıdi Turǵanaı apa. Turǵanaı apaıdyń bul ómirde tek jalǵyz armanynyń oryndalmaı qala ma degen kúdik-sezigi kúni-túni maza bermeıtin kórinedi. Ol - ákesiniń qabirine týǵan jerdiń bir ýys topyraǵyn salyp qaıtý. Áke jylýyn sezinbese de, erlikpen qaza bolar aldynda jazǵan hattaryn oqyp, onyń jylýyn alýǵa tyrysatyn. Bala jastan adamdardan teperish kórmese de, taǵdyrdyń tálkegimen ákeden jetim qalǵan Turǵanaı apa búginde batyrdyń qabirine týǵan jerdiń bir ýys topyraǵyn jetkizýdi josparlap otyr. Abyroı bolyp jatsa, Germanııanyń Reıtveın aýylyna baryp, ákesine taǵzym etýdi arman etedi. «Men ákemniń jalǵyz urpaǵymyn, menen basqa balasy, týysqandary da joq. Qazir jasym 70-ten asty. Ákemniń jatqan jerine nemeremmen birge baryp, topyraq salyp qaıtýyma Alla járdemin jasasa degen jalǵyz tilegim ǵana bar», - deıdi Bákir Júsipbaevtyń sońǵy tuıaǵy Turǵanaı áje.
Mánshúk Mámetovanyń pýlemeti týǵan jerine jetkizildi
ASTANA. QazAqparat - Oraldaǵy memorıaldyq mýzeı úıiniń qyzmetkerleri Nevel qalasynan oljamen oraldy.Mýzeıdiń basshysy, kóp jyldan beri surapyl soǵystyń túp tarıhyn zerttep júrgen Svetlana Bektenova bul joly Mánshúktiń pýlemet bólshekterin batyr týǵan topyraqqa alyp kelipti, dep jazady 24.kz. Qarýdyń uńǵysy men qalqany jáne ózge de usaq-túıek bólshekteri jaqsy saqtalǵan. «Erlikpen qaza tapqan qaısar qyzdyń kóp zaty qazir mýzeıde tur. Biraq bul jolǵy jádigerdiń jóni bólek», - deıdi mamandar. «Búgin bizdiń mýzeıimiz úshin úlken jańalyq, sensatsııa. Mánshúk mýzeıine osyndaı Mánshúktiń pýlemeti keldi. Ony Nevel qalasynan taptyq. Patrıottyq «Gvozdıka» otrıady bizge qolymyzǵa berdi», - deıdi Mánshúk Mámetova atyndaǵy memorıaldyq mýzeı úıiniń dırektory Svetlana Bektenova.
Qyzylordada «Qazaqstandyqtar - Uly Jeńistiń Batyrlary» kitabynyń tanystyrylymy ótti
QYZYLORDA. QazAqparat - Syr óńirinde «Nur Otan» partııasynyń qoldaýymen «Ardagerlerdi ardaqtaıyq» jobasy aıasynda Jeńistiń 71 jyldyǵyna oraı shyǵarylǵan «Qazaqstandyqtar - Uly Jeńistiń Batyrlary» atty eki tomdyq kitaptyń tanystyrylymy boldy. Tusaýkeser rásimine UOS ardageri Ydyrys Qalıev, oblystyq qorǵanys ister jónindegi departamentiniń bastyǵy Álimjan Qanaǵatuly, Á.Tájibaev atyndaǵy oblystyq ámbebap ǵylymı kitaphana dırektorynyń orynbasary Myrzahmetova Baqytnur Táńirbergenqyzy, oblystyq ardagerler keńesiniń komıssııa tóraǵasy Arǵyn Sadyquly, maıdanda qurban bolǵan azamattardyń esimderin ulyqtaý maqsatynda oblysta «Jasampaz jasaq» aktsııasyn uıymdastyrýǵa bastamashyl bolǵan azamat, oblystyq máslıhat depýtaty Shákızada Ábdikárimov, jasotandyqtar, bastaýysh partııa uıymdarynyń tóraǵalary jáne jergilikti BAQ ókilderi qatysty. Partııanyń «Ardagerlerdi ardaqtaıy» jobasy aıasynda ótken saltanatty sharany oblystyq partııa fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary Ibadýlla Dúısenbaıuly Quttyqojaev júrgizip, atalmysh týyndynyń mazmuny men mańyzdylyǵyn tanystyrdy. Ol «bul týyndy Uly Otan soǵysy batyrlary men halyq qaharmandarynyń erlikteri týraly málimetterdi jarııalaý úshin ǵana jazylǵan joq. Onyń basty maqsaty - jas qazaqstandyqtar úshin óz eliniń batyrlarynyń erlikterin eske saqtaý, olardan úlgi alý, Otandy qorǵaý, qazaqstandyq otansúıgishtikti tárbıeleý syndy tarıhı dástúrlerdi jalǵastyrýdy nasıhattaý ekenin» atap ótti. Shara barysynda jıylǵandar surapyl soǵys jyldaryndaǵy ata-baba erlikterin eske alyp, Táýelsiz elimizdiń qundylyǵy men qymbattylyǵy týraly oılaryn ortaǵa saldy. Partııa bastamasymen jaryq kórgen atalmysh týyndynyń mańyzdylyǵyn eskerip, barlyq oqý oryndarynda, árbir shańyraqta bolýy kerek degen usynystaryn da jetkizdi. Aıta ketý kerek, eki tomdyq týyndy partııanyń Qoǵamdyq saıasat ınstıtýtynyń «Intellekt Orda» halyqaralyq áleýmettik gýmanıtarlyq zertteýlerdi ıntegratsııalaý ınstıtýtymen birlesken jumysynyń nátıjesi bolyp tabylady.
«Saǵadat Nurmaǵambetov. Sońǵy suhbat» derekti fılmi halyqaralyq festıvalde júldeli boldy
ASTANA. QazAqparat - Sh. Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ-y túsirgen tolyqmetrajdy «Saǵadat Nurmaǵambetov. Sońǵy suhbat» atty derekti fılmi Sevastopolde 14-19 mamyr aralyǵynda ótken derekti fılmder men telebaǵdarlamalardyń «Birge jeńdik» HІІ halyqaralyq kınofestıvalinde júldeli boldy.«Qazaqfılm» baspasóz qyzmetinen habarlaǵandaı, fılmniń rejısseri Satybaldy Tekeev festıvalde kartınany ózi tanystyrdy. Týyndy Keńes Odaǵynyń Batyry, Qazaqstannyń Halyq Qaharmany, Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh Qorǵanys mınıstri, armııa generalynyń ómirinen syr shertedi. Derekti fılmder men telebaǵdarlamalardyń halyqaralyq kınofestıvali Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysqan elderdiń ortaq jeńisin máńgilik este qaldyrý úshin 2005 jyly Qyrymda turatyn Keńes Odaǵy batyrlarynyń bastamasymen qurylǵan bolatyn. Festıvalǵa 24 elden 150-ge jýyq týyndy jiberildi, onyń ishinde Qazaqstan, Kanada, AQSh jáne Qytaı sııaqty elder de bar.
Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta Keńes Odaǵynyń Batyry atanǵan qazaqstandyqtardyń sany 615-ke jetti - S. Májıtov
ALMATY. QazAqparat - Taıaýda Astana qalasynda qoǵamdy eleń etkizgen «Qazaqstandyqtar - Uly Jeńistiń batyrlary» atty eki tomdyq kitaptyń tusaýy kesilgen bolatyn. Onyń jaryqqa shyǵýyna «Nur Otan» partııasy tikeleı qoldaý kórsetti. Alaıda, ókinishke qaraı densaýlyǵyna baılanysty tusaý keser rásimine osy eki tomdyq ǵylymı eńbektiń ǵylymı jetekshisi ári redaktory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Halyqaralyq «Intellekt