Eraly Toǵjanov Elbasy Joldaýynan týyndaıtyn mindetterdi atady
Jıyn ashylýynda oblys ákimi Eraly Toǵjanov bıylǵy Joldaýdyń negizgi 10 baǵyty boıynsha týyndaıtyn mindetterdi atap ótti.
«1-basymdyq. Óńdeý sektoryn damytý. Ónerkásip óndirisiniń jalpy kólemindegi óńdeý úlesi qazir 8% -ǵa jetti. Bıyl 78 mlrd teńgege 6 joba iske qosylady. «Aqtaý teńiz porty» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵynda júzege asyrylatyn jobalarǵa erekshe nazar aýdarylatyn bolady.
2-basymdyq. Tabıǵı resýrstardy basqarýdyń jańa tásilderin ázirleý. Jańa balamaly jáne «taza» energııa kózderin engizý úshin balamaly energııa kózderin qurýǵa arnalǵan jobalardy iske asyrý josparlanýda:
Mańǵystaý aýdany Shetpe aýylyndaǵy Kún elektr stantsııasynyń qurylysy; Túpqaraǵan aýdany Aqshuqyr aýylyndaǵy Jel elektr stantsııasynyń qurylysy; Mýnaıly aýdanynyń Batyr aýylynda Kún elektr stantsııasyn salý. Munaıly aýdany Baıandy aýylyndaǵy qatty qaldyqtardy qabyldaý polıgonynda qurylys jumystary júrgizilýde.
3-basymdyq. «Aqyldy tehnologııalar» engizý arqyly agroónerkásiptik sektordy damytý. Osy baǵytta oblys boıynsha 6 joba júzege asyrylmaq: Aqtaý qalasynda jalpy syıymdylyǵy 14,8 myń tonna kókónis saqtaýǵa arnalǵan 3 qoıma; Qaraqııa, Túpqaraǵan jáne Munaıly aýdandarynda jalpy aýdany 6,3 ga 1550 tonna kókónis ónimderine arnalǵan 3 jylyjaı.
Aýyl sharýashylyǵy kooperatıvterin qurý jónindegi jumysty odan ári jalǵastyrý qajet.
4-basymdyq. Bul kólik-logıstıkalyq ınfraqurylymnyń tıimdiligin arttyrý. Aqtaý jáne Quryq porttarynda temirjol kóliginde onlaın tártibinde taýarlardyń qozǵalysyn qadaǵalaý jáne olardyń tranzıti, sondaı-aq kedendik operatsııalardy ońtaılandyrý úshin tsıfrlyq tehnologııalardy keńinen engizýdi qamtamasyz etý. Sondaı-aq, aýdandar men qalalar ákimderiniń, jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy basshysynyń aldyna aýyl ishilik jáne aýyl aralyq avtomobıl joldaryn qaıta qurý boıynsha jobalyq-smetalyq qujattamany ýaqtyly daıyndaý tapsyrmasy qoıyldy.
5-basymdyq. Qurylys pen kommýnaldyq sektorǵa zamanaýı tehnologııalardy engizý. 2017 jyly oblysta 833 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Bul 2016 jylmen salystyrǵanda 17% -ǵa kóp. Turǵyn úı qurylysynyń qarqynyn jedeldetý úshin qurylys jumystarynyń jańa ádisterin belsendi qoldanyp, ınfraqurylymdy jańǵyrtý úshin memlekettik-jeke menshik áriptestiktiń mehanızmin belsendi tartý qajet.
6-basymdyq. Qarjy sektoryn qaıta qosý. Óńirlik deńgeıde ınvestıtsııalyq ahýaldy odan ári jetildirý mańyzdy másele. Aımaqtyń damýy úshin iri ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyratyn ınvestorlarǵa qajetti jaǵdaı jasap, jan-jaqty qoldaý kórsetý qajet.
7-basymdyq. Adamı kapıtaldy arttyrý. 2018 jyldyń 1 qańtarynan bastap halyqtyń áleýmettik qorǵalmaǵan toptary úshin jeńildikter 16% -ǵa deıin artty. Zeınetaqy júıesinde tolyq qyzmet merzimine baılanysty ózgerister oryn aldy. Muǵalimderdiń jalaqysyn 30%-dan 50%-ǵa deıin arttyratyn jańa júıe engizildi. Mańǵystaý oblysynda 2017 jyly aqparattyq tehnologııa salasy boıynsha 50 grant bólindi. Bıyl qajet mamandyqtar boıynsha jergilikti kadrlardy daıarlaýǵa taǵy 50 grant bólý josparlanyp otyr.
8-basymdyq. Tıimdi memlekettik basqarý. Mańǵystaý oblysy men Astana qalasy arasynda memlekettik qyzmetkerlerdiń jalaqysyn kóterý boıynsha jańa joba iske qosylmaq.
9-basymdyq. Jemqorlyqpen kúres jáne zańnyń ústemdigi. Osy maqsatta biz memlekettik basqarý júıesin jańǵyrtý boıynsha jumys júrgizip jatyrmyz, ol jaqyn arada halyqqa usynylatyn bolady.
10-basymdyq. «Aqyldy qalalar» «aqyldy ult» úshin. «Aqtaý serpini» jańa baǵdarlamasynyń sapaly jáne tıimdi iske asyrylýy Aqtaý qalasynyń sapaly damýyna múmkindik beredi.
Aktıv jıynynda sóz sóılegen «Agrorost» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Nursáýle Jaıynbaeva Mańǵystaý oblysynda tuńǵysh ret fermerlerge jerdiń topyraq jamylǵysyn saqtap jáne ony jaqsarta otyryp, aýyl sharýashylyǵynda jańa tehnologııalardy qoldanýmen sapaly jáne sandyq ósimdik ónimderin tıisti túrde ósirý úshin keńes berý qyzmetterin usynatyn, sondaı-aq osy saladaǵy ǵalymdardyń qatysýymen asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytýǵa kómektesetin oqý-tájirıbelik ortalyq ashylatynyn málimdedi.
Aımaqtaǵy densaýlyq salasyn damytýda aıtarlyqtaı oń ózgerister oryn alýda. Atap aıtsaq, oblystyq aýrýhanada kardıohırýrgııalyq ortalyq ashylyp, tabysty jumys isteýde. Onda júrek kemistigi bar jańa týǵan náresteler men naýqastarǵa eń ozyq tehnologııamen keshendi júrek operatsııalary jasalady.
«Endoskopııalyq hırýrgııa joǵary qarqynmen damyp keledi. Osydan 15 jyl buryn endoskopııalyq operatsııalardyń úlesi 10%-dan aspasa, búgingi kúni operatsııalardyń 85%-dan astamy núktelik tesikter arqyly endoskopııalyq ádispen júrgiziledi. Ota jasaýda 3D vızýalızatsııalaýdy iske qosýdy qolǵa alyp jatyrmyz», - dedi Mańǵystaý oblystyq aýrýhanasynyń vıdeoendoskopııalyq hırýrgııa bóliminiń meńgerýshisi, Qazaqstannyń 100 jańa esimine engen, medıtsına ǵylymdarynyń kandıdaty Talǵat Muqantaev.
