ERG Aqtóbede jel elektr stansasyn salady
Aqtóbe oblysy Hromtaý aýdanynda 40 myńnan astam adam turady. Ortalyǵy Hromtaý qalasy turǵyndarynyń kóbi qazir Dóń taý-ken baıytý kombınatynda jumys isteıdi. Bul óndiris ornynyń turaqtylyǵy asa mańyzdy. Ondaǵy tehnologııany jańartý, zamanaýı júıeni engizý kún tártibinen túsken emes. ERG osy baǵytta «Hromtaý» jel elektr stansasynyń qurylysyn bastady. Jańa joba Top kásiporyndarynyń dekorbonızatsııa baǵdarlamasy aıasynda ári ESG qaǵıdattaryna sáıkes salynyp jatyr. Qýattylyǵy 155 MVt bolatyn stansa jospar boıynsha 2024 jyly iske qosylady. Hromtaý mańyndaǵy 150 gektar aýmaqta jel generatorynyń parki boı kóteredi.
Shynymen de jel elektr stansasyn salý kezinde tyń ınjınırıng ári joǵary tehnologııa qoldanylady. IEC S sanatyndaǵy qýatty týrbınalar jergilikti aýa raıyna beıimdeledi. Olar jeldiń sekýndyna 3 metrden 25 metrge deıingi jyldamdyǵynda qýat alady. Nátıjesinde elimizdiń batys aımaǵyndaǵy kúrt qubylmaly aýa raıy jaǵdaıynda qajetti kólemde qýat óndirýge múmkindik bar. Elektr qýaty «Qazhrom» TUK» AQ Dóń taý-ken baıytý kombınatyna jetkizilip turady. ERG alǵashqy jel elektr stansasy jobasyna shamamen 110 mlrd teńge kóleminde ınvestıtsııa saldy. Qurylys kezeńinde munda 300-ge tarta jumys orny ashylady. Stansa iske qosylǵannan keıin 30 adam turaqty jumys isteıdi.
«Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan 2060 jyly kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýi kerektigin aıtty. Biz bul bastamany tolyq qoldaımyz. Dóń taý-ken baıytý kombınatyn jel elektr qýatyna kóshire otyryp, biz utymdy bastamaǵa nyq qadam jasap otyrmyz. Keıin bul sátti keısti ERG-diń ózge de kásiporyndarynda qoldanamyz dep úmittenemin. Jel elektr stansasyn salý tájirıbemiz Qazaqstannyń ózge de iri kásiporyndaryna úlgi bolsa deımiz», - dedi ERG Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Aleksandr Mashkevıch.
Al qazirgi kezde Dóń taý-ken baıytý kombınaty 45 MVt-qa jýyq elektr qýatyn tutynyp otyr. Keleshekte óndiris qýaty ulǵaıyp, jańa jobalar júzege asatynyn eskersek, suranys 80 MVt-qa deıin artýy múmkin. Strategııalyq baǵdarlama aıasynda qýat tapshylyǵy múlde bolmaıdy. Ári ekologııalyq jaǵynan óte tıimdi. Jel elektr stansasy kómirden qýat alýdy azaıtýǵa múmkindik beredi. ıAǵnı, kómirqyshqyl gazynyń atmosferaǵa shyǵaryndylary jylyna 520 myń tonnaǵa deıin azaıady. ERG ekologııalyq strategııany negizge alyp, SO2 shyǵaryndylaryn 2 mln tonnaǵa deıin azaıtýdy josparlap otyr. 2030 jylǵa qaraı shyǵaryndylar kólemi – 56%, tókpeler kólemi – 30%, sý tutyný mólsheri – 33% tómendetiledi. Bul týraly ERG Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Aleksandr Mashkevıch tilshilermen kezdesýinde aıtty.
«ERG-diń ekologııalyq strategııasy bar. Biz 2030 jylǵa deıin 900 mlrd teńge bólip, Dóń taý-ken baıytý kombınatynda shlam óńdeıtin baıytý kombınatyn salýdy josparlap otyrmyz. Kásiporynda jınalǵan shlam kólemin azaıtýǵa septigin tıgizedi. Ári jylyna 700 myń tonna ónim alynady. Kontsentrat sapasy 48,5 % tómen bolmaıdy dep kútilýde. Jylyna 1,7 mln tonna shıkizat qaıta óńdelmek. Jobany júzege asyrý nátıjesinde 2022 jyldan bastap kontsentrat tapshylyǵy azaıady degen boljam bar. Fabrıkany 2023 jyly tolyq qýatyna shyǵarý kózdelgen. Jobaǵa quıylǵan jalpy ınvestıtsııa kólemi – 50 mlrd teńge. Munda 270 turaqty jumys orny ashylady. Adam men onyń densaýlyǵy biz úshin mańyzdy ekenin eske salamyn. Aqtóbe hrom qosyndylary zaýytynda da ferroqorytpa gazynan elektr qýatyn alatyn jobanyń qurylysy bastalady. Qýattylyǵy 100 MVt bolady. Sóıtip aldaǵy bes jylda shyǵaryndylardy taǵy 50 % azaıtamyz», - dedi Aleksandr Mashkevıch.
Aıta keteıik, Dóń taý-ken baıytý kombınatynda «Qazaqstan Táýelsizdiginiń onjyldyǵy» shahtasynyń ekinshi kezeńi salynyp jatyr. Shahtanyń jańa kezeńi hrom keniniń óndiris kólemin jylyna 7,5 mıllıon tonnaǵa deıin jetkizýge múmkindik beredi. Investıtsııa kólemi – 877,6 mlrd teńge.
BAQ ókilderimen kezdesý kezinde ERG Dırektorlary keńesiniń tóraǵasy Aleksandr Mashkevıch ken qory áli mol ekenin, aldaǵy 100 jylǵa jetetinin tilge tıek etti. Keıin shahterlermen kezdesip, olardy arnaıy quttyqtady. Úzdikterin marapattap, aqshalaı syıaqy berdi. Adam men onyń ómiri mańyzdy ekenin, alda talaı jobany birge júzege asyratynyn aıtty.
Jýrnalıster úshin Aqtóbe ferroqorytpa zaýytyna da baspasóz týry uıymdastyryldy. Munda jylyna 440 myń tonna ónim óndiretin №4 tsehtyń jumysy qýatty. Sońǵy tehnologııamen salynǵan tseh ishinde júıe avtomattandyrylǵan. Dóń taý-ken baıytý kombınatynda óndirilgen shıkizat osy zaýytqa túsip, óńdelip, keıin Eýropa, Qytaı, AQSh, TMD elderi men Japonııa, Ońtústik Koreıaǵa jiberiledi. Aqtóbe ferroqorytpa zaýytynyń dırektory Jalǵas Musabekovtiń aıtýynsha, №4 tseh jumysy ekologııalyq talaptarǵa saı.Jyl sońyna deıin №2 tsehtyń gaz tazartý qurylǵysy jańartylady. Al 2023 jyldyń mamyr aıyna deıin túgel jańǵyrtý júrgiziledi.