Orda» áleýmettik-gýmanıtarlyq zertteýlerdi yqpaldastyrý ınstıtýtynyń bas dırektory Sattar Májıtov qatysa almaǵan edi. Uly Otan soǵysynyń búkil keńes halqyna qasiret ákelgendigin, Uly Jeńistiń naǵyz halyqtyq jeńiske aınalǵandyǵyn, ony bólýge, menshikteýge bolmaıtyndyǵyn aıqyndap, ashyp bergen bul tarıhı eńbektiń mańyzy óte zor ekeni daýsyz. Sondyqtan, osy aýqymdy eńbektiń mańyzy, búgingi urpaqqa bereri, jastardy patrıottyq rýhta tárbıeleýde alar orny jáne basqa da qyrlary jóninde «QazAqparat» tilshisi Sattar Fazylulymen áńgimelesken edi.- Sattar Fazyluly, qazaqstandyqtardyń Uly Otan soǵysyna qatysýy jaıly osynaý keshendi jumysqa qalaı kiristińizder? - Bul jumys 2014 jyldyń kúz mezgilinde «Nur Otan» partııasynyń qoldaýymen qolǵa alyndy. Kezinde Elbasy óziniń halyqqa arnaǵan úndeýinde qazaqstandyqtardyń Uly Otan soǵysyna qatysýy jaıly tyńnan zertteý júrgizý kerektigi týraly bastama kótergen bolatyn. Sol kezde «Nur Otan» partııasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbektiń tikeleı aralasýymen eki jobaǵa - Uly Jeńistiń 70 jyldyǵyna arnalǵan 70 serııalyq derekti fılm men osy kitapty shyǵarýǵa bastama berildi. Fılm jaryqqa shyqty. Bastapqy kezde men onyń ǵylymı keńesshisi boldym. Endi mine, «Qazaqstandyqtar - Uly Jeńistiń batyrlary» atty eńbek te oqyrmandarǵa jol tartty. Onyń jaryqqa shyǵýyna kóp eńbek sińirildi. 2014 jyldan bastap, Uly Otan soǵysynyń batyrlary men Dańq ordeniniń kavalerleri jaıynda, jer-jerden, muraǵattar men áskerı komıssarıattardan málimetter jınaı bastadyq. Reseıdiń tıisti saıttarynyń materıaldary paıdalanyldy. Olarǵa siltemeler jasaldy. Óıtkeni, tarıhı eńbekke tazalyq, tııanaqtylyq kerek. Bul naǵyz ujymdyq jumys boldy. Alǵashqyda «Nur Otan» partııasynyń Áleýmettik saıasat ınstıtýtynyń elektrondyq bazasynda Uly Otan soǵysynyń batyry ataǵyn alǵan 500-den astam qazaqstandyqtyń esimi boldy. Biraq, zertteý barysynda keıbir adamdardyń famılııalary belgili sebepterge baılanysty qaıtalanyp ketkendigin anyqtadyq. Mysaly, bir adamnyń famılııasy Semeı qalasynda da, Óskemen qalasynda da kezdesedi. Tipti bir adamnyń famılııasy úsh oblysta júrgen jaǵdaılar da boldy. - Mundaı zertteý buǵan deıin Qazaqstanda júrgizilip pe edi? - Iá, Qazaqstanda dál osyndaı kitap sońǵy ret 1968-1969 jyldary qazaq tilinde eki tom, orys tilinde eki tom bolyp jaryq kórgen. «Qazaqstandyqtar - Keńes Odaǵynyń batyrlary» dep atalady. Bul kitap sol keńestik ıdeologııaǵa úndestik turǵysynda jazyldy. Qazaq eliniń memleket retindegi ereksheligi kórsetilmedi. Ár oblystan qansha adamnyń batyr ataǵyn alǵany jaıly málimet berilmedi. Mine, sodan beri 50 jylǵa taıaý ýaqyttan beri bul taqyrypqa eshkim úńilmepti. - Qazirgi tańda qoǵamda: «Ekinshi dúnıejúzilik soǵysty