«Erkekke dekrettik demalys kerek pe?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Bıyl asa kórnekti tarıhshy, túrkitanýshy, geograf, etnograf L.N.Gýmılevtiń týǵanyna 100 jyl toldy. Bul mereıtoıǵa baılanysty respýblıkamyzda, taıaý shetelderde túrli sharalar bastalyp ta ketti. Mysaly, 1-2 qazan kúnderi Sankt-Peterbordyń áıgili Tavrııa saraıynda TMD-nyń Parlamentaralyq assambleıasy men L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti birlesip uıymdastyrǵan ǵalymnyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna baılanysty ǵylymı jıyn ótti. 10-11 qazanda elordadaǵy ǵalymnyń atyn ıelengen oqý ornynda halyqaralyq Eýrazııa ǵylymı forýmy bolady. Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti osy mereıtoıǵa arnap «Lev Gýmılev» entsıklopedııasyn (bas redaktory E.B.Sydyqov) jáne túrkitanýshynyń murasyn ár turǵydan saralaǵan 12 kitap jarııalady. Bul kúnderi atalǵan oqý ornynda «L.N.Gýmılev onkúndigi» úlken tabyspen ótip jatyr. Munyń baǵdarlamasynda qarapaıym esse jazýdan bastap, ǵalym ómiri týraly spektakl qoıýǵa deıingi qyzyqty izdenister bar. «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda Eýrazııa ıdeıasymen tarıhı sanany qaıta jańǵyrtqan ǵalym L.N.Gýmılev týraly oılardy «Passıonar» degen taqyryptaǵy maqalada basyp otyr.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, sońǵy ýaqytta ákeniń bala tárbıesindegi róli týraly jıi aıtatyn boldyq. Er-azamat otbasynyń asyraýshysy ǵana emes, asqar taý - áke ekenin de jadynan shyǵarmaýy kerek. Bala tárbıesi - anaǵa da, ákege de ortaq mindet. Álbette, balany tabý - anaǵa júkteledi, al ony asyrap-baǵý - ákeniń negizgi jaýapkershiligi. Biraq balany kútip-baptaý boıynsha arnaıy demalys analarǵa ǵana beriledi. Al álemniń keı elderinde dekrettik demalys alýǵa erkekter de quqyly. Norvegııalyq depýtattar erkekterdi dekretke shaǵarýdy qolǵa alǵan kórinedi. Bul jaıynda «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Erkekke dekrettik demalys kerek pe?» atty maqalasynda keńirek jazylǵan.
Osy basylymnyń jazýynsha, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń májilis zalynda Memlekettik syılyqtyń laýreaty, Qazaqstannyń halyq jazýshysy, kórnekti aqyn Qalıjan Bekhojınniń tańdamaly shyǵarmalarynyń tusaýkeser rásimi ótti. «Búgin oqyrmanǵa jol tartyp otyrǵan bir myń betke jedeǵabyl «Tańdamaly shyǵarmalary». Qalıjan Bekhojın kitabynyń bulaısha úlken kólemde jaryq kórýi - aqynnyń ǵasyrlar boıy tól oqyrmanymen birge bolatyndyǵynyń aıqyn dáleli. Oqyrmanǵa jol tartqan myna kitap - halqymyzdyń úlken epık aqyny Qalıjan Bekhojınniń qazaq poezııasyndaǵy orny máńgilik ekendiginiń aıǵaǵy!», - dep Myńbaı Rásh júrek-jardy oı-pikirin jetkizdi.
***
«Almaty qalasyndaǵy turǵyn úılerdiń teń jartysynan astamy jalǵa beriledi. Tamyz aıynan beri birlese tekserý júrgizip kele jatqan Almaty qalalyq Іshki ister qyzmeti men Salyq basqarmasynyń birlesken tekserýi nátıjesinde atalmysh qalada úıi bar turǵyndardan góri, páter jaldaýshylardyń kóp ekenine kóz jetkizgen quzyrly oryn ókilderi osyndaı málimdeme jasap otyr. Shyny kerek, ońtústik astanada páter jaldap turatyndardyń deni - ózimizdiń qarakóz qazaqtar. Naryqtyq kezeń tusynda aýyl turmysynyń turalap, jumys kózderiniń jabylýy tirshiligi qaınaǵan qalaǵa kelgisi keletin aýyldyqtardyń sanyn eselep arttyra tústi»,-dep jazady «Alash aınasy» gazeti búgingi sanynda. Shahardaǵy baspana máselesin kóterip otyrǵan bul maqala «Jalǵyz úı bolsa, nege jalǵa beredi?» degen taqyryppen jarııalandy.