Uly Otan soǵysy, ondaǵy jeńisti Uly Jeńis dep áspetteýdiń keregi joq» degen sekildi pikirler aıtylyp júr. Buǵan ne aıtar edińiz? - Biz tarıhqa sol tarıhı kezeń turǵysynan, sol tarıhı kezeńniń kózqarasymen qaraýymyz kerek. Sondyqtan, sol zamanda ómir súrip, soǵysta otan úshin qan tókken ata-babalarymyzdyń rýhy úshin «Uly Otan soǵysy» dep ataýymyz kerek. Tarıhty burmalaýǵa bolmaıdy. Mine, soǵystan keıin tórtinshi-besinshi urpaq ósip keledi. Bireýler: «Oıbaı, fashızm jeńse, búginde qazaqtar Bavarııa syrasyn iship otyrar edi, órkenıetti el bolar edi» - deıdi. Bul beker sóz. Bulaısha, jastardyń sanasyn ýlaýǵa bolmaıdy. Qazir, búkil álemde Uly Jeńisti menshiktep alý, ózderiniń qosqan úlesterin kótermelep kórsetý úderisi beleń alyp jatyr. Mysaly, Parıjdegi eki qabatty áskerı mýzeı ǵımaratynyń tek bir buryshynda ǵana Keńes odaǵynyń ekinshi dúnıejúzilik soǵystaǵy úlesine qatysty sanaýly ǵana ekspozıtsııa qoıylǵan. Al qalǵan jádigerlerdiń barlyǵy Eýropa elderi men AQSh-tyń jeńisine arnalǵan. Bul oılandyratyn jaıt. Budan basqa, ekinshi maıdan bastalǵan, Frantsııanyń soltústigindegi Kann qalasynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa arnalǵan 150 murajaı bar! Sol murajaılardyń birinde kezinde bizge derekti fılm kórsetildi. Onda Keńes halqynyń eńbegi tipten aıtylmaıdy. Mine, sondyqtan, biz óz bedelimizdi tómendetpeýimiz kerek. - Sizder bul kitapta jalpy qansha adamnyń taǵdyryn zerttedińizder? - 1968 jylǵy kitapta 418 ǵana adamnyń aty jazylǵan ǵoı. Al onda bir adamnyń aty-jóni qate berilgen. Ol tipti soǵysqa qatyspaǵan, batyr bolmaǵan adam. Sondaı-aq, 8 adamnyń Qazaqstanǵa múldem qatysy joq bolyp shyqty. Sonymen, zertteı kele kitapqa 615 batyrdyń esimin engizdik. Tuńǵysh ret bul basylymǵa 1941-1945 jyldary Uly Otan soǵysyna qatysqany úshin Halyq qaharmany ataǵy berilgen 9 adamnyń ómirbaıany engizildi. Olar: Reseı batyry Beısekbaev Baqtyoraz (ólgennen keıin), Dospanova Hıýaz (Hyıýaz), Qaısenov Qasym, Qalmyrza (Halmýrzaev) Máýlen Remetuly, Qoshqarbaev Raqymjan (ólgennen keıin), Kýlakov Alekseı Karpovıch, Keńes Odaǵynyń batyry Nurmagambetov Saǵadat Qojahmetuly, Taıpov Mýrdın, Kaporın Aleksandr Emelıanovıch. - Keńes Odaǵynyń Batyry atanǵan qazaqstandyqtar ár óńir boıynsha jiktelip kórsetildi ma? - Bul kitaptyń ereksheligi de osynda. Jańaǵy 615 batyrdyń ishinde - 606 adam Qazaqstannyń ár túrli óńirleri boıynsha berildi. Al qalǵan 9 adam Ózbekstan, Reseı, Ýkraına sekildi elderde turyp kelgen otandastarymyz. Sonymen, Aqmola oblysynan shyqqan Keńes odaǵy batyrlarynyń sany - 40, Aqtóbe oblysy - 35, Almaty oblysy - 58, Atyraý oblysy - 9, Shyǵys Qazaqstan oblysy - 104, Jambyl oblysy - 28, Batys Qazaqstan oblysy - 40, Qaraǵandy oblysy - 35, Qostanaı oblysy - 41, Qyzylorda oblysy - 17, Mańǵystaý oblysy - 4, Pavlodar oblysy - 27, Soltústik Qazaqstan oblysy - 50, Ońtústik Qazaqstan oblysy - 50, Astana - 10, Almaty - 58. Barlyǵy - 606 adam. - Qazaq ultynan shyqqan batyrlardyń sanyna qatysty qandaı ózgerister engize aldyńyzdar? - Kitap ázirlenip jatqan kezde oǵan túzetýler óte kóp engizildi. Kóp adamnyń týǵan jyly, aty-jóni qate jazylyp ketken. Keıbireýiniń aty-jónderin eki nusqada berýge tyrystyq. Biz eń aldymen marapattaý qaǵazdaryna súıendik. Burynǵy kitapta 14 ulttyń ókili ǵana kórsetilgen bolsa, qazirgi kitapta 18 ulttyń ókili bar. Bul jerde orys ulty ókilderiniń sany - 381, qazaqtar - 109, ýkraındyqtar - 84, tatarlar - 13, ózbekter - 8, belorýstar - 3, mordvalar - 3, bashqurttar - 2, nemister - 2, uıǵyrlar - 2, armıan - 1, káris - 1, lezgın - 1, lıtvalyq - 1, moldavan - 1, tájik - 1, sheshen - 1, eston - 1. Barlyǵy - 18 ult. Bul jerde qazaqtardyń sanyna keler bolsaq, kúni búginge deıin Keńes Odaǵynyń batyry ataǵyn alǵan qazaq batyrlarynyń sany - 97 bolyp keldi. Qazir, olardyń sany - 109-ǵa jetti. Bul jerde olardyń qataryna Halyq qaharmany atanǵan 6 qazaqtyń esimin qostyq. Bul jańa kórsetkishter biz úshin óte mańyzdy. Óıtkeni, Keńes odaǵy deńgeıimen eseptegende biz bir satyǵa joǵary kóterildik. Bul úlken jetistik. - Kezinde Baýyrjan Momyshuly sekildi batyrlyqqa usynylsa da kóziniń tirisinde ol ataqty ala almaǵan qazaqstandyqtardyń sany qansha boldy? - Biz kezinde Keńes Odaǵynyń batyry ataǵyna usynylǵan, biraq kúni búginge deıin sol ataǵyn ala almaǵan 14 qazaqstandyq maıdangerdi anyqtadyq. Kúni búginge deıin tek bir maıdangerge ǵana Halyq qaharmany ataǵy berildi. Al qalǵan 14 adamǵa áli berilgen joq. Solardyń ishinde ázirge Panfılov atyndaǵy 8-shi gvardııalyq dıvızııa quramynda shaıqasyp, erlikpen qaza tapqan Atyraý oblysynyń týmasy Grıgorıı Postolnıkovtiń marapattaý qaǵazyn tappaı otyrmyz. - Sattar Fazyluly, olardyń erlikterin baǵalaý úshin qazir qandaı da bir sharalar atqarylyp jatyr ma? - «Nur Otan» partııasy tarapynan bul adamdar 2015 jyly «Halyq qaharmany» ataǵyna usynylǵan. Biraq, ókinishke qaraı áli berilgen joq. - Al olar ne úshin batyr ataǵyn ala almady? - Endi olar kezinde erlik jasady. Ataqqa usynyldy. Marapattaý qaǵazy bar. Biraq, olar da Baýkeń sekildi ala almaı júrgen adamdar edi ǵoı. Bul jerde birqatar sebepter bar. Birinshisi, qansha jerden batyr bolsań da qýǵyn-súrginge ushyraǵan týystaryń bolsa, batyrlyq ataq alý qıyn. Taǵy bir sebebi - sońynda izdeýshileri bolmaǵandyǵy. Myna kitaptaǵy adamdardyń ómirbaıanyna qarap otyryp, qaısysynyń izdeýshisi bar, qaısysynyń izdeýshisi joq ekendigin birden baıqaýǵa bolady. - Keńes odaǵynyń batyry ataǵyna ıe bolǵan Qazaqstannyń áıel azamattary boıynsha jańa derekter bar ma? - Biz buryn áıelder arasynda Keńes Odaǵynyń batyry ataǵy berilgen Álııa men Mánshúk apalarymyzdy ǵana biletinbiz. Al bul kitapqa bes áıeldiń esimin engizdik. Tórteýi - Keńes Odaǵynyń batyry, al bireýi - Halyq qaharmany. Olar: Mámetova Mánshúk Jıenǵalıqyzy (Batys Qazaqstan oblysy), Moldaǵulova Álııa Nurmuhambetqyzy (Aqtóbe oblysy), Kovshova Natalıa Venedıktovna (Soltústik Qazaqstan oblysy), Horýjaıa Vera Zaharovna (Qaraǵandy oblysy). Qazaqstan Prezıdentiniń 2004 jylǵy 7 jeltoqsandaǵy №1487 Jarlyǵymen Dospanova Hıýazǵa (Jarlyqtyń mátininde - Hyıýaz dep jazylǵan) aıryqsha belgiler - Altyn juldyz ben «Otan» ordenimen birge Halyq qaharmany ataǵy berildi. Hıýaz Dospanova - qazaq halqynyń Uly Otan soǵysyna qatysqan jalǵyz ushqysh qyzy. Budan basqa, biz buryn Keńes Odaǵynyń batyry ataǵyna eki márte ıe bolǵan 4 qazaqstandyqtyń esimin biletinbiz. Olar árıne dańqty ushqyshtar: Talǵat Bıgeldınov, Leonıd Beda, Sergeı Lýganskıı jáne Ivan Pavlov. Al biz olarǵa qosa taǵy 3 adamnyń esimin engizdik. Solardyń birin aıtar bolsam - áskerı ushqysh Kravchenko Grıgorıı Panteleevıch. Ol Qytaı men Halhın-goldaǵy erlikteri úshin 1939 jyly bir jyl ishinde eki márte Keńes Odaǵynyń batyry ataǵyna ıe bolǵan. Taǵy bir jerlesimiz - áskerı ushqysh Vorobev Ivan Alekseevıch. Ol Uly Otan soǵysy jyldarynda jasaǵan erlikteri úshin eki márte Keńes Odaǵynyń batyry atanǵan. - Qazir, elimizde kózi tiri Keńes Odaǵynyń batyrlary bar ma? - Biz shyny kerek, Uly Jeńistiń 70 jyldyǵy qarsańynda kózi tiri batyrlarymyzdyń ishinen tek Ivan Vasılevıch Kosenkovty ǵana aıtyp júrdik qo. Sóıtsek, Uly Jeńistiń 70 jyldyǵyn toılap júrgende 7 batyrymyz áli tiri bolǵan eken! Olar Aqmola oblysynan Kıselev ıAkov Mıtrofanovıch, Shyǵys Qazaqstan oblysynan Borozenets Stepan Nıkolaevıch, Kosenkov Ivan Vasılevıch, burynǵy Semeı oblysynan Zarýdın ıÝrıı Fedorovıch, Torǵaı oblysynan Sýrıkov Emıl Ivanovıch, Kókshetaý óńirinen Roı Alekseı Hrısanfovıch jáne Qaraǵandy oblysynan Grıgorev Nıkolaı Mıhaılovıch. Ókinishke qaraı, alty adamnyń aty atalmaı qaldy. Bireýi tipti sol kúni - 2015 jyly 9 mamyrda qaıtys bolypty. Ol - Jezqazǵan qalasynyń turǵyny Nıkolaı Grıgorev. Taǵy bir málimet boıynsha bıyl 2 aqpanda Alekseı Roı dúnıe salypty. - Sattar Fazyluly, zertteý barysynda sizdi erekshe eleń etkizgen, tań qaldyrǵan jaıttar boldy ma? - Meni qatty tań qaldyrǵan nárse, ol ár tulǵanyń ózi týraly belgi beretindiginde boldy. «Mynany umytyp bara jatsyń ǵoı» degendeı qandaı da bir jolmen aıan beredi nemese túsińe kiredi, áıteýir sezdiredi. Sonda «myna kisiniń týǵan jyly, aty-jóni durys jazyldy ma eken?», - dep mazasyzdanyp, kitaptyń sol betin ashyp qalsań, shynynda joq ekenin kórip, tań qalǵan kezderimiz kóp boldy. Bul meniń basymda ǵana emes, menimen birge istesken ǵalymdardyń da basynda boldy. Men osyǵan tań qaldym. «Óli rıza bolmaı tiri baıymaıdy» deıdi ǵoı. Bul sondaı saýapty da jaýapty is boldy. Bizdiń basty maqsatymyz - jastardy shynaıy tarıhty negizge ala otyryp, patrıottyq rýhta otansúıgishtikke tárbıeleý. Uly Otan soǵysy burynǵy keńes halyqtary úshin ortaq tarıh. Ony bólip qaraýǵa, Uly Jeńisti menshikteýge bolmaıdy. - Kitaptyń elektrondyq nusqasy bola ma? - Iá, bolady. Ony aldaǵy ýaqytta arnaıy saıtqa salamyz. «Nur Otan» partııasynyń saıtynan da oqýǵa bolady dep oılaımyn. Degenmen, kitapty qolǵa alyp, oqyǵanǵa ne jetsin! - Sattar aǵa, aldaǵy ýaqytta bul kitaptyń jalǵasy bola ma? - Biz osy kitapqa engizý úshin 60 betten turatyn aımaqtyq tizim daıyndap edik. Sol enbeı qaldy. Bul oqyrman úshin óte paıdaly bolar edi. Sonymen qatar, munyń ishine tarıhı anyqtama kirgen joq. Óıtkeni, bul kitap entsıklopedııalyq anyqtama ispetti ǵoı. Monografııa emes. Men endi osy taqyryp boıynsha ǵylymı monografııa jazsam deımin. Taǵy bir aıtylmaı ketken másele, ol myna Panfılov dıvızııasy jaıynda. 1968 jylǵy nusqa 28 panfılovshydan bastalǵan. Al biz ol nusqadan kettik. Iá, Máskeý túbindegi Dýbosekovo jol aıryǵynda ǵalamat erlik boldy. Biraq, jaýyngerlerdiń sany 28 emes, kem degende 100-den astam edi. Bul tarıhı shyndyq. Al 28 - ol jaı metafora. Sol zamanda halyqtyń rýhyn kóterý úshin kerek boldy. Endi bul taqyryp týraly eńbek aldaǵy ýaqyttyń enshisinde. - Áńgimeńizge rahmet.
QR Prezıdenti Teleradıokesheniniń derekti fılmi «Birlesip jeńdik» festıvaliniń arnaıy dıplomyna ıe boldy
ASTANA. QazAqparat - QR Prezıdenti Teleradıokesheniniń «Otan úshin otqa tús!» derekti fılmi «Birlesip jeńdik» derekti fılmder men telebaǵdarlamalardyń XII halyqaralyq kınofestıvalinde arnaıy dıplomǵa laıyq dep tanyldy. Baıqaýǵa 150 jumys usynylǵan. Fılm avtory - belgili jýrnalıst Nazgúl Ábýtrapova.Kartına eki bólimnen turady. Fılmniń birinshi bólimi - Rjev túbindegi shaıqasta qaza tapqan qazaqstandyq jaýyngerler, sonymen qatar uly Otan soǵysynyń Batyrlary Baýyrjan Momyshuly jáne Qasym Qaısenov jaıly. Ekinshi bólimi - Stalıngrad shaıqasynyń batyrlary, tarıhı ádildiktiń ornaýy, Talǵat Bıgeldınov, Saǵadat Nurmaǵanbetov, Raqymjan Qoshqarbaev jáne Uly Otan soǵysynda týǵan jeri úshin janyn pıda etken myńdaǵan qatardaǵy jaýyngerlerdiń batyrlyǵyn moıyndaý týraly, dep habarlady QR Prezıdentiniń TRK. 2005 jyldan «Birlesip jeńdik» derekti fılmder festıvali jyl saıyn ótkizilip keledi. Bastamany Qyrymda turatyn Keńes Odaǵynyń Batyrlary kóterdi. Bul jolǵy shyǵarmashylyq baıqaýǵa álemniń 24 elinen jumystar jiberildi. Solardyń ishinde AQSh, Kýba, Kanada, Qytaı, Qazaqstan, Reseı jáne Dostastyqtyń ózge de elderi bar.
Aqmola oblysynda QR tuńǵysh Qorǵanys mınıstri S.Nurmaǵambetovke eskertkish ornatyldy
ASTANA. QazAqparat - Aqmola oblysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń kórnekti memlekettik jáne áskerı qaıratkeri, táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh Qorǵanys mınıstri, Keńes Odaǵynyń batyry, Halyq qaharmany, armııa generaly Saǵadat Nurmaǵambetovtiń músininiń saltanatty ashylý rásimi ótti, dep habarlady QR Qorǵanys mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti.«Biz ákemizdiń qurmetine oraı ol kisiniń týyp-ósken jerinde eskertkish ornatylǵanyna alǵys bildiremiz. Búgin ol 92 jasqa tolar edi. Ákemiz adamdarǵa udaıy qamqorlyq jáne jomarttyq tanytatyn. Ol jalyndy patrıot, óziniń ustanymdaryna berik, ǵumyryn Otanǵa qyzmet etýge sarp etken óz isiniń kásipqoıy bolatyn. Jas urpaqtyń elimizdiń dara ári uly tulǵasyna qazyǵýshylyq bildirip, úlgi alatyny qýantarlyq jáıt», - dedi áskerı qaıratkerimizdiń qyzy Aısulý Nurmaǵambetova. «Aty ańyzǵa aınalǵan generaldyń ómirlik joly - bul kóptegen áskerı qyzmetshiler úshin Otanǵa sheksiz adal eńbek etý men erliktiń jarqyn úlgisi. Biz barlyǵymyz Qarýly Kúshterimiz qurylǵan sol kúrdeli, qıyn-qystaý kezeńdi jaqsy bilemiz. Ol shynymen óziniń taǵdyryn áskerı qyzmetpen baılanystyrǵan árbir adam úshin úlgi tutar azamat boldy», - dedi Qorǵanys mınıstriniń birinshi orynbasary - QR QK Bas shtabynyń bastyǵy general-polkovnık Sáken Jasuzaqov. Saltanatty is-sharaǵa Qorǵanys mınıstrliginiń basshylary, QR QK Qurlyq áskerleriniń bas qolbasshylary, jergilikti áskerı basqarý organdary, áskerı qyzmetshiler men «Jas ulan» respýblıkalyq mektebiniń tárbıelenýshileri, sondaı-aq Uly Otan soǵysynyń ardagerleri qatysty. Ataýly is-shara 68665 áskerı bóliminiń qurmet qaraýyly rotasy men armııa generaly S.Nurmaǵambetov atyndaǵy «Jas ulan» respýblıkalyq mektebi tárbıelenýshileriniń saltanatty sap túzeýinen bastaldy.
Elordada ardagerlerdiń úılerine olardyń esimderi jazylǵan taqtaıshalar ilinedi
ASTANA. QazAqparat - Búgin Astana qalasynyń Saryarqa aýdany Ardagerler keńesiniń ókilderi Uly Otan soǵysy ardagerleriniń esimderi jazylǵan taqtaıshalardy ornata bastady. Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 71 jyldyǵyn merekeleý qarsańynda Astana qalasynyń máslıhaty men qalalyq ardagerler keńesi tıisti sheshim qabyldaǵan bolatyn, dep habarlady qalalyq ákimdiktiń baspasóz qyzmeti.Qazirgi kezde aýdanda 67 soǵys ardageri turyp jatyr. Olardyń úıleriniń irgesine tegi, aty jáne ákesiniń aty jazylǵan taqtaısha ornatylady. - Ótip bara jatqandardyń barlyǵy munda kim turatynyn bilip júrsin degen nıetpen taqtaıshalardy qabyrǵaǵa ilemiz. Bul ardagerlerdiń erligin umytpaý úshin jasalady. Mundaı aktsııalar jastardy patrıottyqqa tárbıeleýge septigin tıgizedi, - deıdi Astana qalasynyń «Saryarqa» aýdany Ardagerler keńesiniń tóraǵasy Ebenǵappas Ahmetov. Eń birinshi ataýly taqtaısha ardager Frolov Alekseı Fedorovıchtiń turǵyn úıine ornatyldy. Qarııa óz úıiniń aýlasynda qonaqtardy qýana qarsy aldy. - Áýeli ákimdikterge, máslıhat múshelerine jáne ardagerler keńesine kórsetken qamqorlyqtary úshin alǵysymdy bildiremin. Elimizde «Eshkim de, eshnárse de umytylmaıdy» jobasy qolǵa alynǵan. Patrıottyq tárbıe berýge basa kóńil bólinip jatyr. Osy jaǵdaıdy paıdalana otyryp, jastarǵa oqýǵa jáne jaqsy áskerı bilim alýdy tileımin, eshqashan da saǵymyz synbasyn, - dedi UOS ardageri Alekseı Frolov. Qalalyq jáne aýdandyq Ardagerler keńesteri Uly Otan soǵysy ardagerlerine belsendi qoldaý kórsetýde. Ataýly taqtaıshalar ardagerler turyp jatqan barlyq turǵyn úılerde ornatylady.
